Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt esitas XXX 08.05.2009 hagiavalduse, milles palus tuvastada tema poolt 13.11.2003.a sõlmitud Tallinnas asuva XXX korterimandi kinkelepingu tühisus põhjusel, et hageja oli kinkelepingu sõlmimisel piiratud teovõimega. Samuti palus hageja XXX korteriomandi tagastamist hagejale. 07.04.2010 esitas hageja täpsustatud hagiavalduse, milles palub tuvastada 13.11.2003 sõlmitud kinkelepingu ja asjaõiguslepingu tühisus ning mõista XXX välja alusetu rikastumise sätete alusel korteriomandi eest hüvitus 70 302,81 eurot. XXX suri 01.02.2013.a ja tema asemel loeti hagejaks üldõigusjärgluse korras Tallinna linn. 07.11.2003.a on Tallinna notar Mare Aarsalu poolt koostatud ja tõestatud volikiri millega XXX volitas kostjat, kes elas sel ajal XXX kuuluvas Tallinnas, XXX/ XXX korteris 40 ühes toas üürnikuna, kinkima nimetatud korter kostjale tingimusega, et XXXkasuks seatakse tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus koos märkusega, et kasutusõiguse kustutamiseks piisab õigustatud isiku surma tõendamisest Samuti volitas XXX kostjat vormistama tema eest kõik vajalikud dokumendid, esitama avaldused ja sõlmima kinke- ja asjaõiguslepingu. Lisaks volitas XXX kostjat ostma XXX nimele ühetoalise mugavustega korteri või korteriomandi Tallinnas hinnaga ja tingimustel vastavalt esindaja äranägemisele ning vormistama tema eest kõik selleks vajalikud dokumendid, sõlmima ostu-, müügi- ja asjaõiguslepingu ning täitma ja allkirjastama kõik selleks vajalikud dokumendid. 13.11.2003.a on kostja XXX nimel sõlminud iseendaga XXX/ XXX korteriomandi kinkelepingu ja palunud esitada nimetatud korteriomandile isikliku kasutusõiguse kinnistamisavalduse. 2008.a seoses nimetatud korteriomandile võlgade tekkimisega sai XXX pojapoeg XXX teada, et nimetatud korteriomand kuulub alates 2003 aastast kostjale. Samas XXX väitel ei olnud ta kostjale kunagi volitust andnud ja korteriomandi kinkelepingut sõlminud. 29.12.2008.a seati XXX üle eestkoste ja tema eestkostjaks määrati pojapoeg XXX, kes XXX poolt 13.11.2003 tehtud tehingut heaks ei ole kiitnud. Eeskostemenetluse käigus viidi läbi kohtupsühhiaatriline ekspertiis, milles toodud diagnoosi kohaselt on XXX mh täpsustamata dementsus luululiste ja hallutsinatoorsete sümptomitega. 22.12.2009 on notar Sirje Ormani poolt koostatud ja tõestatud kokkulepe isikliku kasutusõiguse lõpetamiseks. Kokkuleppega lõpetati XXX kasuks 13.11.2003 korteriomandile seatud tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus. Kokkuleppe poolteks olid XXX ja kostja. Seega oli kokkulepe sõlmitud ajal, mil XXX oli määratud eestkoste. 12.02.2010 ehk vähem kui kaks kuud peale XXX kasuks seatud isikliku kasutusõiguse lõpetamist, võõrandas kostja XXX/XXX korteri nr 40.

