Võlaõigus › Töövõtulepingud

2-09-3654 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt R.L. sõlmis 5 oktoobril 2007.a. V.V.iga suulise töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus kostja tegema hageja tellimusel Xxxxxxxxxxx asuva elamu katlamaja ja soojavarustuse süsteemi ehituse. Töövõtulepinguga kohustus kostja iseseisvalt süsteemi planeerima, muretsema vajalikud ja sellele elamuse sobivad seadmed, need paigaldama ja tagama ka valminud küttesüsteemi efektiivse toimimise vastavuses elamu vajadustega. Kostja kohustuseks oli teha ja esitada hagejale küttesüsteemi teostusjoonised (projekt). Hageja ütles selgelt kostjale, et ta soovib samasugust katelt nagu naabril U.V.il. Hageja tasus kostjale töö ja materjalide eest vastavalt kokkuleppele 107 500 krooni. Kostja lõpetas töö 2007.a novembris, käesoleva ajani ei ole ta hagejale üle andnud küttesüsteemi projekti ega teostusjooniseid. Hageja avastas peale töö lõpetamist, et kostja ehitatud küttesüsteem ei taga elamu normaalset soojavarustust. Katel ei sobi selle elamuga. Hageja soovis, et ehitatakse korralik katlamaja, mis vastab ehitisele. Soov oli saada puitküttel katlamaja. Hageja töötab kaugsõiduautojuhina ja kui ta koju tagasi jõudis, oli katel juba garaaži toodud. Hageja küsis kostjalt, kas on õige katel, vastuseks oli, et on küll. Paigaldati katel THERM 35DU. Tahkelkütuse katel THERMONA kasutus-ja hooldusjuhendi kohaselt, mille hageja ise hankis, on Therm Du katelde soovitatav kütus kivisüsi või puit, kateldes ei tohi kasutada pruunsütt. Samuti peab katla ja suitsulööri ühendus vastama ettenähtud normidele. Ka pidi katla paigaldaja enne katla paigaldust kontrollima selle sobivust antud ehitisega. 12.02.2008 esitas hageja kostjale kirjaliku nõude ning kohustas kostjalt puudused kõrvaldama hiljemalt 25.02.2008.a. 26.02.2008.a. teatas kostja, et on seisukohal, et on kõik katlamaja paigaldamiseks vajalikud tööd teostanud vastavalt hageja-kostja vahelisele kokkuleppele ja seadusele ning kooskõlas kehtestatud normide ja eeskirjadega ning ta ei nõustu hageja poolt esitatud pretensioonidega. 15.10.2008.a esitas hageja kostjale lepingust taganemise avalduse. Kuni jaanuari lõpuni 2013.a. /siis ehitati uus katlamaja/ei õnnestunud hagejal kostja ehitatud küttesüsteemiga tagada elamu soojaga varustamist normaalsel ja soovitud tasemel. Kostja on keeldunud puuduste kõrvaldamisest ja leidnud et puudusi ei esine. 19.12.2007.a. on koostas soojustehnika insener P.S. katlamaja tehnilise ülevaatuse akti, mille kohaselt selgus tehniliselt ülevaatusel, et paigaldatud seademed ja teostus ei vasta tellija poolt püstitatud tingimustele ja olemasolevaid seadmeid ei ole võimalik kasutada lähteülesande realiseerimiseks. 25.02.2008.a koostas kostja tellimusel Eesti Kütte-ja Ventilatsiooniinseneride Ühenduse liige, insener H.O. OÜ Püroterm katlamaja tehnilise ülevaatuse akti koha asjakohase arvamuse, milles on jõutud järeldusele, et paigaldatud katla võimsuse puudujääk on ilmselt tingitud kütmisest märgade puudega ja ebapiisavast tõmbest. Leiti, et elamusse paigaldatud katlamaja vastab kehtestatud normidele ja eeskirjadele. Cerbos OÜ arvamus kinnitab eelmist arvamust ja leitakse, et tööd katlamajas ei ole tööd teostatud nõuetekohaselt ning sellisena rahuldavalt elamut soojaga ja sooja tarbeveega varustada ei suuda, süsteem tuleb tervikuna maha lammutada ja uus ehitada. Praeguseks on ka vana süsteem lammutatud ja ehitatud uus toimiv süsteem. Siiski on ka maja praegu pooleli ja uus küttesüsteem toimib. Seega kostja väited maja soojapidavuse ja küttesüsteemi soojakssaamise omavahelise seose kohta on meelevaldsed. Peale selle on asjas olemas ekspertarvamus 10075, milline on koostatud menetluse käigus ja selle kohaselt on küll katel paigaldatud nõuetetkohaselt kuid ei sobi antud 2 (11)

