Võlaõigus › Töövõtulepingud

1(9)

S e l g i t u s e d:

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

2(9)

Hageja korduvatele suulistele pöördumistele vaatamata on kostja keeldunud puuduseid kõrvaldamast ja dokumente üle andmast. 12. veebruaril 2008. a. esitas hageja kostjale kirjaliku nõude ning kohustas kostjat puudused kõrvaldama hiljemalt 25. veebruariks 2008. a.

3(9)

vaheline laadimissõlm on komplekteeritud valede seadmetega. Alusetu on väide, et katlal puudub kaitseklapp ja keskkütte reguleerimissõlmel sulgkraanid ning mudapüünis. Kuna keskkütteautomaatika paigaldamist hageja kostjalt ei tellinud, siis puudus kostjal kohustus selle paigaldamiseks, ka oleks see süsteem teinud töö hageja jaoks märkimisväärselt kulukamaks. Paljasõnaline on väide, et soojaveeboiler on kostja poolt valesti ühendatud ja soojasalvesti on küttesüsteemi jaoks väike. Asjatundmatu on seisukoht, et paisupaagil puudub kontrollimisvõimalus ilma soojussalvestit tühjendamata. Kostja tellimusel koostas Eestis tunnustatud Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühenduse liige, insener Heldur Otsalt 25. veebruaril 2008. a. OÜ Püroterm katlamaja tehnilise ülevaatuse akti kohta asjakohase arvamuse, milles on jõutud järeldusele, et paigaldatud katla võimsuse puudujääk on tingitud ilmselt kütmisest märgade puudega ja ebapiisavast tõmbest, katla ja soojussalvesti vaheline laadimissõlm vastab nõuetele, süsteemi kaitseklapp on paigaldatud paisupaagile, küttesüsteemi poolset osa on võimalik sulgeda akumulaatorpaagi poole jäävate kuulventiilidega ja mudapüünise aset täidab akupaak, täiendava keskkütteautomaatika järele puudub vajadus, soojaveeboiler on ühendatud vastavalt tootjatehase paigaldusjuhendile, soojussalvesti on täiesti piisav antud elamu soojavajaduste akumuleerimiseks ning paisupaagi eraldamine süsteemist sulgseadmega on keelatud. Elamusse paigaldatud katlamaja vastab igati kehtestatud normidele ja eeskirjadele. Cerbos OÜ arvamuses on paljasõnaliselt väidetud, et katlamajasüsteem on tehniliselt mittenõuetekohaselt teostatud ja mittevastav elamule ettenähtud küttevõimsusele. Milles konkreetselt seisnes mittenõuetekohane töö, seda arvamusest ei selgu. Samuti on märgitud, et sooja tarbevee varustamise süsteem on valesti ehitatud ja ei toimi. Nimetatud tööd teostas kostja ainult osaliselt, vedades teisele korrusele radiaatori liinid, mis jäid radiaatorite puudumise tõttu lõplikult ühendamata. Kostja teostas kõik kõnesolevasse asja puutuvad tööd ja toimingud eranditult hagejaga kokkulepitult. Majasisene alupleksist küttetorustik oli elamu ehitaja poolt ebamõistlikult paigaldatud elamu välisseintesse vaatamata sellele, et tegemist on otsese külmatsooniga, mis võib külmumisel rikkuda kogu küttesüsteemi. Vältimaks torude külmumisest tulenevaid kahjusid, tellis hageja kostjalt täiendava töö. Suulise kokkuleppe alusel vedas kostja uued küttetorud katlaruumi lae alla, kus tegi hargnemise teise korruse tubadesse. Sel viisil töö teostamine tagab, et lisasoojus jääb elamusse ning välistatud on soojakadu ning torude külmumisoht maja välisseina kaudu. Kuivõrd hageja ei olnud valmis tegema kulutusi radiaatorite ostmiseks, siis jäi küttesüsteem kostja poolt lõpuni välja ehitamata. OÜ Samo Ehitus täiendava arvamuse kohaselt on katel THERM 35DU ja akumulaatorpaak 1500L täiesti piisavad maja kütmiseks ning tegemist on universaalkatlaga, milles on võimalik kütta kõiki tahkekütuse liike. Samas on märgitud, et puudega kütmisel ei tohi puidu niiskuse sisaldus olla üle 20%, mis tagab vajaliku soojuse ja ei riku ära kolderuumi. Ehitatud katlamaja rahuldab maja soojavajadused õigel kütmisel nõuetele vastava küttega, küttetsükli pikkus on ca 6 tundi ning normaalse mikrokliima hoidmiseks tuleb talveperioodil katelt iga päev regulaarselt kütta ning kasutatud seadmed ja materjalid vastavad tänapäeva kvaliteedi nõuetele. Samuti on juhitud hageja tähelepanu, et hoone soojapidavuse määramiseks on vaja teha termopilt. Kui hageja ei pea enam tema poolt valitud tahkeküttesüsteemi elamu kütmiseks otstarbekaks või on see hageja jaoks sagedase kütmise tõttu tülikas, siis nendel asjaoludel kostja poolt teostatud töös väidetavate puuduste otsimine on hageja poolt pahatahtlik. Esimese astme kohtu otsus Pärnu Maakohus jättis 21. novembri 2011. a. otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

