Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Deckol Ehitus OÜ esitas 14.06.2012 hagi AS Eviko vastu 4762,66 euro ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Deckol Ehitus OÜ ja AS Eviko 14.06.2007 alltöövõtulepingu nr 650-1, mille kohaselt hageja kohustus teostama korterelamule Rahu 15 Tartus ehitustöid ning kostja kohustus selle eest tasuma vastavalt esitatud arvetele. Hageja poolt 26.10.2007 esitatud arvest nr 71013 summas 714 519.50 krooni on kostja tasunud 23.11.2007 500 000 krooni, 14.05.2008 50 000 krooni, 08.07.2008 50 000 krooni ja 03.02.2009 40 000 krooni, kokku 640 000 krooni. Tasumata on 74 519.50 krooni (4 762.66 eurot). Esitatud arve aluseks on teostatud tööde akt TT71007 ja lisatööde akt LT71003, mis on mõlema poole esindajate poolt allkirjastatud. Vaatamata kostja korduvatele lubadustele ei ole võlga käesoleva ajani tasutud. Hageja on alltöövõtulepingu p 8.4 alusel arvestanud tasumata summalt viivist 0,15 % päevas. Hagi kohtusse esitamise ajaks on viivis 8 772.83 eurot, mida hageja vähendas põhivõla suuruseni.
2.Kostja vaidles hagile vastu ning leidis, et hagi on aegunud. Hageja nõue põhineb 26.10.2007 esitatud arvel, mis muutus arvel märgitud tasumise kuupäevast lähtuvalt sissenõutavaks alates 10.11.2007. Deckol Ehitus OÜ tehingust tulenev nõue AS Eviko vastu aegus 10.11.2010. Hageja on kohtusse pöördunud 1,5 aastat pärast aegumistähtaja möödumist. Hageja leidis oma 25.09.2012 vastuväidetes, et nõue ei ole aegunud. Aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Kostja on teinud makseid arve nr 71013 tasumiseks kuni 03.02.2009, tasudes viimati 40 000 krooni selgitusega „osaliselt“. Aegumine katkes ning algas uuesti alates 04.02.2009. Aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hagi esitamisega on võrdsustatud võlgniku saneerimisavalduse esitamine. Alates 08.06.2011 kuni 14.03.2012 oli aegumine peatunud kostja saneerimisavalduse esitamise tõttu. Kostja saneerimiskava kinnitati Tartu Maakohtu 12.09.2011 määrusega, mis jõustus 14.03.2012. Kostja poolt arvest nr 71013 tuleneva nõude tunnistamine nähtub ka 18.10.2010 kostja esindaja Tauri Sokk kirjast ning kostja 15.05.2012 kirjast. Kostja esindaja jäi seisukohale, et hagi on aegunud. Kostja täitis kohustuse hageja ees ulatuses, mida kostja tunnistab. Kostja ei aktsepteeri hageja alusetut nõuet, mis põhineb vales akteerimises. Hageja ei ole teinud sellises mahus tööd, mille eest ta nüüd kostjalt tasu nõuab. Kostja ei ole arve nr 71013 osalise tasumisega aktsepteerinud hageja nõuet tegelikult teostamata tööde eest. Kostja ei nõustu ka sellega, et aegumine peatus saneerimisavalduse esitamisega, sest selleks ajaks oli hageja nõue juba aegunud. Nimetatud õigusnorm jõustus pärast seda, kui nõude
aegumine oli juba kulgema hakanud. Kostja suhtes nõude esitamisel ei saa hageja tugineda aegumise peatumise regulatsioonile selliste nõuete osas, mille aegumine on kulgema hakanud enne seaduse muudatuse jõustumist. Mingeid läbirääkimisi, mida võiks pidada nõude tunnistamiseks kostja poolt, poolte vahel ei ole toimunud.
