2-13-56248/31 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik Harju Maakohus rahuldas 30.09.2014 otsusega osaliselt RV (hageja) hagi OÜ Feofanis (kostja) vastu kahju hüvitamiseks ning mõistis kostjalt välja 720 eurot. Maakohus jättis 72/100 hageja menetluskuludest kostja kanda ning ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. 27.10.2014 saabus Tallinna Ringkonnakohtusse kostja apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 30.09.2014 otsuse peale. Kaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ning hinnanud tõendeid vääralt. Maakohus on suhtunud otsuse tegemisse pealiskaudselt ning ei ole uurinud tõendeid põhjalikult. Kostja on tunnistanud osaliselt nõuet seoses kahjustatud asjade hüvitamisega 200 euro ulatuses, mitte üldnõuet 200 euro ulatuses nagu leidis kohus (sh nõue keldriboksi taastamistööde osas). Samuti ei ole hageja toonud esile õiguslikku alust, mis tõendaks, et keldriboks on tema omandis või valduses. Ka on kohus jätnud kostja vastuväited seoses keldriboksi taastamistööde loetelu põhjendamatusega hindamata. Määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja toimiku materjaliga, leidis, et kaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Ringkonnakohtul puudub õiguslik alus apellatsioon-kaebuse menetlusse võtmiseks. TsMS § 405 lõike 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetlus-põhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Hageja esitas maakohtusse 997, 84 euro suuruse nõude. Et vaidlusaluses asjas on tegemist rahalise nõudega, mis ületa 2000 eurot, on tegemist TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjaga. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Maakohus ei ole andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlusaluses asjas otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, rikkunud menetlusõigust või ebaõigesti hinnanud tõendeid, seega ei tõusetu küsimust eelnimetatud rikkumiste mõjust lahendile. Maakohus tuvastas asjaolud õigesti. Toimikust nähtuvalt on kostja tunnistanud nõuet summas 200 eurot (12.09.2014 kohtuistungi protokoll - tl 120), kusjuures keldriboksi remondikuludele vaidles kostja tervikuna vastu. Samas puudus vaidlus selle üle, et keldriboksi puhul oli tegemist korteriomandite juurde kuuluva mõttelise osaga elamust, mis tuvastamist leidnud asjaolude kohaselt oli hageja kasutuses (valduses). Seega oli hagejal ka seadusest tulenev õigus nõuda boksi taastamiseks vajalike kulutuste hüvitamist. Tõendite põhjal ei ole alust arvata, et 500 euro suurune hüvitis oleks antud juhul ülepaisutatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Ü. Jänes