Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

AS Deckol Ehitus OÜ (hageja) esitas 14. juunil 2012 Tartu Maakohtule hagi AS-i Eviko (kostja) vastu, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista 4 762.66 eurot (74 519.50 krooni) rahaliste

kohustuste täitmisena ja 4 762.66 eurot (74 519.50 krooni) viivitusintressina ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 14.06.2007 alltöövõtulepingu nr 650-1, mille kohaselt hageja kohustus teostama korterelamule XXXX Tartus ehitustöid ning kostja kohustus selle eest tasuma vastavalt esitatud arvetele. Hageja poolt 26.10.2007 edastatud arve nr 71013 summas 714 519.50 krooni maksetähtaeg oli 09.11.2007 ning võlakohustus muutus sissenõutavaks 10.11.2007. Kostja on nimetatud arvest tasunud 23.11.2007 500 000 krooni, 14.05.2008 50 000 krooni, 08.07.2008 50 000 krooni ja 03.02.2009 40 000 krooni, s.o kokku 640 000 krooni. Tasumata on 74 519.50 krooni (4 762.66 eurot). Viidatud arve aluseks on teostatud tööde akt nr TT71007 summas 218 850 krooni ja lisatööde akt nr LT71003 summas 386 675 krooni. Aktid on mõlema poole esindajate poolt allkirjastatud. Vaatamata kostja korduvatele lubadustele ei ole võlga käesoleva ajani tasutud. Hageja on lepingu p 8.4 alusel arvestanud tasumata summalt viivist 0,15% päevas. Alates 03.02.2009 kuni 14.06.2012 on kostja viivitanud 4 762.66 euro tasumisega 1228 päeva. Viivis päevas on 7,14 eurot (4762.66 eurot x 0,15%). Viivis eeltoodud ajavahemiku eest on 8 772.83 eurot (4762.66 x 0,15% x 1228). Hageja vähendab viivisenõuet põhivõla suuruseni. Hageja märkis 25. septembri 2012 menetlusdokumendis, et kuna kostja on hageja poolt väljastatud arvet aktsepteerinud ja selle osaliselt tasunud summas 640 000 krooni, siis on kohustatud isik hageja nõuet tunnustanud. Hageja leidis 27. märtsi 2014 seisukohas, et selleks, et hoone välisviimistlus oleks korrektne ja lõpetatud, tuli viimistleda ka aknapõsed. Kuna hoone fassaadi soojustus- ja krohvimistööd hõlmasid ka aknapõskede viimistlemist, siis lähtusid pooled tehtud ehitustöö pindala arvestamisel hoone välisseinte (uste ja akendeta) ja aknapõskede pindalast. Hageja esitas 10. aprilli 2014 seisukohas OÜ Ehitusseire ehitusinsener-eksperdi K.K. 7. aprilli 2014 arvamuse, mille kohaselt on Tartus XXXX asuva hoone soojustatud ja mineraalse krohviga värvitud fassaadi pindala kokku 3906,3 m2 (fassaadi kahemõõtmelisele pindala 3 310 m2, millel liidetakse akna- ja uksepõskede pindade summa 537,3 m2 ning sissepääsu kohal paiknevate rõdude külgseinte pindade summa 59 m2). Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt oli lepinguline fassaaditööde maht 3392 m2, koos esitatud lisatöödega 3882 m2. Kostja tegi pärast tööde vastuvõtmist teostusmõõdistused, mille kohaselt tööde tegelik maht on 3450 m2. Seega on toimunud üleakteerimine 432 m2 võrra. Vastavalt lepingu p-le 6.1.6. vastutab alltöövõtja tema poolt koostatud mõõtmistulemuste ja koostatud aktide õigsuse eest. Kostja leiab, et ta ei pea tasuma osa eest, mis ületab teostusmõõdistustega saadud tegelikku mahtu. Deckol Ehitus OÜ nõue ei ole vastavuses tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-ga 138 ega võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 järgi hea usu põhimõttega. Kostja viitas võimalikule tasaarvestuse alusele seoses poolte vahel 2007. a sõlmitud alltöövõtulepingu nr 639-08 alusel, kus hageja ei teostanud Kuperjanovi 70 Tartu objektil fassaaditöid tähtaegselt ega nõuetekohaselt. Kostja 25. veebruari 2014 seisukoha kohaselt sõlmisid hageja ja kostja siduva kokkuleppe fassaadisoojustamise ühikuhinnas (885 kr/m2), kuid lõplik lepinguhind pidi selguma pärast tööde teostamist, st pärast tegeliku töömahu selgumist.

