2-09-3654/136 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel suuline töövõtuleping, mille alusel teostas kostja hageja elamus katlamaja ja soojavarustuse süsteemi ehituse. Töövõtulepingust tulenevalt kohustus kostja iseseisvalt süsteemi planeerima, muretsema vajalikud ja sellele elamule sobivad seadmed, need paigaldama ja tagama valminud küttesüsteemi efektiivse toimimise vastavuses elamu vajadustega. Kostja pidi samuti tegema ja hagejale esitama küttesüsteemi teostusjoonised. Kostja lõpetas töö novembris 2007, kuid ei ole hagejale senini üle andnud küttesüsteemi teostusjooniseid. Hageja tasus töö ja materjalide eest kostjale kokku 107 500 krooni. Pärast kostja poolt töö lõpetamist avastas hageja, et kostja ehitatud küttesüsteem ei taga elamu normaalset soojavarustust. 19.12.2007 teostas OÜ Püroterm katlamaja ülevaatuse ning koostas selle kohta akti, milles on märgitud rida puudusi - paigaldatud seadmed ja teostus ei vasta tellija poolt püstitatud tingimustele ja olemasolevaid seadmeid ei ole võimalik kasutada lähteülesande realiseerimiseks. Akti kohaselt ei ole ehitatud süsteemi võimalik hooldada ega ohutult ekspluateerida ning aktist tulenev otsus oli keelata katlamaja ekspluatatsiooni andmine. Samasugusele järeldusele on jõudnud ka OÜ Cerbos oma arvamuses, mille kohaselt tööd ei ole teostatud nõuetekohaselt ning sellisena ei suuda rahuldavalt varustada elamut soojaga ja sooja tarbeveega, süsteem tuleb tervikuna maha lammutada ja uus ehitada. Puuduvad soojustehniliste tööde teostamiseks vajalikud dokumendid, sh garantiiakt. Pole teada, kas töö teostajal on üldse õigus soojustehniliste tööde teostamiseks. Hageja korduvatele suulistele pöördumistele vaatamata on kostja keeldunud puuduseid kõrvaldamast ja dokumente üle andmast. 12.02.2008 esitas hageja kostjale kirjaliku nõude ning kohustas kostjat puudused kõrvaldama hiljemalt 25.02.2008. 26.02.2008 teatas kostja, et ta ei nõustu pretensioonidega ning puudusi ei kõrvalda. Hageja pakutud kompromissiga kostja ei nõustunud. 15.10.2008 esitas hageja kostjale lepingust taganemise avalduse. Kostja sai avalduse kätte 31.10.2008. Hageja poolt töövõtulepingust taganemine on seaduslik ja kehtiv. Kostja töö ei sobi otstarbeks, milleks hageja seda vajab. Kuni käesoleva ajani ei ole hagejal õnnestunud kostja ehitatud küttesüsteemiga tagada elamu soojaga varustamist normaalsel ja soovitud tasemel. Lisaks eeltoodule esinevad ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2 p-des 2, 3 ja 5 nimetatud lepingust taganemise alused. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Oktoobris 2007 sõlmis kostja hageja ja tema abikaasaga suulise kokkuleppe, mille alusel paigaldas kostja hageja elamusse tahkekütte katla THERM 35DU ning teostas küttesüsteemi ühendamistööd. Pooltel ei olnud kokkulepet, et kostja kohustus iseseisvalt süsteemi planeerima ja esitama hagejale küttesüsteemi teostusjoonised. Enne tööde teostamist tutvustas kostja põhjalikult hagejale ja tema abikaasale erinevaid küttesüsteeme. Hageja pidas kõige otstarbekamaks elamusse tahkekütte katlamaja paigaldamist. Kostja teostas töö nõuetekohaselt, hageja poolt valitud tehnilises versioonis tema esitatud konkreetse tellimuse alusel. Novembris 2007 lõpetas kostja töö ja pärast töö valmimist tegi koos hagejaga proovikütmise, mis näitas, et paigaldatud küttesüsteem töötas laitmatult. Töö osas ei esitanud hageja kostjale pretensioone, võttis töö vastu ning tasus vastavalt kokkuleppele. Tegelikkuses oli kostja juba enne hagejale töö lõplikku üleandmist ca nädal aega hageja maja katlaga kütnud, et olla kindel teostatud töö kvaliteedis. Kuivõrd tööd on teostatud vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele ja kooskõlas kehtestatud normide ja eeskirjadega, ei ole vaja tehtud töö osas midagi parandada ega välja vahetada. Hageja poolt valitud küttesüsteem eeldab elamus soojavajaduste rahuldamiseks katlaahju regulaarset kütmist ja katlasüsteemi õiget hooldamist. Kostja andis hagejale üle katla kasutus- ja hooldusjuhendi, milles on selgitatud, et katel vajab katlaahju regulaarset kütmist ja katlasüsteem õiget hooldamist. Kostja omab elamutesse erinevat tüüpi katelde paigaldamisel ca 30-aastast töökogemust ning talle ei ole varem töö mittevastavuse kohta pretensioone esitatud.

