Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ele Liiv ja Margo Klaar
Kohtuasi
OG avaldus kaasomandi kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. aprilli 2014 määrus
kasutuskorra
Kaebuste esitajad ja kaebuste OG määruskaebus ja VB määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: OG (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik I: ZŽ (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Svetlana Žirova Puudutatud isik II: VB (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 30. aprilli 2014 määrus muutmata.
2.Määruskaebused jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuste esitamisest tingitud OG ja VB menetluskulud jätta nende menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebuste esitamisest tingitud ZŽ menetluskulud jätta 1⁄2 osas OG kanda ja 1⁄2 osas VB kanda.
4.Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
1.Avaldaja OG esitas 23.08.2011 Harju Maakohtule avalduse, paludes määrata kindlaks kaasomandis oleva Tallinnas XXXXX XXX XX/XX-XX asuva korteriomandi kasutuskord.
2.Avalduse kohaselt kuulub avaldajale 3693/75800 suurune mõtteline osa Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXXXXX kantud korteriomandist. Avaldaja on korteri kaasomanik alates 18.03.2011. Korteriomandi kaasomanikeks on lisaks avaldajale ZŽ, kellele kuulub korteriomandist 59/100 suurune mõtteline osa, ja VB, kellele kuulub korteriomandist 27385/75800 suurune mõtteline osa. Korteriomandi koosseisu kuuluvad esik (ruum nr 569), köök (ruum nr 572), WC (ruum nr 573) ja vannituba (ruum nr 574) on ZŽ ja VB ühiskasutuses. ZŽ ainukasutuses on kaks elutuba (ruumid nr 570, 571). VB ainukasutuses on elutuba (ruum nr 575). ZŽ kasutab 2,441m2 võrra suuremat elutubade pinda, kui ta peaks kasutama vastavalt temale kuuluvale kaasomandi mõttelisele osale. Avaldaja kaasomandit ei kasuta, sest ZŽ ei luba tal kasutada elutoas 2,441m2. Avaldaja palus, et kohus jätaks ruumi nr 571 avaldaja ja ZŽ ühiskasutusse. Esiku (ruum nr 569), köögi (ruum nr 572), WC (ruum nr 573) ja vannitoa (ruum nr 574) palub avaldaja jätta kaasomanike ühiskasutusse. Ruumi nr 575 palus avaldaja jätta VB ainukasutusse. Avaldaja palus ühtlasi välja mõista alates 18.03.2011 hüvitise ZŽ-lt kaasomandi osast suurema pinna 3,693m2 kasutamise eest. Hüvitise suuruseks palus avaldaja määrata seitse eurot ruutmeetri kohta ühes kuus. Hüvitise palus avaldaja välja mõista kuni määruse jõustumiseni. Alternatiivselt palus avaldaja ZŽ-lt kaasomandi osast suurema pinna 3,693m2 kasutamise eest välja mõista hüvitise, kui kohus ei määra kaasomandi kasutamise korda kindlaks avaldaja soovitud viisil. Lisaks eeltoodule taotles avaldaja kohtult kommunaalmaksete tasumise korra kindlaksmääramist ZŽ ja VB vahel ning enda määramist korteriühistu liikmeks. 26.01.2012 täpsustas avaldaja kohtule esitatud taotluse sisu ja põhjendas taotlust ZŽ abikaasa VŽ seadusvastase tegevusega kaasomandis olevas korteriomandis.