MAAKOHTU LAHEND
5.Tartu Maakohus jättis oma 31. oktoobri 2012 vaheotsusega AS Eviko taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Maakohtu otsuse kohaselt ei ole hageja nõue aegunud. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt hakkas Deckol Ehitus OÜ poolt esitatud arve nr 71013 alusel tekkinud nõude aegumistähtaeg alates 1. jaanuarist 2008 ning oleks lõppenud 31.12.2010, kui kostja ei oleks tasunud arvet osamaksetega. Vastavalt hageja pangakonto väljavõtetele on kostja tasunud arve osaliselt 2007-2009 tehtud maksetega, millega kostja tunnustas hageja nõuet tulenevalt TsÜS § 158 lg-st 2. Kostja tegi viimase makse 03.02.2009, mida tõendab hageja pangakonto väljavõte. TsÜS § 158 lg 1 ja § 146 lg 1 alusel katkes ja algas uuesti kolmeaastane aegumistähtaeg 04.02.2009. Aegumistähtaeg oleks lõppenud 03.02.2012, kui AS Eviko ei oleks 08.06.2011 esitanud kohtusse saneerimisavaldust. TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 31 kohaselt peatub nõude aegumine kohtumenetluse ajaks, muuhulgas saneerimisavalduse kohtus menetlemise ajaks. Saneerimisavalduse esitamise päevaks oli 3-aastasest aegumistähtajast möödunud kaks aastat, neli kuud ja neli päeva. Kuna hagiavaldus esitati kohtusse 04.06.2012, st vähem kui kolme kuu möödumisel aegumise peatumise lõppemisest, ei ole hagi aegunud. Maakohus ei nõustunud kostja seisukohaga, mille kohaselt ei või pärast aegumistähtaja kulgemise algust kohaldada õigusnormi, mis jõustus aegumise kestel. Aegumise peatumine saneerimisavalduse menetlemise ajaks sätestati 05.04.2011. Tulenevalt asjaolust, et selle seadusemuudatuse kohaldamise kohta juba kulgema hakanud aegumistähtaegade suhtes puudub eraldi rakendussäte, kuulub § 160 lg 2 p 31 alates sätte jõustumisest kohaldamisele eranditult kõikide saneerimisavalduste kohtus menetlemise ajale, kui nõude aegumistähtaeg ei olnud sätte jõustumise ajaks möödunud. Aegumise katkemine laieneb kogu nõude aegumisele, välja arvatud juhul, kui võlgnik väljendab selget tahet, et võlga ülejäänud osas ei tunnista. Kostja ei ole tõendanud, et ta 03.02.2009 toimunud võla osalise tasumisega samaaegselt on hagejale selgelt teatanud, et tasumata summa osas ta võlga ei tunnista. Sellesisuline dokument on hagejale esitatud alles 18.10.2010. Aegumise katkemine ei laiene võla ülejäänud osale ainul siis, kui võlgnik teatab võla osalise tasumise korral samaaegselt asjaolust, et ta võlga ülejäänud osas ei tunnista. Kuna tegemist on vaheotsusega TsMS § 449 lg 3 mõttes, võtab kohus seisukoha menetluskulude jaotuse osas kohtuotsuse tegemisel.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.AS Eviko (kostja) esitas Tartu Maakohtu 31.10.2012 vaheotsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja asjas aegumise kohaldamist. Apellatsioonkaebuses esitatu kohaselt:
1) on nõue aegunud isegi juhul, kui aegumist arvestada alates 03.02.2009. Hageja nõue oleks sellisel juhul TsÜS § 146 lg 1 alusel aegunud 03.02.2012, kuna puudub alus TsÜS § 160 lg 2 p 31 alusel kohaldada aegumise peatamist saneerimismenetluse jooksul; 2) on maakohus ebaõigesti sisustanud materiaalõiguse normi, kuna TsÜS § 160 lg 2 p 31 alusel peatub nõude aegumistähtaeg üksnes sellise võlausaldaja nõude suhtes, kelle nõue on kaasatud saneerimismenetlusse ja kelle nõue on selgelt välja toodud saneerimiskavas. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt on viidatud sätte eesmärk tagada võlausaldajate nõuete aegumise peatumine võlgniku saneerimisavalduse või võlgade ümberkujundamise avalduse esitamisega. Kui võlausaldaja nõue ei ole kaasatud saneerimismenetlusse, ei toimu selle nõude üle ka vaidlust TsÜS § 160 tähenduses. Võlausaldajal puudub igasugune põhjus eeldada, et tema nõude saatus selgub alles pärast saneerimiskava kinnitava kohtumääruse jõustumist. Hageja oli teadlik, et tema nõude suhtes ei toimu saneerimismenetluses vaidlust, mistõttu puudus hagejal ka alus eeldada, et tema väidetava nõude aegumine on kostja saneerimismenetluse tõttu peatunud; 3) ei ole TsÜS § 160 lg 2 p 31 kohaldatav põhjusel, et nimetatud õigusnorm jõustus 05.04.2011 ehk pärast seda, kui hageja nõude aegumine oli juba 03.02.2009 kulgema hakanud. Apellandi vastu nõude esitamisel ei saa tugineda aegumise peatumise regulatsioonile selliste nõuete osas, mille aegumine on kulgema hakanud enne seadusmuudatuse jõustumist. Aegumise regulatsioon on loodud tsiviilsuhtes õigusrahu saavutamiseks ja üldise tsiviilkäibe tagamiseks. Eelkõige peab aegumine kaitsma võlgnikku, et võlausaldaja ei teostaks oma õigusi pahatahtlikult ning tagama majanduskäibe stabiilsuse.