Püroterm OÜ arvamus on ebakompetentne. Sellest ei ole võimalik aru saada, millest tulenes arvamus, et katla ja soojussalvesti vaheline laadimissõlm on komplekteeritud valede seadmetega. Lisaks on alusetult väidetud, et katlal puudus kaitseklapp ja keskkütte reguleerimissõlmel sulgkraanid ning mudapüünis. Kuna keskkütteautomaatika paigaldamist kostjalt ei tellitud, siis puudus kostjal kohustus selle paigaldamiseks. Paljasõnaline on väide, et soojaveeboiler on kostja poolt valesti ühendatud ja soojasalvesti on küttesüsteemi jaoks väike. Asjatundmatu on seisukoht, et paisupaagil puudub kontrollimisvõimalus ilma soojussalvestit tühjendamata. 25.02.2008 koostas Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühenduse liige insener HO OÜ Püroterm katlamaja tehnilise ülevaatuse akti kohta asjakohase arvamuse, milles jõudis järeldusele, et paigaldatud katla võimsuse puudujääk on tingitud ilmselt kütmisest märgade puudega ja ebapiisavast tõmbest; katla ja soojussalvesti vaheline laadimissõlm vastab nõuetele; süsteemi kaitseklapp on paigaldatud paisupaagile; küttesüsteemipoolset osa on võimalik sulgeda akumulaatorpaagi poole jäävate kuulventiilidega ja mudapüünise aset täidab akupaak; täiendava keskkütteautomaatika järele puudub vajadus; soojaveeboiler on ühendatud vastavalt tootjatehase paigaldusjuhendile; soojussalvesti on täiesti piisav antud elamu soojavajaduste akumuleeri-miseks ning paisupaagi eraldamine süsteemist sulgseadmega on keelatud. Elamusse paigaldatud katlamaja vastab igati kehtestatud normidele ja eeskirjadele. OÜ Cerbos arvamuses on paljasõnaliselt väidetud, et katlamajasüsteem on tehniliselt mittenõuetekohaselt teostatud ja mittevastav elamule ettenähtud küttevõimsusele. Arvamusest ei selgu, milles seisnes mittenõuetekohane töö. Samuti on märgitud, et sooja tarbevee varustamise süsteem on valesti ehitatud ja ei toimi. Nimetatud tööd teostas kostja ainult osaliselt, vedades teisele korrusele radiaatori liinid, mis jäid radiaatorite puudumise tõttu lõplikult ühendamata. Kostja teostas kõik kõnesolevasse asja puutuvad tööd ja toimingud eranditult hagejaga kokkulepitult. Majasisene alupleksist küttetorustik oli elamu ehitaja poolt ebamõistlikult paigaldatud elamu välisseintesse, vaatamata sellele, et tegemist on otsese külmatsooniga, mis võib külmumisel rikkuda kogu küttesüsteemi. Vältimaks torude külmumisest tulenevaid kahjusid, tellis hageja kostjalt täiendava töö. Suulise kokkuleppe alusel vedas kostja uued küttetorud katlaruumi lae alla, kus tegi hargnemise teise korruse tubadesse. Sel viisil töö teostamine tagab, et lisasoojus jääb elamusse ning välistatud on soojakadu ning torude