2.Määrata kindlaks XXX(XXX, isikukood XXX), XXX(isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX) kaasomandi esemeks oleva Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusraamatu registriossa nr XXX kantud korteriomandi kasutuskord selliselt, et XXX(XXX, isikukood XXX) ei ole õigus kasutada korteriomandi reaalosaks olevat eluruumi.
3.Määrata kindlaks Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusraamatu registriossa nr XXX kantud korteriomandiga seonduvate majandamiskulude korteriühistuseaduse § 151 tähenduses jaotus kaasomanike vahel selliselt, et XXX(isikukood XXX) ei ole kohustatud kandma Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusraamatu registriossa nr XXX kantud korteriomandiga seonduvaid majandamiskulusid korteriühistuseaduse § 151 tähenduses. Kulude kandmise jaotuse kindlaksmääramine kaasomanike vahel ei mõjuta korteriühistu ja XXX(XXX, isikukood XXX) vahelisi õigussuhteid.
4.Välja mõista XXX(XXX, isikukood XXX) XXX(XXX, isikukood XXX) kasuks igakuiste maksetena hüvitis makse suurusega 21,47 (kakskümmend üks koma nelikümmend seitse) eurot kuus alates 18.03.2011.a (kaheksateistkümnendast märtsist kahe tuhande üheteistkümnendal aastal).
5.Ülejäänud osas jätta XXX(XXX, isikukood XXX) avaldus rahuldamata.
6.Teha kohtumäärus menetlusosalistele teatavaks kättetoimetamisega. Menetluskulude jaotus
7.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude
kindlaksmääramise kord Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I
Asjaolud
1.XXX(avaldaja) esitas 23.08.2011 Harju Maakohtule avalduse, milles palus määrata kindlaks kaasomandis oleva korteriomandi kasutuskord. Kohus võttis avalduse 02.12.2011 menetlusse. Avaldusest nähtuvalt kuulub avaldajale XXXsuurune mõtteline osa Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusraamatu registriossa nr XXX kantud korteriomandist. Avaldaja on korteri kaasomandi alates 18.03.2011. Korteriomandi kaasomanikeks on lisaks avaldajale XXX, kellele kuulub korteriomandist 59/100 suurune mõtteline osa, ja XXX, kellele kuulub korteriomandist XXX suurune mõtteline osa. Korteriomandi koosseisu kuuluvad esik (ruum nr XXX), köök (ruum nr XXX), WC (ruum nr XXX) ja vannituba (ruum nr XXX) on XXX ja XXX ühiskasutuses. XXX ainukasutuses on kaks elutuba (ruumid nr XXX, XXX). XXX ainukasutuses on elutuba (ruum nr XXX). XXX kasutab 2,441m2 võrra suuremat elutubade pinda, kui ta peaks kasutama vastavalt temale kuuluvale kaasomandi mõttelisele osale. Avaldaja kaasomandit ei kasuta, sest XXX ei luba tal kasutada elutoas 2,441m2. Avaldaja palub, et kohus jätaks ruumi nr XXX avaldaja ja XXX ühiskasutusse. Esiku (ruum nr XXX), köögi (ruum nr XXX), WC (ruum nr XXX) ja vannitoa (ruum nr XXX) palub avaldaja jätta kaasomanike ühiskasutusse. Ruumi nr XXX palub avaldaja jätta XXX ainukasutusse. XXX palub ühtlasi välja mõista alates 18.03.2011 hüvitis XXX kaasomandi osast suurema pinna 3,693m2 kasutamise eest. Hüvitise suuruseks palub avaldaja määrata seitse eurot ruutmeetri kohta ühes kuus. Hüvitise palub avaldaja välja mõista kuni määruse jõustumiseni. Alternatiivselt palub avaldaja XXX kaasomandi osast suurema pinna 3,693m2 kasutamise eest välja mõista hüvitise, kui kohus ei määra kaasomandi kasutamise korda XXX soovitud kujul kindlaks. Lisaks eeltoodule taotleb avaldaja kohtult kommunaalmaksete tasumise korra kindlaksmääramist XXX ja XXX vahel ning enda määramist korteriühistu liikmeks (I kd, tl-d 2-8). 26.01.2012 menetlusdokumendis täpsustas avaldaja kohtule esitatud taotluse sisu ja põhjendas taotlust XXX abikaasa XXX seadusvastase tegevusega kaasomandis olevas korteriomandis (I kd, tl-d 31-35). Avaldaja ei ole oma avalduse aluseks olevaid põhiväited hilisemates menetlusdokumentides muutnud, mistõttu kohus neid ei resümeeri.