4(9)

Otsuse kohaselt pole sisuliselt poolte vahel vaidlust. Poolte vahel sõlmiti suuline leping, mis pole keelatud, kostja tegi töö ja hageja maksis tasu. Lähtudes üldisest tavast – klient on kuningas, tuleks hagejal katel kostjale tagasi anda ja kostjal maksta hagejale pool katla maksumusest. Lugeda tuvastatuks, et lepingust taganemiseks pole hagejal alust. Kohus on püüdnud pooli korduvalt lepitada ja kutsunud üles sõlmima kompromissi. Ikkagi naabrid ja kostja soovis hagejale kõige paremat. Katlamaja koosneb järgmistest seadmetest: katel, akumulatsioonipaak ja soojavee boiler ning torustikest nende seadmete vahel. Soojendatud vesi liigub kuskile paagi keskel, alt võtab katel jahutatud vee. Põhiliseks kütteelemendiks on akumulatsioonipaagi katla poolt soojendatud vesi. Käsitletava katla nimi on THERMONA, toote nimi on THERM 35 DU. Vaatluse ja üldteada olevate asjaoludega leidis tuvastamist, et katel on plekk-kestas malmkatel, küttekehaks on malmribid, vaadeldaval katlal seitse ribi, milles tsirkuleerib vesi, mis on soojuskandjaks. Katelt köetakse puudega. Hageja väitel on katla kasutamisel kaks olulist puudust: katlal pole suitsutõmmet ja katel ajab suitsu sisse. Katel ei täida oma ülesannet, ei suuda soojendada küttevett vajalikule temperatuurile. Hageja pole enda kinnitusel sellist katelt tahtnud, katel on primitiivne, sellega peab kogu aeg tegelema, puudub automaatika. Hageja arvates on katlal olulised puudused, mida ta ostmisel ei avastanud ning seetõttu soovib hageja lepingust taganeda ja osa raha tagasi saada. Esmase vaatlusega tuvastas kohus, nagu oleks tõmme tõesti puudulik. Teisesel vaatlusel töötas katel normaalselt, suitsu sisse ei ajanud ja vesi läks paagis kiiresti sooojaks. Vaatlus toimus terve päeva – kella kümnest kella viieni õhtul. Seejuures vaatleja vaatles korstna ava ning veendus, et tõmbetakistusi korstnas pole, katla juures korstnasse asetatud lamp oli selgesti näha. Enne vaatluse lõpetamist selgus, et kui katla tõmbeava vähendada, hakkab katel suitsu sisse ajama. Samuti, nagu ei töötanuks katla automaatne tõmberegulaator, võrdluseks toodud katla juures nimetatakse antud