Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev ja Kai Kullerkupp
Kohtuasi
Pirita Holding OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Katrin Prüki hagi Growth Real Estate OÜ, LB 1 OÜ ja Pirita Holding OÜ (pankrotis) vastu tehingute tagasivõitmiseks. Hagi tagamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 4. oktoobri 2019. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
LB 1 OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Pirita Holding OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Katrin Prükk Kostja LB 1 OÜ, esindaja vandeadvokaat Kristjan Mägi Kostja Growth Real Estate OÜ Kostja Pirita Holding OÜ (pankrotis)
1.Pirita Holding OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Katrin Prükk (hageja) esitas 27. märtsil 2019 Harju Maakohtule hagi kostjate Growth Real Estate OÜ (kostja I), LB 1 OÜ (kostja II) ja Pirita Holding OÜ (pankrotis) vastu tehingute tagasivõitmiseks. Hageja palus tunnistada kehtetuks 18. mail 2017 kostjaga I sõlmitud kinnistute müügilepingu ja asjaõiguslepingud ning kostja I ja kostja II
15.jaanuaril 2019 sõlmitud korteriomandite müügilepingud ja asjaõiguslepingud, kuna nende tehingutega on kahjustatud võlausaldajate huve.
2-19-4765
1.1.Hagiavalduse kohaselt võõrandas Pirita Holding OÜ 18. mai 2017 lepingutega talle kuulunud Tallinnas asuvad kinnistud kostjale I. Kostja koormas kinnistud 17. novembril 2017 sõlmitud lepingus kahe ühishüpoteegiga Luminor Bank AS-i (Luminor) kasuks selliselt, et ühishüpoteegid seataks kinnistute jagamise tulemusel tekkivatele korteriomanditele. 15. jaanuaril 2019 sõlmitud müügi- ja asjaõiguslepingutega võõrandas kostja I kõik talle sellel hetkel kuulunud korteriomandid kostjale II.
1.2.14. jaanuaril 2019 nimetas Harju Maakohus Pirita Holding OÜ-le ajutise halduri. 18. jaanuari 2019. a määrusega seadis maakohus pankrotiavalduse tagamiseks käsutamise keelumärked praegu kostjale II kuuluvatele korteriomanditele. 5. märtsil 2019 kuulutas maakohus välja Pirita Holding OÜ pankroti.
2.Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse hagi tagada. Hageja palus hagi tagamiseks peatada menetluse Tallinna kohtutäituri Risto Sepa menetluses olevas täiteasjas nr 027/2019/444 kuni praeguses tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kohtutäitur saatis 8. märtsil 2019 hagejale kirja, millest nähtub praeguse hagi esemeks olevate korteriomandite arestimine ja nende võõrandamiseks enampakkumise korraldamine. Kinnisasja arestimise akti kohaselt täidetakse ühishüpoteegi seadmise lepinguga tagatud nõuet, täitemenetluses on sissenõudja OÜ Novira Finance (Novira). Enampakkumise teate kohaselt kustutatakse enampakkumise järel hüpoteek ja sellele ajaliselt järgnevad kanded. Täitemenetluse toimikuga tutvumisel selgus hagejale, et täitmisel on Luminori kasuks 17. novembri 2017 lepingu alusel seatud ühishüpoteek, mille Luminor on väidetavalt loovutanud koos nõudega Novirale. Hagi tagamata jätmise korral müüakse korteriomandid täitemenetluses, keelumärge kustutatakse ning korteriomandeid pole võimalik võlgniku pankrotivarasse tagastada. Ehkki hagejale jääks sel juhul hüvitise nõue, võib see jääda tagajärjetuks, kuna hagejale teadaolevalt on korteriomandid kostja ainus vara. Lisaks eeltoodule oli hageja seisukohal, et täitemenetlus ise on ebaseaduslik. Kostja I ja temaga seotud isikud tegutsesid hageja hinnangul eesmärgiga tekitada täitemenetlus, et sellisel viisil saavutada pankrotimenetluses seatud käsutamise keelumärke kustutamine. Samuti nähtub täitetoimikust, et sissenõudja ei ole tegelikult hüpoteegipidaja. Luminor on hüpoteegid küll loovutanud Novirale, kuid kinnistusraamatusse pole loovutuse kohta kannet tehtud. Isegi kui Novira oleks hüpoteegipidaja, ei oleks 17. novembri 2017. a laenulepingust tulenev Novira nõue hageja arvates hüpoteegiga tagatud ja isegi kui see nõue oleks hüpoteegiga tagatud, puuduvad tõendid, et täitmisavalduses märgitud osa nõudest on sissenõutavaks muutunud.