2.Puudutatud isik XXX on XXX avalduse, seletuste ja nõudega nõus (I kd, tl 72). Puudutatud isik XXX XXX avaldusega nõus ei ole ja leiab, et avaldaja ei saa nõuda XXX kasutamisõigust. Ruumis nr XXX elab XXX abikaasa XXX. XXX ei saa aru, miks nõuab avaldaja tema käest hüvitist (I kd, tl 78). Puudutatud isik XXX vaidles vastu avaldaja nõutud hüvitise suurusele 25,85 eurot ja oli nõus hüvitise suurusega 10 eurot kuus (I kd, tl 101). II
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 sätestab, et kohus lahendab hagita menetluses: 1) korteriomaniku avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomanike ühisusest ja kaasomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõuded, mis korteriomandiseaduse § 9 kohaselt tulenevad ühisuse lõpetamise erisusest, ja nõuded, mis korteriomandiseaduse § 14 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 613 lg 2 sätestab, et kohus lahendab hagita menetluses ka kinnisasja, mille oluliseks osaks on elamu, kaasomanike vaidlused käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustes, mis on seotud kaasomandi esemeks olevate eluruumide või ühiskasutuses olevate ruumide või maa kasutamisega või valitsemisega või kaasomanike otsustega. Vastavalt AÕS § 72 lg-le 5 on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Riigikohus on oma otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-12-08 punktis 13 selgitanud, et kohtul on kasutuskorra määramisel lai diskretsiooniõigus, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestades mh kõigi kaasomanike ühiste huvidega, kaasomandi mõtteliste osade suurusega, senise kasutuskorraga, pooltevaheliste suhetega jm oluliste asjaoludega ning vajadusel tuleb eelistada ka vähemuse huvisid (vt Riigikohtu viidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-05, p 42,
16.aprilli 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-03, p 14). Kohus ei ole seotud kasutuskorra kindlaksmääramisel menetlusosaliste taotletud kasutusviisidega. Kohus lähtub kaasomandis oleva korteriomandi kasutuskorra kindlaksmääramisel avaldaja XXX 08.08.2013 esitatud menetlusdokumendist (I kd, tl-d 161-167). Menetlusdokumendist nähtuvalt on avaldaja soovinud kohtult korteriomandi kasutuskorra kindlaksmääramist kahel alternatiivsel viisil. Esimese kasutusviisi kohaselt saab avaldaja korteriomandi reaalosaks oleva ruumi toa XXX ühiskasutusõiguse koos XXX (I kd, tl 165, menetlusdokumendi resolutsiooni p 2.2). Teise kasutusviisi kohaselt soovib avaldaja igakuist hüvitist juhul, kui kohus ei määra avaldaja ja XXX ühist kasutusõigust ruumile nr XXX (I kd, tl 165, menetlusdokumendi resolutsiooni p 4.1). Kohus on seisukohal, et nendest kahest taotlusest lähtuvalt peab kohus lahendama ka avaldaja ülejäänud taotlused kaasomandis oleva korteriomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks. Harju Maakohtu 04.05.2010 ja 30.09.2011 kohtumäärustega tsiviilasjas nr 2-09-71475 on kindlaks määratud menetlusosaliste kaasomandis oleva korteriomandi kasutuskord. Kohtumäärused on jõustunud. Kohus arvestab avaldaja taotluste lahendamisel ka sellega, et korteriomandi kasutuskord on juba kindlaks määratud. Korteriomandiseaduse (KOS) § 8 lg 4 kohaselt kehtivad kohtulahendid ka avaldaja XXX suhtes.