seadet - automaatselt reguleeritava primaarõhu klapp. Antud asjaolule vaatluse käigus terve päeva jooksul keegi menetlusoalistest tähelepanu ei juhtinud. Seadme ülesandeks on vähendada õhu juurdevoolu küttekoldele vastavalt katlavee temperatuurile, eesmärgiks on vähendada küttekulu ja pikendada kütte põlemisprotsessi, seade iseenesest ei saa põhjustada suitsutõmmet. Kohtule esitatud ja toimiku juures oleva katla kasutus- ja hooldusjuhendis kirjeldatakse seadme tegevust järgmiselt. Õhu etteandmise reguleerimine. Põlemiseks vajaliku õhu etteandmist reguleeritakse automaatse regulaatori abil, mis juhib katla võimsust sõltuvalt veetemperatuurist: primaarõhu etteandmine kambrisse muutub tuhakasti luugi avamisel või sulgemisel. Katlamüüja/tarnija, maaletooja lisab veel jämedas trükis ostjale vajaliku sõnumi – et erinevatel kütustel on erinevad karakteristikud, on skaalal üksnes informatiivne tähendus. Paikvaatlusel tuvastati veel järgmised katla omadusi iseloomustavad asjaolud. Teisel paikvaatlusel tuvastati, et küttevee temperatuur paagis tõuseb loomuliku kiirusega. Kütmise alustamisel 11.25 asetati ahju kuus halgu, paagi ülemise termomeetri näit 400; kell 11.57 paagi ülemise termomeetri veetemperatuuri näit 700, keskmise paagi mõõdiku näit 600, katla mõõdiku sama näit 900; kell 12.00 lisati teist korda puid (kuus halgu). Hageja esindaja väidab, et köetakse nagu tavaliselt. Vaatleja suitsu imbumist katlaruumi ei täheldanud. Suitsutõmme normaalne. Kell 13.00 asetati kolmas kord puid (kuus halgu), kell 14.15 veel kuus halgu. Ülemine paagi mõõdiku näit 860 ja keskmine 800, paagi alumise osas oleva vee temperatuuri kindlaks polnud võimalik teha mõõdiku puudumise tõttu. Vaatlusega tuvastati, et katel funktsioneerib normaalselt – paagis oleva vee töötemperatuur 800 saavutati 2 tunni ja 50 minutiga (kütmist alustati 11.25, temperatuur saavutati 14.15). Puuduseks katla juures oleks õhu etteandmise reguleerimise süsteemi mittetöötamine või puudulik töötamine või selle süsteemi käsitlemise mitteoskamine. Kohus ei tuvastanud, kas õhu etteandmise reguleerimise süsteem töötab või mitte. Igal juhul on võimalik süsteemi

