Kohtulahend

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Harju Maakohus 27.04.2012 otsusega jättis Eesti Vabariigi (Harju Maavalitsuse kaudu) hagi pankrotihaldur Rein Vaiksaare vastu kahju 37 569,20 euro saamiseks rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus 21.11.2012 otsusega jättis Harju Maakohtu 27.04.2012 otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Riigikohus 17.04.2013 otsusega kohtuasjas 3-2-1-26-13 tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 21.11.2012 otsuse ja Harju Maakohtu 27.04.2012 otsuse osas, milles kohtud jätsid rahuldamata Eesti Vabariigi hagi pankrotihaldur Rein Vaiksaare vastu 5670,18 euro saamiseks ning menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas jättis Riigikohus otsused muutmata. Tühistatud osas saatis Riigikohus asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Harju Maakohus 08.05.2013 kohtumäärusega kaasas käesolevasse tsiviilasja kostjana Danske Bank A/S. Harju Maakohus 12.03.2014 otsusega rahuldas osaliselt Eesti Vabariigi hagi pankrotihaldur Rein Vaiksaare ja Danske Bank A/S vastu solidaarselt kahju hüvitamiseks ja viiviste saamiseks ning jättis hageja menetluskulud 85% ulatuses tema enda kanda ja 15% ulatuses II Danske Bank A/S kanda. Pankrotihaldur Rein Vaiksaare menetluskulud jättis maakohus 100% ulatuses hageja kanda. Danske Bank A/S menetluskulud jättis maakohus tema enda kanda. Tallinna Ringkonnakohus 27.06.2014 otsusega jättis Harju Maakohtu 12.03.2014 otsuse muutmata ja apellantide Eesti Vabariigi ja Danske Bank A/S menetluskulud nende endi kanda ning vastustaja pankrotihaldur Rein Vaiksaare apellatsioonimenetluse kulud solidaarselt apellantide kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus 05.08.2014. Pankrotihaldur Rein Vaiksaar esitas 06.08.2014 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt palus hagejalt välja mõista menetluskulud kokku summas 8192,40 eurot või alternatiivselt välja mõista hagejalt menetluskulud summas 7388,40 eurot ja Danske Bank A/S-lt solidaarselt koos hagejaga 804 eurot ning viivise menetluskuludelt. Avaldusest nähtub, et pankrotihaldur Rein Vaiksaar on seoses käesoleva kohtumenetlusega kandnud kulusid lepingulisele esindajale kokku 8192,40 eurot hinnaga 120 eurot/h + käibemaks.

2(9)

