MO hagi OÜ Sorensen Invest ja pankrotihaldur Indrek Lepsoo vastu vara hindamise ebaõigsuse tuvastamiseks ning vara õige väärtuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.08.2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MO määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: MO (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXX XXXX-X XXXXX XXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Heldur Otti Kostja I: OÜ Sorensen Invest (registrikood 10502636, asukoht Narva mnt 13 10151 Tallinn) Kostja II: pankrotihaldur Indrek Lepsoo (asukoht Roseni 7 10111 Tallinn)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 05.08.2014 määrus jätta muutmata, määruskaebus jätta rahuldamata.
2.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.31.07.2014 esitas MO (hageja) Harju Maakohtule hagi OÜ Sorensen Invest (kostja I) ja pankrotihaldur Indrek Lepsoo (kostja II) vastu vara hindamise ebaõigsuse tuvastamiseks ning vara õige väärtuse tuvastamiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka taotluse hagi tagamiseks, milles palus keelata koheselt pankrotihaldur Indrek Lepsool hageja vara müük.
2.Hagiavalduse kohaselt esitas OÜ Sorensen Invest 18.07.2012 avalduse hageja pankroti väljakuulutamiseks. 28.09.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-28013 nimetas kohus hageja ajutiseks halduriks Indrek Lepsoo. 05.11.2012 esitas ajutine pankrotihaldur aruande, mille kohaselt ei kata võlgniku vara tema kohustusi, kuid võlgnikul on piisavalt
vara pankrotimenetluse läbiviimiseks. 19.11.2012 rahuldas Harju Maakohus võlausaldaja avalduse ja kuulutas välja hageja pankroti. Riigikohus tühistas 12.06.2013 määrusega maakohtu määruse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. 11.10.2013 määrusega kuulutas Harju Maakohus välja hageja pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. 03.07.2014 teatas pankrotihaldur Indrek Lepsoo hagejale, et kuivõrd Harju Maakohtu 11.10.2013 määrus on jõustunud, alustas pankrotihaldur olemasoleva pankrotivara müügiga. Hageja leidis, et temale kuuluva vara tegelik väärtus ületab märgatavalt toimunud hindamise tulemusena leitud summat ning tegelikkuses on hagejale kuuluva vara väärtus oluliselt suurem, kui tema vastu esitatud nõuete summa. Esimese astme kohtu määrus
3.05.08.2014 määrusega keeldus Harju Maakohus hagi menetlusse võtmisest ja jättis läbi vaatamata hageja avalduse hagi tagamiseks. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.
4.Kohus leidis, et tegemist on perspektiivitu hagiga, mille menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Seejuures tugines maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p-le 2, mille järgi kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
5.Kohus märkis, et hageja on kohtule esitanud hagi taotleja vara ebaõige hindamise tuvastamiseks ning õige väärtuse leidmiseks. Vara hindamine on aset leidnud taotleja pankrotimenetluses tsiviilasjas 2-12-28013, seega vaidlustab hageja põhimõtteliselt hageja pankrotimenetluses tsiviilasjas nr 2-12-28013 kujundatud kohtu seisukoha (Harju Maakohtu 11.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 2-12-28013, lk 8-9). Nimetatud vaidlus tuleb aga vaielda selgeks pankrotimenetluses, milline on käesoleval ajal pooleli. Hagiavalduse kohaselt on taotleja määruskaebus pankrotimenetluses Riigikohtus menetlusse võtmise otsustamisel. Arvestades, et hagis tegeletakse pankrotimenetluses lahendatud küsimusega ning pankrotiseadus sätestab selge korra pankrotimenetluses tehtud määruste kaebamise võimalikkuse osas (pankrotiseaduse § 5), ei saa kohtu arvates olla seadusandja eesmärk anda lisaks pankrotimenetluses sätestatud kaebekorrale võlgnikule võimalust esitada paralleelselt tuvastushagi, mis peaks muutma pankrotimääruse toimetuks (nagu hageja seda loodab tuginedes hagi p-le 4.3). Kohus märkis, et veel vähem saaks vaidlusaluse tuvastushagi toime olla võimalus nõuda pankrotihaldurilt kahju hüvitamist (hagi p 4.4), sest kui pankrotihaldur toimetab kehtiva pankrotimääruse alusel, ei saa selles osas tõusetuda tema õigusvastase käitumise küsimust. Kohus ei pidanud võimalikuks antud tuvastushagi ja selle tagamise sellist toimet, mis oleks vastuolus pankrotimenetluse kiire ja efektiivse läbiviimise põhimõttega. Seetõttu leidis kohus, et hageja hagi on esitatud eesmärgil, millele riik ei peaks andma õiguskaitset TsMS § 371 lg 2 p 2 mõttes, mistõttu tuleb esitatud hagi menetlusse võtmisest keelduda.