5(9)

tööorganit vahetada. Näiteks, praegu müügil olevatel kateldel on täpselt sarnane süsteem, mis on toodetud firma Pakkens poolt Türgis, seega on see vahetatav. Süsteemi tööorganiks on, omamata sanitaartehnilisi ja soojustehnilisi eriteadmisi, ilmselt bi-metall, mis soooja vee toimel siis paisub ja liigutab õhuluuki. Puuduseks on veel nõrk suitsutõmme, selle küsimuse lahendamine on hageja pädevuses. Kohus tuvastas vaatlusel, et mingeid füüsilisi tõmmet takistavaid tegureid ei ole. Suitsutõmme on katla ja korstnalõõri vahel lahendatud kahe põlvega toruga. Ilmselt paraneb katla suitsu tõmme, kui see asendada umbes 45o nurga all oleva toruga, lisaks soovitab kostja veel tõmbeventilaatorit. Üldiselt teadaolevalt peaks olemasoleva korstna läbimõõdust ja kõrgusest normaalseks suitsutõmbeks piisama. Vastavalt katla tööjuhendile on piisav tõmme 15Pa (suitsutõmbe mõõtühik). Kohtu lõppjäreldus on, et katel ja katlamaja töötavad normaalselt, puudusi katla ja katlamaja töös ei esine, kostja töö vastab poolte vahel sõlmitud lepingu tingimustele. Vastavalt VÕS § 642 lõikele 1 vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise või kahjustamise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Vastutuse üle vaidlus poolte vahel puudub. Kogu vaidlus taandub katla tööle. Seega kuulub VÕS § 642 lg. 1 kohaldamisele. Vastavalt VÕS § 647 lõikele 1 loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Sama paragrahvi lg. 3 sätestab, et sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel ei pea tellija määrama töövõtjale täitmiseks täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. Nimetatud säte ei kuulu kohaldamisele, kuna kostjal pole vaja tehtud tööd parandada või ümber teha. Katla suitsutõmbe probleem tuleb lahendada hagejal, kuna korstna ehitas ja korstnat kasutab hageja. Vastavalt VÕS § 116 lõikele 1 võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Lisaks eeltoodule esinevad hageja arvates antud juhul ka VÕS § 116 lg. 2 punktides 2, 3 ja 5 nimetatud lepingust taganemise alused. Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks lepingut oluliselt rikkunud, seega hageja taganes lepingust alusetult. Vastavalt VÕS § 188 lõikele 1 taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kuigi hageja järgis seadusjärgset lepingust taganemise protseduuri, tuvastas kohus, et lepingust taganemine oli põhjendamatu, mistõttu ei oma asja lahendamisel tähtsust. Tulenevalt kohtu järeldustest ei tule hagejal VÕS § 189 lg. 1 ja lg. 2 p. 1 alusel tagastada kostjale katelt ja kostjal ei tule tagastada hagejale saadud raha. Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsus on 40 lehekülge pikk, kuid kohtu põhjendused on leheküljel 36 ühes lauses ja ülejäänud põhjendused on lehekülgedel 39 ja 40, kus sisulisi põhjendusi pole, on ainult lõppjäreldused. Ülejäänud kohtuotsuse moodustab hagi ja sellele esitatud vastus, kirjavahetus, kohtuistungite protokollid jne. muud toimiku materjalid, mis on otsusesse pandud ilma mingi analüüsi ja põhjendusteta. Kohtu järeldused ei lähe kokku ekspertide arvamusega. Kohtuotsus ei vasta TsMS §-des 438 ja 442 toodule. Poolte isikukoodid on ühesugused, otsusest puuduvad põhjendused ja viited tõenditele, mille alusel on kohus oma otsuse teinud. Kohus pole toonud ühtegi põhjendust, mille alusel ta hagejaga ei nõustu ja nõustub just kostjaga. Pole analüüsitud ei hagi ennast, selles toodud tõendeid ega hagi vastuväiteid, tunnistajate ütlusi jne. Täiesti tähelepanuta on jäetud hageja lõppteesid. Otsusest puuduvad

6(9)