3.Puudutatud isik VB oli avalduse, avaldaja seletuste ja nõudega nõus. Puudutatud isik ZŽ avaldusega nõus ei olnud ja leidis, et avaldaja ei saa nõuda ZŽ-lt kasutamisõigust. Ruumis nr 571 elab ZŽ abikaasa VŽ. Puudutatud isik ZŽ vaidles vastu avaldaja nõutud hüvitise suurusele 25,85 eurot ja oli nõus hüvitise suurusega 10 eurot kuus Maakohtu määrus ja selle põhjendused
4.Maakohus rahuldas avalduse osaliselt, määras kindlaks kaasomandi esemeks oleva korteriomandi kasutuskorra selliselt, et avaldajal ei ole õigust kasutada korteriomandi reaalosaks olevat eluruumi, määras kindlaks korteriomandiga seotud majandamiskulude jaotuse KÜS § 151 tähenduses kaasomanike vahel selliselt, et avaldaja ei ole kohustatud kandma korteriomandiga seotud majandamiskulusid, ning mõistis välja ZŽ-lt avaldaja kasuks välja hüvitise 21,47 kuus alates 18.03.2011. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
5.Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg-le 5 on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Riigikohus on oma otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-12-08 punktis 13 selgitanud, et kohtul on kasutuskorra määramisel lai diskretsiooniõigus, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestades mh kõigi kaasomanike ühiste huvidega, kaasomandi mõtteliste osade suurusega, senise kasutuskorraga, pooltevaheliste suhetega jm oluliste
asjaoludega ning vajadusel tuleb eelistada ka vähemuse huvisid (vt Riigikohtu viidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-05, p 42, 16.04.2003 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-03, p 14). Kohus ei ole seotud kasutuskorra kindlaksmääramisel menetlusosaliste taotletud kasutusviisidega.
6.Harju Maakohtu 04.05.2010 ja 30.09.2011 kohtumäärustega tsiviilasjas nr 2-09-71475 on kindlaks määratud menetlusosaliste kaasomandis oleva korteriomandi kasutuskord. Kohtumäärused on jõustunud. Kohus arvestab avaldaja taotluste lahendamisel ka sellega, et korteriomandi kasutuskord on juba kindlaks määratud. Korteriomandiseaduse (KOS) § 8 lg 4 kohaselt kehtivad kohtulahendid ka avaldaja suhtes.
7.Korteriomandi reaalosa ruumi nr 571 avaldaja ja puudutatud isik ZŽ ühiskasutusse jätmine ei ole mõistlik järgmistel põhjustel: a. OG mõttelise osa suurus kaasomandis olevas asjas on 3693/75800 (ligikaudu 5%) kaasomandist. ZŽ osa suurus on 59/100 (ligikaudu 59%) kaasomandist, VB osa suurus on 27385/75800 (ligikaudu 35%) kaasomandist. Võrreldes teiste kaasomanikega on avaldaja osa ühises asjas väike. Teiste kaasomanike korteriomandi kasutamise õiguse piiramiseks väikest osa omava kaasomaniku kasuks peab olema mõjuv põhjus. Käesoleval juhul avaldaja sellist mõjuvat põhjust kohtule avaldanud ei ole. Näiteks võiks selliseks mõjuvaks põhjuseks olla isiku vajadus elukoha järele. Avaldaja on kohtule 31.01.2012 kohtuistungil avaldanud, et ta ei tea, kas ta hakkab seal [ruumis] elama alaliselt. Samuti avaldas avaldaja, et ta ei taha avaldada oma elukoha aadressi (I kd tl 77). 16.01.2014 on avaldaja vastuseks kohtu küsimusele avaldaja elukoha andmete kohta kohtule avaldanud, et tema aadress XXXXX XXX XX-XX, Tallinn ei ole muutunud (II kd tl 20). Avaldaja ei ole väitnud kohtule, et ta elab alaliselt mõnes kaasomandis oleva korteriomandi oluliseks osaks olevas ruumis. Tsiviilasjas nr 2-13-52662 on avaldaja kohtule avaldanud, et tema elukohaks on XXXXXX XX-XX, Tallinn (II kd tl 24). Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXXXX väljatrükist nähtuvalt kuulub avaldajale 1/10 suurune mõtteline osa kaasomandis olevast korteriomandist asukohaga XXXXXX XX XX-XXX, Tallinn (II kd tl 26). Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et avaldajal on olemas elukoht, mille aadressiks on XXXXXX XX XX-XXX, Tallinn. Avaldaja on korteriomandi kaasomanik, mille reaalosaks on korter numbriga XXX. Lisaks eelnevalt nimetatud mõttelisele osale korteriomandist kuuluvad avalajale kaks kinnisasja: Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriossa nr XXXXXXXX kantud korteriomand asukohaga XXXXXXX XX X-X, Tallinn, ning Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna registriossa nr XXXXXXXX kantud kinnisasi asukohaga XXXXXX XX X, XXXXX, (II kd, tl-d 27, 28). Mõlema kinnisasja maakasutuse otstarve on elamumaa. Kohus järeldab sellest, et avaldajal puudub objektiivne vajadus kasutada vaidlusalust korteriomandit oma elukohana. b.