2-09-3654 ehitisse. Samuti leiti, et puudusi võib töödes esineda. Tulenevalt VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Antud juhul ei ole seda punkti täidetud, sest tulemust ei ole saavutatud, kuna ahjus tõmme puudus ja majas puudus soe. Kuna töövõtulepingus kokku lepitud tulemust ei saavutatud, on töövõtja lepingut rikkunud. Tehtud töö peab vastama ka teatud omadustele. Paikvaatlusega leidis kinnitust, et kostja poolt paigaldatud katel ei sobi hageja majaga ja seega kostja poolt tehtud töö tulemusena ei täidetud töövõtulepingut, kuna tulemust ei saavutatud. Tulemuseks ei saa pidada ainult katla paigaldust, vaid just seda, et katel ka nõuetekohaselt ja ehitusele vastavalt töötaks. Ehitis oli olemas enne katla paigaldust ja lõõri asukohta oli võimalik muuta, kuna katlamaja konstruktsioon seda võimaldas. Eelpool nimetatud kasutusjuhendi kohaselt tohib katelt paigaldada üksnes vastava kvalifikatsiooni ja erialaga ettevõtte, kes arvestab tööde käigus kõiki käesolevas juhendis toodud soovitusi ja hoiatusi. Samuti on paigaldusfirma kohustatud kontrollima enne paigaldamist katlatüübi valiku õigsust, lähtudes selle funktionaalsetest iseärasustest ja kasutusparameetritest, sh. kütteliigist. V.V. väidab 26.02.2008 vastuses, et ta omab erinevate katelde paigaldamisel ca 30-aastast töökogemust, julgeb kinnitada, et ta on kompetentne tegema sedalaadi töid üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Seega ei ole V.V.il vastavat kvalifikatsiooni ning ta ei ole kantud majandustegevuse registrisse, kuigi selliseid töid teostades ta oleks pidanud registrisse olema kantud. Samuti ei kontrollinud kostja katlatüübi valiku õigsust. VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 641 lg 2 p 2 sätestab, et kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Antud juhul ei vasta töö lepingutingimustele, sest hageja ei saa katelt kasutada otstarbel, milleks ta seda vajab (soojavarustuse tagamine). VÕS § 646 lg 1 kohaselt, kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Hageja teatas kostjale puudustest ning palus need kõrvaldada. Hageja andis kostjale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kuid kostja keeldus seda tegemast. Peale täiendava tähtaja möödumist, taganes hageja lepingust. 15.10.2008 a lepingust taganemise avalduses tegi hageja kostjale ettepaneku, et ta tagastab kostjale katla ja kõik muud katlamaja seadmed, kostja aga tagastab hagejale osaliselt -80 0000 krooni- hagejalt saadud raha. Kuigi tasuti kostjale rohkem , ei nõua hageja kostjalt majas oleva soojatorustiku raha 27500.-krooni, sest torustik on juba paigas. Hageja palub välja mõista V.V. ́ilt R.L. kasuks 5112,93 eurot lepingu järgi saadu ja tuvastada R.L. poolt V.V.ile 15.10.2008.a. esitatud töövõtulepingust taganemise kehtivus. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja kirjalikud vastuväited Kostja kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud. Kostja on suulise kokkuleppe alusel teostanud töö hageja tellimuse alusel nõuetekohaselt. Kostja sõlmis hageja ja tema abikaasaga 2007.a. oktoobris suulise kokkuleppe, mille alusel paigaldas 2007.a. novembris hagejale kuuluvale lõpuni ehitamata individuaalelamusse asukohaga Xxxxxxxxxxx tahkekütte katla THERM 35 DU ühes küttesüsteemi ühendamistööde teostamisega. Ebaõige on hageja väide, et kostja kohustus iseseisvalt süsteemi planeerima ja esitama hagejale küttesüsteemi teostusjoonised. Sellised kokkulepped puudusid. Enne hageja poolt soovitud töö teostamist kostja põhjalikult

3 (11)