18.02.2013.a kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akti nr 6/2 kohaselt ei olnud XXX hiljemalt 2002 püsivalt suuteline täiel määral aru saama ümbrusest, teiste inimeste käitumisest ning ei olnud suuteline aru saama enda käitumise tähendusest ja võimalikest tagajärgedest temal esinenud segatüüpi vaskulaarse dementsuse tõttu. XXX hiljemalt alates 2002.a püsivalt esinenud dementsus on hõlmatav määratlusega „nõrgamõistuslikkus“, mistõttu ei olnud ta ka volikirja allkirjastamise ajal 07.11.2003 suuteline aru saama allkirja andmise tähendusest ning selle edaspidisest mõjust oma huvidele. Samuti ei olnud XXX 13.11.2003.a kostja poolt tema esindajana korteriomandi kinkelepingu sõlmimise ajal temal esinenud dementsuse tõttu suuteline mõistma selle lepingu tähendust ja mõju enda huvidele. Arvestades 18.02.2013 riiklikult tunnustatud ekspertide XXX ja XXX eksperdiarvamusi, leiab hageja et XXX oli 07.11.2003.a volikirja allkirjastades piiratud teovõimega. Samuti oli XXX piiratud teovõimega korteriomandi kinkelepingu sõlmimise ajal 13.11.2003.a. Seega on XXX poolt tehtud tehing tühine ning seda ei ole hiljem heaks kiitnud ka tema seaduslik esindaja. Hageja palub tuvastada 13.11.2003.a kinkelepingu ja asjaõiguslepingu tühisuse. Kostja võõrandas XXX korteriomandi 12.02.2010 ja seega ei ole saadud asja võimalik alusetu rikastumise sätete alusel tagastada. Seetõttu nõuab hageja kostjalt hüvitist. Eksperthinnangu kohaselt on kinnisasja XXX/XXX korter 40 turuväärtus 99 000 eurot. Hageja palub, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja 99 000 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vastuse ja selle täpsustuse kohaselt hagi ei tunnista. XXX oli tehingute tegemise ajal täiesti teo- ja otsusevõimeline isik. XXX teovõimet ei olnud piiratud. Hiljem seatud eestkoste ei mõjuta 07.11.2003 koostatud notariaalse volikirja ja 13.11.2003 sõlmitud notariaalse kinkelepingu kehtivust. Hageja ei ole hagis tuginenud kinkelepingust taganemise alustele, millised olid XXX poolt väljatoodud 06.02.2009.a. koostatud ja tõestatud kinkelepingust taganemise avalduses. XXX oli teadlik kinkelepingust alates selle sõlmimisest. Korteriomandi kinkimine kostjale oli hageja soov ja tahe. Kostja on hagejat alates 2002.a toetanud, kuid ei ole kordagi näinud, et mingitki toetust oleks hagejale osutatud tema lähedaste poolt. Eestkostja märgib, et 2003 aastal sai ta õigeaegselt sekkuda ja ära hoida korteriomandi koormamise hüpoteegiga. Tegelikult juhtis sellele tähelepanu kostja ja tegi endast kõik, et tehingud tagasi pöörata. Kostja leiab, et nõue on aegunud. 07.11.2003.a koostatud notariaalse volikirja ja 13.11.2003.a sõlmitud kinkelepingu sõlmimisest on möödunud üle 3 aasta. Asja materjalide juures on erinevad kohtupsühhiaatrilised ekspertiisid, mis on järelduselt teineteist välistavad. Viimase kompleksekspertiisi aluseks võetud meditsiinilised uuringud e tervisekaart ei kajasta uuritava vaimse tervise uuringuid, vaid kehalise tervise uuringuid ja kostja on seisukohal, et ekspert jõudnud puudulikele-olematutele uuringutele tuginedes valele järeldusele (sisuliselt esitab ekspert vaskulaarse dementsuse diagnoosi tuginedes kõrgvererõhutõvest tingitud aju väikeste veresoonte ahenemisele). Kostja palub kohaldada aegumist ja hagi rahuldamata jätta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada. I.