Avaldaja on omandanud kaasomandisse kuuluvast korteriomandist 3693/75800 suuruse mõttelise osa (ligikaudu 5% kaasomandis olevast kinnisasjast). Avaldaja sai kaasomanikuks 18.03.2011 (II kd tl 29). Avaldaja poolt tsiviilasjas nr 2-09-71475 toimuva kohtumenetluse kestel omandatud mõtteline osa on võrreldes teiste kaasomanike mõtteliste osadega väike. ZŽ-le kuulub suurim kaasomandiosa korteriomandist ning ta kasutab korterit oma elukohana. Olukorras, kus avaldaja on omandanud vabatahtlikult väikse mõttelise osa kaasomandis olevast asjast, tuleb kohtu hinnangul eelistada suuremat mõttelist osa omavate kaasomanike huve. Kui isik otsustab omandada väga väikse
mõttelise osa kaasomandis olevast asjast, kannab isik riski, et suuremat mõttelist osa omavate isikute huvid kaaluvad üles väikse mõttelise osa omandanud isiku huvid. c.
Avaldaja OG ja ZŽ pereliikmete vahelised suhted ei ole head. Avaldaja on 08.08.2013 menetlusdokumendis märkinud, et koos kaasomanik ZŽ-ga elab VŽ, kes on ohtlik teistele kaasomanikele. Iga kord kui avaldaja siseneb korterisse, tuleb VŽ oma toast, hakkab karjuma, käitub väga agressiivselt, solvab avaldajat räpaste sõnadega ja ähvardab avaldajat tappa ning läheb avaldajale füüsiliselt kallale. VŽ on korduvalt karistatud kriminaalkorras (I kd tl 163). Harju Maakohtu jõustunud 03.04.2012 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-764 on VŽ süüdi tunnistatud KarS § 120 järgi seoses sellega, et ta ähvardas avaldajat. Harju Maakohtu jõustunud 06.03.2013 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-596 on VŽ süüdi tunnistatud KarS § 121 järgi seoses sellega, et ta ähvardas avaldajat lõigata ning seejärel lõi avaldajale rusikaga pähe, mille tulemusel tekkis kannatanul peapõrutus ning parema kõrva piirkonnas põrutus (I kd tl 164). Avaldaja on oma väidete tõendamiseks esitanud kohtule viidatud kohtulahendite väljatrükid (I kd tl-d 176-179, 180-189). Avaldaja märgitust nähtub üheselt, et avaldaja läbisaamine VŽ-ga ei ole hea. Tallinna Ringkonnakohus on 07.02.2012 määruses tsiviilasjas nr 2-09-71475 leidnud, et VŽ on kaasomanik ZŽ abikaasa ja seega perekonna liige. Kohtul ei ole käesolevas asjas põhjust ümber hinnata ringkonnakohtu seisukohta. Kohus ei saa põhiseaduse § 26 ja § 27 arvestades kohustada ZŽ-t keelama oma pereliikme viibimist ZŽ koduks olevas korteriomandis. Korteri elukohana kasutamisel tuleb eeldada, et korterit elukohana kasutav inimene elab seal koos pereliikmetega. Pereliikmetele elukoha kasutamise piirangute sätestamine piirab õigust perekonnaelule. Kohtu hinnangul ei kaalu avaldaja õigus kaasomandis olevat asja kasutada üles ZŽ õigust perekonnaelule. Kohus saab kohustada ZŽ-t tagama kaasomandi teatud viisil kasutamine