3.Harju Maakohus rahuldas 3. aprilli 2019. a määrusega hagi tagamise avalduse ja peatas täiteasjas nr 027/2019/444 menetluse kuni praeguses tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Määruse põhjenduste kohaselt on hageja seisukohal, et täitemenetluse peatamine on põhjendatud, kuna praegusel juhul on täitemenetluse eesmärgiks võlgniku võlausaldajatele kahju tekitamine. Täitemenetluses kostjale II kuuluvate kinnisasjade, mille tagasivõitmiseks hageja hagi esitas, võõrandamine muudab tsiviilasjas tehtava kohtulahendi täitmise võimatuks. Maakohus leidis, et hageja on hagi tagamise vajaduse veenvalt põhistanud. Kohus pidas põhjendatuks hageja kahtlusi, et hagi tagamata jätmisel võib hagi rahuldava kohtuotsuse täitmine olla võimatu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt puudub kostjatel muu vara, mille arvel oleks hagi rahuldamise korral võimalik hageja nõuet rahuldada. Kinnisasjade edasisel võõrandamisel täitemenetluses ei ole kostjate tehtud käsutamistehinguid võimalik kehtetuks tunnistada ning kinnisasju võlgniku vara hulka tagasi võita.
2(8)
2-19-4765
4.Kostja II esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse täies ulatuses tühistada ja teha uue määruse, millega jätta hageja hagi tagamise taotlus rahuldamata. Kostja II arvates on maakohus taganud hagi ebaõigesti, selleks mistahes õiguslikku alust omamata ning vastuolus selge ja üheselt mõistetava kohtupraktikaga. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus täiendas 4. oktoobri 2019. a määrusega maakohtu määruse resolutsiooni otsustusega anda hagejale täiteasjas nr 027/2019/444 täitmisel oleva täitedokumendi vaidlustamisele suunatud hagi esitamiseks tähtaeg 20 päeva arvates ringkonnakohtu määruse jõustumisest. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, muutes osaliselt määruse põhjendusi. Ringkonnakohtu määruse kohaselt on maakohus jätnud kontrollimata, kas hagi tagamise abinõu seostub vaidlusaluse õigussuhtega. Võib nõustuda määruskaebuse väidetega, et hageja taotletud ja maakohtu rakendatud hagi tagamise abinõu ei ole hageja nõudeid arvestades sobiv abinõu. Senise kohtupraktika põhjal on hagi tagamise korras täitemenetluse peatamise eelduseks täitedokumendi vaidlustamine tagatavas hagis (vt nt Riigikohtu 25. mai 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-15, p 11). Väga erandlikel juhtudel on Riigikohus pidanud võimalikuks TsMS § 378 lg 1 p-de 10 ja 6 koostoimes täitemenetluse peatamist ka olukorras, kus hageja ei ole täitedokumenti vaidlustanud (juhul kui muud hagi tagamise eeldused on täidetud), vt Riigikohtu 19. novembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-14, p 13. Praeguses asjas ei ole selliseid erandlikke asjaolusid esile toodud. Hageja on palunud hagis võlgniku ja kostja I ning kostjate I ja II vahel tehtud tehingute tagasivõitmist pankrotiseaduses sätestatud alustel, samuti on hageja palunud mõista kostjalt I võlgniku kasuks välja hüvitise. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks hagiga vaidlustanud täiteasjas nr 027/2019/444 täitmisel olevat täitedokumenti. Eelmärgitut arvestades oli hagi tagamine hageja esitatud põhjendustel ja hageja soovitud viisil alusetu. Samas ei pidanud ringkonnakohus põhjendatuks maakohtu määrust tühistada. Arvestades üldist menetlusökonoomiat ja hagi tagamise avalduses esitatud väiteid, et sundtäitmine täiteasjas nr 027/2019/444 on lubamatu ning toimub õigusliku aluseta, saab hagi tagamise avaldust käsitada avaldusena hagi tagamiseks enne hagi esitamist TsMS § 382 lg 1 mõttes. Ka hageja on palunud