Hageja Eesti Vabariigi (Harju Maavalitsuse kaudu) vastuväited Hageja nõustus kostja I kantud kantseleikulude hüvitamisega summas 114 eurot. Pankrotihaldur Rein Vaiksaar on õigusteadmistega isik, kes pidi suutma end kutsetegevusega otseselt seotud asjas ise kaitsta, mistõttu põhjendatud vajadus välise õigusabiteenuse tellimise järele puudus. Seetõttu taotles hageja kostja taotluse õigusabiteenuse hüvitamise osas täielikult rahuldamata jätmist. Pankrotihaldur Rein Vaiksaare lepingulise esindaja tunnitasu on üleliia suur. Hageja peab johtuvalt Riigikohtu praktikast õiglaseks tunnihinnaks 120 eurot/h koos käibemaksuga. Kostja I lepingulise esindaja töö vajalik maht on üle hinnatud. Esimese ringi menetluses maakohtust Riigikohtuni kulutas kostjale I õigusabi osundanud lepinguline esindaja hagile vastamiseks 7,4 tundi. Apellatsioonimenetluses kulus sama seisukoha kordamiseks 7,2 tundi ja kassatsioonkaebusele vastuse koostamisel veel 6 tundi. Kokku 20,6 tundi. Esimese astme kohtule antud vastusest kopeeritud samasisulise vastuse tegemiseks Tallinna Ringkonnakohtule ei vajanud esindaja 7,2 tundi, vaid ehk 3,6 tundi. Samuti ei ole põhjendatud, et õigusabi osutaja vajas 6 tundi kassatsioonkaebuse kohta arvamuse esitamiseks. Selleks piisanuks ilmselgelt 2 tunnist. Uuel menetlusel maakohtus vajas pankrotihalduri lepinguline esindaja pärast tsiviilasja Riigikohtu poolt Harju Maakohtusse uuesti arutamiseks saatmist kliendi esindamiseks 17,4 tundi. Seejuures 2,2 tundi hagi täiendavaks analüüsiks, 3,3 tundi hagile vastamiseks, 3,3 tundi varasemaid väiteid kordavale hagi terviktekstile vastamiseks ja 1,7 tundi hageja seisukohtadele vastamiseks. Kokku 10,5 tundi. Hageja arvates on töö maht nimetatud dokumentide koostamisel ülepaisutatud 5 tunni võrra. Vajalikud dokumendid saanuks koostada 5,5 tunniga. Siinjuures ei vaidlusta hageja 6,9 tunni ulatuses kostja esindaja muude menetlustoimingute aega (17,4-10,5=6,9 tundi). Kostja lepingulise esindaja töö maht asja „teisel ringil“ maakohtus ja ringkonnakohtus arutamisel on põhjendatud 12,4 tunni ulatuses. Taotluse kohaselt tegi pankrotihalduri lepinguline esindaja Tallinna Ringkonnakohus „teisel ringil“ tsiviilasja menetlemise ajal tööd 5,5 tundi. Kuna tegemist oli enamuses varasemate seisukohtade kordamisega, mis esitati esimese astme kohtule, saanuks selle töö teha 4 tunniga. Taotluses on kostja I lepingulise esindaja töö mahtu suurendatud vähemalt 14,1 tunni võrra (7,6+5+1,5=14,1 tundi). Hageja arvates on kostja esindaja põhjendatud töö maht maksimaalselt 42 tundi. Kui kohus peaks leidma, et pankrotihalduri ekslikust tegevusest põhjustatud õigusvaidlus oli siiski niivõrd keerukaks, et haldur ei pidanud suutma end ise esindada ja õigusabi ostmine oli põhjendatud, sai kostja esindaja töö teha 42 tunniga ja niisugusel juhul võiks olla põhjendatud kostja lepingulise esindaja tasu hüvitamine 5040 euro ulatuses (42 h x120 eurot = 5040 eurot). Kostja II Danske Bank A/S vastuväited Kostja II menetluskulude avaldusele vastuväiteid ei esitanud. Esimese astme kohtu määrus Maakohus rahuldas kostja I pankrotihaldur Rein Vaiksaare avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus mõistis Eesti Vabariigilt pankrotihaldur Rein Vaiksaare kasuks välja menetluskulud 4976,40 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (4976,40 eurot) tuleb Eesti Vabariigil tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses pankrotihaldur Rein Vaiksaare kasuks. Kohus mõistis Eesti Vabariigilt ja Danske Bank A/S-lt solidaarselt välja pankrotihaldur Rein Vaiksaare kasuks menetluskulud summas 672 eurot. Nimetatud summalt tuleb Eesti Vabariigil ja Danske Bank A/S-l solidaarselt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses pankrotihaldur Rein Vaiksaare kasuks.

3(9)

Kohus jättis rahuldamata pankrotihaldur kindlaksmääramiseks summas 2544 eurot.