7.Deckol Ehitus OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta Tartu Maakohtu 31. oktoobri vaheotsus muutmata. Vastuväidete kohaselt: 1) tunnustas kostja hageja nõuet arve nr 710130 osalise tasumisega 03.02.2009, mistõttu aegumine katkes ja algas uuesti TsÜS § 158 lg 1 ja lg 2 alusel; 2) oli aegumine peatunud 08.06.2011-14.03.2012 kostja saneerimisavalduse esitamise tõttu tulenevalt TsÜS § 160 lg 2 p-st 31. Viidatud sätte alusel aegumise peatumiseks piisab faktist, et võlgnik oli esitanud saneerimisavalduse. Asjaolu, kas saneerimisavaldus mõjutas hageja õigusi või kas hageja oli kaasatud saneerimismenetlusse, ei oma mitte mingisugust tähtsust aegumise peatumisel TsÜS § 160 lg 2 p 31 alusel. Aegumine peatub võlgniku saneerimisavalduse esitamise hetkest, millal ei ole veel teada, kas saneerimismenetlus üldse algatatakse, kas ja milline saneerimiskava vastu võetakse ja kinnitatakse ning milliste võlausaldajate õigusi see puudutab. TsÜS § 160 lg 2 p 31 ei tulene sellist piirangut ning nõuete eristamist sõltuvalt sellest, kas võlausaldaja on kaasatud saneerimismenetlusse või mitte. 3) pole kostja kordagi maininud, et tema suhtes on algatatud saneerimismenetlus. Hageja sai kostja saneerimisest teada juhuslikult. Kostja saneerimisnõustajad ei ole täitnud saneerimisseaduse § 12 lg-s 1 sätestatud kohustust saata hagejale saneerimisteade. Seda ilmselt põhjusel, mis on märgitud ka apellatsioonkaebuses: „kostja pidas seda sisult põhjendamatuks ning ka formaalselt aegunuks“. Kostja oli arve tasumisega 03.02.2009 nõuet tunnustanud, mistõttu aegumine katkes ja algas uuesti ning kostjale pidi olema selge, et nõue ei ole saneerimismenetluse ajaks aegunud. Kostja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega; 4) ei nõustu hageja kostja seisukohaga, et TsÜS § 160 lg 2 p 31 ei ole asjas kohaldatav, kuna nõude aegumine algas enne viidatud normi jõustumist 05.04.2011. TsÜS-ist ei tule piiranguid
TsÜS § 160 lg 2 p 31 kohaldamisele nende nõuete suhtes, mille aegumine algas enne 05.04.2011 a. Oluline on see, kas hageja nõue oli saneerimisavalduse hetkeks aegunud või mitte. Kuna hageja nõue ei olnud 08.06.2011, kui kostja esitas saneerimisavalduse esitas, aegunud, siis kuulus kohaldamisele kehtiv seadus- TsÜS § 160 lg 2 p 31; 5) on pooled pidanud kuni käesoleva aasta maini läbirääkimisi ning arutasid võimalusi võla tasumiseks teiste ehitustööde eest laekuva tasu arvelt. Seda kinnitab kostja 15.05.2012 kiri. TsMS § 167 lg 1 kohaselt peatub nõude aegumine õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust Tartu Maakohtu
31.oktoobri 2012.a vaheotsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu tuleb see jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Kolleegium ei nõustu apellandi seisukohtadega, nagu oleks maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusnormi ning see on kaasa toonud ebaõige vaheotsuse tegemise, s.o aegumise kohaldamata jätmise.
10.Maakohtu menetluses oli kostja seisukohal, et nõue oleks aegunud isegi juhul, kui aegumise algust arvestada alates 03.02.2009. Samas jäi kostja selle juurde, et aegumine algas 10.11.2007 (nõude sissenõutavaks muutumisega, s.o arve nr 71013 tasumise tähtaja möödumisel) ja lõppes 10.11.2010. Tulenevalt TsÜS § 147 lg-st 3 algab tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mis nõue muutub sissenõutavaks. Hageja nõue kujutab endast töövõtulepingust tulenevat tasu maksmise nõuet VÕS § 637 mõttes. Nõude tasumise tähtaeg saabus vastavalt Deckol Ehitus OÜ poolt esitatud arvele 09.11.2007 ning aegumist tuli kostja arvates arvestada alates 10.11.2007.a. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et vastavalt TsÜS § 147 lg-le 3 tuli käesolevas asjas arvestada aegumist alates 01.01.2008.a, kuivõrd tegemist on erisättega, mis reguleerib tasu maksmisele suunatud nõuete aegumist.