18.aprilli 2019. a vastuses määruskaebusele (alternatiivselt) käsitada vaidlustatud hagi tagamise määrust hagi tagamisena enne hagi esitamist ja anda hagejale tähtaeg kolmanda isiku hagi esitamiseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. TsMS § 382 lg 1 järgi võib kohus avalduse alusel tagada hagi ka enne hagi esitamist. Avalduses tuleb põhistada, miks hagi kohe ei esitata. Avaldus esitatakse kohtule, kellele kohtualluvuse sätete kohaselt tuleks esitada hagi. TsMS § 382 lg 2 sätestab, et kui kohus tagab hagi TsMS § 382 lg-s 1 nimetatud juhul, määrab kohus tähtaja, mille jooksul peab avaldaja hagi esitama. Tähtaeg ei või olla pikem kui üks kuu. Kui hagi määratud tähtaja jooksul ei esitata, tühistab kohus hagi tagamise. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu kohaldatud hagi tagamise abinõu tuleb eelmärgitud põhjendusi arvestades kehtima jätta, kuid hagejale tuleb anda täiteasjas nr 027/2019/444 täitmisel oleva täitedokumendi vaidlustamise nõude esitamiseks tähtaeg. Kohus määras nõude (hagi) esitamise tähtajaks 20 päeva määruse jõustumisest arvates ning märkis, et kui hageja määratud tähtaja jooksul nõuet ei esita, tuleb hagi tagamine tühistada. 3(8)
2-19-4765 Ringkonnakohus ei nõustunud määruskaebuses väidetuga, et hagejal puudub isegi õiguslik võimalus täiteasjas nr 027/2019/444 täitmisel olevat täitedokumenti (hüpoteegi seadmise leping ja tagatiskokkulepe) tagasivõitmise korras või mistahes muul alusel vaidlustada. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lg 1 järgi võib ka kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks. Hagi rahuldamise korral vabastab kohtutäitur sama paragrahvi lõike 4 kohaselt vara aresti alt ja esitab avalduse registrile keelumärke kustutamiseks. Sellise hagi esitamine ei ole senises menetluses kohtule esitatud asjaoludel õiguslikult välistatud. Samuti ei ole välistatud, et hageja saab esitada niisuguse nõude (lisaks juba esitatud nõuetele) ka praeguse asja menetluses. Senises menetluses esitatud väidete ja asjaolude põhjal võib nõustuda määruskaebuses väidetuga, et kinnisasjade võimaliku tagasivõitmise korral jäävad hüpoteegid neid koormama. Võimalikud hüpoteegipidajad ei kaota seega oma nõudeid, kuid saavad need maksma panna pankrotiseaduses sätestatud korras.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Kostja II palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse ja maakohtu määruse ning jätta uue määrusega hagi tagamise taotlus rahuldamata. Määruskaebuse kohaselt tegi ringkonnakohus vastuolulise lahendi, kui nõustus sellega, et hagi oli tagatud alusetult, kuid jättis ebaseaduslikult kohaldatud hagi tagamise meetme kehtima. Selliselt on rikutud ka TsMS § 378 lg-t 4. Ringkonnakohus käsitas ekslikult ja vastuolus tsiviilasja aluseks olevate asjaoludega hageja 27. märtsi 2019. a hagi tagamise avaldust avaldusena hagi tagamiseks enne hagi esitamist. TsMS § 382 lg-t 1 kohaldatakse üksnes erandlikult ning eeldusel, et objektiivsetest asjaoludest tulenevalt on hagi tagamisega kiire ning hagi ei jõuta kohe esitada, kuid eksisteerib kiire tagamise vajadus. Ilmselgelt oli hagejal aega vaidlustada täitedokument, kuid seda ei ole tehtud kuni praeguse ajani. Ringkonnakohus on seadusvastaselt omal algatusel kohaldanud TsMS § 382 lg-t 1, kuigi hageja ei ole seda taotlenud. Asjaolu, et hageja palus 18. aprilli 2019. a vastuses kostja II määruskaebusele üldsõnaliselt ühtegi põhjendust esitamata käsitada Harju Maakohtu 3. aprilli 2019. a hagi tagamise määrust avaldusena tagada hagi enne hagi esitamist, ei andnud ringkonnakohtule õigust TsMS § 382 lg 1 kohaldamiseks. Tegemist ei olnud põhjendatud taotlusega (mh selle kohta, miks ei saa hagi kohe esitada) TsMS § 382 lg 1 mõttes. TsMS § 382 laiendaval tõlgendamisel tekivad õigusjärelmid, mis hälbivad selle sätte mõttest ja eesmärgist. Laiendava tõlgendusega on praegu loodud olukord, kus enam kui pool aastat kehtinud ebaseaduslik hagi tagamine on muudetud