osad, mida oleks konkreetselt võimalik analüüsida ja vaidlustada. Kohus on teinud ainult järeldused, kuid millistele tõenditele need tuginevad, pole võimalik aru saada. Hageja jääb nii oma hagi kui lõppteesides toodu juurde. Kohus pole otsuse tegemisel arvestanud, et eksperdid leidsid küll katla normaalselt paigaldatud olevat, kuid katel ei sobi ehitisse. Peale selle oli kostja kohustuseks enne katla paigaldust tutvuda ehitisega vastavalt katla kasutus- ja hooldusjuhendis toodud katla paigaldamise eeskirjadele. Samuti tõendasid paikvaatlused, et paigaldatud katel ehitises ei toimi. Kostja aga ilmus kohe katlaga kohale, et see paigaldada. Tähelepanu tuleb pöörata menetluses toimunule – määrused, kus kohtunik otsustas hakata mängima klienti, näitavad, et kohtul puudus siseveendumus asja lahendamiseks ja seetõttu ka asja lahendus venis. Oma siseveendumuse märkis kohus lk. 36, kuid lõppjäreldus ei lähe kokku siseveendumusega. Tõendeid analüüsitud ei ole ja pole aru saada, miks kohus otsustas oma siseveendumuse vastaselt. Kohtuotsuse kuulutamist on korduvalt põhjendamatult edasi lükatud, viimase paikvaatluse protokolli sai hageja alles ca 5 kuud peale selle toimumist pärast korduvaid nõudmisi. Vaidlustatud kohtuotsus ei vasta kehtestatud õigusnormidele. Vastustaja seisukoht Kostja leiab, et kuna apellatsioonkaebuse väited on üldsõnalised, siis ei vasta kaebus ilmselt TsMS § 633 lg. 3 punktide 1 – 3 nõuetele ja see on ebaõigesti menetlusse võetud. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele ka sisuliselt vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et otsuse tegemisel on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ning rikkunud menetlusõiguse norme, otsus tuleb seetõttu kooskõlas TsMS § 656 lg. 1 punktiga 5 ja lõikega 2 ning § 657 lg. 1 punktiga 3 tühistada, tsiviilasi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. TsMS § 656 lg. 1 p. 1 kohustab ringkonnakohut tühistama esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saatma selle uueks arutamiseks esimese astme kohtule muuhulgas siis, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus on olulises ulatuses põhjendamata ja seda ulatust ning muude menetlusnormide rikkumist arvestades ei ole ringkonnakohtul endal võimalik puudust kõrvaldada. Nii peab TsMS § 436 lg. 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. See eeldab, et kohtuotsuse põhjal oleks loogiliselt mõistetav, millistel kaalutlustel ja milliste õigusnormide alusel on kohtulahend tehtud. TsMS § 438 lg. 1 lause 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Sellest sättest tuleneb muuhulgas, et otsusest peab muuhulgas nähtuma, kuidas on kohus mingit õigusakti kohaldanud. Maakohtu otsus neile nõuetele ei vasta: otsus sisaldab omavahel seostamatuid materjale, see sisaldab vastuolulisi järeldusi ja selle põhjal ei ole loogiliselt mõistetav, millistel kaalutlustel on lahend tehtud. Maakohus ei ole hinnanud tõendeid ega tuvastanud asja lahendamiseks olulisi asjaolusid, üldsõnalised ja vastuolulised järeldused ei põhine faktilistel asjaoludel. Kohtu järeldused on sedavõrd vastuolulised, et nende kujunemist ei ole võimalik mõista. Nii on, näiteks, otsuse kohaselt kohtu siseveendumuseks, et hagejal tuleks katel kostjale tagasi anda ja kostjal maksta hagejale pool katla maksumusest, sellele tõdemusele järgneb aga sisulise põhjenduseta järeldus, et tuvastatuks tuleb lugeda, et lepingust taganemiseks pole hagejal alust. Paikvaatlust kirjeldades on kohus muuhulgas märkinud, et tuvastada ei õnnestunud, kas õhu etteandmise reguleerimise süsteem töötab või mitte ning et puuduseks on nõrk suitsutõmme, sellele järgneb aga järeldus, et katel ja katlamaja töötavad normaalselt.

7(9)