külmumisoht maja välisseina kaudu. Kuivõrd hageja ei olnud valmis tegema kulutusi radiaatorite ostmiseks, siis jäi küttesüsteem kostja poolt lõpuni välja ehitamata. OÜ Samo Ehitus täiendava arvamuse kohaselt on katel ja akumulaatorpaak täiesti piisavad maja kütmiseks ning tegemist on universaalkatlaga, milles on võimalik kütta kõiki tahkekütuse liike. Ehitatud katlamaja rahuldab maja soojavajaduse õigel kütmisel nõuetele vastava küttega, küttetsükli pikkus on ca 6 tundi ning normaalse mikrokliima hoidmiseks tuleb talveperioodil katelt iga päev regulaarselt kütta ning kasutatud seadmed ja materjalid vastavad tänapäeva kvaliteedi nõuetele. Samuti on juhitud hageja tähelepanu sellele, et hoone soojapidavuse määramiseks on vaja teha termopilt. Kui hageja ei pea tema poolt valitud tahkeküttesüsteemi enam otstarbekaks või on see hageja jaoks sagedase kütmise tõttu tülikas, siis nendel asjaoludel kostja töös väidetavate puuduste otsimine on hageja poolt pahatahtlik. Menetluse vahepealne käik Pärnu Maakohtu 21.11.2011 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 15.03.2012 otsusega maakohtu otsus tühistati ja saadeti tsiviilasi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. 14.10.2013 toimunud kohtuistungil kuulati üle tunnistaja MK, kes paigaldas hageja elamusse uue katlasüsteemi, vande all andsid oma seletused ka hageja

ja kostja. Sama istungil loobus hageja lepingust taganemise kehtivuse tuvastamise nõudest, mistõttu jäi tema nõudeks alusel saadu 5112, 93 euro tagastamise nõude juurde. Esimese astme kohtu lahend Pärnu Maakohtu 31.12.2013 otsusega jäeti hagi rahalise nõude osas rahuldamata ning lõpetati menetlus töölepingust taganemise kehtivuse tuvastamise nõudes. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 162 lg 1). Kohtuotsuse kohaselt ei ole hageja tõendanud, et pooltel oli kokkulepe selles, et kostja pidi iseseisvalt süsteemi planeerima, muretsema vajalikud ja sellele elamule sobivad seadmed ning tagama küttesüsteemi toimimise vastavuses elamu vajadustega. Sellise kokkuleppe olemasolu ei ole hageja, kostja ega tunnistajad AV ja VL kinnitanud. Hageja märkis kohtuistungil, et oli kostjale avaldanud, et soovib poolautomaatset puuküttega katelt, samasugust nagu naabritel (Atmos katel). Hageja väited on vastuolulised, s.t hageja väitel pidi kostja iseseisvalt katla süsteemi planeerima, samas soovis ta sellist katelt nagu naabril. Kohus leidis, et pooltel oli sõlmitud kokkulepe tahkeküttekatla paigaldamiseks. Kohtu poolt määratud ekspertiisist tulenevalt ei ole tehtud töö puhul tegemist tööga, mis ei sobiks otstarbeks, milleks tellija seda vajab. Katla ja soojussalvesti vaheline