tagasiulatuvalt õiguspäraseks. TsMS § 382 lg 1 õigel kohaldamisel sellist olukorda ei teki. Lisaks ainuüksi formaalsetele takistustele puudus ka igasugune sisuline õigustus anda hagejale veel täiendav 20-päevane tähtaeg uue hagi esitamiseks. Hageja teadis juba 2019. a aprillis, et täitemenetluse peatamiseks peaks ta vaidlustama hoopis täitedokumendi. Praeguse tsiviilasja aluseks olevatel asjaoludel puudub sisuline seos täiteasjaga nr 027/2019/444. Kostja II ei nõustu ringkonnakohtu märgituga, et hageja võiks praeguse tsiviilasja raames vaidlustada ka täitedokumendi. Seega puudub kostja II hinnangul õigustus jätta jõusse ebakohane meede sellise hagi esitamiseks, mis tuleks esitada oluliselt erinevatel asjaoludel ning teiste isikute vastu. Ringkonnakohtu määrus on sõltumata põhjendustest vastuoluline. Määruse tervikresolutsiooni p 3.2 kohaselt jääks hagi tagamine kehtima ning täitemenetlus oleks täiteasjas nr 027/2019/444 peatatud kuni praeguses asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni, seda hoolimata täiendava tähtaja andmisest 4(8)
2-19-4765 ja selle jooksul hagi esitamisest. Määruse põhjendustest nähtuvalt on olnud ringkonnakohtu eesmärgiks tagada hagi tagamise abinõude kehtivus üksnes selleks, et tagada hagejale võimalus esitada uus hagi täitedokumendi vaidlustamiseks. Seega on määruse resolutsioon ka nimetatud osas vastuolus põhjendustega, isegi kui eeldada põhjenduste ja resolutsiooni lubatavust. Lisaks jääb määrusest arusaamatuks see, kuidas on menetluslikult võimalik ühes hagimenetluses tehtud hagi tagamise määrusega tagada teises menetluses menetletavat hagi. Praeguse seisuga ei ole isegi hagide ühist menetlemist taotletud. Ringkonnakohtu viidatud uus võimalik nõue oleks ka menetluslikult uus hagi (uus ese ja uus alus) ning seda ei saaks menetleda käesolevas asjas esitatud hagi muutmiseta. Kostja II märgib ka seda, et on endiselt peatatud täitemenetluse osaline ning tema õigused on riivatud ka menetluskulude tõttu.
7.Hageja leiab, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Kostjate ja teiste tehinguosaliste tegevusest nähtub võlausaldajate kahjustamise soov. Täitemenetlust korraldatakse selleks, et välistada tagasivõitmine, seega on täitemenetlusel seos tagasivõitmisega ja hagi tuleb tagada. Haldur on kaalunud TMS § 222 alusel hagi esitamist, kuid senist kohtupraktikat arvestades oli oht, et hagi jääb tagamata, kuna hagi lubatavus oli õiguslikult ebaselge. Hagi tagamine ei riku kostja II õigusi, sest hüpoteegipidajal ei ole tema vastu isiklikke nõudeid ning korteriomandid on kostja II 2019. a jaanuaris edasi müünud. Isegi kui Riigikohus peaks leidma, et kohtute lahendid tuleb tühistada, tuleks hagi tagamine ajutiselt säilitada ning anda pankrotihaldurile võimalus esitada asjaomane hagi, uus hagi tagamise taotlus.
8.Kostja I ei ole määruskaebusele vastanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et kostja II määruskaebus tuleb jätta TsMS § 682 lg 1 alusel läbi vaatamata.
9.1.TsMS § 682 lg 1 kohaselt jätab Riigikohus kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata, mh kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega sätestatud nõuetele. Nimetatud säte kehtib TsMS §-st 695 tulenevalt ka määruskaebuse menetlemisele Riigikohtus.
9.2.Hageja on menetluses esile toonud, et hagi tagamise abinõuna täitemenetluse peatamine ei riku kostja II õigusi, sest hüpoteegipidajal ei ole kostja II vastu isiklikke nõudeid ning kostja II on hüpoteekidega koormatud korteriomandid edasi võõrandanud. Kostja II on määruskaebuses märkinud, et ta on endiselt maakohtu 3. aprilli 2019. a määruse alusel peatatud täitemenetluse osaline ning et tema õigusi on riivanud ka menetluskulud. Lõplikes seisukohtades on kostja II viidanud ka TsMS § 210 lg-le 2.