4.Kohus lahendab esimesena avaldaja taotluse, mille kohaselt tuleks korteriomandi reaalosa ruum nr XXX avaldaja ja puudutatud isik XXX ühiskasutusse. Kohus on seisukohal, et korteriomandi reaalosa ruumi nr XXX avaldaja ja puudutatud isik XXX ühiskasutusse jätmine ei ole mõistlik järgmistel põhjustel:
4.1.XXX mõttelise osa suurus kaasomandis olevas asjas on XXX(ligikaudu 5%) kaasomandist. XXX osa suurus on 59/100 (ligikaudu 59%) kaasomandist, XXX osa suurus on XXX(ligikaudu 35%) kaasomandist. Võrreldes teiste kaasomanikega on avaldaja osa ühises asjas väike. Kohus on seisukohal, et teiste kaasomanike korteriomandi kasutamise õiguse piiramiseks väikest osa omava kaasomaniku kasuks peab olema mõjuv põhjus. Käesoleval juhul avaldaja sellist mõjuvat põhjust kohtule avaldanud ei ole. Näiteks võiks selliseks mõjuvaks põhjuseks olla isiku vajadus elukoha järele. Avaldaja on kohtule 31.01.2012 kohtuistungil avaldanud, et ta ei tea, kas ta hakkab seal [ruumis] elama alaliselt. Samuti avaldas avaldaja, et ta ei taha avaldada oma elukoha aadressi (I kd, tl 77). 16.01.2014 on avaldaja vastuseks
kohtu küsimusele avaldaja elukoha andmete kohta kohtule avaldanud, et tema aadress Pärnu mnt 82-64, Tallinn ei ole muutunud (II kd, tl 20). Kohus järeldab avaldaja käitumisest, et avaldaja ei ole kohtule avaldanud oma tegeliku elukoha aadressi. Avaldaja ei ole väitnud kohtule, et ta elab alaliselt mõnes kaasomandis oleva korteriomandi oluliseks osaks olevas ruumis. Selleks, et tuvastada, kas avaldajal on vajadus eluruumi järele, peab kohus tuvastama, kus avaldaja elab ning kas tal on võimalik kasutada elukohana muid eluruume. Tsiviilasjas nr 2-13-52662 on avaldaja XXX kohtule avaldanud, et tema elukohaks on Randla 15XXX, Tallinn (II kd, tl 24). Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusraamatu registriosa nr 18810801 väljatrükist nähtuvalt kuulub XXX1/10 suurune mõtteline osa kaasomandis olevast korteriomandist asukohaga XXX, Tallinn (II kd, tl 26). Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et XXX on olemas elukoht, mille aadressiks on XXX, Tallinn. XXX on korteriomandi kaasomanik, mille reaalosaks on korter numbriga XXX. Lisaks eelnevalt nimetatud mõttelisele osale korteriomandist kuuluvad XXX kaks kinnisasja: Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriossa nr XXX kantud korteriomand asukohaga XXX, Tallinn ning Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna registriossa nr XXX kantud kinnisasi asukohaga Maleva tn 8, Loksa (II kd, tl-d 27, 28). Mõlema kinnisasja maakasutuse otstarve on elamumaa. Avaldajal on olemas elukoht. Samuti on avaldaja kahe elamumaa kinnistu (korteriomand ja maatükk) ainuomanik. Kohus järeldab sellest, et avaldajal puudub objektiivne vajadus kasutada vaidlusalust korteriomandit oma elukohana.
4.2.Avaldaja on omandanud kaasomandisse kuuluvast korteriomandist XXX suuruse mõttelise osa (ligikaudu 5% kaasomandis olevast kinnisasjast). Avaldaja sai kaasomanikuks 18.03.2011 (II kd, tl 29). Avaldaja poolt tsiviilasjas nr 2-09-71475 toimuva kohtumenetluse kestel omandatud mõtteline osa on võrreldes teiste kaasomanike mõtteliste osadega väike. XXX kuulub suurim kaasomandiosa korteriomandist ning ta kasutab korterit oma elukohana. Olukorras, kus avaldaja on omandanud vabatahtlikult väikse mõttelise osa kaasomandis olevast asjast, tuleb kohtu hinnangul eelistada suuremat mõttelist osa omavate kaasomanike huve. Kui isik otsustab omandada väga väikse mõttelise osa kaasomandis olevast asjast, kannab isik riski, et suuremat mõttelist osa omavate isikute huvid kaaluvad üles väikse mõttelise osa omandanud isiku huvid.