Rein

Vaiksaare

avalduse

menetluskulude

Hagi esitamise ajal (07.02.2012) kehtinud TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Kostja I avaldusest nähtuvalt on kostjale osutanud õigusabi Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi vandeadvokaat Toivo Viilup kokku 56,1 h hinnaga 120 eurot/h + käibemaks, kokku 8078,40 eurot + kantseleikulud 144 eurot. Asjakohatud on hageja väited, et kuna PankrS § 541 lg 1 viimase lause kohaselt osaleb haldur oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes, siis ei ole haldur õigustatud endale võtma lepingulist esindajat. Esiteks käesoleval juhul on esitatud hagi isiklikult pankrotihalduri vastu ning teiseks, kui haldur osaleb menetluses võlgniku asemel, ei tähenda, et haldur ei või kasutada menetluses advokaadi abi. Seega haldur on põhjendatult kasutanud menetluses advokaadi abi ning nimetatu ei ole aluseks menetluskulude väljamõistmata jätmiseks. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja tunnihinnaks 120 eurot käibemaksuga ja käibemaksuta (Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-115-13, p 25, lahend kohtuasjas 3-2-1-145-13, p 14). Seega kostja I esindaja tunnihind 144 eurot/h koos käibemaksuga on ülemäära suur ning põhjendatud tunnihinnaks tuleb lugeda juhindudes Riigikohtu seisukohast 120 eurot/h koos käibemaksuga. Kostja I ei ole tõendanud, et asi oli niivõrd keerukas, et oleks põhjendatud tunnihind suuremas määras kui 120 eurot/h koos käibemaksuga. Kostja I menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja I esindajal on kulunud 29.02.2012 hagimaterjalide analüüsiks, õigusliku positsiooni kujundamiseks, e-kirjavahetuseks kliendiga ja vastuse koostamiseks 7 tundi ja 24 minutit. Kohus leidis, et tegemist on põhjendatud ajakuluga. Kostja I esindajal on kulunud 22.03.2012 hageja täiendava seisukoha analüüsiks, positsiooni kujundamiseks ja e-kirjavahetuseks kliendiga 1 tund. Kohtu hinnangul on see põhjendatud ajakulu. Kostja I esindajal on kulunud 02.04.2012 kirjaliku vastuse koostamiseks täiendavatele seisukohtadele 2 tundi ja 42 minutit ja 04.04.2012 2 tundi ja 42 minutit. 04.04.2012 esitatud seisukoht on sisult ca 4 lehekülge pikk, mistõttu on tegemist ülepaisutatud ajakuluga. Nimetatud seisukoha koostamiseks tuleb lugeda piisavaks ajakuluks 2 tundi ja 30 minutit. Kostja I esindajal on kulunud 18.04.2012 valmistumiseks ja osalemiseks Harju Maakohtu istungil 1 tund ja 30 minutit. Harju Maakohtu 18.04.2012 kohtuistung kestis 30 minutit. Piisavaks ajakuluks istungiks ettevalmistamiseks on 30 minutit. Seega on kokku põhjendatud ajakulu kohtuistungil osalemiseks ja selle ettevalmistamiseks 1 tund. Kostja I esindajal on kulunud 03.05.2012 Harju Maakohtu 27.04.2012 kohtulahendi analüüsiks ja e-kirjavahetuseks kliendiga 30 minutit. Tegemist on põhjendatud ajakuluga. Kostja I esindajal on kulunud 24.05.2012 hageja apellatsioonkaebuse esialgseks analüüsiks ja õigusliku positsiooni kujundamiseks 30 minutit. Tegemist on põhjendatud ajakuluga.

4(9)