6.Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-124-04 p-s 17 märkinud, et hagi tagamise abinõu saab määrata ainult hagile, mis vastab hagiavaldusele esitatavatele nõuetele sisu ja vormi osas, s.t mille kohus on otsustanud menetlusse võtta (v.a TsMS § 155 lg-s 2 sätestatud juhtum, mil hagi tagamise taotlus esitatakse enne hagi esitamist). Kuna kohus keeldub hageja hagi menetlusse võtmisest, siis jätab kohus läbi vaatamata ka hageja avalduse hagi tagamiseks, mille kohaselt hageja palub keelata pankrotihalduril Indrek Lepsool, hageja vara müük. Kohus oli ka seisukohal, et hagi tagamine on põhjendamata, kuna vara müügi keelamine ei ole kooskõlas pankrotiseaduse mõttega.
Määruskaebus
7.21.08.2014 esitas hageja määruskaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 05.08.2014 määruse ja teha uue määruse, millega võtta hagiavaldus menetlusse ja lahendada hageja poolt esitatud hagi tagamise taotluse, keelates koheselt pankrotihaldur Indrek Lepsool hageja vara müük.
8.Tulenevalt TsMS § 368 lg 1 peab hagejal tuvastusnõude esitamiseks olema tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja põhjendab enda õiguslikku huvi temale kuuluva vara hindamise ja temale kuuluva vara tegeliku väärtuse tuvastamiseks, tuginedes seejuures PankrS § 159 lg.le 1 ja § 160 lg-le 1 ja leides, et kuna ka kehtiv pankrotiõigus tunnustab seega selgelt võlgniku tõendamisõigust, siis pole ilmselt võimalik argumenteerida ka sellise õiguse kohtuliku kaitse põhiseaduslike aluste (PS §-d 13, 14 ja 15) puudumise kasuks. Samuti leiab hageja, et tema õiguslik huvi tuvastusnõude esitamiseks väljendub ka selles, et kui hagi rahuldamise korral leiab tõendamist, et hagejale kuuluva vara väärtus on suurem kui tema vastu esitatud nõuete summa, on hagejal võimalik taotleda kohtult pankrotimenetluse lõpetamist PankrS § 159 lg 1 alusel ning samuti on hagi rahuldamise korral hagejal võimalik pidada läbirääkimisi võlausaldajatega, mille edukuse korral võiks tulla kõne alla pankrotimenetluse lõpetamine PankrS § 160 lg 1 alusel.
9.Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 32 esimesele lausele tuginedes märgib hageja, et hageja õiguslik huvi hagi esitamiseks ja menetlemiseks seisneb ka selles, et juhul kui alustatud pankrotimenetluses pankrotihaldur müüb hageja vara, millega hageja ei ole nõustunud ega nõustu, kuna leiab, et kui tema hagi menetlemisel leiab tõenäoliselt siiski tõendamist, et hagejale kuuluva vara väärtus on suurem kui tema vastu esitatud nõuete summa, siis puudus halduril nii põhiseaduslik kui ka pankrotiõiguslik alus hageja vara võõrandamiseks pankrotimenetluses, mistõttu on hagejal hagi rahuldamise korral õigus nõuda tema vara ebaseadusliku müügi põhjendusel pankrotihaldurilt tema õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamist (PankrS § 63 lg 1). Samuti leiab hageja, et lähtudes üldtunnustatud eraautonoomia põhimõtetest ning kehtivast õiguskorrast (PankrS § 159 lg 1 ja PS §-d 13, 14, 15 ja 32) ei saa mis tahes liiki menetluse kiirus- ja efektiivsusnõuded prevaleerida põhimõtteliselt kodaniku ühegi põhiõiguse kaitseprivileegi arvelt, mistõttu ei ole ka võimalik eitada hagejal õigusliku huvi ja riigil (kohtul) avalik-õigusliku kohustuse esinemist esitatud hagi menetlemise suhtes.