11.Aegumine peatub TsÜS § 158 lg 1 kohaselt kohustatud isiku poolt nõue tunnustamisega, kusjuures lg 2 kohaselt võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises. Nõude tunnustamine hõlmab kõiki tegusid, millest ilmneb, et võlgnik peab ennast kohustusega seotuks. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et AS Eviko on 03.02.2009 tasunud hagejale 40 000 krooni selgitusega „Arve 71013 26.10.07, osaliselt“ (tl 66). Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et arve osaline tasumine eelviidatud kujul on käsitatav võlgnevuse tunnustamisena AS-i Eviko poolt. Aegumine algab uuesti tunnustamisele järgnevast päevast tervikuna, seega algas Deckol Ehitus OÜ nõude aegumine uuesti 04.02.2009. Ringkonnakohus nõustub ühtlasi maakohtu seisukohaga, et aegumise katkemine laienes ka sellele osale nõudest, mida kostja hiljem ei tunnistanud. Maakohus on õigesti leidnud, et aegumise katkemine ei laiene võla ülejäänud osale ainult juhul, kui võlgnik teatab võla osalise tasumise korral samaaegselt asjaolust, et ta võlga ülejäänud osas ei tunnista. Seega on käesoleval juhul põhjendatud lähtuda sellest, et 03.02.2009.a makse tegemisega katkes nõude aegumine ning see algas uuesti 04.02.2009.a.
12.Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et nõue on aegunud isegi siis, kui aegumise algust hakata arvestama pärast 03.02.2009 tasumist.
Õige ei ole apellandi seisukoht, et TsÜS § 160 lg 2 p 31 on võimalik üldse kohaldada vaid sellistele nõuetele, mille aegumine algas pärast 05.04.2011, mil vaidlusalune säte jõustus. Niisuguseks tõlgenduseks puudub ringkonnakohtu arvates alus. VÕSRS § 9 lg 1 kohaselt kohaldatakse ka enne 01.07.2002 tekkinud nõuetele TsÜS-is sätestatut. VÕSRS § 9 lg 1 teisest lausest nähtuvalt kohaldatakse aegumise peatumisele enne 01.07.2002 kehtinud seadust, kui aegumine on peatunud enne 01.07.2002. Eeltoodust nähtub seadusandja tahe kohaldada aegumise peatumisele peatumise hetkel kehtivat õigust, st kohalduva õiguse otsustamisel ei ole määravaks see, millal nõue muutus sissenõutavaks või algas aegumine, vaid see, millal toimus aegumise peatumine. Käesolevas asjas esitati saneerimisavaldus 08.06.2011, s.o ajal, mil TsÜS § 160 lg 2 p 31 oli juba jõustunud. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et TsÜS § 160 lg 2 p 31 on kohaldatav nõuetele, mille aegumine algas enne TsÜS § 160 lg 2 p 31 jõustumist 05.04.2011. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu põhjendustega, et puudub rakendussäte selle seadusemuudatuse kohaldamata jätmise kohta nõuete osas, mille aegumistähtaeg on juba alanud.
13.Ringkonnakohus ei nõustu ka apellandi käsitlusega, et saneerimismenetlus peatab TsÜS § 160 lg 2 p 31 alusel üksnes sellise võlausaldaja nõude, kelle nõue on kaasatud saneerimismenetlusse ja kelle nõue on lülitatud saneerimiskavasse. Kolleegium märgib esmalt, et saneerimisseaduse (SanS) § 7 lg 1 kohaselt on saneerimisavalduse esitamise õigus üksnes ettevõtjal (kohustatud isikul/võlgnikul) endal ning võlausaldajatele ega teistele isikutele seadusega niisugust õigust antud ei ole. Sellest tulenevalt erineb aegumise peatumine TsÜS § 160 lg 2 p 31 alusel oluliselt ülejäänud TsÜS §-s 160 sätestatud aegumise peatumise juhtudest. TsÜS § 160 lg-te 1 ja 2 koostoimest tulenevalt eeldab aegumise peatumine üldjuhul õigustatud isiku (võlausaldaja) enese poolset aktiivset tegutsemist, s.o üldreeglina teatava avalduse esitamist kohtule vm vaidlust lahendavale organile. TsÜS § 160 lg 2 p 31 puhul aga on aegumise peatumise aluseks kohustatud isiku, s.o võlgniku poolne tegevus – saneerimisavalduse esitamine.