Kostja I esindajal on kulunud 14-15.06.2012 vastuse koostamiseks apellatsioonkaebusele 7 tundi ja 12 minutit. Vastus on sisult ca 9 lehekülge pikk, seega piisavaks ajakuluks selle koostamiseks on 5 tundi. Kostja I esindajal on kulunud 01.11.2012 valmistumiseks ja osalemiseks Tallinna Ringkonnakohtu istungil 2 tundi 54 minutit. Tallinna Ringkonnakohtu 01.11.2012 istung kestis 27 minutit. Usutav ei ole, et esindajal kulus istungiks ettevalmistamiseks 2 tundi ja 27 minutit. Piisavaks ajakuluks istungiks ettevalmistamiseks on 30 minutit. Seega kokku põhjendatud ajakulu istungil osalemiseks ja ettevalmistamiseks on 57 minutit. Kostja I esindajal on kulunud 21.11.2012 Tallinna Ringkonnakohtu 21.11.2012 lahendi analüüsiks ja e-kirjavahetuseks kliendiga 30 minutit. Tegemist on põhjendatud ajakuluga. Kostja I esindajal on kulunud 19.12.2012 kassatsioonkaebuse lühianalüüsiks ja e-kirjavahetuseks kliendiga 18 minutit. Maakohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ajakuluga. Kostja I esindajal on kulunud 26.02.2013 kassatsioonkaebuse analüüsiks, õigusliku positsiooni kujundamiseks ja kirjaliku vastuse koostamiseks 6 tundi. Kohtu hinnangul on piisavaks ajakuluks 4 tundi. Kostja I esindajal on kulunud 18.04.2013 Riigikohtu 17.04.2013 lahendi analüüsiks ja e-kirjavahetuseks kliendiga 36 minutit. Tegemist on põhjendatud ajakuluga. Kostja I esindajal on kulunud 24.04.2013 Harju Maavalitsuse 24.04.2013 kirja ja Harju Maakohtu 24.04.2013 kirja analüüsiks ja e-kirjavahetuseks kliendiga 36 minutit, mis on põhjendatud ajakulu. Kostja I esindajal on kulunud 25.04.2013 positsiooni kujundamiseks seoses kostja II tagasinõudega, e-kirjavahetuseks kliendiga, kirja koostamiseks Harju Maakohtule vastusena kohtunõudele 1 tund ja 12 minutit. Tegemist on põhjendatud ajakuluga. Kostja I esindajal on kulunud 05.06.2013 hagiavalduse täienduse analüüsiks ja positsiooni kujundamiseks, nõupidamiseks kostja II esindajatega 2 tundi ja 12 minutit. Tegemist on põhjendatud ajakuluga. Kostja I esindajal on kulunud 12.06.2013 kõnede pidamiseks kostja II esindajaga 18 minutit. Tegemist on põhjendatud ajakuluga. Kostja I esindajal on kulunud 04.07.2013 valmistumiseks istungiks ja osalemiseks istungil 2 tundi ja 6 minutit. Harju Maakohtu 04.07.2013 istung kestis 1 tund ja 10 minutit. Piisav ajakulu istungiks ettevalmistamiseks on 30 minutit. Seega põhjendatud ajakulu kokku on 1 tund ja 40 minutit. Kostja I esindajal on kulunud 23.08.2013 hageja ja kostja II kokkuvõtlike seisukohtade analüüsiks ja kokkuvõtlike seisukohtade koostamiseks 3 tundi ja 18 minutit, mis on põhjendatud ajakulu. Kostja I esindajal on kulunud 04.09.2013 Harju Maakohtu 04.09.2013 kohtumääruse ja selgitava kohtunõude analüüsiks ning e-kirjavahetuseks kliendiga 36 minutit, mis on põhjendatud ajakulu. Kostja I esindajal on kulunud 06.09.2013 e-kirjavahetuseks kliendiga ja hageja esindajaga 12 minutit. Tegemist on põhjendatud ajakuluga.

5(9)

Kostja I menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja I esindajal on kulunud 19.09.2013 hagiavalduse tervikteksti analüüsiks ja e-kirjavahetuseks kliendiga 24 minutit, mis on põhjendatud ajakulu. Kostja I esindajal on kulunud 30.09.2013 vastuse koostamiseks hagiavalduse terviktekstile ja e-kirjavahetuseks kliendiga 3 tundi ja 18 minutit. Tegemist on põhjendatud ajakuluga. Kostja I esindajal on kulunud 15.10.2013 arvamuse koostamiseks hageja seisukohtade osas 1 tund ja 42 minutit, mis on põhjendatud. Kostja I esindajal on kulunud 18.02.2014 hageja seisukoha analüüsiks ja e-kirjavahetuseks kliendiga 12 minutit. Tegemist on põhjendatud ajakuluga. Kostja I esindajal on kulunud 13.03.2014 Harju Maakohtu 12.03.2014 lahendi analüüsiks ja e-kirjavahetuseks kliendiga 42 minutit. Tegemist on põhjendatud ajakuluga. Kostja I esindajal on kulunud 10.04.2014 hageja apellatsioonkaebuse analüüsiks 18 minutit, mis on põhjendatud ajakulu. Kostja I esindajal on kulunud 14.04.2014 kostja II apellatsioonkaebuse analüüsiks 12 minutit, mis on põhjendatud ajakulu. Kostja I esindajal on kulunud 25.04.2014 hageja apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks 3 tundi ja 30 minutit, mis on põhjendatud ajakulu. Kostja I esindajal on kulunud 25.04.2014 vastuse koostamiseks kostja II apellatsioonkaebusele 1 tund ja 18 minutit. Tegemist on põhjendatud ajakuluga. Kostja I esindajal on kulunud 27.06.2014 Tallinna Ringkonnakohtu lahendi analüüsiks 12 minutit, mis on põhjendatud. Kantselei kuludele summas 114 eurot hageja vastuväiteid ei esita ning tunnistab nimetatud osas kostja I menetluskulusid. Kostja II ei ole kostja I menetluskuludele vastuväiteid esitanud, mistõttu TsMS § 231 lg-st 4 juhindudes on need kostja II poolt omaksvõetud. Eeltoodust tulenevalt kostja I lepingulise esindaja osutatud esinduse puhul on põhjendatud ajakulu kokku 46 tundi ja 7 minutit ning tasu kokku summas 5534,40 eurot (46,12 + 120) + kantseleikulu 114 eurot, millest hagejalt kuulub väljamõistmisele 4976,40 eurot (40,62x120+102) ning hagejalt ja kostjalt II solidaarselt 672 eurot (5,5x120+12). Taotlus jääb rahuldamata summa 2544 euro ulatuses (taotletud summa 8192,40 eurot – rahuldatud osa 5648,40). Määruskaebus Pankrotihaldur Rein Vaiksaar palub tühistada maakohtu määruse osas, millega tema avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks jäeti 2544 euro ulatuses rahuldamata. Teha asjas uus määrus, millega pankrotihaldur Rein Vaiksaare avaldus rahuldada täies ulatuses. Riigikohus on korduvalt pidanud erinevates kohtuasjades mõistlikuks ja aktsepteeritavaks tunnihinnaks 120 eurot käibemaksuta, mis vastab õigusteenuste turu keskmisele tasemel (3-2-1-93-13; 3-1-1-37-14). Õigusteenuse tunnihinna dikteerib õigusteenuse turu hinnatase ning tunnihind ei ole