Kostja esitas Geodeesia OÜ ekspert E.A. 21. veebruaril 2004 koostatud arvamuse, millest selgub, et XXXX, Tartu elamu soojustatud fassaadi tegelik (seina) pindala on kokku 3 310 m2. Seega on kostja tasunud hagejale fassaadi soojustamise eest 27 591 eurot (214 810-187 219) võrra rohkem, kui hageja selleks õigustatud oli.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb rahuldada täielikult. Asja materjalidest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid 14.06.2007 alltöövõtulepingu nr 650-1 (edaspidi leping) (tl 6-8) korterelamu XXXX, Tartu fassaadi soojustamiseks ja krohvimiseks vastavalt projektdokumentatsioonile ja hinnapakkumisele H70611 (edaspidi hinnapakkumine) (tl 9). Hinnapakkumise kohaselt on fassaadi soojustustööde maht 3 392 m2 ja töö maksumus 2 544 000 krooni. Vastavalt tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidele soojustati ja krohviti hoone seinu 3 882 m2 ulatuses ja töö maksumuseks kujunes 2 911 500 krooni. Mõlema poole esindajate poolt allkirjastatud teostatud tööde akti TT71007 (tl 14) ja lisatööde akti LT71003 (tl 13) alusel on hageja esitanud 26.10.2007 arve nr 71013 (edaspidi arve) (tl 10) summas 714 519.50 krooni. Kostja on arvest tasunud 23.11.2007 500 000 krooni, 14.05.2008 50 000 krooni, 08.07.2008 50 000 krooni ja 03.02.2009 40 000 krooni, kokku 640 000 krooni. Tasumata on 74 519.50 krooni (4 762.66 eurot). VÕS §-s 635 on sätestatud töövõtulepingu mõiste. Paragrahvi lõike 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Antud asjas puudub vaidlus selles, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping. VÕS § 637 lg 4 järgi kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või kui loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Pooled on lepingu p-s 9.1. kokku leppinud tööde üleandmise ja vastuvõtmise korra, mille kohaselt teostatud tööde üleandmine ja vastuvõtmine toimub peale kõigi lepingujärgsete tööde lõpetamist ja täitedokumentatsiooni üleandmist töövõtjale, mille kohta alltöövõtja esitab üleandmise-vastuvõtmise akti. Töövõtja kontrollib teostatud tööde mahud ja kvaliteedi. Lepingu p 8.3 kohaselt on maksete aluseks töövõtja poolt alla kirjutatud tööde teostamise akt ning selle alusel väljastatud arve. P 8.4 kohaselt on arvete tasumise tähtaeg 21 päeva alates arve esitamise kuupäevast. Ülekandega hilinemisel on alltöövõtjal õigus nõuda intressi suurusega 0,15% päevas tasumata jäänud summast kuni arve tasumiseni. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 76 lg 4 kohaselt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on teostatud tööde akti nr TT71007 ja teostatud lisatööde akti nr LT71003 allkirjastanud 26. oktoobril 2007. Kohus leiab, et nimetatud aktide osas on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks.

