Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson
Määruse tegemise aeg ja koht
5. märts 2019, Tartu
Tsiviilasja number
2-18-18949
Tsiviilasi
June Paabori hagi Tõnu Laugmaa vastu kinnistute vahelise piiri kindlaksmääramiseks Hagi tagamise taotluse lahendamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 20. detsembri 2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tõnu Laugmaa määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja): Tõnu Laugmaa (isikukood XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Margo Lemetti ja vandeadvokaadi abi Tanel Kask Vastustaja (hageja): June Paabor (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Hallemaa
esindajad
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil
Mällo 1 jagamisel jagatakse ka katastriüksuse Mällo 2 maad, omamata seejuures katastriüksuse Mällo 2 suhtes omandiõigust. Eelneva tõttu asus maakohus seisukohale, et esineb TsMS § 377 lg 1 alusel hagi tagamiseks. Hageja taotletud hagi tagamise abinõu – peatada elektroonilise katastri menetlus kuni praeguses tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni – on põhjendatud ja proportsionaalne. Kostja saab temale kuuluvat katastriüksust edasi kasutada, piiratud on üksnes maakorralduslikud toimingud maakorraldusseaduse mõistes.
Haldusmenetluses saab piiri kindlaks teha MaaKS § 15 alusel. Haldusmenetluses vajalikke tahteavaldusi, nt piiride kindlakstegemiseks, saab vajadusel asendada ka hagimenetluses, kui pooltel on kas naabrussuhtest või kas või heast usust tulenev kohustus aidata kaasa piirivaidluse lahendamisel (vt nt Riigikohtu 19. aprilli 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-11, p-d 28-30). Haldusmenetluse olemasolu ei välista aga piiride kindlakstegemist tsiviilkohtumenetluses. Hagimenetluses on võimalik mh esitada AÕS § 129 alusel hagi piiri kindlakstegemiseks (vt nt Riigikohtu 12. juuni 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-12, p 26). Kuigi alates 1. juulist 2018 jõustunud kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusega on muudetud MaaKS § 15 sõnastust ning kinnisasja piiri kindlakstegemise põhimõtteid, ei ole sellega muudetud AÕS § 129. Kinnistute piiri saab jätkuvalt kindlaks määrata ka hagimenetluses.
sõltumata juhul, kui maakohus tagab hagi ning ringkonnakohus hagi tagamise tühistab (vt nt Riigikohtu 9. detsembri 2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-08, p-d 26 ja 27). Eelneva tõttu on käesolev määrus edasikaevatav.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.