Käesolevast asjast nähtub, et: -07.11.2003.a. koostati ja tõestati notari poolt XXX volikiri (I kd, tlk 24-25), millega ta muuhulgas volitas XXX kinkima XXX kuuluva korteriomandi Tallinnas XXX/XXX (reaalosana korter nr 40) iseendale ning üle kandma nimetatud objekti omandi tingimusega, et volitaja kasuks seatakse tähtajata ja tasuta isiklik kasutusõigus koos märkusega, et kasutusõiguse kustutamiseks piisab õigustatud isiku surma tõendamisest. -13.11.2003 sõlmiti XXX, keda esindas 07.11.2003.a volikirja alusel XXX, ja XXXvahel isikliku kasutusõiguse kinnistamisavaldus, korteriomandi kinkeleping ja asjaõigusleping kinnisomandi üleandmiseks (I kd, tlk 19-23). Nimetatud lepingute kohaselt kinkis XXX XXX korteromandi asukohaga Tallinnas XXX/XXX tänav üks korter nr 40, sõlmiti omandi üleandmise asjaõigusleping ning lepingu ese koormati tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega kinkija kasuks. -29.12.2008.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-08-71867 (I kd, tlk 10-12) seati XXX üle eestkoste ja määrati XXX eestkostjaks XXX tähtajaga 3 aastat. Määruse kohaselt võib XXX teha ilma eestkostja nõusolekuta igapäevaeluks vajalikke tehinguid 1000 krooni ulatuses ühes kuus. -22.12.2009.a sõlmisid XXX ja XXX isiklikult kokkuleppe isikliku kasutusõiguse lõpetamiseks (I kd; tlk 122-123). Nimetatud kokkuleppe kohaselt leppisid XXX ja XXX kokku, et kustutatakse Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna Kinnistusjaoskonna registriosa number 5017601 kolmandasse jakku esimesele järjekohale sisse kantud tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus XXX kasuks. -Peale isikliku kasutusõiguse kustutamist võõrandas XXX korteriomandi Tallinnas XXX/XXX tänav 1 – 40 ja 12.02.2010 kinnistamisavalduse alusel kanti 19.02.2010.a korteriomandi omanikuna Sten Nõmm (I kd; tlk 124-125). - 21.01.2011.a esitas XXX kostja vastu hagi kohtusse. XXX suri 01.02.2013.a. 03.04.2014.a pärimistunnistuse kohaselt on XXX pärijaks Tallinna linn. 22.04.2014.a kohtumäärusega luges kohus käesolevas tsiviilasjas hagejaks XXX asemel üldõigusjärgluse korras Tallinna linna. II.

Hageja väidete kohaselt on kinkeleping ja asjaõigusleping tühine kuna XXX oli lepingu sõlmimise ajal piiratud teovõimega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistlikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. TsÜS § 8 lg 2 kolmanda lause kohaselt täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. TsÜS § 13 lg 1 järgi tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. Käesolevas asja lahendamisel tekkis küsimus, kas XXX oli volituse andmisel ja kinke- ning asjaõiguslepingu sõlmimisel otsusevõimetu või piiratud teovõimega. Kohus leiab, et TsÜS §-s