VŽ poolt. Avaldaja väljatoodud asjaolusid arvestades, millest nähtub avaldaja ja VŽ halb läbisaamine, oleks sellise kasutuskorra täitmise tagamine ZŽ poolt raskendatud. Kaasomandis oleva kinnisasja näol on tegemist korteriomandiga, mis ei ole projekteeritud kasutamiseks mitme perekonna poolt. Nimetatud asjaolu kajastub korteriomandi plaanilt (I kd tl-d 92, 118). Näiteks oleks kolmandate isikute sisenemine ZŽ ainukasutuses olevatesse ruumidesse võimalik üksnes läbi ühiskasutuses oleva esiku. Seda arvestades on paratamatu, et avaldaja ja VŽ võivad sattuda ühises kasutuses olevatesse ruumidesse samal ajal. Ei ole mõistlik määrata kindlaks kasutuskorda, mille rikkumine on tõenäoline.
Seoses sellega, et avaldajal ei ole kohtu määratava kasutuskorra kohaselt õigust kasutada korteriomandi reaalosaks olevaid ruume, ei saa avaldajale tekkida korteriomandi kasutamisest kulusid. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus, et kaasomanikevahelistes suhetes ei ole avaldaja kohustatud kandma majandamiskulusid korteriühistuseaduse § 151 tähenduses. Kulude kandmise jaotuse kindlaksmääramine kaasomanikevahelistes suhetes ei mõjuta korteriühistu õigust nõuda kaasomanikult majanduskulude kandmist.
ZŽ ja VB vahelised suhted kaasomandis olevate ruumide kasutamise osas on reguleeritud Harju Maakohtu 04.05.2010 ja 30.09.2011 kohtumäärustega tsiviilasjas nr 2-09-71475, mis on jõustunud. Avaldajal on õigus pöörduda kohtusse üksnes enda õiguste kaitse eesmärgil. Avaldajal puudub õigus pöörduda kohtusse selleks, et kohus reguleeriks kaasomanike ZŽ ja VB vahelisi suhteid. Kohus on reguleerinud kaasomanike vahelisi suhteid selliselt, et avaldajal puudub õigus kasutada kaasomandis oleva korteriomandi reaalosaks olevaid ruume. Seetõttu ei ole seadusega kaitstud avaldaja huvi selle vastu, kuidas ZŽ ja VB kasutavad nende kasutuses olevaid ruume. VB ei ole esitanud omapoolset taotlust või seisukohta, kuidas kohus peaks täiendama või muutma Harju Maakohtu 04.05.2010 ja 30.09.2011 kohtumäärustega tsiviilasjas nr 2-09-71475
kindlaksmääratud korterimandi kasutuskorda. Seetõttu ei saa kohus käesolevas asjas teha kohtulahendit, millega reguleeritakse korteriomandi kasutamist ZŽ ja VB vahelistes suhetes.
10.Kui kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisel jääb ühe isiku ainukasutusse suurem osa kaasomandi esemest kui tema kaasomandi osa, tuleb tal üldjuhul maksta selle eest teistele hüvitist. Korteri kasutuseelise väärtuse saab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 vastavalt kohaldades määrata kindlaks eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri järgi (vt ka Riigikohtu 26.09.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-12, p-d 20–21).