Maakohus märkis otsuses, et poolte vahel ei ole sisuliselt vaidlust ja murdis samas pead selle üle, kuidas teha kindlaks, kumma poole vastandlik väide katla töötamise kohta vastab tegelikkusele, mööndes seega siiski vaidluse olemasolu. Juba otsuse kirjeldav osa ei vasta TsMS § 442 lg. 7 lausele 1, mille kohaselt otsuse kirjeldavas osas märgitakse loogilises järjekorras lühidalt ja olulist sisu esile tuues esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid. Maakohtu otsusesse on vastuolus osundatuga valimatult, süstematiseerimata ja omavahel seostamata võetud poolte poolt esitatud menetlusdokumentide täielikud kirjeldused, nende poolt kogu menetluse kestel esitatud taotlused ja taotluste kohta esitatud seisukohad, kohtuistungite protokollid, sealhulgas tunnistajate ütlused koos neist igale esitatud küsimuste ja kohtuniku märkuste ning tõdemustega, vaatlusprotokollid, ekspertiisiaktide kirjeldused, erinevat tüüpi katelde teadmata kust võetud pildid ja töökirjeldused, kusjuures otsuse kirjeldav ja põhjendav osa ei erine oluliselt materjalide esitamise viisi poolest ning otsusest ei ole võimalik mõista, kuidas on otsuses esitatu seostatav vaidluse lahendamiseks tuvastada tulevate asjaolude või järeldustega. Otsuse põhjendav osa ei vasta TsMS § 442 lõikele 8, mille kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas; kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega; kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima; kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Nii ei sisalda vaidlusalune otsus üldse asjakohast sisulist põhjendust, tõendite hindamisest või poolte väidetele vastamisest rääkimata. Otsuse põhjendav osa sisaldab muuhulgas pildimaterjali, mille päritolu ja tähendust ei ole selgitatud, otsusele on täiendavate selgitusteta lisatud lisad 1 – 3, mille otsusele lisamise eesmärki ei ole selgitatud ning millele kui lisale ei ole otsuses ka viidatud. Kogu otsus on sedavõrd laialivalguv ja ebaloogiline, et selle põhjendusi ei ole võimalik mõista. Kolleegium leiab, et juba ainuüksi maakohtu otsuse vastuolulisus ja puudulikkus õigustab selle tühistamist ja tsiviilasja saatmist esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. TsMS § 9 lg. 3 eesmärgi kohaselt vaatab vaidluse esmalt läbi maakohus, vaidluse läbivaatamine sisaldab selle lahendamist otsusega (TsMS § 434), mis peab vastama seaduses sätestatud nõuetele (TsMS §-d 436, 438 ja 442). Menetlusosalisele on kaebeõiguse teostamine sisuliselt tagatud üksnes eeldusel, et kaevatav lahend vastab vähemalt kohtuotsusele seaduse kohaselt esitatavatele elementaarsetele nõuetele, nii et selle põhjal on üldjoontes mõistetav, millistel põhjendustel kohus hagi rahuldas või rahuldamata jättis. Eespooltoodud põhjendusel vaidlusalune otsus neile nõuetele ei vasta. Maakohus tuvastas ja pooled ka ei vaidle selle üle, et nende vahel oli suulises vormis sõlmitud töövõtuleping katla paigaldamiseks hagejale kuuluvasse ehitisse. Hagi on esitatud lepingu alusel tasutu tagastamiseks ning oma nõude on hageja rajanud väitele, et ta on lepingust taganenud kostja lepingurikkumise tõttu, mis seisneb töö mittevastavuses. Tellija poolt töövõtulepingu objekti lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel töövõtulepingust taganemise õiguse tekkimise eeldusteks on töö lepingutingimustele mittevastavus (VÕS § 641), töövõtja vastutus selle eest (VÕS § 642) ja töövõtja oluline lepingurikkumine (VÕS § 116 – 118 ühes §-s 647 sätestatud erisustega). Töövõtulepingu puhul on töövõtja poolt lepingutingimustele mittevastava töö tegemises seisneva rikkumise korral tellija peamine õiguskaitsevahend lepingu täitmise nõue (VÕS § 646), lepingust taganemine ning kahju hüvitamise nõude esitamine lepingu täitmise asemel on aga reeglina võimalik alles pärast tellija poolt töövõtjale puudustega töö parandamiseks täiendava tähtaja andmist ja selle tulutut möödumist või pärast töövõtjapoolset õigustamatut keeldumist töö parandamisest. Seega tuli vaidluse lahendamiseks tuvastada, kas töövõtja tehtud töö vastab lepingutingimustele (kas töö on puudusega); kui ei vasta, siis kas töövõtja suhtes saab kohaldada õiguskaitsevahendit (kas töövõtja vastutab puuduse eest); kui saab, siis kas hageja on valinud õige õiguskaitsevahendi (kas rikkumise olulisus õigustab täitmisnõude asemel lepingust taganemist ja kahju