4.3.Avaldaja XXX ja XXX pereliikmete vahelised suhted ei ole head. Avaldaja on 08.08.2013 menetlusdokumendis märkinud, et koos kaasomanik XXX elab XXX, kes on ohtlik teistele kaasomanikele. Iga kord kui avaldaja siseneb korterisse, tuleb XXX oma toast, hakkab karjuma, käitub väga agressiivselt, solvab avaldajat räpaste sõnadega ja ähvardab avaldajat tappa ning läheb avaldajale füüsiliselt kallale. XXX on korduvalt karistatud kriminaalkorras (I kd, tl 163). Harju Maakohtu jõustunud 03.04.2012 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-764 on XXX süüdi tunnistatud KarS § 120 järgi seoses sellega, et ta ähvardas XXX. Harju Maakohtu jõustunud 06.03.2013 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-596 on XXX süüdi tunnistatud KarS § 121 järgi seoses sellega, et ta ähvardas XXX lõigata ning seejärel lõi XXX rusikaga pähe, mille tulemusel tekkis kannatanul peapõrutus ning parema kõrva piirkonnas põrutus (I kd, tl 164). Avaldaja on oma väidete tõendamiseks esitanud kohtule viidatud kohtulahendite väljatrükid (I kd, tl-d 176-179, 180189). Kohtu hinnangul nähtub avaldaja märgitust üheselt, et avaldaja läbisaamine XXX ei ole hea. Tallinna Ringkonnakohus on 07.02.2012 määruses tsiviilasjas nr 2-09-71475 leidnud, et XXX on kaasomanik XXX abikaasa ja seega perekonna liige. Kohtul ei ole käesolevas asjas põhjust ümber hinnata ringkonnakohtu seisukohta. Kohus ei saa põhiseaduse § 26 ja § 27 arvestades kohustada XXX keelama oma pereliikme viibimist XXX koduks olevas korteriomandis. Korteri elukohana
kasutamisel tuleb eeldada, et korterit elukohana kasutav inimene elab seal koos pereliikmetega. Pereliikmetele elukoha kasutamise piirangute sätestamine piirab õigust perekonnaelule. Kohtu hinnangul ei kaalu XXX õigus kaasomandis olevat asja kasutada üles XXX õigust perekonnaelule. Kohus saab kohustada XXX tagama kaasomandi teatud viisil kasutamine XXX poolt. Avaldaja väljatoodud asjaolusid arvestades, millest nähtub avaldaja ja XXX halb läbisaamine, oleks sellise kasutuskorra täitmise tagamine XXX poolt raskendatud. Kaasomandis oleva kinnisasja näol on tegemist korteriomandiga, mis ei ole projekteeritud kasutamiseks mitme perekonna poolt. Nimetatud asjaolu kajastub korteriomandi plaanilt (I kd, tl-d 92, 118). Näiteks oleks kolmandate isikute sisenemine XXX ainukasutuses olevatesse ruumidesse võimalik üksnes läbi ühiskasutuses oleva esiku. Seda arvestades on paratamatu, et avaldaja ja XXX võivad sattuda ühises kasutuses olevatesse ruumidesse samal ajal. Kohtu hinnangul ei ole mõistlik määrata kindlaks kasutuskorda, mille rikkumine on tõenäoline. Kasutuskorra rikkumine võib anda õigustatud isikule õiguskaitsevahendite kasutamise (nt kahju hüvitamise nõudmise) õiguse, kuid kasutuskorra määramise eesmärk ei ole õigusliku aluse loomine kahju hüvitamise nõuete esitamisele. Kasutuskorra määramise eesmärkideks on tagada kaasomandis oleva asja eesmärgipärase kasutamise võimalikkus ja välistada kaasomanikevahelised lahkhelid. Kui kasutuskorra tingimused suure tõenäosusega ei välista kaasomanikevahelisi lahkhelisid, peab kohus kaaluma kasutuskorra kehtestamist teistsugustel tingimustel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldaja XXX taotlus korteriomandi reaalosa ruum nr XXX avaldaja ja puudutatud isik XXX ühiskasutusse jätmiseks ei ole põhjendatud. Kohus jätab taotluse rahuldamata.