9.3.TsMS § 688 lg-te 3–5 kohaselt ei tuvasta Riigikohus faktilisi asjaolusid ega uuri tõendeid, v.a menetlusõiguse normi olulise rikkumise kohta. Alama astme kohtud ei ole hageja väidetud asjaolusid tuvastanud. Seega lähtub kolleegium eeldusest (ja hagimaterjalidest nähtuvast), et kostja II on jätkuvalt peatatud täitemenetluse võlgnik.
9.3.1.TsMS § 696 lg 1 esimese lause kohaselt võib määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale esitada määrusega puudutatud menetlusosaline. Nimetatu tähendab kaebeõigust siis, kui vaidlustatav määrus riivab või kitsendab määruskaebuse esitaja õigusi (vt ka Riigikohtu 5. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-17, p 16).
5(8)
2-19-4765
9.3.2.Täitemenetluse peatamine puudutab üldjuhul vaid sissenõudja õigusi, sest peatamine lükkab edasi võimaluse pöörata sissenõue võlgniku varale ning rahuldada sissenõudja nõue. Võlgniku jaoks tähendab täitemenetlus enamasti mingist varast ilmajäämist tema täitmata kohustuste tõttu, mistõttu täitemenetluse peatamine iseenesest võlgnikku üldjuhul ei kahjusta. Võlgniku huve võib täitemenetluse peatamine riivata eeskätt näiteks siis, kui edasine viivitamine tooks kaasa võlalt arvutatava viivise suurenemise. Praeguses asjas nähtub hagiavaldusest ja enampakkumise kuulutusest (III kd, tl 169 jj), et kohtutäitur oli välja kuulutanud tagasivõidetavate korteriomandite enampakkumise. Maakohtu ja ringkonnakohtu määruse täitemenetluse peatamise kohta vaidlustas täitemenetluse võlgnik (kostja II), kes nõuab täitemenetluse peatamise tühistamist ning seega sisuliselt soovib, et eelduslikult tema omandis olevad korteriomandid pandaks enampakkumisele. Enampakkumisega aga kaasneks võlgnikule enampakkumisel müüdud eseme omandi kaotus ehk majanduslikult kahjulik tagajärg. Kostja II ei ole esitanud ühtegi sisulist väidet, kuidas täitemenetluse peatamine tema õigusi kahjustaks. Kostja II ei ole vaidlustanud ka hageja väidet, mille kohaselt täitemenetluses ei täideta nõuet, mille eest oleks isiklikult vastutav kostja II. Kokkuvõttes ei ole kolleegiumi hinnangul täitemenetluse peatamise vaidlustamiseks piisav vaid formaalne võlgniku staatus. See järeldus kehtib ka juhul, kui kostja II kui täitemenetluse võlgnik on korteriomandite omanik ja/või tema vastu oleks täitmisel isiklik nõue. Ka sellisel juhul peaks võlgnik põhjendama, kuidas täitemenetluse peatamine tema õigusi riivab.
9.3.3.Hagi tagamise menetlusega seotud menetluskulud võivad praegusel juhul tekkida sellest, et kostja II ise on asunud hagi tagamise määrusi vaidlustama, toomata sealjuures esile, kuidas need tema õigusi riivavad. TsMS § 210 lg 2 aga kehtib vaid kohtumenetluses, mitte täitemenetluses.
9.4.Riigikohus on eespool nimetatud põhjustel määruskaebuse ekslikult menetlusse võtnud. Kostja II ei ole ringkonnakohtu määrusest puudutatud isik TsMS § 696 lg 1 esimese lause tähenduses. Samadel põhjustel (vt TsMS § 660 lg 1) on ringkonnakohus ja maakohus ekslikult menetlenud kostja II määruskaebust maakohtu 3. aprilli 2019. a määruse peale. Kostja II määruskaebuse läbi vaatamata jätmise tõttu ei ole alust tühistada maakohtu ja ringkonnakohtu määruseid.
10.Kolleegium peab õiguse ühetaolise kohaldamise huvides vajalikuks märkida TsMS § 382 kohaldamise kohta järgmist.