8 lg 2 loetletud piiratud teovõime aluste esinemine XXX vaidlusaluste tehingute tegemisel on asjas veenvalt tõendamist leidnud. Asja materjalidele lisatud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktist nr 6/2 (II kd, tlk 163-182) nähtub, et ekspertide arvates esines hiljemalt 2002.a XXX kliiniliselt väljendunud dementsussündroom – segatüüpi vaskulaarne dementsus (F01.3)- mis avaldus raskekujuliste mäluhäiretena (võimetus säilitada uut infot), arutlus- ja järeldusvõime olulise langusena ning eksekutiivsete funktsioonide (tegevuste ja arutluste planeerimine, algatamine, sihipärane läbiviimine, kontroll ja korrektsioon) taseme olulise langusena. Meditsiinilised andmed (kliinilised kirjeldused; laboratoorsed uuringud; aju visualiseeriv uuring) XXX kohta ning erinevate isikute poolt antud kirjeldused tema käitumise kohta on omavahel kooskõlas nii sümptomite iseloomu kui ka dünaamika osas, kirjeldades ajukoe süvenevale kahjustusele iseloomulikku muutuste kogumit psüühilises seisundis ning psüühilise seisundi muutustega kaasnevate toimetulekuraskuste süvenemist. Eksperdid on seisukohal, et hiljemalt alates 2002.a ei olnud XXX püsivalt suuteline täiel määral aru saama ümbrusest, teiste isikute käitumisest ning ei olnud suuteline aru saama enda käitumise tähendusest ja võimalikest tagajärgedest temal esinenud segatüüpi vaskulaarse dementsuse (F01.3) tõttu. XXX hiljemalt alates 2002.a püsivalt esinenud dementsus on hõlmatav määratlusega „nõrgamõistuslikkus“. Ka volikirja allkirjastamise ajal 07.11.2003.a ei olnud XXX suuteline aru saama allkirja andmise tähendusest ning selle edaspidisest mõjust oma huvidele. 13.11.2003.a XXX poolt XXX esindajana kinkelepingu sõlmimisele vastaval ajal ei olnud XXX temal esinenud dementsuse tõttu suuteline mõistma selle lepingu tähendust ning mõju enda huvidele. Kostja on asjas väitnud, et kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi läbiviinud eksperdid on eksperdiarvamuse koostamisel arvesse võtnud kolmanda isiku ütlused, mitte meditsiinilised uuringud või arstide poolt tähendatud asjaolud ja selline erapoolikute lähteandmete kasutamine ei saa olla objektiivse ja teaduslikult põhjendatud ekspertiisi tulemuseks. Kohus leiab, et kostja eelviidatud väited ei ole põhjendatud. Eksperdiarvamuses on loetletud (II kd, tlk 163) eksperdiarvamuse koostamisel kasutatud materjale ja mh on seal ka loetelu XXXtervisekaartidest ja haigusloodest. Kostja väited selle kohta, et toimikus olevates ekspertiisiaktides väljendatu on omavahel vastuolus, ei ole kohtu arvates tõendatud. Asja materjalidele on lisatud 21.11.2008.a kohtupsühhiaatrilisest ekspertiisi aktist nr 81-08 (I kd, tlk 103-106) nähtub, et eksperdi arvates esineb XXX nõrgamõistuslikkus täpsustamata dementsuse (nõdrameelsuse) kujul, mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. XXX psüühiline seisund võimaldab tal teha iseseisvalt pisitehinguid. XXX psüühiline seisund ei võimalda tal teostada valimisõigust. XXX vajab eestkostjat vähemalt kolme aasta kestel. Eestkostja ülesannete ringis oleksid XXX õiguste ja huvide kaitsmine, tema esindamine õiguslike ja suuremate varaliste tehingute, välja arvatud igapäevased rahalised pisitehingud, sooritamisel ning XXX elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, ravi ja hoolduse tagamine. Nimetatud eksperdiarvamuses on väljendatud, et dementsuse põhjus, kestvus ja kulg on ebaselged puuduliku anamneesi ja terviseuuringute puudumise tõttu. Samas nähtub, et ekspertiisil on kasutatud vaid tsiviilasja nr 2-08-71867 materjale ja 14.11.2008.a XXX elukohas, aadressil XXX, Tallinn läbiviidud psühhiaatrilise intervjuu ja-jälgimise käigus kogutud andmeid ning XXX pojapoja XXX ütlusi. Ekspertiisiaktist ei nähtu, et eksperdi käsutuses oleks olnud XXX tervisekaarte või haiguslugusid. 02.05.2012.a kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 28 (II kd, tlk 114-117) kohaselt avaldas ekspert et, kuna esitatud materjalides puuduvad usaldusväärsed andmed uuritava elu kohta

2003.a, väljaarvatud ühe isiku tunnistused, ei ole arusaadav, kuidas sai uuritav 2003 aastal hakkama igapäevaeluga, kuidas käis kaupluses, valmistas endale toitu jne. Puuduvad andmed sündmuste kohta sel momendil, kui uuritav tegi volituse ning on arusaamatu, kui see volitus oli notariaalne, miks ei märganud notar uuritava ebaadekvaatset käitumist või seda ebaadekvaatset käitumist ei olnud. Arvestades olemasolevaid erinevaid vaateid situatsioonile, samuti uuritava tänast seisundit, kes ei ole mitte ainult suuteline meenutama möödunut, vaid ka reaalselt hindama tänast päeva, ei ole ilma täiendavate andmeteta, mis võiksid objektiivselt iseloomustada uuritava käitumist 2003.a (volituse andmisel ja tehingu sõlmimisel), võimalik kohtu küsimusele vastata. Nimetatud ekspertiisi läbivaatamisel kasutati Harju Maakohtust saadetud tsiviilasja materjale, ekspertiisimäärust ja isiklikke vaatlusandmeid. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et ekspertiisiaktides vastuolu puudub. Kuna kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akti nr 6/2 koostamisel on kasutatud dokumentaalseid tõendeid, mida varasemates ekspertiisides ei käsitletud said kompleksekspertiisi läbiviinud eksperdid anda XXX vaimsele seisundile oma hinnangu. Tähelepanu tuleb pöörata ka asjaolule, et kui varasemalt olid ekspertiise läbi viinud psühhiaatrid, siis 18.02.2013.a. tehti kompleksekspertiis. Isiku võime kohta õigesti hinnata, kuidas tehing mõjutab tema huve, andsid seal arvamuse nii psühholoog kui psühhiaater. Kostja väiteid selle kohta, et eksperdid on eksperdiarvamuse tegemiseks kasutanud vaid nende isikute ütlusi XXX käitumise kohta, kes väitsid, et XXX ei saanud adekvaatselt aru ümbritsevast, ei ole põhjendatud. Nii ekspert XXX, kui ka ekspert XXX avaldasid istungil, et arvesse võeti kõigi toimikus olevate varasemalt tunnistajana/poolena ülekuulatud isikute ütlusi/seletusi. Ekspertide ütluste kohaselt on kõikide poolt avaldatu sarnane, lihtsalt käesolevas asjas on pooled neid tõlgendanud erinevalt. Tegelikult on kirjeldused XXX käitumise kohta iseloomulikud aju vaskulaarse dementsuse pildile ja on kooskõlas kõikide muude meditsiiniliste andmetega XXX kohta. Seega on kohtu arvates 18.02.2013.a kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisiga tõendamist leidnud, et 2003.a ei olnud XXX suuteline aru saama allkirja andmise tähendusest ning selle edaspidisest mõjust oma huvidele. XXX ei olnud suuteline mõistma volituse andmise ja kinke- ning asjaõiguslepingu tähendust ning mõju enda huvidele.