14.Arvestades SanS §-s 1 sätestatud saneerimismenetluse eesmärki – ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvide arvestamine ja õiguste kaitsmine ettevõtte saneerimise käigus – tuleb TsÜS § 160 lg 2 p 31 tõlgendada selliselt, et võlgnikust ettevõtja poolt saneerimisavalduse esitamine toob kaasa kõigi võlausaldajate nõuete aegumise peatumise ilma, et võlausaldajatel endil tuleks selleks teha mingi toiming või tahteavaldus. Kolleegiumi arvates on saneerimismenetluse algatamise puhul aegumise peatumine ülejäänud aegumise alustest erinev ka selle poolest, et see ei eelda nõude üle aktiivse vaidluse toimumist võlgniku ja võlausaldaja vahel. Saneerimisavalduse esitamisel ei ole teada, missuguste võlausaldajate nõuded saneerimismenetlusse kaasatakse. Võlausaldajate kaasamine saneerimismenetlusse põhineb eeskätt võlgniku enda poolt avaldatud infol, kusjuures ei toimu pankrotimenetluse §-s 93 sätestatuga analoogset nn üleskutsemenetlust, mis tagaks võimalikult kõigi võlausaldajate teadlikkuse saneerimismenetluse toimumisest. Kolleegiumi arvates on saneerimismenetluse eesmärki ja võlausaldajate võrdset kohtlemist silmas pidades põhjendatud lugeda aegumine peatunuks kõigi võlausaldajate nõuete puhul kuni saneerimiskava kinnitamiseni sõltumata sellest, kas võlausaldaja osaleb saneerimismenetluses või mitte.
15.Apellandi poolt viidatud Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt oli vaidlusaluse sätte lisamise eesmärk tagada võlausaldajate nõuete aegumise peatumine võlgniku saneerimisavalduse või võlgade ümberkujundamise avalduse esitamisega. Seletuskirjast ei nähtu mistahes viisil, et seadusandja oleks soovinud kehtestada
saneerimismenetluse puhul erinevaid tagajärgi võlausaldajate nõuete aegumisele sõltuvalt sellest, kas nõuded hõlmatakse saneerimismenetlusega või mitte. Seega asus maakohus õigesti seisukohale, et Deckol Ehitus OÜ nõude aegumine peatus 08.06.2011.a kohtule saneerimisavalduse esitamisega ning aegumise peatumine lõppes TsÜS § 160 lg 3 järgi 14.03.2012.a, mil jõustus Tartu Maakohtu 12.09.2011. määrus AS Eviko saneerimiskava kinnitamise kohta. Eeltoodust järeldub, et Deckol Ehitus OÜ nõue ei olnud hagi esitamise ajaks (04.06.2012) aegunud.
16.Ringkonnakohus ei nõustu ka apellandi seisukohtadega selles osas, et TsÜS § 160 lg 2 p 31 ei kohaldu käesolevas asjas põhjusel, et nimetatud norm jõustus 05.04.2011.a ehk pärast seda, kui hageja nõude aegumine oli 03.02.2009.a juba kulgema hakanud. Maakohus asus õigesti seisukohale, et puudub alus kitsendada TsÜS § 160 lg 2 p 31 kohaldamist üksnes niisugustele nõuetele, mille aegumine algas pärast 05.04.2011.a. Muuhulgas tuleneb ka VÕSRakS § 9 lg-st 1 põhimõte, mille kohaselt aegumise peatumisele tuleb kohaldada seda seadust, mis kehtib peatumise aluseks oleva sündmuse toimumise hetkel. Ringkonnakohus ei korda kooskõlas TsMS 654 lg-ga 6 maakohtu otsuses toodud põhjendusi. Kuna ringkonnakohtu arvates jättis maakohus õigesti kohaldamata AS Eviko taotluse aegumise kohaldamiseks, ei pea kolleegium vajalikuks hinnata hageja (Deckol Ehitus OÜ) väiteid selle kohta, et lisaks saneerimismenetluse toimumisele oli hageja nõude aegumine peatunud ka poolte vahel toimuvate läbirääkimiste tõttu.
17.Menetluskulude jaotuse osas võtab maakohus seisukoha asjas lõpplahendi tegemisel. TsMS § 173 lg 5 järgi ei märgi kohus menetluskulude jaotust vaheotsuses, kui kohus jätkab asja lahendamist. Menetluskulude jaotus nähakse sel juhul ette lõppotsuses.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.