2-09-3654 tutvustas ning kirjeldas hagejale ja tema abikaasale erinevaid küttesüsteeme, milleks olid vedel-, tahke-, puugaas- ja graanulküte. Hageja pidas kõige otstarbekamaks elamusse tahkekütte katlamaja paigaldamist. Seega teostas kostja töö hageja poolt välja valitud tehnilises versioonis hageja poolt konkreetse tellimuse alusel. 2007.a. novembris lõpetas kostja hageja poolt tellitud töö ja peale töö valmimist tegi kostja hagejaga proovikütmise, mis näitas, et paigaldatud küttesüsteem töötab laitmatult vastavalt nõuetele. Hageja tehtud töö osas pretensioone ei esitanud, võttis töö vastu ja tasus vastavalt kokkuleppele. Hageja poolt valitud küttesüsteem eeldab elamus soojapidavuse rahuldamiseks katlaahju regulaarset kütmist ja katlasüsteemi õiget hooldamist. Parim võimalik tulemus on tagatud siis , kui kasutatakse kütmiseks kuivi halupuid, sütt ja briketti ning käsitletakse küttesüsteemi vastavalt juhistele. Kostja poolt on hagejale üle antud tahkeküttekatel THERM 35 DU kasutus – ja hooldusjuhend, kus on üheselt selgitatud, et puidu põletamisel tuleb katla nimivõimsuse säilitamiseks lisada kütust iga 1-2 tunni tagant sõltuvalt küttepuude mõõtmetest ja kvaliteedist. Kostja omab 30 aastast töökogemust ja varem ei ole temale pretensioone töö kohta esitatud. Kostja poolt paigaldatud katel vastab kehtestatud normidele ja eeskirjadele. OÜ Püroterm arvamus on ebakompetentne. Samuti OÜ Cerbos arvamuses on paljasõnaliselt väidetud , et katlamajasüsteem on tehniliselt mittenõuetekohaselt teostatud ja mittevastavalt elamule ettenähtud küttevõimsusele. THERM 35DU akumulaatorpaak 1500L täiesti piisav antud maja kütmiseks ning tegemist on universaalkatlaga, milles on võimalik kütta kõiki tahkekütuse liike. Samas puudega kütmisel on nõue, et puidu niiskuse sisaldus ei tohi olla üle 20%. OÜ Samo Ehituse arvamusest nähtub samuti , et ehitatud katlamaja rahuldab antud elamu maja soojavajadused õigel kütmisel vastava küttega, küttetsükli pikkus on ca 6 tundi ning normaalse mikrokliima hoidmiseks tuleb talveperioodil katelt kütta regulaarselt iga päev ning kasutatud seadmed ja materjalid vastavad tänapäeva kvaliteedi nõuetele. Kostja ei ole millegagi töövõtulepingut rikkunud ja hagejal puudus alus töövõtulepingust taganeda. Töövõtulepingust taganemine ei ole kehtiv. Hageja elamu on soojustamata ja ehituslikult lõpetamata. Kostja juhtis hageja tähelepanu sellele, et korsten on liiga madal ja korstna ava asetseb liiga kõrgel , mistõttu tuleks kas korsten ümber ehitada , korstna kõrgust tõsta v. tõmbeventilaator paigaldada. Hageja seda ei soovinud väites, et tõmme on piisav ja täiendavad tööd on kulukad. Hageja väited on vastuolulised. Hageja ei ole algselt väitnud, et soovib samasugust katelt kui naaber U.V.`il. Katel on paigaldatud kvaliteetselt ja nõuetekohaselt ning on piisav maja kütmiseks. Kütma peab kuiva halupuuga. Hageja ei ole kasutanud õiget õiguskaitsevahendit. Kui kohus leiab, et hageja esitas pooltevahelise töövõtulepingu taganemise avalduse kostjale õiguspäraselt , siis kostja hinnangul ei teinud hageja seda igal juhul selleks seaduses sätestatud mõisliku aja jooksul pärast seda kui ta lepingurikkumisest teada sai v. pidi teada saama. Menetluse käik Pärnu Maakohus otsusega 21.11.2011.a. jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus otsusega 15.03.2012.a. tühistas Pärnu Maakohtu 21.11.2011.a. otsuse ja saatis tsiviilasja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Kohtuistungil 14.10.2013.a. hageja loobus hagist lepingust taganemise kehtivuse tuvastamise nõudes ja jäi hagi juurde lepingu alusel saadu 5112,93 eurot tagastamise nõudes. Palus hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtuistungil 14.10.2013.a. kostja ei vaielnud vastu ühest haginõudest loobumisele. Kostja vaidles vastu hagile rahalises nõudes ja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

4 (11)

2-09-3654

Kohus poolte nõusolekul jätkas asjas kirjaliku menetlusega , andis veelkordselt pooltele tähtaja kompromissi saavutamiseks antud asjas ning kirjalike seisukohtade esitamiseks ja kohtuvaidluse teeside esitamiseks ning teatas otsuse teatavakstegemise aja. Otsuse kirjeldavat osa on lihtsustatud vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 sätetele. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Hageja loobus ühest haginõudest s.o. tuvastada R.L. poolt V.V.`ile 15.10.2008.a. esitatud töövõtulepingust taganemise kehtivus. Kostja nõudest loobumisele vastuväiteid ei esitanud. Seega vastavalt TsMS § 428 lg.1 p.3 tuleb menetlus selles nõudes lõpetada. Vastavalt kohtupraktikale (RKL 3-2-1-157-12 p.14) saab eraldi tuvastusnõude esitada üksnes juhul, kui hagejal on lepingust taganemise tuvastamiseks eriline tuvastushuvi , mida tuleb hagejal põhjendada, kuna hagejal üldjuhul iseseisvat tuvastushuvi lepingust taganemise õiguspärasuse tuvastamiseks ei ole. Hageja jäi hagi juurde lepingu järgi saadu 5112.93 eurot tagastamise nõudes VÕS § 189 lg.1 järgi. Kohus kuulanud ära pooled vande all, tunnistajate ütlused ja tutvunud kõigi asjas kogutud kirjalike materjalide ja tõenditega s.h. ekspertide arvamusega ning hinnates tõendeid kogumis leidis, et hagi ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Hageja R.L. ja kostja V.V. vahel on oktoobris 2007.a. sõlmitud suuline töövõtuleping , mille kohaselt kostja pidi paigaldama hageja elamusse aadressil Xxxxxxxxxxx, katla. VÕS § 635 lg.1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja väitel pidi kostja vastavalt kokkulepitule iseseisvalt planeerima katlamaja ja soojavarustuse süsteemi ehituse, muretsema vajalikud ja sellele elamule sobivad seadmed , need paigaldama ja tagama valminud küttesüsteemi efektiivse toimimise vastavuses elamu vajadusega. Kostja kohustuseks oli teha ja esitada hagejale küttesüsteemi teostusjoonised (projekt). Hageja ütles ka selgelt, et soovib samasugust katelt nagu naabril U.V.`il. Kostja väitel, pidi kostja vastavalt kokkulepitule paigaldama hagejale kuuluvasse lõpuni valmis ehitamata elamusse tahkekütte (puit, süsi, brikett) katla THERM 35 DU kuni keskkütte automaatika valmiduseni, ühendama katla elamu olemasoleva küttesüsteemiga ning installeerima hageja poolt tulevikus elamu teisele korrusele paigaldatavate radiaatorite tarvis seniste asemel uued küttetorud. Mõlemad pooled kinnitavad seda, et materjalide ja töötasus lepiti kokku summas 107 500 krooni, mille hageja ka kostjale tasus. Hageja R.L. vande all ärakuulamisel 18.01.2011.a. seletas „ leppisime kokku katlamaja ehituses, et teeb mulle katlamaja, et hind on selline, selgus, et tal on katel kohe olemas ja saab selle kohe ära teha. Meie poolt oli tingimus, et puhtalt puitgaasi katel, naine soovis automaatikat, kuna ma olen sõidus ja et ei peaks kogu aeg juures passima, see oli

