Võlaõigus › Võõrandamislepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

MENETLUSE KÄIK JA ÕIGUSLIK PÕHJENDUS

Pärnu Maakohtu 21.03.2014. a määrusega anti Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ nõue Y. P.i vastu 3 364,84 euro saamiseks üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest võlgnik esitas vastuväite. Hageja esitas 09.04.2014. a hagi kostja vastu põhivõla 751,37 euro, viivise 21 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale korteriomand Kiviõli linnas, Võidu 6-88. Hageja haldab Võidu 6 elamut, sest korteriomanikud ei ole korteriühistut moodustanud. Hageja ja kostja sõlmisid 12.06.1996. a elamu hoolduslepingu, mille järgi kostja kohustub tasuma iga kuu 20-ks kuupäevaks teenuste eest. Kostja ei ole arveid tasunud. Võlg on tekkinud ajavahemikul 30.09.1999 – 28.02.2014. a. 09.04.2014. a seisuga on kostja võlg 3 129,38 eurot, kuid arvestades nõude aegumist (TsÜS § 147 lg 3), omab hageja nõuet kostja vastu summas 751,37 eurot (nõue on aegunud summas 2 378,01 eurot). Hoolduslepingust tulenev viivis perioodi eest 26.03.2014. a kuni 09.04.2014. a on 21 eurot. Hageja palub TsMS § 367 alusel kostjalt välja mõista lisanduv viivis. Kostja hagi ei tunnistanud. Kirjalikus vastuses hagile esitas kostja alljärgnevad vastuväited:  hageja pole esitanud elamu hoolduslepingut;  hagiavalduses märgitud hagihinna arvestus on kostjale arusaamatu;  puudub viivise arvestamise metoodika;  maksekäsu kiirmenetluses ning hagimenetluses nimetatud põhinõude suurus on erinev. Menetluse ajal üritasid pooled sõlmida kompromissi, kuid see ei õnnestunud. Hageja esitas kohtule täiendavalt poolte vahel sõlmitud korteriomandi, Võidu 6-88 hooldamise lepingu (tl 75-78). Kostja esitas kohtule taotluse aegumise kohaldamiseks.

Kohus selgitas 22.10.2014. a kostjale hagihinna arvestust ning nõuete erinevat suurust maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses ning seda, et hageja vähendas nõuet seoses sellega, et osa nõudest on aegunud TsÜS § 147 lg 3 alusel (tl 109). Vaidlust ei ole selles, et kostjale kuulub korteriomand xxx (registriosa 1603708, tl 28) ning et elamut Võidu 6, sh korteriomandit Võidu 6-88, hooldab hageja. Poolte vahel on 12.06.1996. a sõlmitud hooldusleping, mille kohaselt hageja teostab elamu hooldust ja remonti ning korteriomanik on kohustatud tasuma selle eest tasu igal kuul vastavalt esitatud arvetele, arvete mittetasumisel maksma viivist 0,2% päevas iga arve tasumisega viivitatud päeva eest. Asja materjalidest tuleneb, et kostja on tasunud perioodil 30.09.1999. a kuni 31.03.2014. a kolmel korral (juulis 2003. a 9,36 eurot, juulis 2010. a 76 eurot ja augustis 2010. a 42,54 eurot, tl 25-27), seega on kostja rikkunud hoolduslepinguga võetud kohustusi. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik on kohustatud kandma kaasomandi korrashoiuks ja majandamiseks tehtavad mõistlikud kulutused. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 ja lg 3 sätestavad, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse täidetuks kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kohus nõustub kostjaga, et viivise arvestamise metoodika ei ole kontrollitav. Hagiavalduses taotleb hageja viivise väljamõistmist ajavahemiku 26.03.2014. a kuni 09.04.2014. a eest summas 21 eurot. Ülejäänud kostja vastuväidetega kohus ei nõustu. Kuna kohus on kostjale selgitanud hagihinna, nõude suuruse ja selle muutumisega seonduvat, ei pea kohus vajalikuks seda kohtuotsuses veel kord üle korrata. Kohus märgib kostjale, et puudub alus kohaldada aegumist, sest hageja on ise nõuet aegunud summade osas vähendanud. Lisanduva viivise nõudes on hagi põhjendatud tulenevalt TsMS § 367. Hageja menetluskulud on tasutud riigilõiv kokku 150 eurot (137,79 eurot ja 12,21 eurot) ja õigusabikulud 180 eurot, kokku 330 eurot. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulud 99% ulatuses kooskõlas TsMS § 163 lg 1. Kohus lahendas asja lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.