laadimissõlm vastab nõuetele. Ohutuse tagamiseks tuleb kaitseklapp paigaldada otse katlale, mis praegu on paigaldatud paisupaagi juurde. Täiendava keskkütteautomaatika järele vajadus puudub. Sooja-veeboiler on ühendatud vastavalt tootjatehase paigaldusjuhendile ning soojavee valmistamine toimub keskkütte baasil. Soojussalvesti on täiesti piisav antud elamu soojusvajadustele. Paigaldatud tahkekütte katel on kvaliteetne ja paigaldatud vastavuses tehniliste nõuetega ja tootjatehase juhistega. Täiendava automaatika järgi vajadus puudub, sest ülekütmist reguleerib põrandakütte + pumbasõlme automaatika ja radiaatoritele paigaldatavad termostaatventiilid. Elamus kasutatud seadmed ja nende paigaldusviis peaks tagama elamu nõutaval tasemel soojavarustuse. Olemasoleva korstna tõttu tuleks ilmselt pikemalt kütta, kuna tõmmet ei ole, põlemiseks on õhku vähe ja toimub mittetäielik põlemine, kuna ka seinas olevad avad olid vatiga kinni topitud. Vaadeldav hoone on seestpoolt täielikult lõpetamata, seinas olevad paljad isolatsioonimatid, katmata niiskustõkkega, on niiskuse kogujateks. Tahmamise ärahoidmiseks tuleb kütmisel kasutada ainult kuivi halupuid, kindlustada katel värske õhu juurdepääsuga, suurendada korstna tõmmet, hoida lahti seadeventiil ja kütta regulaarselt vastavalt välis-temperatuurile ning jälgida rangelt katla kasutus- ja hooldusjuhendit. Hoone soojuskoormuse vähendamiseks lõpetada I korruse välispiirete ehitus ja likvideerida külmasillad. Väited katla vähesest võimsusest on ennatlikud. Olemasoleva katlaga saab teatud võtteid kasutades töötada. Katla tõmmet on võimalik parandada korstna kõrguse suurendamisega. Tööd katla põlemis-protsessi parandamiseks: suitsulõõr otse korstnasse, kasutada ainult kuivi puid niiskusega ca 20%, põlemisõhu saamiseks avada avaus katlamaja seinas. Nimetatud tegevused võimaldavad kindlasti ülesseatud katlaga töötada, kuid ei tee sellest veel kõrge kasuteguriga ja ökoloogiliselt puhta põlemisega katlasüsteemi. Ülaltoodud ekspertiisiga on tuvastatud, et hageja nõudis kostjalt 12.02.2008 pretensiooniga selliste puuduste kõrvaldamist, mida reaalselt ei esinenudki. Kostja ja tunnistaja RN vande alla antud ütlusega on tõendatud, et probleemide ilmnemisel pakkus kostja katla vahetamist, millest hageja aga keeldus, kuna esimene töö oli tehtud ebakvaliteetselt. Hageja ei ole tõendanud töövõtulepingu olulist rikkumist vastavalt VÕS § 647 lg-le 1. Kostja poolt paigaldatud katlal ei ole selliseid olulisi puudusi, mis annaksidd aluse lepingust taganeda. Puudused, mis ekspertide arvamusega on tuvastatud, on parandatavad ning seega ei ole hageja poolt lepingust taganemine kehtiv.