II. TsÜS § 10 järgi piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing on tühine. TsÜS § 11 lg 1 piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu heaks kiidab. Kui isik on muutunud pärast tehingu tegemist teovõimeliseks, võib ta tehingu ise heaks kiita. Kuna XXX tegi ühepoolse tehingu e andis volituse kui ta oli piiratud teovõimega ning asjas pole tõendatud tema seadusliku esindaja eelnevat nõusolekut selleks, siis on volituse andmine tühine. Tühise volitusega kinkelepingu- ja asjaõiguslepingu sõlmimine kostja poolt on seega samuti tühine. XXX seaduslik esindaja hiljem tehingut heaks ei kiitnud. Seega tuleb hageja nõue, tuvastada XXX ja XXX vahel 13.11.2003.a sõlmitud kinke- ja asjaõiguslepingu tühisus, rahuldada.

III. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et XXX on korteriomandi Tallinnas XXX/XXX tänav 1 – 40 võõrandanud. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlaõigusseaduse § 1032 lg 2 kohaselt kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Käesolevale asjale on lisatud asjatundja arvamus Tallinnas XXX/XXX tänav 1 – 40 korteriomandi väärtuse kohta (III kd; tlk 143-155). Nimetatud tõendi kohaselt on korteriomandi Tallinnas XXX/XXX tänav 1 – 40 väärtus 99 000 eurot. Kostja ei ole esitanud tõendeid korteriomandi teistsuguse väärtuse kohta. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 99 000 eurot. IV. Kostja on esimeses vastuses hagile taotlenud ka aegumise kohaldamist. TsÜS § 165 lg 1 kohaselt kui piiratud teovõimega isikul ei ole seaduslikku esindajat, peatub tema nõuete ja tema vastu suunatud nõuete aegumine kuni isiku teovõimeliseks saamiseni või talle seadusliku esindaja määramiseni. Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktiga nr 6/2 on kohtu arvates tõendatud, et vähemalt alates 2002.a oli XXX piiratud teovõimega isik. 29.12.2008.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-08-71867 (I kd, tlk 10-12) seati XXX üle eestkoste ja määrati XXX eestkostjaks XXX. Hagi esitati kohtusse 08.05.2009.a. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja väide hagi aegumise kohta ei ole põhjendatud. Hagi aegunud ei ole.

MENETLUSKULUD

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kasuks otsus tehti. Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada, siis tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. XXX oli 24.01.2012.a määrusega vabastatud kohtupsühhiaatria ekspertiisi läbiviimise kulude tasumisest ja 25.09.2012.a määrusega vabastatud kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi läbiviimise kulude tasumisest. Kohtupsühhiaatria ekspertiisi läbiviinud eksperdile maksti tasu 255 eurot ja kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia ekspertiisi läbiviinud ekspertidele maksti tasu ja tehtud kulutuste eest kokku 1 593,9 eurot. TsMS § 190 lg 3 järgi, menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Käesolevast asjast nähtuvalt tuleb hagi rahuldada. Seega tuleb kostjal riigituludesse tasuda menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.