Tsiviilasi nr 2-14-57091
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. november 2014.a, Tartu kohtumaja, õigeksvõtul põhinev otsus
Tsiviilasja number
2-14-57091
Tsiviilasi
Andres Timmuski hagi Tauno Talivee vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
Tsiviilasja hind
1538,73 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
-
Menetlus
hageja Andres Timmusk (isikukood 37502182735, elukoht XXXXX, e-post XXXXX); kostja Tauno Talivee (isikukood 37603106517, elukoht XXXXX, e-post XXXXX); kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaido Künnapas (Advokaadibüroo LMP OÜ, asukoht Soola 8, 51013 Tartu, e-post [email protected]).
Kirjalik menetlus
kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 3 kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kostja on oma 31.10.2014.a vastuses võtnud hageja nõude õigeks ning kohus teeb hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. TsMS § 444 lõike 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kostja palub otsuses täitmise kord kindlaks määrata selliselt, et nõutav summa tuleks tasuda igakuiste osamaksetena hiljemalt 1.03.2015.a. Hageja ei nõustu kostja taotlusega põhjendusel, et kostjal oli alates laenu andmisest kuni hagi esitamiseni so. 15 kuud võimalus laenu tagastada. Kohus, arvestades poolte esitatud seisukohti, leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud otsuse täitmise viisi kindlaks määramine kostja taotletud viisil. Seega tunnistab kohus TsMS § 468 lõike 1 p 1 kohaselt omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. MENETLUSKULUDE JAOTUS, KINDLAKSMÄÄRAMINE JA VÄLJAMÕISTMINE. TsMS § 173 lõike 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Menetluskulude jaotuse osas kuulub kohaldamisele TsMS § 162 lõikes 1 sätestatu, mille järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja sellega ei nõustu, kuna kostja on oma käitumisega andnud põhjuse hagi esitamiseks. Kostja ei ole tasunud võlgnevust 15 kuu jooksul ja on maksekäsu kiirmenetluses esitanud vastuväite, et nõuet ei ole. Kohus, arvestades poolte selgitusi antud asjas, on seisukohal, et põhjendatud on TsMS 162 lõike 1 alusel jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lõike 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kohtule esitatud menetluskuludest nähtub, et hageja menetluskuluks riigilõiv 225 eurot. Hageja poolt tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseaduse § 57 lg 1 ja lisast 1, mille kohaselt hagilt hinnaga 1538,73 eurot tuleb tasuda riigilõivu 225 eurot. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu 225 eurot, mistõttu tuleb riigilõiv summas 225 eurot hageja kasuks kostjalt välja mõista.
Seega määrab kohus kindlaks hageja menetluskuludeks kokku käesolevas asjas summas 225 eurot. Kohus mõistab nimetatud kulu kostjalt hageja kasuks välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.