Paljasõnaline on hageja väide, et katel ei sobi hageja elamusse. Kohtu hinnangul on paigaldatud katel mõeldud eluruumide kütmiseks ja rahuldab maja soojavajadused õigel kütmisel nõuetele vastava küttega. VT arvamuse kohaselt viibis ta 14.09.2009 proovikütmise juures ja tuvastas enne kütmise algust, et katel ja suitsutorustik on väga pigitunud ja seega puudus pea täielikult korstna tõmme. Hageja ei olnud üldse suitsutorustikku (sh korsten) puhastanud. Tunnistaja HO ütluste kohaselt tekitab tahmumist märg puu. Kui katelt ekspluateerida vastavalt juhisele, kütaks katel maja ära. Kohtu poolt korraldatud paikvaatlusel ei tuvastatud, et katel ei sobi antud elamusse. Kohus nõustus ekspert AP arvamusega selles osas, et mõni teine katel võib olla efektiivsem ning küttesüsteemi automaatika võimaldab kütta ruume selliselt, et kompenseerida hoone soojakadusid ja töötada salvestatud soojusega akupaagist kui ollakse lühiajaliselt kodust eemal. Samas leppisid pooled kokku vaidlusaluse katla paigaldamises ning see, et hageja hiljem jõudis järeldusele, et soovib tegelikult teist liiki katelt, ei anna alust lepingust taganeda ja nõuda lepingu alusel saadu tagastamist. Kohus märkis ka, et hageja ei ole viidanud õigusaktile, mis sätestab, et antud katla paigaldamiseks oleks kostja pidanud olema kantud majandustegevuse registrisse. Kohus leidis, et isegi kui hagejal oleks olnud õigus lepingust taganeda, siis ei teinud ta seda mõistliku aja jooksul lepingurikkumisest teadasaamist. Hageja sai lepingurikkumisest teada 19.12.2007, kui OÜ Püroterm koostas katlamaja tehnilise ülevaatuse akti. Hageja andis kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks kuni 25.02.2008. Hageja väitel puudusi ei kõrvaldatud, kuid hageja taganes lepingust alles 15.10.2008, seega 8 kuud hiljem, mis ei ole kohtu arvates VÕS § 118 lg 1 p 1 mõttes kindlasti mõistlik aeg. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendus Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus on otsuse tegemisel rikkunud menetlusnorme, ei ole tõendeid objektiivselt hinnanud ning on asjaolusid ebaõigesti tuvastanud. Otsus on motiveerimata, üldsõnaline ja keeleliselt arusaamatu. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel üksnes kostja tõenditest ja väidetest ning ei ole aru saanud asja tehnilisest küljest. Kohtu järeldused ei vasta tõendamiseseme asjaoludele. Kohus ei ole kursis asjassepuutuvate tehniliste andmetega ning ei mõista katla, selle paigaldamise ning funktsioneerimise asjaolusid. Kohus on tulenevalt ekspertide arvamusest leidnud, et paigaldatud katel ei sobi antud elamu kütmiseks, kuid on vaatamata sellele jätnud siiski hagi rahuldamata. Meelevaldne on kohtu järeldus, et kostja poolt paigaldatud katlal ei ole selliseid puudusi, mis annavad aluse lepingust taganeda. Hageja leiab, et kuna eksperdid leidsid, et katel ei sobi hageja elamuga ning kostja puudusi ei kõrvaldanud, siis oli hagejal õigus lepingust taganeda. Taganemisavaldus on tehtud mõistliku aja jooksul. Lepingust taganeti pärast seda, kui kostja oli mitmel korral kohapeal käinud, kuid mitte midagi teinud. See kestis mitu kuud ja kuna sügisel hakkas uus kütteperiood ning süsteem ikka ei toiminud, siis tehti taganemisavaldus. Hageja märgib, et ta ei nõudnud 12.02.2008 pretensiooniga selliste vigade parandamist, mida ei esinenud. Kogu süsteem ei toiminud. Kostja oleks pidanud kohe paigaldama katla, mis oleks majja sobinud. Kostja oleks pidanud järgima katla kasutus- ja hooldusjuhendit, kus on öeldud, et enne katla paigaldamist tuleb üle vaadata ehitis, et veenduda, millist katelt paigaldada ja kas konkreetne katel sinna sobib. Kostja seda ei teinud. Hageja sai katla kasutus- ja hooldusjuhendi kolm kuud pärast paigaldust.