5.XXX on kohtult taotlenud, et korteriomandi reaalosa ruumi nr XXX avaldaja ja puudutatud isik XXX ühiskasutusse määramata jätmise korral soovib ta XXX hüvitise väljamõistmist kaasomandi osast suurema osa kasutamise eest (I kd, tl 165). Avaldaja soovib hüvitist nii tubade kui ka ühiskasutuses olevate ruumide kasutamise eest. Avaldaja on valmis loobuda korteriomandi kasutamise õigusest hüvitise eest. Avaldaja on kohtule selgitanud, et ta ei soovi ühtegi korteri ruumi enda ainu- või ühiskasutusse, kui kohus mõistab tema kasuks välja hüvitise (II kd, tl 20). Kohtu hinnangul on käesoleval juhul mõistlik kasutuskorra kehtestamine, millega ei ole XXX ette nähtud korteriomandi reaalosaks olevate ruumide kasutamise õigust. Hüvitise maksmise kohustus on raha tasumise kohustusena seadusest tulenevalt alati täidetav. XXX kasutusõiguse puudumine välistab vaidlused asja kasutamise tingimuste üle ning vähendab kaasomanikevaheliste konfliktide tekkimise tõenäosust. Seetõttu määrab kohus korteriomandi kasutuskorra kindlaks selliselt, et avaldajal ei ole õigust kasutada korteriomandi reaalosaks olevaid ruume, s.h teiste kaasomanike ühis- ja ainukasutuses olevaid ruume.
6.Seoses sellega, et avaldajal ei ole kohtu määratava kasutuskorra kohaselt õigust kasutada korteriomandi reaalosaks olevaid ruume, ei saa avaldajale tekkida korteriomandi kasutamisest kulusid. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus, et kaasomanikevahelistes suhetes ei ole XXX kohustatud kandma majandamiskulusid korteriühistuseaduse § 151 tähenduses. Kulude kandmise jaotuse kindlaksmääramine kaasomanikevahelistes suhetes ei mõjuta korteriühistu õigust nõuda kaasomanikult majanduskulude kandmist.
7.XXX ja XXX vahelised suhted kaasomandis olevate ruumide kasutamise osas on reguleeritud Harju Maakohtu 04.05.2010 ja 30.09.2011 kohtumäärustega tsiviilasjas nr 2-09-71475, mis on jõustunud.
Avaldaja XXX soovib, et kohus reguleeriks kaasomandis oleva korteriomandi reaalosade kasutamist XXX ja XXX vahel sõltumata sellest, kas kohus määrab XXX kasuks kindlaks XXX õiguse kasutada korteriomandi reaalosa. Avaldaja tahe nähtub 29.10.2012 kohtule esitatud menetlusdokumendi resolutsiooni punktidest 2.1, 2.3, 2.4, 2.5, 4.2 (I kd, tl-d 152-153). Menetlusdokumendi resolutsioonist nähtuvalt ei loobu avaldaja resolutsiooni punktides 2.1, 2.3, 2.4, 2.5, 4.2 nimetatud osas kasutuskorra kindlaksmääramise taotlusest, kui kohus jätab rahuldamata resolutsiooni punktis 2.2 märgitud taotluse. Kohus leiab, et avaldajal on õigus pöörduda kohtusse üksnes enda õiguste kaitse eesmärgil. Avaldaja XXX puudub õigus pöörduda kohtusse selleks, et kohus reguleeriks kaasomanike XXX ja XXX vahelisi suhteid. Kohus on reguleerinud kaasomanike vahelisi suhteid selliselt, et avaldaja XXX puudub õigus kasutada kaasomandis oleva korteriomandi reaalosaks olevaid ruume. Seetõttu ei ole seadusega kaitstud tema huvi selle vastu, kuidas XXX ja XXX kasutavad nende kasutuses olevaid ruume. Kohtul oleks sõltumata XXX taotlustest võimalik käesolevas asjas reguleerida asja kasutamisega seonduvaid suhteid XXX ja XXX, kui XXX või XXX selleks soovi avaldavad. XXX ei ole vastu vaielnud XXX avaldusele, kuid ei ole esitanud omapoolset taotlust või seisukohta, kuidas kohus peaks täiendama või muutma Harju Maakohtu 04.05.2010 ja 30.09.2011 kohtumäärustega tsiviilasjas nr 2-09-71475 kindlaksmääratud korterimandi kasutuskorda. Seetõttu ei saa kohus käesolevas asjas teha kohtulahendit, millega reguleeritakse korteriomandi kasutamist XXX ja XXX vahelistes suhetes. Kohus jätab avaldaja taotlused rahuldamata osas, milles avaldaja soovib reguleerida ruumide kasutust puudutatud isikute XXX ja XXX vahelistes suhetes. Sellisteks taotlusteks on 29.10.2012 kohtule esitatud menetlusdokumendi resolutsiooni punktides 2.1, 2.3, 2.4, 2.5, 4.2 (I kd, tl-d 152-153) esitatud taotlused.