6(9)

üldjuhul sõltuvuses konkreetsest kohtuvaidlusest, selle mahukusest või keerukusest. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-115-13 kohaselt ei saa üldjuhul põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Käesoleval juhul ei ületa Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi poolt rakendatud tunnitasu keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, vaid pigem jääb sellele alla, mistõttu puudusid selle vähendamiseks mistahes objektiivsed põhjused. Arusaamatu on maakohtu seisukoht, justkui tuleks õigusteenuse ostjast menetlusosalist kohelda erinevalt sõltuvalt sellest, kas tegemist on käibemaksukohustuslasega või mitte. Käibemaks on lisandväärtusmaks ning selle arvestamine õigusteenuse tunnihinna osana menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise kontekstis pole õigustatud, kuna käibemaksu lisamise teenuse osutaja poolt rakendatud tunnihinnale dikteerib riik ning käibemaks ei ole käsitletav teenuse osutaja tuluna. Meelevaldne on ka maakohtu hinnang, mille kohaselt ei olnud käesolev kohtuasi piisavalt keerukas õigustamaks tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta rakendamist. Kohtuvaidlus läbis kahel korral nii I kui II kohtuastme ning ühel korral Riigikohtu menetluse, kusjuures kohtuvaidluse esemeks olid mitmed põhimõttelise tähtsusega õiguslikud küsimused (mh konfiskeerimise õiguslik tähendus pankrotimenetluses), mille osas varasemalt ühemõtteline ja arusaadav kohtupraktika puudus. Maakohtu määrus ei sisalda põhjendusi, mis võimaldaksid jälgida maakohtu järelduste kujunemisest ning mõista seda, mis kaalutlustest lähtuvalt luges maakohus käesoleva kohtuvaidluse „ebapiisavalt“ keeruliseks ning miks ei saa Pohla & Hallmägi poolt rakendatud tunnitasu pidada keskmise sarnase õigusteenuse eest makstava tasuga võrdväärseks. Maakohtu poolt ajakulu vähendamine ei ole õiguspärane ega põhjendatud. Üldlevinult loetakse põhjendatud ajakuluks kirjaliku dokumendi koostamisel 1 töötundi iga A4 formaadis lehekülje kohta. Arusaamatuks jääb 02.04.2012 menetlusdokumendi koostamisega seotud ajakulu vähendamine maakohtu poolt 2 tunni ja 54 minuti võrra. Minimaalselt tuleks lugeda põhjendatuks vastava dokumendi koostamisega seotud ajakulu 4 töötunni ulatuses. Õige ei ole maakohtu käsitlus, mille kohaselt on mistahes menetlusstaadiumis mistahes kohtuistungiks valmistumiseks vajalik ja põhjendatud aeg universaalselt 30 minutit. Menetluse edenedes suureneb pidevalt asjaga seotud materjalide maht, kohtuistungiks valmistudes on mõistlik ja otstarbekas kaardistada menetluse käigus kujunenud kohtupraktika võimalikud muutunud seisukohad ning et istungiks valmistumise raames võib toimuda ka sisuline arutelu menetlusega seotud asjaolude üle kliendiga. Arusaamatuks jääb määruse punktis 18 toodud hinnang, mille kohaselt on hageja poolt esitatud 13-leheküljelise apellatsioonkaebuse sisuliseks analüüsiks ja sellele 9-leheküljelise kirjaliku vastuse koostamiseks 7 tunni ja 42 minuti kulutamine ebamõistlik ja põhjendamatu ning et mõistlik ajakulu vastavateks toiminguteks oleks üksnes 5 töötundi. Maakohtu hinnang ei ole ilmselgelt vastavuses tsiviilasja toimikust nähtuvaga ega arvesta nii apellatsioonkaebuse argumentide rohkust ega kirjaliku vastuse mahukust. Tallinna Ringkonnakohtu 01.11.2012 istung kestis protokollist nähtuvalt 27 minutit, istung algas hilinemisega. Millegagi ei ole põhjendatud kostja kanda sellise menetluskulu jätmine, milline on tingitud kohtu enda tegevusest. Kassatsioonkaebus on kokku 10 leheküljel ning kostja kirjalik vastus sellele 6 leheküljel. Dokumentide sisu ja mahtu arvestades ei saa vastavate toimingute seotud ajakulu 6 töötunni ulatuses pidada