5 (11)

2-09-3654 põhitingimus. Ütlesin V.le, et naabril on väga hea katlamaja, et vaata seal , ta ütles, et mulle tuleb veel parem katlamaja. Küttest oli juttu, et liiga palju kütet ei võtaks ja ikka sooja salvestaks, antud juhul on just vastupidi. Puudega küttes läheb leek otse korstna torusse, kütame õhku“ (I toimik tl.253-254). Hageja R.L. vande all ärakuulamisel 14.10.2013.a. seletas „kuna V. on naaber siis sai suusõnaliselt kokku lepitud. Esimesel korral kohtusime tänaval . Rääkisime üle aia ja V. pakkus välja , et tal on katel olemas. Samal päeval v. õhtul käisime naisega V. juurest läbi. Rääkisime sellest , et minul on soov saada poolautomaatne katel puuküttega, et ei peaks ise juures olema kui köeb. Soovisin , et ta teeb samasuguse katla nagu on naabritel. Palusin tal üle vaadata milline katel naabritel on. V. teadis millisest naabrist ma rääkisin. V. ütles, et on katlamajasid näinud küll ja ära muretse. Mis liiki katlamaja paigaldada jätsin kostja otsustada. Kuna naabritel on Atmose katel siis ütlesin, et soovin samasugust katelt. V. ütles, et katel on olemas ja ta paigaldab veel parema katla. Nõustusin sellega, et kostja valib katla liigi. Kui sõidust tagasi tuli oli katel paigaldatud. V. lubas teha ka projekti katla ehituse kohta , kuid see on tänaseni tegemata. Lubas seda kohe teha kui katel oli ehitatud ja minul raha makstud“ (III toimik tl.52-53). Kostja V.V. vande all ärakuulamisel 18.01.2011.a. seletas „nad tulid meile ja hakkasime seda arutama. Pakkusin välja enamasti kõiki katlatüüpe, vedelkütte katelt, siis ioonkütet, ta loobus kohe sellest, ei sobinud, siis puugaasi kütet. Küsisin siis, et mida nad tahavad ja siis tegin ettepaneku , et tahkeküte, et kõigega saab kütta , sellega oli R. nõus. Leppisime kokku, et teeme tahke kütuse katla. Küsisin R.lt kui suur on köetav pind, ta ütles, et 180 ruutmeetrit, pärast selgus, et 210 ruutmeetrit oli tegelikult. Katla mark oli kokku leppimata , oli tahkeküttekatel. Ma juhtisin tähelepanu, et korstna ava on liiga kõrge. Korstna ümber tegemisega ei olnud R. nõus, korsten pidi tema sõnul hästi tõmbama, midagi ta tõesti ka tõmbas. Kõik oli ammu tehtud kui V. ütles , et tahtis samasugust katelt kui naabril „ (I toimik tl.254-255). Kostja V.V. vande all ärakuulamisel 14.10.2013.a. seletas „ Ühel õhtul tuli hageja koos naisega meile ja rääkis katla paigaldamise vajadusest. Läbirääkimiste juures olid hageja oma abikaasaga ja mina oma abikaasaga. Pakkusin hagejale mitmeid katla variante. Pakkusin Atmos katelt, vedelküttekatelt , puugraanulkatelt. Hagejale need ei sobinud. Hageja ütles,et V. ütle ausalt mida soovitad. Siis ütlesin, et jääb üle tahkeküttekatel , kus saab kütta nii puidu kui kivisöega. Hagejal ei olnud mingeid tingimusi katla osas. Kui soovitasin tahkeküttekatelt siis see oli talle vastuvõetav. Ka ei olnud juttu, et hageja soovib üksnes puiduga kütta. Mina soovitasin, et tahkeküttekatelt saab kütta kõigi materjalidega. Hageja valis siis selle katla. Athmose katla soov tekkis hagejal siis , kui minu tööd olid tehtud. (III toimik tl.54-55). Tunnistaja V.L. kohtuistungil 10.01.2011.a. antud ütluste kohaselt ehitusmehed soovitasid , et neil on tuttav , kes paigaldab katlamajasid , see oligi V.. Jutt sai teoks Xxxxxxxxxxx suure värava ees, seal olid L.V., L.R. ja V.V.. Minu tingimus oli täisautomaatne puiduküte, kuna minu mees on kaugemal tööl, mina olen üksi ja sobiks täisautomaatne puhta puiduga küte. Selle peale ei vastanud kostja midagi , kiiremas korras olid asjad kohal , katlamaja oli pakendis, nägime kui kõik oli paigas (I toimik tl.242-243). Tunnistaja A.V.`i kohtuistungil 10.01.2011.a. antud ütluste kohaselt oktoobris 2007.a. V. ütles, et naabrid soovivad katla ehituses kokku leppida, külla tulid V. ja R.L.. V. tutvustas erinevaid katla variante, vedelküte, gaasiküte, graanulküte, see viimane ei sobinud, kuna kellelgi tuttaval oli. Jäi tahkekütusekatel, selles lepiti kokku meie köögis, olime kõik ühes ruumis, mina , V.V. ja R. ning V.L.. Jutt oli, et saab alati juurde teha , ilma automaatikata oli