Hinnapakkumise järgi on töö pindala 3 392 m2 ja töö maksumus 2 544 000 krooni (162 591.23 eurot). Vastavalt tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidele soojustati ja krohviti seinu 3 882 m2 ulatuses ja töö maksumuseks kujunes 2 911 500 krooni (186 078.76 eurot). Seega ületas hageja alltöövõtjana eelarvet. Eelarve ületamist 490 m2 võrra summas 367 500 krooni (23 487.53 eurot) ehk 14,45 % võrra algse eelarve ületamist tuleb lugeda oluliseks eelarve ületamiseks. Lepingu p 8.5 kohaselt mahtude suurenemisel või Töövõtja poolt soovitavate lisatööde eest tasumine toimub vastavalt eelnevalt kahepoolselt vormistatud kirjalikele kokkulepetele ja hindadele. Kohus järeldab, et pooled olid kokku leppinud mittesiduvas eelarves. Kohus leiab, et kas ja kuidas olid pooled kokku leppinud töö mahu ja eelarve muudatustes, tuleb kindlaks teha lepingu tõlgendamise kaudu. VÕS § 639 lg 2 järgi võib mittesiduva eelarve ületamisel töövõtja nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Sel juhul peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamatult teatama. Kohus leiab, et asjas olevate tõenditega on tuvastatav asjaolu, et pooled saavutasid kokkuleppe eelarve ületamise osas ning leppisid kokku selles, et hageja soojustab hoone seinu 3 882 m2 ulatuses. Vastava kokkuleppe olemasolu kinnitavad esiteks kostja poolt allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid (teostatud lisatööde akt nr LT71003 ja teostatud tööde akt nr TT71007). Teiseks tõendab kokkuleppe olemasolu asjaolu, et kostja asus arve alusel tehtud tööde eest maksma ning jättis maksmata üksnes osaliselt. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et AS Eviko on 26. oktoobri 2007 arve nr 71013 alusel teinud ülekanded 23.11.2007 summas 500 000 krooni, 14.05.2008 summas 50 000 krooni, 08.07.2008 summas 50 000 krooni ja 03.02.2009 summas 40 000 krooni, st kokku 640 000 krooni. Tasumata on jäänud 74 519.50 krooni (4 762.66 eurot). Kostja on arved tasunud selgitusega „Arve 71013 26.10.07., osaliselt“ (tl 66). Kohus leiab, et arve osaline tasumine on käsitatav võlgnevuse tunnustamisena AS-i Eviko poolt. Kostja väitel on tegelikult teostatud tööde maht lepingus kokkulepitust väiksem, seega ta ei pea tasuma osa eest, mis ületab teostusmõõdistustega saadud tegelikku mahtu. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-80-08 punktis 21 selgitanud, et töö vastuvõtmine (nt aktiga) ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, ning sama paragrahvi 3. lõikes sätestatut, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Riigikohus on leidnud, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine on täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Kostja leiab, et ta on tellijana tõendanud, et ta võib allkirjastatud aktide alusel tehtud tööde eest jätta tasumata, kui ta hiljem avastab, et töövõtja poolt väidetavalt teostatud töö ei olnud täielik, st reaalselt teostatud tööde maht oli 574 m2 võrra väiksem. Kostja esitas oma väite tõendamiseks Geodeesia OÜ ekspert E.A. 21. veebruari 2014 arvamuse, millest selgub, et XXXX, Tartu elamus soojustatud fassaadi tegelik (seina) pindala on kokku 3 310 m2. Kohtule on esitanud kostja esindaja 18. oktoobri 2010 kiri (tl 32), millest nähtub, et kostja leiab, et kuna pärast kostja poolt töö vastuvõtmist on selgunud, et mõõtmistulemused on Deckol Ehitus OÜ poolt valesti märgitud, siis ei pea Eviko AS üleakteeritud tööde eest tasuma. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Pooled on lepingu punktis 9.1. kokku leppinud tööde üleandmise ja vastuvõtmise korra, mille kohaselt teostatud tööde üleandmine ja vastuvõtmine toimub peale kõigi lepingujärgsete tööde lõpetamist ja täitedokumentatsiooni üleandmist töövõtjale, mille kohta alltöövõtja esitab üleandmise-vastuvõtmise akti. Töövõtja kontrollib teostatud tööde mahud ja kvaliteedi. Kohus leiab, et kuna kostja sõlmis lepingu kutse- ja majandustegevuse raames, siis on põhjendatud hageja väide, et hageja poolt tehtud soojustus- ja krohvimistööde mahud oli võimalik tuvastada tööde ülevaatamise käigus. VÕS § 643 kohaselt

kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Kohus leiab, et kuna kostja on töö faktiliselt vastu võtnud ja VÕS § 643 kohaselt oli tellija kohustatud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma, siis on kostja minetanud võimalused esitada väiteid töömahu ja arve lepingule mittevastavuse kohta. Üleandmise-vastuvõtmise aktid allkirjastati 27. oktoobril 2007, aktide alusel esitatud arve muutus sissenõutavaks 10. novembril 2007. AS-i Eviko kiri vastuväitega on saadetud 18. oktoobril 2010. Seega on kostja hagejat teavitanud väidetavalt üleakteeritud mahust ca 3 aastat pärast tööde vastuvõtmist. Kohus leiab, et kuna kostja on tööd vastu võtnud ning ei ole tööde vastuvõtmisel ega selle järgselt mõistliku aja jooksul esitanud vastuväiteid arvel kajastuva mahtu ja hinna kohta, siis on kostja kaotanud õiguse tugineda lepingutingimustele mittevastavusele. VÕS § 644 lg 1 kohaselt tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kohtu hinnangul on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks ning kostjal ei ole õigust tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele. Kostja ei ole esile toonud mingeid erakorralisi asjaolusid, mis oleksid õigustanud puudustest teavitamata jätmist mõistliku aja jooksul pärast töö kättesaamist. Pooled on esitanud asjatundja arvamused teostatud tööde mahu kindlaksmääramiseks. Kostja esitas Geodeesia OÜ ekspert E.A. 21. veebruari 2014 arvamuse, millest selgub, et XXXX, Tartu elamu soojustatud fassaadi (seina) pindala on kokku 3 310 m2. Hageja on esitanud OÜ Ehistusseire ehitusinsener-eksperdi K.K. 7. aprilli 2014 arvamuse, mille kohaselt on Geodeesia OÜ ekspertiisiaktis arvutatud lihtsustatud kujul välja hoone fassaadide kahemõõtmelised vertikaalprojektsioonid fassaadide välistasapinda, jättes arvesse võtmata kõik nimetatud tasapinnast sissepoole jäävad tagasiasted, sealhulgas tekkivad aknapõsed, sissepääsude kohal paiknevate rõdude külgseinad jne. Ehitusinsener-ekspert K.K. märgib, et soojustusplaatidega kaetud ning värvitud mineraalse krohviga kaetud fassaadiosa pindala kindlaksmääramiseks tuleb saadud tulemusele liita akna- ja uksepõskede pindade summa, mis kokku moodustab 537,3 m2, ning sissepääsu kohal paiknevate rõdude külgseinte pindade summa, mis kokku moodustab 59,0 m2, st kokku 3906,3 m2, mis vastab kohtu hinnangul teostatud tööde aktides märgitud tööde mahule 3 882 m2. Kohus leiab, et kostja väited, et tal hageja vastu nõuded 2007. a sõlmitud alltöövõtulepingu nr 639-08 alusel, mis on võimaliku tasaarvestuse aluseks, on tõendamata ja paljasõnalised. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Lepingu p 8.3 kohaselt on maksete aluseks töövõtja poolt alla kirjutatud tööde teostamise akt ning selle alusel väljastatud arve. Punkti 8.4 kohaselt on arvete tasumise tähtaeg 21 päeva alates arve esitamise kuupäevast. Hageja poolt 26.10.2007 esitatud arve nr 71013 maksetähtaeg oli 09.11.2007 ning võlakohustus muutus sissenõutavaks 10.11.2007. Kostja on nimetatud arvest tasunud 640 000 krooni, tasumata on 74 519.50 krooni (4 762.66 eurot). Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja hageja on nõuet tõendanud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 4 762.66 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu p 8.4. kohaselt on alltöövõtjal õigus nõuda intressi suurusega 0,15% päevas tasumata jäänud summast kuni arve tasumiseni. Alates 03.02.2009 kuni 14.06.2012 on kostja viivitanud 4 762.66 euro tasumisega 1228 päeva. Viivis päevas on 7,14 eurot (4 762.66 eurot x 0,15%). Viivis eeltoodud ajavahemiku eest on 8 772.83 eurot (4 762.66 x 0,15% x 1228). Hageja taotleb viivise väljamõistmist vaid põhinõude ulatuses. Kuna kostja on arvete maksmisega hilinenud, siis tuleb kooskõlas VÕS § 113 lg-s 1 sätestatuga mõista kostjalt välja viivis summas 4 762.66 eurot. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.