7(9)

ülepaisutatuks. Määruses puudub igasugune sisuline analüüs, mis võimaldaks jälgida kohtu vastavasisuliste järelduste kujunemist. Maakohus on Harju Maakohtu 04.07.2013 istungiks valmistumise ajakulu hinnates jätnud tähelepanuta, et kohtuistungile eelnevalt olid laekunud täiendavad vastuväited mh kostja II lepinguliselt esindajalt, mille sisuline analüüs ja mille osas õigusliku positsiooni kujundamine istungiks valmistumise käigus oli samuti vajalik. Seetõttu jääb arusaamatuks istungiks valmistumisega seotud ajakulu vähendamine 26 minuti võrra. Määruskaebuse menetlus maakohtus Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Kostja II leiab, et tegemist oli keerulise vaidlusega ning tavapraktikas vandeadvokaadi tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ole erandlik tasumäär. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada väljamõistetava menetluskulu suuruse osas. Maakohus on kostja I menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel lähtunud ebaõigest kostja I lepingulise esindaja teenuse tunnihinnast ja arvestanud ebaõigesti kostja I lepingulise esindaja poolt kohtuistungitest osavõtuks ja sellega kaasnevate toimingute tegemiseks kulunud aega. TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude väljamõistmisel teiselt menetlusosaliselt tuleb kohtul lähtuda eelkõige kulude vajalikkusest ja põhjendatusest, hinnates ühtlasi ka esindaja teenuse tunnihinda. Menetlusosaline on õigustatud sõlmima lepingu kvalifitseeritud õigusteenust osutava esindajaga, sealhulgas vandeadvokaadiga. Õigusteenuse hind kujuneb vastavalt turu tingimustele. Tunnihinna hindamisel tuleb lähtuda eelkõige selle mõistlikkusest. Riigikohus on pidanud korduvalt erinevates kohtuasjades mõistlikuks tunnihinnaks 120 eurot (käibemaksuta), mis vastab õigusturu keskmisele hinnale. Nii on Riigikohus tsiviilasja nr 3-2-1-93-13 lahendi p-s 12 leidnud, et õigusabi tunnihind 120 eurot ilma käibemaksuta ei ole vaidluse asjaolusid arvestades ülemäärane. Lahendi nr 3-1-1-3714 p-s 26.3 on Riigikohus pidanud mõistlikuks tunnihinnaks 140 eurot (s.h käibemaks). Kolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga, et tegemist ei olnud lihtsa vaidlusega. Kohtuvaidlus läbis kahel korral nii I kui II kohtuastme ning ühel korral Riigikohtu menetluse, kusjuures kohtuvaidluse esemeks olid õiguslikud küsimused (mh konfiskeerimise õiguslik tähendus pankrotimenetluses), mille osas varasemalt ühemõtteline ja arusaadav kohtupraktika puudus. Seega leiab kolleegium, et maakohus on põhjendamatult, tuginedes asja vähesele keerukusele, vähendanud kostja I lepingulise esindaja tunnitasu. Tuginedes Riigikohtu praktikale, tuleb pidada 120 eurost (ilma käibemaksuta) või siis 144 eurost (koos käibemaksuga) tunnihinda mõistlikuks ja kolleegiumi arvates vastab see teenuse kvaliteedile. Kostja I on TsMS § 174 lg 6 kohaselt kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu taotleb advokaadikulude hüvitamist koos käibemaksuga. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et käesolevas tsiviilasjas on lepingulise esindaja kohtuistungi ettevalmistamise põhjendatud ajakulu 30 minutit. Kostja I lepinguline esindaja on kõrgelt kvalifitseeritud õigusteenuse osutaja, kes on kostjat esindanud menetluse algusest alates. Menetlus on kulgenud katkematult ilma vaheaegadeta ja see on võimaldanud esindajal olla asjaga hästi kursis.