11.Avaldaja õigus kasutada eluruumi pinda 3,693m2 hõlmab nii kolme tuba kui ka esikut, kööki, WC-d ja vannituba. Kuivõrd esik, köök, WC ja vannituba on oma olemuselt ühiskasutatavad ruumid ning sellisena on nende kasutamine ette nähtud ka tsiviilasjas nr 2-09-71475 jõustunud kohtulahendites, ei ole põhjendatud üldkasutuses olevate ruumide kasutamise eest avaldaja kasuks hüvitist nõuda ainult ZŽ-lt. VB ainukasutuses on elutuba üldpinnaga 18,1m2 (I kd, tl-d 59, 94-95). ZŽ ainukasutuses on elutoad üldpinnaga 32,0m2 (I kd, tl-d 59, 94-95). Arvesse võttes kaasomanike kaasomandi osade suurust, on ZŽ-l õigus kasutada elutubade kogupinnast 29,559m2 (59/100 50,1-st on 29,559), VB-l on õigus kasutada kogupinnast 18,10m2 (27385/75800 50,1-st on 18,10) ja avaldajal on õigus kasutada kogupinnast 2,441m2 (3693/75800 50,1-st on 2,441). Eeltoodust nähtuvalt kasutab kaasomanik VB elutubade üldpinnast oma kaasomandi osa suurusele vastavat pinda. ZŽ ainukasutuses olevate elutubade üldpind ületab tema kaasomandi osa suurusele vastavat pinda. Eeltoodust tulenevalt on ZŽ kohustatud maksma avaldajale hüvitist 2,441m2 ulatuses elutubade üldpinna kasutamise eest. Üldkasutuses olevate ruumide üldpinnast on avaldajal õigus kasutada 1,252m2 (3693/75800 25,7-st on 1,252). VB-l ja ZŽ-l on üldkasutuses olevate ruumide kasutamiseks võrdsed võimalused. Seetõttu on avaldajal õigus nõuda ZŽ-lt hüvitist 0,626m2 üldkasutuses olevate ruumide üldpinna kasutamise eest. Eeltoodust tulenevalt on ZŽ kohustatud maksma avaldajale hüvitist kokku 3,067m2 ulatuses eluruumi üldpinna kasutamise eest (2,441m2 + 0,626m2 = 3,067m2).
12.Avaldaja on tõendanud, et eluruumi üürimisel saadav üür 2011. aasta seisuga oli 7 eurot ruutmeetri kohta (I kd tl 12). ZŽ ei ole esitanud omapoolseid tõendeid üürihinna suuruse kohta. Eeltoodust tulenevalt on ühes kuus avaldajale maksmisele kuuluva hüvitise suuruseks 21,47 eurot (7 eurot * 3,067 m2 = 21,469 eurot ≈ 21,47 eurot).
13.Kuivõrd avaldajal ei ole olnud võimalust kaasomandis olevat asja kasutada, ei ole hüvitise väljamõistmine alates kaasomanikuks saamisest 18.03.2011 vastuolus hea usu põhimõttega.
14.Harju Maakohtu 04.05.2010 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-09-71475 on määratud korteriühistu liikmeks kaasomanik ZŽ. Kohtumäärus on kõnealuses osas jõustunud. Põhjendatud on korteriühistu liikmeks sellise kaasomaniku määramine, kes on rohkem seotud elamuga, mida korteriühistu haldab. ZŽ elab korteriühistu hallatavas elamus, kuid avaldaja seal ei ela. Seetõttu on põhjendatud, et korteriomandit esindab suhetes korteriühistuga ZŽ.
15.Kaasomandi kasutamise reguleerimine toimub kõigi kaasomanike huvides, mistõttu jättis kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 172 lg 1).
Avaldaja määruskaebus
16.Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada osas, millega määrati, et avaldajal ei ole õigust kasutada korteriomandi reaalosaks olevat eluruumi, jäeti avaldus igakuise hüvitise väljamõistmiseks 4,38 euro osas rahuldamata, ning teha uue määruse, millega mõista ZŽlt avaldaja kasuks välja hüvitise täiendavalt 4,38 eurot kuus alates 18.03.2011 ja määrata, et Korteriühistu XXXXX XXX XX/XX poolt tasumiseks esitatud maksed, välja arvatud vee ja kanalisatsiooni kulud, jaotatakse kaasomanike vahel proportsionaalselt korteri pinna kasutamisele.