10.Maakohus ei ole hagiavalduse menetlusse võtmata jätmist menetlusõiguslikus mõttes sisuliselt üldse põhjendanud, vaid on piirdunud määruse tegemisel üksnes oletusliku iseloomuga, pealispindsete hinnanguliste deklaratsioonide esitamisega ega ole esitanud hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise põhjendamiseks ühtki põhiseaduslikku ega pankrotiõiguslikku objektiivselt ja loogiliselt argumenteeritud käsitlust, mis kvalifitseeruksid kohtulahendi põhjendamise nõuete täitmiseks. Sellele tuginedes asub hageja seisukohale, et maakohus on ilmselt rikkunud oluliselt TsMS § 436 lg-tes 1 ja 2 ning § 465 lg 2 p-s 8 sätestatud nõudeid.
11.Kuivõrd hageja hinnangul puuduvad tema hagiavalduses ja määruskaebuses esitatud asjaoludel ja põhjendustel põhiseaduslikud alused väideteks, et tema poolt esitatud hagi on esitatud eesmärgil, millele riik ei peaks õiguskaitset andma, siis ei saa eitada ka hageja poolt esitatud hagi tagamise taotluse lubatavust ja põhjendatust. Vastus määruskaebusele
12.Pankrotihaldur Indrek Lepsoo leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Edasine menetluse käik
13.Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
14.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 05.08.2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
15.Nõustuda ei saa hageja seisukohaga, mille kohaselt ei ole maakohus hagiavalduse menetlusse võtmist sisuliselt üldse põhjendanud. Maakohtu määrusest nähtuvad kaalutlused, millele tuginedes on maakohus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p-i 2 alusel keeldunud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja leiab, et maakohus on õigesti leidnud, et hagi on esitatud eesmärgil, millele riik ei peaks andma õiguskaitset ning mille menetlusse võtmisest tuleb seega keelduda. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et kuivõrd hagi on esitatud hageja vara ebaõige hindamise tuvastamiseks ja õige väärtuse leidmiseks, millised küsimused on lahendatud hageja pankrotimenetluses tsiviilasjas nr 2-12-28013, ei saa seadusandja eesmärgiks pidada anda lisaks pankrotimenetluses sätestatud kaebekorrale võlgnikule võimalust esitada paralleelselt tuvastushagi, mis peaks muutma pankrotimääruse toimetuks.
16.Käesolevaks ajaks on hageja pankrotimenetlus tsiviilasjas nr 2-12-28013 lõppenud. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et Harju Maakohtu 11.10.2013 määrus hageja pankroti väljakuulutamise kohta eelnimetatud tsiviilasjas on jõustunud 30.10.2013 ja hageja vara müümine toimub kehtiva pankrotimääruse alusel, ei ole põhjendatud ka määruskaebuse seisukoht, et hageja õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks tuleneb sellest, et juhul kui tuvastushagi rahuldamisel leiab tõendamist, et hagejale kuuluva vara väärtus on suurem tema vastu esitatud nõuete summast, esineb hagejal alus hageja vara ebaseadusliku müügi tõttu nõuda pankrotihaldurilt viimase ebaseadusliku tegevuse tõttu tekitatud kahju hüvitamist. Ka selles osas on maakohus vaidlustatud määruses õigesti leidnud, et kuna pankrotihaldur on viinud menetlust läbi jõustunud kohtulahendi alusel, ei saa pankrotihalduri käitumise õigusvastasust tuletada tuvastushagi esitamise kaudu.
17.Kuivõrd maakohus on põhjendatult hagi menetlusse võtmisest keeldunud ja hageja vara müügi keelamine kehtiva pankrotimääruse alusel ei ole kooskõlas pankrotiseaduse mõttega, on maakohus jätnud hageja avalduse hagi tagamiseks õigesti läbi vaatamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.