Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 14.11.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-12-23470/35
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 14.11.2014
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 3263

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. november 2014, Tartu

Tsiviilasja number

2-12-23470

Tsiviilasi

Deckol Ehitus OÜ hagi AS Eviko vastu võla ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

9525,32 eurot

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 5. mai 2014 otsus (otsusel ekslikult kuupäev 5. mai 2013)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Eviko apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (kostja): AS Eviko (rk: 10321432), esindaja vandeadvokaat Alo Noormets Vastustaja (hageja): Deckol Ehitus OÜ (rk: 10800687), esindaja vandeadvokaat Anne Tammer

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Jätta muutmata Tartu Maakohtu 5. mai 2014 otsuse resolutsioon, muutes osaliselt maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.

2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus AS Eviko kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3392 m2 ja maksumus 2 544 000 krooni (162 591,23 eurot). Vastavalt tööde üleandmisevastuvõtmise aktidele soojustati ja krohviti seinu 3882 m2 ulatuses ning töö maksumuseks kujunes 2 911 500 krooni (186 078,76 eurot). Algse eelarve ületamist 14,45% võrra (490 m2 summas 367 500 krooni (23 487,53 eurot)) tuleb lugeda oluliseks eelarve ületamiseks. Lepingu p 8.5 kohaselt mahtude suurenemisel või töövõtja poolt soovitavate lisatööde eest tasumine toimub vastavalt eelnevalt kahepoolselt vormistatud kirjalikele kokkulepetele ja hindadele. Seega olid pooled kokku leppinud mittesiduvas eelarves. Kohus leidis, et tõenditega on tuvastatav, et pooled saavutasid kokkuleppe eelarve ületamise osas ning leppisid kokku selles, et hageja soojustab hoone seinu 3882 m2 ulatuses. Kokkuleppe olemasolu kinnitavad esiteks kostja poolt allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid (LT71003, TT71007). Teiseks tõendab kokkuleppe olemasolu asjaolu, et kostja asus arve alusel tehtud tööde eest maksma ning jättis maksmata üksnes osaliselt. Kostja on 26.10.2007 arve nr 71013 alusel teinud ülekandeid 23.11.2007. a 500 000 krooni, 14.05.2008. a 50 000 krooni, 08.07.2008. a 50 000 krooni ja 03.02.2009. a 40 000 krooni, st kokku 640 000 krooni. Tasumata on jäänud 74 519,50 krooni (4762,66 eurot). Kostja on arved tasunud selgitusega „Arve 71013 26.10.07., osaliselt“. Arve osaline tasumine on käsitatav võlgnevuse tunnustamisena kostja poolt. Riigikohus on selgitanud (3-2-1-80-08, p 21), et töö vastuvõtmise korral eeldatakse, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Kostja esitas Geodeesia OÜ ekspert E. Andersoni 21.02.2014 arvamuse, millest selgub, et elamu soojustatud fassaadi tegelik (seina) pindala on 3310 m2. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Pooled on lepingu p-s 9.1 kokku leppinud tööde üleandmise ja vastuvõtmise korra, mille kohaselt teostatud tööde üleandmine ja vastuvõtmine toimub peale kõigi lepingujärgsete tööde lõpetamist ja täitedokumentatsiooni üleandmist töövõtjale, mille kohta alltöövõtja esitab üleandmise-vastuvõtmise akti. Töövõtja kontrollib teostatud tööde mahud ja kvaliteedi. Kuna kostja sõlmis lepingu kutse- ja majandustegevuse raames, siis on põhjendatud hageja väide, et hageja tehtud soojustus- ja krohvimistööde mahud oli võimalik tuvastada tööde ülevaatamise käigus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 643 kohaselt oli tellija kohustatud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Üleandmise-vastuvõtmise aktid allkirjastati 27.10.2007, aktide alusel esitatud arve muutus sissenõutavaks 10.11.2007. Kostja kiri vastuväitega on saadetud 18.10.2010. Seega teavitas kostja hagejat väidetavalt üleakteeritud mahust ca 3 aastat pärast tööde vastuvõtmist. Kuna kostja on tööd vastu võtnud ning ei ole tööde vastuvõtmisel ega selle järgselt mõistliku aja jooksul esitanud vastuväiteid arvel kajastuva mahu ja hinna kohta, siis on kostja kaotanud õiguse tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele (VÕS § 644 lg 3). Kostja ei ole esile toonud mingeid erakorralisi asjaolusid, mis oleksid õigustanud puudustest teavitamata jätmist mõistliku aja jooksul pärast töö kättesaamist. Pooled on esitanud asjatundja arvamused teostatud tööde mahu kindlaksmääramiseks. Kostja esitatud Geodeesia OÜ eksperdi E. Andersoni 21.02.2014 arvamuse järgi on elamu soojustatud fassaadi (seina) pindala 3310 m2. Hageja esitatud OÜ Ehistusseire ehitusinsener-eksperdi Kuldar Käsperi 07.04.2014 arvamuse kohaselt on Geodeesia OÜ ekspertiisiaktis arvutatud lihtsustatud kujul välja hoone fassaadide kahemõõtmelised vertikaalprojektsioonid fassaadide välistasapinda, jättes arvesse võtmata kõik nimetatud tasapinnast sissepoole jäävad tagasiasted, sh tekkivad aknapõsed, sissepääsude kohal paiknevate rõdude külgseinad jne. K. Käsper märgib, et soojustusplaatidega kaetud ning värvitud mineraalse krohviga kaetud fassaadiosa pindala kindlaksmääramiseks tuleb saadud tulemusele liita akna- ja uksepõskede pindade summa, mis moodustab 537,3 m2, ning sissepääsu kohal paiknevate rõdude külgseinte pindade summa, mis moodustab 59,0 m2, st kokku 3906,3 m2, mis vastab teostatud tööde aktides märgitud tööde mahule 3882 m2. Kostja väited, et tal on hageja vastu nõuded 2007. a sõlmitud alltöövõtulepingu nr 639-08 alusel, mis on võimaliku tasaarvestuse aluseks, on tõendamata ja paljasõnalised.