17.Avaldaja ei olnud valmis loobuma eluruumi kasutusõigusest, kui isik, kelle ainu- või ühiskasutuses on ruum, annab selleks loa. Kui puudutatud isikud annavad avaldajale loa viibida enda ruumis ja seda kasutada, on sel tingimusel avaldajal õigus ruumi kasutada. Avaldajalt sellise õiguse äravõtmine on ebaseaduslik ja põhjendamatu ning rikub avaldaja põhiõigust vabalt elukohta valida. Kui ruumis tekib avarii, peab kaasomanikul olema võimalus viibida ruumis avarii kõrvaldamiseks.
18.4,38 euro välja mõistmata jätmise osas on maakohtu määrus ebaõige ja vastuoluline. Kui maakohus leidis, et avaldajal ei ole võimalust kasutada 0,6 m2, pidi maakohus määrama avaldajale hüvitise 0,6 m2 eest.
19.Et esitada teiste kaasomanike vastu nõue korteriühistu poolt esitatavate arvete maksmise hüvitamiseks, peab avaldaja teadma, kes kaasomanikest ja kui palju peavad maksma. Jätta kasutuskorras määramata, kuidas kaasomanikud majandamiskulusid kannavad, kahjustab avaldaja ja teiste kaasomanike huve, sest tekitab uue vaidluse. Tulenevalt AÕS §-st 79 ei kehti tsiviilasjas nr 2-09-71475 määratud kasutuskord alates 18.03.2011, kui tekkis veel üks kaasomanik. Puudutatud isiku II määruskaebus
20.VB palub tühistada maakohtu määruse osas, millega on määratud, et avaldajal ei ole õigust eluruumi kasutada, ning teha uue määruse, millega määrata, et Korteriühistu XXXXX XXX XX/XX poolt tasumiseks esitatud maksed, välja arvatud vee ja kanalisatsiooni kulud, jaotatakse kaasomanike vahel proportsionaalselt korteri pinna kasutamisele ning et VB ei pea maksma avaldajale hüvitist.
21.Vastavalt maakohtu määrusele ei ole avaldajal õigust kasutada VB ainukasutuses olevat ruumi isegi juhul, kui ta annab avaldajale selleks loa. Maakohtu seisukoht, mille kohaselt võib avaldaja nõuda hüvitist ülejäänud 0,626 m2 kasutamise eest võrdselt nii VB-lt kui ka ZŽ-lt, ei ole arusaadav ega õige. Kohtumäärus ei reguleeri ammendavalt kõiki korteri kasutamise küsimusi. Vastus määruskaebusele
22.ZŽ vaidleb VB määruskaebusele vastu ja nõustub maakohtu määrusega. Rohkem vastuseid ei esitatud.
23.Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ning edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
24.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 30.04.2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning avaldaja ega puudutatud isiku II määruskaebuste väited ei anna alust selle muutmiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lg 1 p-le 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel ei korda neid.
25.Vastuseks määruskaebuste väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
26.Kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisel on kohtul laialdane diskretsiooniõigus, mille alusel tehtud otsustus peab olema igakülgselt põhjendatud. Kaasomandisse kuuluva, kinnisasja oluliseks osaks oleva elamu kasutuskorra kindlaksmääramisel ei ole kohus seotud kasutuskorra kindlaksmääramisel hagis või vastuväidetes taotletud kasutusviisidega (vt nt Riigikohtu 08.02.2006 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-121-05, p 42). Kohus peab kaasomandi kasutuskorra määramisel lähtuma mõistlikkuse ja hea usu põhimõtetest ja arvestama muu hulgas kõigi kaasomanike ühiseid huve, kaasomandi mõtteliste osade suurust, senist kasutuskorda, pooltevahelisi suhteid jm olulisi asjaolusid AÕS § 72 järgi (vt Riigikohtu 08.02.2006 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-121-05, p 42; 17.04.2008 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-12-08, p 13, ja 18.01.2011 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-151-10, p 11). Kaasomandi kasutuskord peab olema kooskõlas seadustega ning heade kommetega (vt Riigikohtu 16.02.2011 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-149-10, p 15).