Kohtu selline väide, et hageja arvates ei sobi paigaldatud katel hageja elamusse, on vastuolus ekspertide ja kohtu enda tuvastatuga. Tunnistaja MK on öelnud, et katel oli liiga nõrk. Ütlustest nähtub, et akumulatsioonipaak oli kostja poolt soojustamata, välja vahetati sisuliselt kõik seadmed. Ütlustes on täpne ülevaade, mis toimus vanas katlamajas. Kohus on otsuses tunnistaja ütlusi kasutanud pisteliselt ning arvesse võtnud ainult kostjale kasulikud ütlused ning pole arvestanud kõigi ütlustega. Kohus ei arvestanud, et kostja poolt paigaldatud katlaga oleks tulnud kütta pidevalt ja pikka aega ja isegi siis ei saanud süsteemi soojaks. Ebaõige on kohtu järeldus, et pooled leppisid kokku vaidlusaluse Thermona tehase katla paigaldamises. Antud katel oli lihtsalt kostjal olemas ning ta paigaldas selle. Hageja ei ole väitnud, et antud katla paigaldamiseks peab olema kostja kantud majandustegevuse registrisse. Hageja on väitnud, et kostja kui FIE, kes oma sõnade kohaselt pidevalt sellist teenust osutab, peab olema sellise teenuse osutajana kantud majandustegevuse registrisse. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Pärnu Maakohtu otsuse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonna-kohus maakohtu otsuse muutmata ning apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastuseks apellandile märgib kolleegium järgmist. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi käsitlusega tõendite ebaõige hindamise kohta. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu sisuks oli töötava küttesüsteemi ehitamine. Kuna pooled ei sõlminud sellekohast lepingut kirjalikult, saab lepingu sisu kohta teha järeldusi vaid poolte endi seletustest ja kohtus ülekuulatud tunnistajate ütlustest. Asjas on tõendatud, et enne tööde alustamist saavutasid pooled kokkuleppe, et kostja paigaldab hageja elamusse tahkekütuse katla ja ehitab välja vajaliku süsteemi. Mingeid konkreetsemaid lepingutingimusi ei olnud võimalik üheselt tuvastada. Maakohus märkis siinkohal õigesti, et kostja paigaldatud katel THERM 35DU koos küttesüsteemi ühendustöödega vastas kokkulepitule. Hagiavalduse esitamisel lisas hageja tõendina katlamaja tehnilise ülevaatuse 19.12.2007 akti (PS, Püroterm OÜ) ja MK arvamuse (Cerbos OÜ, kuupäevata), mis mõlemad sisaldavad eelkõige hinnanguid ja üldsõnalisi järeldusi, kuigi arvamuse andjatel ei saanud olla objektiivseid andmeid selle kohta, millistel tingimustel olid pooled töövõtulepingu sõlminud. Nii näiteks märkis PS, et „...paigaldatud seadmed ja teostus ei vasta tellija poolt püstitatud tingimustele ja olemasolevaid seadmeid ei ole võimalik kasutada lähteülesande realiseeri-miseks...“, ning soovitas vana katlamaja demonteerida ja paigaldada katel Atmos DC-50 ja akumulaatorpaak mahuga 2500 L, mis olevat kooskõlas hageja elamu kütte ja sooja tarbevee vajadusega. MK on oma arvamuses kinnitanud PS-i arvamust ning lisanud veelgi reljeefsemaid subjektiivseid hinnanguid (näiteks „...nõuetekohaselt ja kvaliteetsest materjalist valmis ehitatud majasisesed küttetorustikud oli katlamaja ehitaja poolt ära lõhutud ning uued ehitatud...“). Viidatud arvamustest esimese lisas hageja ka oma 12.02.2008 pretensioonile, mis põhilises osas koosnes õigusnormide loetelust, kusjuures lepingujärgsete tööde kohta on hageja tellijana vaid väitnud, et töö on teostatud ebaprofessionaalselt ja ei vasta hageja poolt püstitatud tingimustele - ehitatud süsteemi ei ole võimalik hooldada ega ohutult ekspluateerida. 26.02.2008 vastuses vaidles kostja hagejale vastu ning, tuginedes proovikütmise tulemustele, selgitas, et hageja valitud küttesüsteem eeldab soojavajaduse rahuldamiseks katlaahju regulaarset kütmist ning katlasüsteemi õiget hooldamist, kusjuures parim tulemus saavutatakse vaid siis, kui