6 (11)

2-09-3654 esialgu kokkulepe. Kui töö oli tehtud ja raha makstud, siis ühel päeval tuli V.L. meile ja ütles, et V. viigu oma katel ära , et talle see ei meeldi , et ta tahab teistsugust (I toimik tl.247). Tunnistaja A.L. kohtuistungil 10.01.2011.a. antud ütluste järgi R.L. tahtis graanulahju nagu naabril, aga siis selgus, et selline ei sobi , ise ta laitis selle maha (I toimik tl.245). Kohus leiab, et hageja ei ole kohtule tõendanud, et pooltel oli kokkulepe selles, et kostja pidi iseseisvalt süsteemi planeerima , muretsema vajalikud ja sellele elamule sobivad seadmed ning tagama küttesüsteemi toimimise vastavuses elamu vajadustega. Sellise kokkuleppe olemasolu ei ole hageja ise vande all ärakuulamisel kinnitanud. Seda pole kinnitanud ka kostja vande all ärakuulamisel ega tunnistajad A.V. ja V.L.. Viimasel kohtuistungil R.L. vande all ärakuulamisel seletas, et avaldas kostjale, et soovib poolautomaatset puuküttega katelt. Samas ka seda , et soovib samasugust katelt nagu naabritel ja kuna naabritel on Atmos katel siis soovib seda. Esialgses hagiavalduses hageja sellisele nõudmisele üldse ei viidanud. Nimetatu on kirjas 25.04.2013.a. esitatud hagiavalduse terviktekstis ja esitatud peale ekspertide arvamuse saamist ja peale Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tegemist. See on vastuolus ka tunnistajate A.V.`i, V.L. ja A.L. ütlustega. Hageja väited on vastuolulised s.t. hageja väitel kostja pidi iseseisvalt katla süsteemi planeerima, samas ta soovis sellist katelt nagu naabril. Kuna poolte vande all antud ütlused on täiesti erinevad, siis ei ole üheselt võimalik poolte kokkulepet tuvastada. Ka hageja ja tunnistaja V.L. ütlused on erinevad. Hageja väitel oli tema tingimus poolautomaatne puiduküte. Tunnistaja ütluste kohaselt täisautomaatne puiduküte, tunnistaja ei andnud ütlusi selle kohta, et hageja soovis katelt nagu naabril. Samas on kostja ja tunnistaja A.V.`i ütlused ühesugused. Samuti kostja V.V. on kahel korral vande all ärakuulamisel andnud ühesuguseid ütlusi. Arvestades eeltoodut kohus leiab, et pooltel oli sõlmitud kokkulepe tahkeküttekatla paigaldamiseks. Therm 35 DU katla puhul on tegemist katlaga, mis on köetav nii puidu kui kivisöega. Algselt hageja täpselt ei teadnud missugust katelt soovib, kuid läbirääkimiste käigus lepiti kokku tahkeküttekatla paigaldamises. Seda tõendab ka see, et esialgselt võttis hageja töö vastu ja tasus tehtud töö eest kokkulepitud tasu. Ta ei avaldanud pretensioone automaatika osas v. et paigaldatud on vale katel. Hageja vande all ärakuulamisel antud ütluste kohaselt kostja lubas projekti teha peale katla paigaldamist ja raha tasumist. Kostja ega tunnistajad V.L. ja A.V. vastava kokkuleppe olemasolu kohta ütlusi ei andnud. Hageja ei ole kokkulepet projekti tegemise kohta tõendanud. Hageja võttis töö vastu ja tasus tehtud töö eest novembris 2007.a. Hageja pöördus kostja poole pretensiooniga 12.02.2008.a. (I toimik tl.11-12) ja palus töös esinevad puudused kõrvaldada hiljemalt 25.02.2008.a. Pretensioonile lisatud OÜ Püroterm poolt katlamaja tehnilise ülevaatuse akt. Antud aktiga on tuvastatud järgmised puudused: Katel on mõeldud lühikese leegiga põleva söe põletamiseks. Puidu põletamiseks on katla suitsukäigud liiga lühikesed ja osa gaase põleb korstnas v. väljub põlemata korstna kaudu; katla soojussalvseti vaheline laadimissõlm komplekteeritud valede seadmetega (vabavoolu klapp, pump ,puudub mudapüünis); katlal puudub kaitseklapp, katel on kraaniga süsteemist eraldatav ja jääb nende sulgedes ülerõhu eest kaitsmata; keskkütte reguleerimissõlmel puuduvad majapoolsed sulgkraanid ja mudapüünis, puudub hooldamisvõimalus; puudub keskkütteautomaatika; soojaveeboiler valesti ühendatud, puudub võimalus sooja tarbevee valmistamiseks keskkütte baasil; soojussalvesti küttesüsteemi jaoks liiga väike ja puudub alumine termomeeter; paisupaagil puudub kontrollimisvõimalus ilma soojussalvestit tühjendamata (I toimik tl. 9). Hageja on esitanud kohtule veel OÜ Cerbos arvamuse (I toimik tl.10). Kostja vaidles pretensioonile vastu (I toimik tl.14). Kostja esitas H.O.`i arvamuse ja OÜ Samo Ehitus arvamuse (I toimik tl.15-16,37). H.O.`i arvamuse kohaselt katla põlemisprotsessi