4.AS Eviko esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 5. mai 2014 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta Deckol Ehitus OÜ hagi rahuldamata või saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub apellant panna vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) kohaldas kohus vääralt VÕS §-i 643 ja § 644 lg-t 3, kuna viidatud normid kuuluvad kohaldamisele olukorras, kus töövõtja töödes esinevad puudused, mitte aga olukorras, kus töövõtja on tööd teostanud puudusteta, kuid üleantud tööde maht ei vasta tegelikkusele. Kohus rikkus oluliselt ka TsMS §-i 436 ja § 442 lg-t 8, kuna ei põhjendanud, miks ta ei nõustu kostja sellise seisukohaga. Samuti jättis kohus tähelepanuta dokumentaalse tõendi (Geodeesia OÜ ekspertiisi), millega kostja on tõendanud, et elamu fassaadi soojustatud pinna pindalaks on 3310 m2. Seega sai hageja teostada fassaadi soojustamistöid 3310 m2, mitte 3882 m2 ulatuses. Hageja ei ole õigustatud saama tasu selliste tööde eest, mida ta reaalselt teostanud ei ole; 2) isegi juhul, kui teostatud tööde mahu tegelikkusele mittevastavus oleks samastatav tööde lepingutingimustele mittevastavusega VÕS § 643 ja § 644 kontekstis, siis oleks VÕS § 644 lg-st 3 lähtuva õigusliku tagajärje kohaldumine välistatud VÕS § 645 lg 1 alusel, samuti seetõttu, et mittevastavus oli selline, mida kostja ei saanud avastada koheselt tööde ülevaatamisel (korterelamu fassaadi pindala kindlaksmääramine eeldab erivahendite abil mõõdistuse läbiviimist). Hageja on suurte kogemustega ehitusettevõte, kes ei saanud ekslikult mõõta tema poolt soojustatud fassaadi pindala 572 m2 võrra suuremaks. Pealegi oli hageja ka oma hinnapakkumises väitnud tööde mahuks 3392 m2, mis vastab elamu soojustatud fassaadi tegelikule pindalale (3310 m2), st hageja oli algusest peale sellisest tööde mahust teadlik. Kui antud olukorda käsitleda lepingutingimustele mittevastavusena, siis on selline mittevastavus tekkinud hageja tahtluse või raske hooletuse tõttu. Samuti hageja teadis või pidi teadma sellisest lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ning ei teatanud sellest kostjale, vaid andis kostja usaldust kuritarvitades kostjale üle töid 572 m2 võrra suuremas mahus, kui ta neid tegelikult teinud oli. Kostja on täitnud oma teatamiskohustuse nõuetekohaselt, kuna teatas mittevastavusest hagejale mõistliku aja jooksul pärast sellest teadasaamist 2010 suvel-sügisel. Kostja teavitas hagejat esmalt suuliselt ja 18.10.2010 ka kirjalikult. Riigikohus on kinnitanud (3-2-1-50-06, p 19; 3-2-1-131-05, p 13), et VÕS § 644 lg 3 on kohaldatav vaid olukorras, kui lepingutingimustele mittevastavus oli selline, mille tellija oleks tavalist hoolsust rakendades võinud töö ülevaatamisel avastada. Varjatud puuduste osas, mis ilmnevad pärast töö üleandmist, tekib § 644 lõikes 3 sätestatud tagajärg pärast puuduse ilmnemisele järgneva ajavahemiku möödumist, mille jooksul teatamiskohustus tulnuks § 644 lg 1 kohaselt täita (Varul, P., Kull, I., Kõve, V., Käerdi, M. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Lk 82, p 3.3); 3) rikkus kohus oluliselt TsMS § 436 lõikeid 1, 2 ja § 442 lg-t 8, kuna ei uurinud piisavalt dokumentaalseid tõendeid (Geodeesia OÜ ja OÜ Ehitusseire eksperthinnanguid) ega analüüsinud neid sisuliselt. Kostja tõendas läbi Geodeesia OÜ eksperdi E. Andersoni ekspertiisi, et elamu soojustatud fassaadi tegelik (seina) pindala on 3310 m2. Lisaks selgitas kostja, et hageja esitatud OÜ Ehitusseire eksperthinnang ei lükka ümber fakti, et elamu soojustatud fassaadi pindala on 3310 m2. OÜ Ehitusseire eksperthinnang on segane,