10.1.Kui hageja taotleb hagi tagamist juba enne hagi esitamist, tuleb tal hagi tagamise avalduses TsMS § 382 lg 1 teise lause järgi põhistada, miks hagi kohe ei esitata. Kolleegium leiab, et kui hagi tagamise taotluses ei ole välja toodud ega TsMS § 235 tähenduses põhistatud ühtegi objektiivset asjaolu selle kohta, miks hagi kohe ei esitata, tuleb hagi tagamise taotlus jätta rahuldamata. Enne seda annab kohus hagejale TsMS § 384 lg 2 esimese lause järgi tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Objektiivseks hagi kohest esitamist takistavaks asjaoluks ei saaks olla väide, et kavandatava hagi lubatavus oli hageja jaoks õiguslikult ebaselge.
10.2.TsMS § 382 järgsel hagi tagamisel ei saa kohus kohe kontrollida veel esitamata hagiavalduse vastamist formaalsetele nõuetele, kuid ülejäänud hagi tagamise eeldused (sh TsMS § 377 lg-d 1, 2 ja § 381 lg 2) peavad siiski olema täidetud (vt ka Riigikohtu 16. jaanuari 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-07, p 13 ja Riigikohtu 22. mai 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-13663/94, p 13 koos viidetega varasemale praktikale). Muu hulgas tuleb kohtul hinnata kavandatava hagi õiguslikku perspektiivikust. 6(8)
2-19-4765
10.3.Kolleegium märgib, et kuigi ringkonnakohtule ei ole seaduses sätestatud tähtaega hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamiseks, tuleks seda kostja õigustatud huve arvestades teha mõistliku aja jooksul. Määruskaebuse lahendamine hagi tagamise menetluses peaaegu kuus kuud pärast selle esitamist ei mahu üldjuhul mõistliku menetlusaja raamidesse.
10.4.TsMS § 382 lg 2 esimese ja teise lause kohaselt määrab kohus hagejale hagi esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla pikem kui üks kuu. Kui hagejale määratakse hagi esitamiseks 20 päeva pikkune tähtaeg, kuid tähtaja kulgema hakkamine seotakse määruse jõustumisega, võidakse sellega eksida TsMS § 382 lg 2 teise lause eesmärgi vastu, võimaldades hagejale tegelikkuses hagi esitamiseks oluliselt pikema tähtaja kui üks kuu. Ka ei tulene menetlusseadustikust määruskaebuse esitamise õigust kohtumääruse peale, millega kohus andis TsMS § 382 lg 2 alusel tähtaja hagi esitamiseks (TsMS § 660 lg 1). Seetõttu ei saa pidada lubatavaks hagi esitamise tähtaja kulgema hakkamise sidumist hagi tagamise määruse jõustumisega.
10.5.Kohtumääruse resolutsioonis ei tule märkida, et kohtu määratud tähtajaks (täiendava) hagi esitamata jätmise korral tühistatakse hagi tagamine. TsMS § 382 lg 2 kolmanda lause järgi tuleb kohtul juhul, kui hagi ei esitata, lahendada hagi tagamise tühistamine eraldi sellekohase määrusega. Hagi tagamise tühistamine ei saa tuleneda (automaatselt) tingimuslikuna samast määrusest, millega kohus hagi tagamise abinõu kohaldas. Viitel TsMS § 382 lg 2 kolmandale lausele saaks seega olla üksnes selgitav tähendus. Küll aga puudub kohtul diskretsiooniõigus jätta hagi tagamine tühistamata olukorras, kus hageja ei esita hagi, milleks kohus talle TsMS § 382 lg 2 alusel tähtaja määras.
11.Lisaks soovib kolleegium õiguse ühetaolise kohaldamise huvides selgitada TMS § 222 järgse hagiga seotut.
11.1.TMS § 222 lg 1 kohaselt võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks. Hagi esitatakse TMS § 222 lg 3 kohaselt võlgniku ja sissenõudja vastu. TMS § 222 järgse hagi üheks peamiseks eesmärgiks lg 1 kohaldamise korral on vältida täitemenetluses sellise vara müümist, mis ei kuulu võlgnikule. Selline vara ei peaks vastutama sissenõudja nõude rahuldamise eest. Nii annab TMS § 222 täitemenetluses mitteosalevale isikule sellesse täitemenetlusse sekkumise õiguse.