7 (11)

2-09-3654 parendamiseks oleks vaja teostada täiendavalt järgmised tööd: suitsulõõr viia korstnasse, likvideerides 2 vahepõlve, kütmiseks kasutada ainult kuivi puid, mille niiskusesisaldus on alla 20%, põlemisõhu saamiseks avada avaus katlamaja seinas. OÜ Samo Ehitus arvamuste kohaselt hoonesse ehitatud katlamaja rahuldab antud maja soojavajadused õigel kütmisel nõuetele vastava küttega. Küttetsükli pikkus 6 tundi. Normaalse mikrokliima hoidmiseks tuleb talveperioodil katelt regulaarselt kütta iga päev , hoone soojapidavuse määramiseks on vajalik teha termopilt. Paagist tagastuvale kütteveetorule paigaldada pinnatermomeeter. 15.10.2008.a. esitas hageja kostjale lepingust taganemise avalduse (I toimik tl.17,18). Kostja esitas vastuväited lepingust taganemise avaldusele (I toimik tl.19-22). Kuna poolte poolt esitatud eriteadmistega isikute arvamused olid erinevad määras kohus asjas ekspertiisi. Ekspertiisi teostasid Pärnu EKE Projekti vastutav insener T.K. , OÜ-st Termopilt Ü.H. ja TTÜ soojustehnika Instituudist A.P.. Ekspertide arvamuse kohaselt Therm Du katelde soovitav kütus on kivisüsi ja puit; Katla ja soojussalvesti vaheline laadimissõlm vastab nõuetele; Et tagada katla teenindusel täielikku 100% ohutust, tuleb paigaldada kaitseklapp katlale, mis praegu on paigaldatud paisupaagi juurde; Mudapüünise osa täidab akupaak, kuna seal toimub soojuskandja kiiruse langus ja toimub kõige intensiivsem muda settimine; täiendava keskkütteautomaatika järgi vajadus puudub; soojaveeboiler on ühendatud vastavalt tootjatehase paigaldusjuhendile, soojavee valmistamine toimub keskkütte baasil; soojussalvesti on täiesti piisav antud elamu soojusvajadustele. Paagist tagastuvale kütteveetorule paigaldada termomeeter; paisupaagi eraldamine süsteemist sulgseadmega on keelatud. Paigaldatud tahkekütte katel Therm 35Du on kvaliteetne ja paigaldatud vastavuses tehniliste nõuetega ja tootjatehase juhistega. Täiendava automaatika järgi vajadus puudub, sest ülekütmist reguleerib põrandakütte + pumbasõlme automaatika ja radiaatoritele paigaldatavad termostaatventiilid (ekspertarvamuse lk.2-5). Elamus kasutatud seadmed ja nende paigaldusviis peaks tagama elamu nõutaval tasemel soojavarustuse. Olemasoleva korstna tõttu tuleks ilmselt pikemalt kütta , kuna tõmmet ei ole , põlemiseks on õhku vähe ja toimub mittetäielik põlemine , kuna ka seinas olevad avad olid vatiga kinni topitud. Vaadeldav hoone seestpoolt täielikult lõpetamata , seinas olevad paljad isolatsioonimatid, katmata niiskustõkkega , on niiskuse kogujateks. Seega on praegune soojavajadus elamule kindlasti suurem kui projektis eeldatud 25kW, kuid täielikult valmisehitatuna on see piisav. Vaadeldud eramus ehitatud katlamaja soojusvarustus halupuudega köetava katla Therm 35Du on kvaliteetne ja paigaldatud vastavuses kõikidele tehnilistele nõuetele, normidele , ehitusseadusele ja tootjatehase juhistele. Et tagada katla teenindusel täielikku 100% ohutust ka kõrvaliste isikute puhul, tuleb paisupaagi juures asuv kaitseklapp paigaldada otse katlale enne sulgarmatuuri. Tahmamise ärahoidmiseks kasutada kütmisel ainult kuivi halupuid, kindlustada katel värske õhu juurdepääsuga , suurendada korstna tõmmet , hoida lahti seadeventiil ja kütta regulaarselt vastavalt välistemperatuurile ning jälgida rangelt katla Therm 35Du valmistatava tehase kasutus ja hooldusjuhendit. Hoone soojuskoormuse vähendamiseks lõpetada I korruse välispiirete ehitus vastavalt normidele ja likvideerida külmasillad (ekspertiisiakti lk.9,12). Väited katla vähesest võimsusest on ennatlikud. Võimsama sisekoldega malmkatla paigaldamine tänases olukorras ei ole millegagi põhjendatud, aga spetsiaalse õige võimsusega halupuidu katla ülesseadmine kindlasti, kui on selgelt otsustatud, et kütuseks tulevikus jääb kuiv halupuit. Olemasoleva katlaga saab teatud võtteid kasutades siiski töötada. Katla tõmmet on võimalik parandada korstna kõrguse suurendamisega. Tööd katla põlemisprotsessi paigaldamiseks : suitsulõõr otse korstnasse, kasutada ainult kuivi puid ca 20%, põlemisõhu saamiseks avada avaus katlamaja seinas , on õiged. Nimetatud tegevused võimaldavad kindlasti ülesseatud katlaga töötada, kuid ei tee sellest veel kõrge kasuteguriga ja ökoloogiliselt puhta põlemisega katlasüsteemi. Spetsiaalselt halupuudele projekteeritud katel töötab kõrge