vastuoluline ja võib eksitada kohut. Kohus ongi end sellest eksitada lasknud, sest on leidnud, et OÜ Ehitusseire eksperthinnangus lõplikuna väljatoodud maht (3906 m2) vastab teostatud tööde aktides märgitud tööde mahule (3882 m2). Tegelikult on ka OÜ Ehitusseire dokumendi koostaja tõdenud, et soojustatud välisseinte pindala on 3310 m2. OÜ Ehitusseire ekspert on lisaks soojustatud välisseinte pindalale leidnud veel ka akna- ja uksepõskede ning rõdude külgseinte pindalad ning need kõik kokku liitnud, saades tulemuseks 3906 m2. Aknapõsed soojustamisele ei kuulunud. Kohtuotsusest jääb arusaamatuks, millised järeldused on kohus ekspertiisiaktide kohta teinud, sh kas kohus luges OÜ Ehitusseire eksperthinnangu alusel tõendatuks, et hageja on töid teinud 3906 m2 ulatuses; 4) jättis kohus oluliselt põhjendamiskohustust rikkudes analüüsimata kostja seisukoha, mille järgi sisaldas lepingus kokkulepitud ühikuhind ka tasu aknapõskede viimistlemise eest. Sellist seisukohta kinnitavad mitmed asjaolud. Lepingu p-st 2.1 lähtuvalt on lepingu objektiks hoone fassaadi soojustamine ning kõik muud sellega kaasnevad tööd on selle eesmärgi saavutamist toetavad tööd. Lepingu lahutamatuks lisaks oleva hinnapakkumisega on kokku lepitud, et hagejal on õigus küsida tasu üksnes fassaadi soojustamise ja sellega seotud tööde eest, mitte aga eraldi tasu aknapõskede viimistlemise eest. Aknapõskede viimistlemine on ühikuhinnalt oluliselt odavam töö, mistõttu on äärmiselt ebausutav, et pooltel oli vaikiv kokkulepe, et aknapõskede viimistlemise eest on hagejal õigus nõuda sama hinda, mida fassaadi soojustamise eest. Vastavat arusaama kinnitab ka hageja ise, kuna on hinnapakkumise esitanud mahule, mis vastab hoone soojustamisele kuulunud välisseinte pindalale (hinnapakkumises on tööde maht 3392 m2, ekspertide mõõtmistulemuse järgi on soojustatud välisseinte pindala 3310 m2). Otsusest jääb selgusetuks, kas kohus pidas lepingus kokkulepitud ühikuhinda ka aknapõskede viimistlust sisaldavaks või pidi kostja aknapõskede viimistlemise eest eraldi tasu maksma.