8.Kui kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisel jääb ühe isiku ainukasutusse suurem osa kaasomandi esemest kui tema kaasomandi osa, tuleb tal üldjuhul maksta selle eest teistele hüvitist. Korteri kasutuseelise väärtuse saab TsÜS § 65 vastavalt kohaldades määrata kindlaks eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri järgi (vt ka Riigikohtu 26. septembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-12, p-d 20–21). XXX taotleb XXX kaasomandi osast suurema 3,693m2 suuruse pinna kasutamise eest igakuise hüvitise seitse eurot ruutmeetri kohta väljamõistmist alates 18.03.2011, s.o alates avaldaja saamisest kaasomanikuks (I kd, tl 153). Kohus peab välja selgitama, millises protsentuaalses ulatuses kasutavad teised kaasomanikud XXX kaasomandiosa. XXX on esitanud hüvitise nõude ainult kaasomanik XXX vastu, mistõttu selgitab kohus välja, millises summas on XXX õigus XXX hüvitist nõuda. Eluruumi kogupind on 75,8m2. Arvesse võttes kaasomanike kaasomandi osade suurust, on XXX õigus kasutada kogupinnast 44,722m2 (59/100 75,8-st on 44,722), XXX on õigus kasutada kogupinnast 27,385m2 (XXX75,8-st on 27,385) ja XXX on õigus kasutada kogupinnast 3,693m2 (XXX on 75,8-st on 3,693). Kohus on seisukohal, et XXX õigus kasutada eluruumi pinda 3,693m2 hõlmab nii kolme tuba kui ka esikut, kööki, WC-d ja vannituba. Kuivõrd esik, köök, WC ja vannituba on oma olemuselt ühiskasutatavad ruumid ning sellisena on nende kasutamine ette nähtud ka tsiviilasjas nr 2-09-71475 jõustunud kohtulahendites, ei ole põhjendatud üldkasutuses olevate ruumide kasutamise eest XXX kasuks hüvitist nõuda ainult XXX. Üldkasutuses olevate ruumide üldpind on 25,7m2 (I kd, tl-d 59, 94-95). XXX ainukasutuses on elutuba üldpinnaga 18,1m2 (I kd, tl-d 59, 94-95). XXX ainukasutuses on elutoad üldpinnaga 32,0m2 (I kd, tl-d 59, 94-95). Kokku on elutubade üldpinnaks 50,1m2. Kohus selgitab välja, kui suures ulatuses on kaasomanikel õigus kasutada elutubade pinda lähtudes nende kaasomandiosade
suurusest. Arvesse võttes kaasomanike kaasomandi osade suurust, on XXX õigus kasutada elutubade kogupinnast 29,559m2 (59/100 50,1-st on 29,559), XXX on õigus kasutada kogupinnast 18,10m2 (XXX50,1-st on 18,10) ja XXX on õigus kasutada kogupinnast 2,441m2 (XXXon 50,1-st on 2,441). Eeltoodust nähtuvalt kasutab kaasomanik XXXelutubade üldpinnast oma kaasomandi osa suurusele vastavat pinda. XXXainukasutuses olevate elutubade üldpind ületab tema kaasomandi osa suurusele vastavat pinda. Eeltoodust tulenevalt on kohtul võimalik järeldada, et elutubade pind, mille kasutamiseks on kaasomandi osa suurusest lähtuvalt õigustatud Oleg XXX, on XXXainukasutuses. Eeltoodust tulenevalt on XXXkohustatud maksma avaldajale hüvitist 2,441m2 ulatuses elutubade üldpinna kasutamise eest. Üldkasutuses olevatest ruumide üldpinnast on XXXõigus kasutada 1,252m2 (XXXon 25,7-st on 1,252). Kohtu hinnangul on põhjendatud üldkasutuses olevate ruumide pinna 1,252m2 kasutamise eest hüvitise nõudmine nii XXX kui ka XXX, sest neil on üldkasutuses olevate ruumide kasutamiseks võrdsed võimalused. Seetõttu on XXX õigus nõuda XXX hüvitist 0,626m2 üldkasutuses olevate ruumide