8(9)

Kolleegium märgib, et kohtupraktika jälgimine on pigem esindaja kvalifikatsiooni säilitamise ja tõstmise eesmärgil tehtud ajakulu ja see ei kuulu hageja poolt hüvitamisele. Küll aga nõustub kolleegium määruskaebuse esitajaga, et maakohus on arvestanud valesti 01.11.2012 toimunud ringkonnakohtu istungi ettevalmistamiseks ja sellel osalemiseks kulunud aega. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on 01.11.2012 istungi alguseks määratud 14.00, kuid tegelikult algas istung 14.10 ja lõppes 14.37. Põhjendamatu on jätta kohtu hilinemisest põhjustatud ajakulu kostja I kanda. Seega loeb kolleegium põhjendatud ajakuluks seoses Tallinna Ringkonnakohtu 01.11.2012 istungiga 1 tund ja 7 minutit. Samuti on maakohus ekslikult vähendanud arve nr 130547 aluseks olevat ajakulu, s.o 04.07.2013 istungiks valmistumiseks ja osalemiseks kulunud aega. Enne kohtuistungit laekus kostjalt II vastus hagiavaldusele, millega tutvumiseks kulunud aeg on hõlmatud kostja I 07.08.2013 arve nr 130547 ajaarvestusega. Arvestades kostja I esindaja ajakulu kostja II vastusega tutvumiseks, istungiks ettevalmistamiseks ning kohtuistungi kestvust 1 tund ja 10 minutit, on põhjendatud nimetatud arvel märgitud ajakulu 2,1 tundi ehk 2 tundi ja 6 minutit. Ülejäänud osas leiab kolleegium, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada. Maakohus on kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 hinnanud piisava põhjalikkusega kostja I lepingulise esindaja aruandes ja arvel märgitud tööd ja selle põhjendatust. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus olnud pealiskaudne. Kuna menetluskulude kindlaksmääramine on maakohtu diskretsiooniõigus, siis ringkonnakohtul ei ole õigust sellesse sekkuda, kui maakohus ei ole rikkunud diskretsiooni piire. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud. Kuna kolleegium pidas põhjendatuks suurendada 01.11.2012 ja 04.07.2013 kohtuistungitega seotud ajakulu 36 minuti võrra ja nõustus muus osas maakohtuga osutatud õigusteenuse vajalikkuses, on kostja I lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu kokku 46 tundi ja 43 minutit. Arvestades kostja I esindaja teenuse tunnihinda 120 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o 144 eurot tunni eest, siis kostja I põhjendatud menetluskulud on: 46 tundi ja 43 minutit x 120 eurot + 20% käibemaks + 114 eurot (kantseleikulud) = 6841,20 eurot, millest hagejalt kuulub väljamõistmisele 6037,20 eurot (41 tundi ja 13 minutit x 120 + 20% käibemaks + 102) ning hagejalt ja kostjalt II solidaarselt 804 eurot (5 tundi ja 30 minutit x 120 + 12), millede tasumisega viivitamisel tuleb kostja I taotlusel kohustatud isikutel tasuda viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

Kaija Kaijanen /digitaalselt allkirjastatud/

Margo Klaar /digitaalselt allkirjastatud/

Ande Tänav /digitaalselt allkirjastatud/

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.