kütmiseks kasutatakse üksnes kuivi halupuid. Kostja lisas vastusele HO kui eriteadmistega isiku arvamuse (koostatud 19.12.2007 akti põhjal). 15.10.2008 avaldusega taganes hageja lepingust (küttesüsteem ei taga elamu normaalset soojavarustust, põhjuseks katla ja muude seadmete mittevastavus elamu soojavajadusele), kostja vaidles avaldusele vastu, väites, et kõik tööd on tehtud vastavalt kokkuleppele, proovikütmine novembris 2007 kinnitas, et süsteem töötab laitmatult ning et poolte vahel ei olnud kokkulepet, et kostja oleks kohustunud süsteemi iseseisvalt planeerima ja tegema teostusjoonised koos vastavate arvestustega (projekti). Hagiavaldusele 02.03.2009 esitatud vastuses vaidles kostja hageja nõuetele vastu, korrates, et mingit kokkulepet süsteemi planeerimiseks ja teostusjooniste esitamiseks tal hagejaga ei olnud, ning kinnitas, et hageja ise valis kostja selgituste põhjal erinevatest küttesüsteemidest välja tahkekütte katlamaja, millele vastava töö kostja teostaski, tehes seda hageja poolt esitatud konkreetse tellimuse alusel. Vastuseks töö mittevastavuse väitele märkis kostja, et lisaks ühisele proovikütmisele oli kostja juba eelnevalt ca nädala jooksul hageja maja sama katlaga kütnud, et olla kindel töö kvaliteedis. Samuti märkis ta, et hageja valitud küttesüsteem eeldab elamu soojavajaduse rahuldamiseks katlaahju regulaarset kütmist ja süsteemi õiget hooldamist, parim tulemus saavutatakse siis, kui katla kütmiseks kasutatakse ainult kuivi halupuid, sütt või briketti. Kostja lisas JS (OÜ Samo Ehitus) 18.02.2009 arvamuse (andmed pärinevat novembrist 2007), mille kohaselt on paigaldatud katel ja akumulaatorpaak täiesti piisavad antud maja kütmiseks, kuid samas rõhutati vajadust kasutada kütmiseks puitu, mille niiskuse sisaldus on vähem kui 20%, viidates ühtlasi ka puudustele, mis vajaksid kõrvaldamist (lõõritoru viia otse korstnasse, paagist tagastuva küttevee torule paigaldada pinnatermomeeter). Katla lõõritoru paiknemise (ühendus korstnaga) kohta on asjas tuvastatud, et hageja ei soovinud selle ümber-paigaldamist (mh tunnistaja RN ütlused). Kuna kostja vaidles hagile vastu, esitades omapoolsed tõendid, tuli hagejal oma väiteid tõendada. Hagiavaldusele lisatud tõendid (katlamaja tehnilise ülevaatuse 19.12.2007 akt ja MK arvamus) ega ka kostja esitatud eriteadmistega isikute arvamused ei võimaldanud kohtul tuvastada vaidluse lahendamiseks vajalikke asjaolusid. Sellest tulenevalt määras maakohus põhjendatult ekspertiisi, selgitamaks välja asjas tähtsad, kuid eriteadmisi nõudvad asjaolud. Seetõttu oli ka põhjendatud jätta poolte esitatud vastavad tõendid kõrvale ning lähtuda eksperdi-arvamusest. Pealegi on praegusel juhul teostanud ekspertiisi kolm erinevaid eriteadmisi omavat isikut. Eksperdiarvamuse kohaselt on vaadeldud eramus ehitatud katlamaja soojavarustus halupuudega köetava katlaga THERM 35DU kvaliteetne ja paigaldatud vastavalt tehnilistele nõuetele, normidele, ehitusseadusele ja tootjatehase juhistele, kuid katla