Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Pärnu Maakohus kuulutas 06.12.2013 määrusega välja OÜ Kojoot pankroti. Perioodil 14.11.2013 kuni 06.12.2013, s.o. ajutise pankrotihalduri nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni, on tehtud OÜ Kojoot (pankrotis) Swedbank AS-i arvelduskontolt väljamakseid Maksu- ja Tolliametile kokku 702.40 eurot. PankS § 109 lg 2 kohaselt, kui tagasivõetav tehing või muu toiming on tehtud ajavahemikul ajutise halduri nimetamisest pankroti väljakuulutamiseni, siis eeldatakse, et tehingu või muu toiminguga kahjustati võlausaldajate huve. PankS § 113 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni. Haldur edastas 14.01.2014 Maksu- ja Tolliametile teate, milles palus tagastada pankrotivarasse 702.40 eurot (tl 12-13). Lisaks informeeris haldur Maksu- ja Tolliametit, et pärast raha tagastamist pankrotivarasse saab Maksu- ja Tolliamet esitada täpsustatud nõudeavalduse. Maksu- ja Tolliamet teatas 14.02.2014 kirjas nr 13-12/1764-2-1, et üksnes siis, kui võlausaldaja teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustab täitmisega teiste võlausaldajate huve, on õigustatud seada võlausaldaja võlgniku pankrotimenetluses n.ö. tavavõlausaldaja positsiooni, mil ta saab nõuda üleantu eest hüvitist pankrotivõlausaldajana PankS § 119 lg 5 järgi. 02.04.2014 toimus OÜ Kojoot (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolek, mis otsustas esitada halduril hagid rahalise kohustuse täitmise kehtetuks tunnistamiseks PankS § 113 lg 1 p 1 alusel (tl 15-19). Haldur edastas 08.04.2014 Maksu- ja Tolliametile avalduse 702.40 euro tagastamiseks pankrotivarasse kohtuvaidluseta (tl 20-22), kuid viimane seda ei teinud. Seega on pankrotihaldur teinud kõik endast oleneva, et vaidlus lahendada kohtuvaidluseta. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes PankS § 109 lg-le 1 ja § 113 lg 1 p-le 1 taotleb hageja tunnistada kehtetuks OÜ Kojoot poolt rahalise kohustuse täitmised Maksu- ja Tolliametile ajaperioodil 14.11.2013 kuni 06.12.2013 kokku summas 702.40 eurot ja kohustada kostjat tagastama 702.40 eurot OÜ Kojoot (pankrotis) pankrotivarasse. Kostja vastuväited Kostja leiab, et Kojoot OÜ (pankrotis) rahaliste kohustuste täitmise kehtetuks tunnistamise nõue ei ole põhjendatud. PankS § 113 alusel rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise korral jääb kohustuse aluseks olnud õigussuhe kehtima ning tagasi võidetakse üksnes õigussuhte alusel toimunud täitmine. Sellest tulenevalt säilib võlausaldajal ka õigus nõuda võlgnikult uuesti õigussuhtest tuleneva rahalise kohustuse täitmist. Riigikohus 20.11.2013 otsuses nr 3-2-1-124-13 on selgitanud, et sellise nõude saaks võlausaldaja maksma panna eelkõige võlgniku pankrotimenetluses, esitades oma nõude pankrotimenetluses sätestatud korras, siinjuures heauskne võlausaldaja saab nõuda algsest õigussuhtest tuleneva nõude täitmist enne jaotise alusel raha väljamaksmist PankS § 146 lg 1 p 1 järgi. Kuna tagasivõidetavate soorituste kehtetuks tunnistamise tulemusena tekivad pooltel vastastikused kohustused kattuvas ulatuses, on arusaamatu, mis õigusliku eelise hagi rahuldamine hagejale kaasa tooks. Hagi rahuldamise korral ei saaks sellest kasu ei hageja ega pankrotivõlausaldajad. Hageja poolt koos hagiga esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et võlgniku maksekohustused summas 634.40 eurot täitis võlgniku asemel Swedbank AS Maksu- ja Tolliameti korralduste alusel. Kojoot OÜ (pankrotis) ise on täitnud maksekohustused üksnes summas 68 eurot (19.11.2013 väljamakse). Kostja on seisukohal, et võlgniku kohustuse täitmine kolmanda isiku poolt välistab täitmise tagasivõitmist, kuna PankS § 109 lg 1 expressis verbis on sätestanud, et tagasivõitmisel võib kohus tunnistada kehtetuks üksnes võlgniku poolt tehtud tehingu või toimingu. Tulenevalt PankS § 109 lg-st 1 on tehingu või toimingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamine võimalik üksnes juhul, kui vastavad tehingud või toimingud kahjustavad võlausaldajate huvisid. PankS § 109 lg-s 2 sisalduv eeldus ei tähenda automaatselt, et tagasivõidetava sooritusega kahjustati võlausaldajate huve, vaid sätestab tõendamise koormuse jagamist – s.t. PankS § 109 lg-s 2 sätestatud eelduste ümberlükkamiseks peab kostja tõendama, et perioodil ajutise halduri

nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni kohustuste täitmisega summas 702.40 eurot võlausaldajate huve ei kahjustatud. Kostja märgib, et 702.40 euro rahalise kohustuse täitmisega kostjale ei ole Kojoot OÜ (pankrotis) vara vähenenud, sest vastavas ulatuses vähenesid ka võlgniku (maksu)kohustused. Rahalise kohustuste täitmisega ei ole Kojoot OÜ (pankrotis) eelistanud kostjat teistele võlausaldajatele. Võlausaldajate eelistamisest saab rääkida üksnes juhul, kui võlgnikul oli võimalus valida, mis võlausaldaja kohustust ta vahendite ebapiisavuse olukorras täidab. Käesolevas olukorras Kojoot OÜ-l (pankrotis) valikuvõimalust polnud, vaid tema kohustused kostja eest täitis võlgniku asemel Swedbank AS Maksu- ja Tolliameti korralduste alusel. Kui kohus kostja vastuväidetest hoolimata asub seisukohale, et rahaliste kohustuste täitmine kostjale tuleb tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada, siis palub kostja jätta rahuldamata hageja nõue raha tagastamiseks tasaarvestuse motiivil. Kostja vastunõude sisuks on põhihagi rahuldamise tagajärjel tekkiv õigus nõuda PankS § 119 lg 4 järgi tehingu alusel võlgniku üleantu tagastamist või selle võimatuse korral üleantu väärtuse hüvitamist enne jaotise alusel raha väljamaksmist PankS § 146 lg 1 p 1 alusel. Perioodil 14.11.2013 kuni 06.12.2013 tehtud rahaliste kohustuste täitmise kehtetuks tunnistamise korral tekib kostjal õigus nõuda võlgnikult uuesti 09.2013 käibemaksu 224.61 eurot, 10.2013 kogumispensionimakse summas 17.62 eurot, töötuskindlustusmakse summas 36 eurot, kinnipeetud tulumaksu summas 131.95 eurot ja sotsiaalmaksu 292.22 euro tasumist. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-124-13 olevale seisukohale tuginedes saab kostja kui heauskne võlausaldaja nõuda algsest õigussuhtest tuleneva nõude täitmist enne jaotise alusel raha väljamaksmist PankS § 146 lg 1 p 1 järgi. TsÜS § 139 alusel tuleb kostja heausksust eeldada. Samuti puudub ükski alus käsitleda kostja kui riigiasutuse käitumist vaidlusaluse õigussuhte raames pahatahtlikuna. Kostja leiab, et tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded tekivad tagasivõitmise hagi rahuldamise tagajärjel, mistõttu neid tuleb eristada enne võlgniku pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest, mille kohta tuleb esitada pankrotihaldurile PankS § 93 lg 1 järgi nõudeavaldus. Seega tegemist ei ole nn järgunõudega, mille tunnustamist tuleb taotleda nõuete kaitsmise koosolekul. Kohtu seisukoht

võlausaldajatele ülekandeid. Kuna ülekanded kostja kontole toimusid OÜ Kojoot (pankrotis) olevalt AS Swedbank kontolt, kusjuures maksjaks oli OÜ Kojoot (pankrotis), puudub alus ka väita, et AS Swedbank täitis rahalise kohustuse OÜ Kojoot (pankrotis) eest. PankS § 109 lg 1 järgi tunnistab kohus tagasivõitmisel käesoleva seaduse §-des 110-114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, kuid nimetatud sätte tekstist ei nähtu kostja tõlgendus, et muu toiming peaks olema tehtud otseselt võlgniku poolt. Lisaks leiab kohus, et asjakohane on hageja viide Riigikohtu 29.05.2009 lahendi nr 3-2-1-63-09 p-le 12, mille sisust tuleneb üldjuhul maksuvõlgade tasumise eelistamise põhjendamatus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.