üldpinna kasutamise eest. Eeltoodust tulenevalt on XXX kohustatud maksma avaldajale hüvitist kokku 3,067m2 ulatuses eluruumi üldpinna kasutamise eest (2,441m2 + 0,626m2 = 3,067m2). Avaldaja XXX on välja toonud ja tõendanud, et eluruumi üürimisel saadav üür 2011.a seisuga oli seitse eurot ruutmeetri kohta (I kd, tl 12). Puudutatud isik XXX on avaldanud, et on nõus ühes kuus maksma 10 eurot, kuid 25,85 eurot peab ta ebamõistlikuks (I kd, tl-d 101, 134). Puudutatud isik ei ole esitanud omapoolseid tõendeid üürihinna suuruse kohta. Kohus on teinud menetlusosalistele ettepaneku esitada kohtule täiendavaid tõendeid, mille alusel kohus saaks teha kindlaks XXX määratava hüvitise suuruse (I kd, tl 191). Menetlusosalised ei ole kohtule täiendavaid andmeid ja tõendeid esitanud. Seetõttu lähtub kohus avaldaja XXX poolt esitatud ja tõendatud andmetest. Eeltoodust tulenevalt on ühes kuus XXX maksmisele kuuluva hüvitise suuruseks 21,47 eurot (7 eurot*3,067m2= 21,469 eurot ≈ 21,47 eurot). Kohus mõistab puudutatud isik XXX avaldaja kasuks välja hüvitise 21,47 eurot kuus. Avaldaja soovis hüvitise väljamõistmist alates 18.03.2011, s.o alates saamisest kaasomanikuks. Kuivõrd XXX ei ole olnud võimalust kaasomandis olevat asja kasutada, on avaldus põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole hüvitise väljamõistmine alates kaasomanikuks saamisest vastuolus hea usu põhimõttega. Kohtu hinnangul ei välista korteriomandist teiste kaasomanikega võrreldes väikse mõttelise osa omandamine hüvitisenõude maksmapanemist. Hea usu põhimõttega vastuolus ei ole kaasomandis olevast korteriomandist mõttelise osa omandamine eesmärgiga nõuda teistelt kaasomanikelt kaasomandis oleva asja kasutamise eest hüvitist. Eeltoodule tuginedes mõistab kohus hüvitise välja alates 18.03.2011.
9.Avaldaja XXX soovib enda määramist korteriühistu liikmeks. Harju Maakohtu 04.05.2010 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-09-71475 on määratud korteriühistu liikmeks kaasomanik XXX. Kohtumäärus on kõnealuses osas jõustunud. KÜS § 5 lg 5 sätestab, et kui korteriomand kuulub mitmele omanikule, võetakse korteriühistu liikmeks üks omanikest vastavalt nendevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Korteriomanike vaidlused liikmeks astumise üle lahendab kohus. Kohtu hinnangul puudub alus XXX korteriühistu liikmeks määramiseks. Kohtu kehtestatud kasutuskorra kohaselt ei ole XXX korteriomandi reaalosaks olevate ruumide kasutamise õigust. Seetõttu ei ole XXX võimalik korterit oma elukohana kasutada. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selle üle, et korteriomandit kasutab elukohana kaasomanik XXX. Kohtu hinnangul on põhjendatud korteriühistu liikmeks sellise kaasomaniku määramine, kes on rohkem seotud elamuga, mida korteriühistu haldab. XXX elab korteriühistu hallatavas elamus, kuid XXX seal ei ela.
Seetõttu on põhjendatud, et korteriomandit esindab suhetes korteriühistuga XXX. Kohus jätab seetõttu XXX avalduse rahuldamata.
10.Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kaasomandi kasutamise reguleerimine toimub kõigi kaasomanike huvides, mistõttu jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.