11.2.Kui TMS § 222 järgse hagi esitaja kasuks oleks kinnistusraamatusse sisse kantud keelumärge, kuid see oleks sisse kantud ajaliselt hiljem kui sissenõudja kasuks seatud hüpoteek, ei takistaks selline keelumärge täitemenetlust. Kinnistu enampakkumisel müümise järel tuleks selline keelumärge TMS § 158 lg 3 alusel kinnistusraamatust kustutada (vt ka Riigikohtu 25. mai 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-15, p 11). Sundtäitmist takistavaks õiguseks TMS § 222 lg 1 tähenduses saab mh olla kolmanda isiku omandiõigus. Iseenesest ei ole küll välistatud võlgnikule mittekuuluva asja täitemenetluses müümine, sel juhul astub kolmanda isiku omandiõiguse asemele TMS § 222 lg 5 kohaselt õigus saada hüvitist asja enampakkumisel müümisel saadud rahast. Siiski on TMS § 222 eelkirjeldatud eesmärki silmas pidades õiguslikult lubatav hagi, milles väidetakse omandiõigust sundenampakkumisel olevale esemele.
11.3.Tagasivõitmise hagiga soovitakse saavutada pankrotivõlgniku omandist välja läinud vara tagasi pankrotivara hulka arvamist (vt PankrS § 119 lg 1, Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas 7(8)
2-19-4765 nr 3-2-1-149-13, p 54 tagasivõitmise mõtte kohta), st sisuliselt väidetakse, et täitemenetluses müüdava vara omanik peaks olema pankrotivõlgnik. See on sisuliselt lähedane omandiõiguse maksmapanekule TMS § 222 tähenduses. Niisuguses olukorras võiks hageja lisaks tagasivõitmise nõudele esitada ka TMS § 222 järgse nõude vara arestist vabastamiseks, seda täitemenetluse võlgniku (kes võib tagasivõitmise hagi kostjaga kattuda) ja eriti täitemenetluse sissenõudja vastu.
11.4.Siiski on olukord teistsugune siis, kui täitemenetluse sissenõudja kasuks on tagasivõidetavale kinnistule seatud hüpoteek ja täitedokumendiks on TMS § 2 lg 1 p-s 19 nimetatud hüpoteegi seadmise leping. Hüpoteek on majanduskäibe seisukohalt üks olulisematest tagatisvahenditest kinnislaenuturul. Hüpoteegiga tagatud nõuded on võlgniku täite- või pankrotimenetluse korral üldjuhul eelistatud teistele nõuetele. Eelistamine on vajalik osa majanduse normaalse toimimise ja laenukäibe mehhanismist (vt Riigikohtu 25. mai 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-15, p 11). Üks sellise eelistamise tagajärgedest on see, et isegi täitemenetluse peatamise korral ja kinnistu võimaliku tagasivõitmise korral pankrotivarasse jääks hüpoteek kinnistut koormama ja hüpoteegipidajal oleks õigus nõuda oma nõuete rahuldamist pankrotiseaduses sätestatud korras (viidatud Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-15, p 11). Seega ei muutuks pankrotivõlgniku õiguslik seisund oluliselt ka TMS § 222 järgse hagi esitamise ja rahuldamise korral – kui muidu peaks pankrotivõlgnik hüpoteegi tõttu taluma varem talle kuulunud kinnistu müümist täitemenetluses, siis pärast edukat tagasivõitmist peaks ta taluma talle kuuluva kinnistu müümist pankrotimenetluses. Küll aga peaks hüpoteegipidajast sissenõudja taluma nõude rahuldamisel viivitust. Seega puuduks eelkirjeldatud juhtumil TMS § 222 järgsel hagil eelduslikult õiguslik perspektiiv. TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta menetlusse võtmata hagiavalduse, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Tagada ei saa hagi, millel ei ole õiguslikku perspektiivi (vt nt Riigikohtu 22. mai 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-13663/94, p 13). Täitemenetluse peatamise võiks saavutada hagi esitamisega, mis oleks suunatud hüpoteegi kustutamisele kinnistusraamatust, st kui vaidlustataks täitedokumendiks olev hüpoteegi seadmise leping (vt ka Riigikohtu 25. mai 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-15, p 11). Sellise hagi esitamisel saaks taotleda hagi tagamise korras täitemenetluse peatamist.
12.Kuna tegemist ei ole asja menetlemist lõpetava määrusega TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, jaotatakse menetluskulud põhiasja lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest.
13.Kostja II määruskaebuse läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 kolmanda lause alusel tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev, Kai Kullerkupp
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.