5.Deckol Ehitus OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude kostja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) tuleneb lepingu p-dest 8.2, 8.3, 8.5 ja 9.1, et tööde täpne maht ei olnud lepingu sõlmimise ajal selge ning pooled leppisid kokku, et tehtud tööde täpne maht tehakse kindlaks tööde üleandmisel. Kostja võttis hoone soojustamise, armeerimise, krohvimise ja värvimise tööd, kokku 3882 m2, vastu järgmiste teostatud tööde aktidega: 09.07.2007 akt nr TT70704, 23.08.2007 akt nr TT70801, 28.09.2007 akt nr TT70903, 26.10.2007 akt nr LT71003 ja 26.10.2007 akt nr TT71007. Kui hinnapakkumises oli eeldatav tööde maht 3392 m2 ning teostatud tööde aktides 3882 m2, siis pidi kostja kogenud ehitusettevõtjana ka tavalist hoolsust rakendades hiljemalt tööde vastuvõtmisel aru saama väidetavast „üleakteerimisest olulises mahus”. Lepingu p 9.1 järgi oli kostjal kohustus kontrollida tööde mahtusid. Samuti pidi kostja väidetavast üleakteerimisest aru saama, kui hageja esitas kostjale tasumiseks arved. Kostja ei esitanud ühtegi pretensiooni arvete suuruse kohta, kuigi tasu suurenes märkimisväärselt, s.o 367 500 krooni (490 m2×750 krooni) võrra, millele lisandus käibemaks; 2) on kostja käsitlus sõnast „fassaad” liiga kitsas. Fassaadi all mõeldakse hoone välist külge, mis hõlmab nii välisseinu, uksi, aknaid, rõdusid, akna- ja uksepõskesid, aknalaudu jne. Fassaadi soojustus- ja krohvimistööd hõlmasid ka akna- ja uksepõskede viimistlemist, mistõttu lähtusid pooled tehtud tööde pindala arvestamisel hoone välisseinte (ilma uste ja akendeta) ning aknaja uksepõskede pindalast. Seda kinnitavad kostja allkirjastatud teostatud tööde aktid ning kostja käitumine, kui ta tasus olulise osa hageja arvetest. Pretensioonid mahtude osas esitas kostja alles siis, kui hageja hakkas nõudma võla 101 541,33 krooni tasumist. Sellele vaatamata lubas kostja korduvalt, et tasub 5000 eurot (kostja 15.05.2012 kiri). Hageja oli sellise lahendusega nõus. Kuna kostja lubatud 5000 eurot ei tasunud, oli hageja sunnitud pöörduma kohtu poole;