8 (11)

2-09-3654 kasuteguriga ja on puhta põlemisega CO põleb pea täielikult CO2-ks ning küttesüsteemi automaatika võimaldab kütta ruume just niipalju, et kompenseerida hoone soojuskadusid etteantud sisetemperatuuride juures . Automaatika võimaldab alandada ka ruumide temperatuure ja töötada salvestatud soojusega akupaagist kui ollakse kodust eemal (ekspertiisiakt lisa 3). VÕS § 641 lg.1 järgi töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Lg.2 p.2 järgi töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks , milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis v. pidi teadma , kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele v. teadmistele, muul juhul aga otstarbeks , milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Eelpoolnimetatud ekspertide arvamusega on tuvastatud , et tehtud töö puhul ei ole tegemist tööga, mis ei sobi selleks otstarbeks , milleks tellija seda vajab s.t. paigaldatud katel ei sobi antud elamu kütmiseks. VÕS § 646 lg.1 järgi kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist v. uue töö tegemist , kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid v. põhjendamatuid ebamugavusi , arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Hageja on kirjalikult lepingust taganenud VÕS § 647 lg.3 alusel. VÕS § 647 lg.1 järgi töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik v. ebaõnnestub v. kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast v. uut tööd tegemast v. ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Lg.3 järgi sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel ei pea tellija määrama töövõtjale täitmiseks VÕS § -is 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. 25.04.2013.a. hagiavalduse terviktekstis on hageja viidanud lepingust taganemisele VÕS § 116 lg.1 p.1 alusel , mille kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda , kui teine lepingupool on lepingut oluliselt rikkunud s.t. kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest , mida ta õigustatult lepingust lootis , v.a. juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumisel niisugust tagajärje ette ja temaga sarnane mõistlik inimene ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. Hageja nõudis kostjalt pretensiooniga 12.02.2008.a.enamus selliste puuduste kõrvaldamist (OÜ Püroterm 19.12.2007.a. aktis nimetatud), mida reaalselt ei esinenudki. Nimetatu tuvastatud ekspertide arvamusega, mis on kohtu arvates usaldusväärne tõend. Kostja vande all ärakuulamisel ütluste kohaselt kui ilmnesid probleemid oli tal võimalus saada Atmos katel. Pakkus seda hagejale ja ta oli nõus , aga järgmisel päeval helistas hageja abikaasa ja ütles, et mingit katla vahetust ei toimu. Pakkumine paigaldada Atmos katel oli heanaaberlik käitumine (III toimik tl.55). Seda tõendavad ka tunnistaja R.N.`e ütlused kohtuistungil, mille kohaselt kui tekkisid probleemid tegid nad ettepaneku paigaldada teine katel, puugaasi katel, aga R.L. abikaasa oli sellele kategooriliselt vastu (I toimik tl.246-247). Hageja vande all ärakuulamisel selgitas, et tema ei olnud nõus , et kostja vahetab ehitatud katla Atmos katla vastu, kuna esimene töö oli tehtud ebakvaliteetselt (III toimik tl.55-56). Seega on tõendatud, et kostja heas usus pakkus hagejale katla vahetust teise katla vastu , kuid hageja keeldus sellest.