8(9)

hüvitamise nõudmist, arvestades VÕS § 647 lõikes 1 sätestatud erisusi); kui on, siis milline on kahju suurus. Tuvastamaks, kas töövõtja tehtud töö vastab lepingutingimustele, tuleb esmalt tuvastada, millise konkreetse töö pidi töövõtja lepingu kohaselt tegema ja milline oli lepingupoolte kokkulepe selle kohta, millistele tingimustele peab see töö vastama. Maakohus seda, millised olid lepingutingimused ehk millistes vastastikustes kohustustes pooled töövõtulepingus kokku leppisid, ei tuvastanud: otsusest ei nähtu, millistele nõuetele, sealhulgas kvaliteedinõuetele pidi töö poolte kokkuleppe kohaselt vastama. Hagiavalduses esitatud väidete kohaselt pidi kostja vastavalt kokkulepitule iseseisvalt planeerima katlamaja ja soojavarustuse süsteemi, muretsema vajalikud ja sellele elamule sobivad seadmed, need paigaldama ja tagama valminud küttesüsteemi efektiivse toimimise vastavuses elamu vajadustega, samuti tegema ja esitama hagejale teostusjoonised ehk projekti (kd. I, tl. 4, 43, 102). Vastuses hagiavaldusele ei tunnistanud kostja taolisi kokkuleppeid ning väitis, et tegi töö hageja poolt välja valitud tehnilises versioonis hageja poolt esitatud konkreetse tellimuse alusel (kd. I, tl. 32, 65, 106). Seega erinesid poolte väited lepingus kokkulepitu osas oluliselt. Sellele vaatamata ei selgitanud maakohus eelmenetluses välja lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingupoolte ühist tegelikku tahet lepingu sõlmimisel, arvestades VÕS §-s 29 sätestatut (näiteks, lepingueelsete läbirääkimiste pidamist, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki, soojavarustuse süsteemi ehitusel mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust ning tavasid jmt.). Jätnud tähelepanuta vajaduse tuvastada poolte poolt suulises vormis sõlmitud lepingus kokkulepitu, ei pidanud maakohus vajalikuks ka juhtida eelmenetluses poolte tähelepanu lepingu sõlmimisega seotud faktiliste asjaolude esiletoomise ja olenevalt vastaspoole poolt esitatavatest vastuväidetest ka tõendamise vajadusele (TsMS § 392 lg. 1 punktide 3 ja 4 rikkumine). Tuvastamata seda, milles pooled kokku leppisid, ei ole võimalik teha järeldusi selle kohta, kas töö vastas lepingutingimustele või mitte. Sellele on tegelikult tähelepanu juhtinud ka kostja oma 4. mai 2009. a. menetlusdokumendis (kd. I, tl. 54, 64 - 65). TsMS § 351 lõigete 1 ja 2 nõudeid rikkudes ei arutanud maakohus neid asjaolusid nii faktilisest kui õiguslikust küljest ka pooltega läbi. Eespool on kolleegium põhjendanud, et otsuse puudulikkus iseenesest on piisav otsuse tühistamiseks ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmiseks. Lisaks sellele ei ole aga ringkonnakohtul võimalik asjas uut otsust teha ka seetõttu, et maakohus on olulises osas jätnud tuvastamata asja lahendamiseks tähtsate faktiliste asjaolude kogumi (TsMS § 656 lg. 1 p. 5) ega ole ka menetlusosalistega asjas olulisi vaidluse all olevaid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest arutanud (TsMS § 656 lg. 2 ja § 351 lg. 1) ning eelmenetluses menetlusosaliste faktilisi ja õiguslikke väiteid esitatud nõuete ja väidete kohta piisaval määral välja selgitanud (TsMS § 656 lg. 2 ja § 392 lg. 1 p. 3). Apellatsioonimenetluse eripära arvestades ei ole selles menetluses võimalik täita eelmenetluse ülesanded, mis maakohtu menetluses on olulises ulatuses jäänud täitmata. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul esmalt tuvastada, millistele tingimustele pidi kostjalt oodatav töö kokkulepitu kohaselt vastama, seejärel tuleb kindlaks teha, kas see töö nendele lepingutingimustele vastas ning kui ei vastanud, siis kas töövõtja selle rikkumise eest vastutab ning kas hageja on kasutanud õiget õiguskaitsevahendit. Menetluskulud tuleb menetlusosaliste vahel jaotada vastavalt vaidluse uue sisulise läbivaatamise tulemusele.

Margo Klaar

Ele Liiv

Malle Seppik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.