3) vastab hageja kirjeldatud töömahtude arvutamine pooltevahelisele praktikale. 2006–2008 on hageja teinud kostja tellimusel hoonete fassaadi soojustamise ja viimistlemise töid mitmel objektil. Kõikide objektide soojustamis- ja viimistlustööde mahtude arvestamisel on pooled lähtunud hoone välisseinte ja aknapõskede pindalast; 4) on ekslik kostja seisukoht, et lepingus kokkulepitud ühikuhind sisaldas tasu aknapõskede viimistlemise eest. Aknapõskede ehitustööde materjali- ja ajakulu on suurem kui välisseintele soojustuse paigaldamisel ja viimistlemisel. Praktikas arvutatakse välisfassaadi soojustamis- ja viimistlustööde maht välisseinte (ilma avadeta) ja aknapõskede pindala alusel. Seda kinnitab OÜ Ehitusseire arvamus. Kostja ei ole vastupidist tõendanud; 5) on Geodeesia OÜ-l majandustegevuse registris registreering tegelemiseks ehituse valdkonnas järgmisel tegevusalal: ehitusgeodeedilised ja -geoloogilised uuringud. Geodeesia OÜ-l puudub õigus kontrollida ja anda hinnanguid ehitustöö, ehitise või selle osa nõuetele vastavuse kohta, sest tal ei ole registreeringut ehitusalal ekspertiiside tegemiseks. Seetõttu ei ole Geodeesia OÜ töö kasutatav lahendamaks vaidlust selle üle, kas tööde mahu määramisel tuleb lähtuda hoone välisseinte pindalast koos uste- ja aknapõskede pindalaga või ilma. Kuna Geodeesia OÜ töö tõendab üksnes hoone välisseinte pindala (3310 m2), mille üle vaidlus puudub, siis ei pidanud kohus seda tõendit pikemalt analüüsima, sest nimetatud tõend ei käsitle hageja poolt kostjale tehtud ehitustööde mahtu; 6) on OÜ-l Ehitusseire majandustegevuse registris registreering ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiiside tegemise alal. OÜ Ehitusseire ehitusinsener-eksperdi K. Käsperi ülesandeks oli määrata kindlaks soojustatud ja mineraalse värvitud krohviga kaetud fassaadiosa suurus. K. Käsper märgib, et kasutas abimaterjalina Geodeesia OÜ tööd nr GE-501 Rahu 15 hoone fassaadi soojustuse pindala määramine. K. Käsper on seisukohal, et Geodeesia OÜ töö pealkiri ja sisu ei ole vastavuses. Nimelt on töös arvutatud lihtsustatud kujul välja hoone fassaadide kahemõõtmelised vertikaalprojektsioonid fassaadide välistasapinda, jättes arvesse võtmata kõik nimetatud tasapinnast sissepoole jäävad tagasiasted, sh tekkivad aknapõsed, sissepääsude kohal paiknevate rõdude külgseinad jne. K. Käsper teostas kontrollmõõtmised, mis näitasid, et töös nr GE-501 toodud fassaadide kahemõõtmeliste vaadete pindalade arvutus on korrektne ehk moodustab 3310 m2. K. Käsper on seisukohal, et soojustusplaatidega kaetud ning värvitud mineraalse krohviga kaetud fassaadiosa pindala kindlaksmääramiseks tuleb saadud tulemusele liita akna- ja uksepõskede pindade summa 537,3 m2 ning sissepääsu kohal paiknevate rõdude külgseinte pindade summa 59,0 m2. OÜ Ehitusseire arvamus tõendab, et hageja poolt soojustatud ja mineraalse krohviga värvitud hoone fassaadi pindala on kokku 3906,3 m2; 7) täitis hageja töövõtulepingu nõuetekohaselt. Ehitustöö vastab lepingutingimustele, kui see on tehtud kokkulepitud ulatuses. Kui kostja leidis, et tööd on üleakteeritud, siis kostja arvates ei vastanud tehtud tööd lepingutingimustele. Kostja ei esitanud hagejale mõistliku aja jooksul ühtegi pretensiooni tehtud tööde mahtude osas ning kostja on kaotanud õiguse tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele VÕS § 644 lg 3 alusel.