9 (11)

2-09-3654 Hageja ei ole tõendanud töövõtulepingu olulist rikkumist töövõtja poolt vastavalt VÕS § 647 lg.1. Kostja poolt paigaldatud katlal ei ole sellised olulisi puudusi , mis annavad aluse lepingust taganeda ja lepingu järgi saadu tagastamist nõuda. Puudused, mis ekspertide arvamusega on tuvastatud on parandatavad s.o. paigaldada kaitseklapp katlale, mis on paigaldatud paisupaagi juurde, paagist tagasitulevale kütteveetorule paigaldada termomeeter, põlemisõhu saamiseks ja katlaruumi ventileerimiseks on vajalik ventilatsiooni ava, paigaldada normikohane korsten v. paigaldada korstnale tõmbeventilaator. Seega kohus leiab, et hageja poolt lepingust taganemine ei ole kehtiv. Hageja arvates paigaldatud katel ei sobi hageja elamusse. Nimetatud väide on paljasõnaline. Tunnistaja M.K.`e ütluste kohaselt katla võimsus vana katla puhul võis olla liiga väike ja seetõttu ei saanud mahutit soojaks. Samas tunnistaja ei teadnud vana katla võimsust, kasutegurit ja kütte efektiivsust, kuna ei tegele nende kateldega (III toimik tl.57). Paigaldatud katel THERM 35DU ongi mõeldud eluruumide kütmiseks ja rahuldab maja soojavajadused õigel kütmisel nõuetele vastava küttega. Vastavalt tahkekütte katla THERM 35DU kasutusjuhendile on tegemist tahkel kütusel (söe ja puiduküttel) töötava katlaga, puidu kasutamisel tuleb kütust lisada sagedamini, samuti reguleerida sagedamalt tõmmet ja eemaldada põlemisjääke, katla puhastamine toimub terasharjaga läbi katla avatud luukide, jäägid eemaldatakse kogujast, tahmasadestused on suuremad , kui katel on töötanud liiga suurel v. liiga väikesel võimsusel. Samasuguse tulemuse annab ka ebapiisav tõmme. ( I toimik tl.285-290). Ekspertide arvamusest nähtub, et Therm 35 Du katelt tuleb kütta kuivade halupuudega, niiskuse sisaldus ei tohi olla üle 20%. Katelt tuleb külma ilmaga kütta iga päev ja küttetsükli pikkus on 6 tundi. Katla põlemistsükli suurenemist mõjutab see, et hoone ei ole täielikult valmis. Seega on soojakaod suured ja ei saa ka hinnata elamu nõutaval tasemel soojavarustuse tagamist. V. T. (pädevus surveseadme kasutamise järelevaataja) arvamuse kohaselt viibis ta 14.09.2009.a. proovikütmise juures ja tuvastas enne kütmise algust , et katel ja suitsutorustik on väga pigitunud ja seega puudus pea täielikult korstna tõmme. Esmalt puhastati katel ja siis alustati proovikütmist. Majavaldaja ei olnud üldse suitsutorustiku (s.h. korsten) puhastanud, mida peaks tegema kaks korda aastas (I toimik tl.108a, 108b). Tunnistaja H.O.`i kohtuistungil antud ütluste kohaselt tahmumist tekitab märg puu, välisvaatlusel oli kaunis tugev tahmumine, peapõhjus märg puit ja põlemisõhu välisava sulgus. Kui katelt ekspluateerida vastavalt juhisele , kütaks see katel selle maja ära (I toimik tl.245). Kohtu poolt korraldatud paikvaatlusel ei tuvastatud , et katel ei sobi antud elamusse. Paikvaatluse protokollidest seda ei nähtu. Kohus nõustub ekspert A.P.`i arvamusega selles osas, et mõni teine katel (spetsiaalselt halupuudele projekteeritud katel) võib olla efektiivsem ning küttesüsteemi automaatika võimaldab kütta ruume selliselt , et kompenseerida hoone soojakadusid ja töötada salvestatud soojusega akupaagist kui ollakse lühiajaliselt kodust eemal. Samas pooled leppisid kokku vaidlusaluse katla paigaldamises ning see, et hageja hiljem jõudis järeldusele, et soovib tegelikult teist liiki katelt, ei anna alust lepingust taganeda ja nõuda lepingu alusel saadu tagastamist. Hageja ei ole viidanud õigusaktile, mis sätestab, et antud katla paigaldamise töö tegemiseks, oleks kostja pidanud olema kantud majandustegevuse registrisse. VÕS § 118 lg.1 p.1 järgi taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda , kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada v. pidi sellest teada saama. Kohus leiab, et isegi kui lugeda,

10 (11)

2-09-3654 et hagejal oli alus lepingust taganeda siis hageja ei taganenud lepingust mõistliku aja jooksul, kui ta lepingurikkumisest teada sai. Hageja sai lepingurikkumisest teada 19.12.2007.a. , kui OÜ Püroterm koostas katlamaja tehnilise ülevaatuse akti. Hageja andis kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks kuni 25.02.2008.a. Hageja väitel puudusi ei kõrvaldatud, kuid hageja taganes lepingust alles 15.10.2008.a. seega 8 kuud hiljem, mis ei ole kohtu arvates VÕS § 118 lg.1 p.1 mõttes kindlasti mõistlik aeg. Seega hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Menetluskulude jaotus Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud vastavalt TsMS § 162 lg.1 jätta hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik

11 (11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.