Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

aegumine oli juba kulgema hakanud. Kostja suhtes nõude esitamisel ei saa hageja tugineda aegumise peatumise regulatsioonile selliste nõuete osas, mille aegumine on kulgema hakanud enne seaduse muudatuse jõustumist. Mingeid läbirääkimisi, mida võiks pidada nõude tunnistamiseks kostja poolt, poolte vahel ei ole toimunud.

MAAKOHTU LAHEND

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1) on nõue aegunud isegi juhul, kui aegumist arvestada alates 03.02.2009. Hageja nõue oleks sellisel juhul TsÜS § 146 lg 1 alusel aegunud 03.02.2012, kuna puudub alus TsÜS § 160 lg 2 p 31 alusel kohaldada aegumise peatamist saneerimismenetluse jooksul; 2) on maakohus ebaõigesti sisustanud materiaalõiguse normi, kuna TsÜS § 160 lg 2 p 31 alusel peatub nõude aegumistähtaeg üksnes sellise võlausaldaja nõude suhtes, kelle nõue on kaasatud saneerimismenetlusse ja kelle nõue on selgelt välja toodud saneerimiskavas. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt on viidatud sätte eesmärk tagada võlausaldajate nõuete aegumise peatumine võlgniku saneerimisavalduse või võlgade ümberkujundamise avalduse esitamisega. Kui võlausaldaja nõue ei ole kaasatud saneerimismenetlusse, ei toimu selle nõude üle ka vaidlust TsÜS § 160 tähenduses. Võlausaldajal puudub igasugune põhjus eeldada, et tema nõude saatus selgub alles pärast saneerimiskava kinnitava kohtumääruse jõustumist. Hageja oli teadlik, et tema nõude suhtes ei toimu saneerimismenetluses vaidlust, mistõttu puudus hagejal ka alus eeldada, et tema väidetava nõude aegumine on kostja saneerimismenetluse tõttu peatunud; 3) ei ole TsÜS § 160 lg 2 p 31 kohaldatav põhjusel, et nimetatud õigusnorm jõustus 05.04.2011 ehk pärast seda, kui hageja nõude aegumine oli juba 03.02.2009 kulgema hakanud. Apellandi vastu nõude esitamisel ei saa tugineda aegumise peatumise regulatsioonile selliste nõuete osas, mille aegumine on kulgema hakanud enne seadusmuudatuse jõustumist. Aegumise regulatsioon on loodud tsiviilsuhtes õigusrahu saavutamiseks ja üldise tsiviilkäibe tagamiseks. Eelkõige peab aegumine kaitsma võlgnikku, et võlausaldaja ei teostaks oma õigusi pahatahtlikult ning tagama majanduskäibe stabiilsuse.

TsÜS § 160 lg 2 p 31 kohaldamisele nende nõuete suhtes, mille aegumine algas enne 05.04.2011 a. Oluline on see, kas hageja nõue oli saneerimisavalduse hetkeks aegunud või mitte. Kuna hageja nõue ei olnud 08.06.2011, kui kostja esitas saneerimisavalduse esitas, aegunud, siis kuulus kohaldamisele kehtiv seadus- TsÜS § 160 lg 2 p 31; 5) on pooled pidanud kuni käesoleva aasta maini läbirääkimisi ning arutasid võimalusi võla tasumiseks teiste ehitustööde eest laekuva tasu arvelt. Seda kinnitab kostja 15.05.2012 kiri. TsMS § 167 lg 1 kohaselt peatub nõude aegumine õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Õige ei ole apellandi seisukoht, et TsÜS § 160 lg 2 p 31 on võimalik üldse kohaldada vaid sellistele nõuetele, mille aegumine algas pärast 05.04.2011, mil vaidlusalune säte jõustus. Niisuguseks tõlgenduseks puudub ringkonnakohtu arvates alus. VÕSRS § 9 lg 1 kohaselt kohaldatakse ka enne 01.07.2002 tekkinud nõuetele TsÜS-is sätestatut. VÕSRS § 9 lg 1 teisest lausest nähtuvalt kohaldatakse aegumise peatumisele enne 01.07.2002 kehtinud seadust, kui aegumine on peatunud enne 01.07.2002. Eeltoodust nähtub seadusandja tahe kohaldada aegumise peatumisele peatumise hetkel kehtivat õigust, st kohalduva õiguse otsustamisel ei ole määravaks see, millal nõue muutus sissenõutavaks või algas aegumine, vaid see, millal toimus aegumise peatumine. Käesolevas asjas esitati saneerimisavaldus 08.06.2011, s.o ajal, mil TsÜS § 160 lg 2 p 31 oli juba jõustunud. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et TsÜS § 160 lg 2 p 31 on kohaldatav nõuetele, mille aegumine algas enne TsÜS § 160 lg 2 p 31 jõustumist 05.04.2011. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu põhjendustega, et puudub rakendussäte selle seadusemuudatuse kohaldamata jätmise kohta nõuete osas, mille aegumistähtaeg on juba alanud.

saneerimismenetluse puhul erinevaid tagajärgi võlausaldajate nõuete aegumisele sõltuvalt sellest, kas nõuded hõlmatakse saneerimismenetlusega või mitte. Seega asus maakohus õigesti seisukohale, et Deckol Ehitus OÜ nõude aegumine peatus 08.06.2011.a kohtule saneerimisavalduse esitamisega ning aegumise peatumine lõppes TsÜS § 160 lg 3 järgi 14.03.2012.a, mil jõustus Tartu Maakohtu 12.09.2011. määrus AS Eviko saneerimiskava kinnitamise kohta. Eeltoodust järeldub, et Deckol Ehitus OÜ nõue ei olnud hagi esitamise ajaks (04.06.2012) aegunud.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.