27.Maakohus on määrust, mille kohaselt avaldajal ei ole õigust eluruumi kasutada, ammendavalt põhjendanud. Maakohus ei ole rikkunud diskretsiooni piire. Maakohtu määrus ei välista avaldaja võimalust kasutada eluruumi puudutatud isikute loal. Kohtulahend kasutuskorra kindlaksmääramise kohta ei ole täitedokument, vaid asendab TsÜS § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduse (Riigikohtu 18.01.2011 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-151-10, p 11). Maakohtu määrus ei välista ka avaldaja õigusi eluruumi ohustava võimaliku avarii korral. AÕS § 72 lg 4 kohaselt on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta.
28.Määruskaebustes ei ole esile toodud, milles oleks maakohus hüvitise suuruse arvutamisel kaebuste esitajate arvates eksinud. Maakohtu vastavad põhjendused on jälgitavad.
29.Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme, jättes kindlaks määramata majandamiskulude jaotuse puudutatud isikute omavahelises suhtes. Avaldaja taotles, et kohus määraks kindlaks, et majandamiskulud jaotatakse kaasomanike vahel proportsionaalselt kasutatava pinnaga. Määramine, et avaldaja ei ole kohustatud majandamiskulusid kandma, on avaldaja taotluse lahendamiseks piisav. Taotluse lahendamisel ei pidanud maakohus kindlaks määrama majandamiskulude jaotust puudutatud isikute omavahelises suhtes ega osasid, milles kumbki puudutatud isik peaks avaldaja kantavaid majandamiskulusid avaldajale hüvitama. Seetõttu ei oma tähtsust ka avaldaja määruskaebuse väited tsiviilasja nr 2-09-71475 kohta. Maakohus ei oleks võinud kindlaks määrata kaasomanike vahelist majandamiskulude jaotust õigussuhetes korteriühistuga. Kaasomandi kasutuskorraga ei saa reguleerida kaasomanike ja kolmandate isikute vahelisi suhteid, sh suhteid kaasomanike ja korteriühistu vahel (Riigikohtu 16.02.2011 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-149-10, p 15).
30.Maakohtu määrus ei välista puudutatud isiku II õigust lubada avaldajat oma ainukasutuses olevasse ruumi. Ka Riigikohtu käsitlus sama korteriomandi kasutamise
asjas (16.02.2011 määruses kohtuasjas nr 3-2-1-140-10 (p 15)) viitab sellele, et kolmandate isikute lubamine kaasomaniku ainukasutuses olevasse ruumi ei ole välistatud, kui see ei riku teiste kaasomanike õigusi. Seega ei keela vaidlustatud maakohtu määrus ka avaldaja läbikäiku korteri ühiskasutatavatest ruumidest, kui tal on selleks VB luba. Maakohtu määratud majandamiskulude jaotus puudutatud isikute vahel vastab puudutatud isiku II määruskaebuses sisalduvale taotlusele. Maakohus ei ole määranud, et VB peaks maksma avaldajale hüvitist.
31.Kuna määruskaebusi ei rahuldata, tuleb määruskaebuste esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel jätta määruskaebuse esitajate kanda. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse esitamisest tingitud OG ja VB menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse esitamisest tingitud ZŽ menetluskulud 1⁄2 osas OG kanda ja 1⁄2 osas VB kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.