teeninduse ohutuse tagamiseks tuleb kaitseklapp paigaldada otse katlale enne sulgarmatuuri, kütmiseks kasutada ainult kuivi halupuid, kindlustada värske õhu juurdepääs katlale jne, hoone soojuskoormuse vähendamiseks lõpetada I korruse välispiirete ehitus ja likvideerida külmasillad. Kolleegium nõustub maakohtu hinnanguga eksperdiarvamusele. Kohtu käsutuses olevate tõendite põhjal ei olnud võimalik pidada tõendatuks hageja väidet kostja poolt lepingust tuleneva kohustuse olulise rikkumise kohta, mis oleks võimaldanud tal lepingust VÕS § 116 lg 1 järgi taganeda. Samas nähtub nii eksperdiarvamusest kui muudest tõenditest, et hageja elamu ehitus oli lõpetamata, soojapidavus seetõttu puudulik ja katelt ei kasutatud nõuetekohaselt. Nii nähtub vaidlusaluse objekti vaatluse protokollist (läbi viidud 21.01.2011, osalesid poolte esindajad), et välisel vaatlusel oli elamu silikaatkivist korsten kaetud lumega („...lumi korstna otsas, seega ei ole köetud...). Ka kohtus ülekuulatud tunnistajad, kes olid objektil vahetult viibinud, teadsid rääkida, et katla ekspluateerimine ei toimunud nõuetekohaselt (tunnistaja HO: värske õhu avad olid suletud, mis takistas õhu liikumist; sulgurid olid suletud jne). Ka tunnistaja RN hinnangul, kes käis koos kostjaga objektil katelt puhastamas, oli seda köetud liialt märgade puudega, sest katel oli pigitunud

ja tahmunud. Ringkonnakohtul ei ole alust teha uuritud tõendite põhjal maakohtust erinevat järeldust. Nõustuda tuleb maakohtuga ka selles, et 12.02.2011 pretensioonis ei ole hageja nimetanud konkreetset puudust, millele tuginedes ta hiljem lepingust taganes, vaid üksnes märkis, et töö on teostatud ebaprofessionaalselt ning ei vasta hageja poolt püstitatud tingimustele (süsteemi ei ole võimalik hooldada ega ohutult ekspluateerida). Lepingust taganemise avalduses on hageja tuginenud aga hoopis puudustele, mis seisnesid peamiselt asjaolus, et küttesüsteem ei taga elamu normaalset soojavarustust, põhjuseks katla ja muude seadmete mittevastavus elamu soojavajadusele. Kohtule esitatud tõendite põhjal ei olnud võimalik tuvastada, et kostja on töövõtulepingut rikkunud. Kuigi asjas on tõendatud, et kostja pakkus hagejale võimalust katel vahetada teise tootja katlaga, millest hageja keeldus, ei oma see hagi lahendamise osas tähtsust. Kostja ei ole lepingu väidetavat rikkumist omaks võtnud, vaid väitis, et tegemist oli heanaaberliku püüdega vaidlus lahendada. Ringkonnakohtu hinnangul on ebaõiged apellatsioonkaebuse väited, nagu oleks maakohus asja lahendamisel olnud ebakompetentne ja kütteseadmete funktsioneerimise tehnilistes küsimustes asjatundmatu. Selleks, et hinnata kõiki, lisaks õigusküsimustele ka muid asjas tähtsust omavaid asjaolusid igakülgselt ja õigesti, määraski kohus vastavalt TsMS § 293 lg-le 1 ekspertiisi ning küsis eriteadmisi nõudvates küsimustes eksperdi arvamust. Nii sellele arvamusele kui muudele tõenditele tuginedes tegi kohus õige lahendi. Maakohus märkis muu hulgas ka õigesti, et hageja esitas lepingust taganemise avalduse ebamõistlikult hilja. Kui hagejal oli juba 2007.a lõpus selge, et katel ei vasta tema kui tellija soovitud tingimustele, oli kindlasti ebamõistlik oodata lepingust taganemisega 10 kuud, hagejal tulnuks seda teha hiljemalt kevadel 2008, s.o pärast intensiivsema kütteperioodi lõppemist, mil pidid kõik väidetavad puudused olema hagejale lõplikult teada.