Kohtla-Järve XXX korteriühisuse valitseja Raissa Vares hagi Nadežda Bogoslavskaja vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
226,04 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 31. oktoobri 2013.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Nadežda Bogoslavskaja apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Nadežda Bogoslavskaja (IK45101172223), esindaja riigi õigusabi korras advokaat Anti Aasmaa Vastustaja (hageja) Kohtla-Järve XXX korteriühisuse valitseja Raissa Vares (IK 45008192214), lepinguline esindaja Anne Talviste (Condor Inkasso OÜ)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 31. oktoobri 2013.a otsus osaliselt, kostjalt hageja kasuks väljamõistetava summa suuruse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Nadežda Bogoslavskajalt välja Kohtla-Järve XXX korteriühisuse valitseja Raissa Varese kasuks võlgnevus summas 194,37 eurot (ükssada üheksakümmend neli eurot ja kolmkümmend seitse senti), sh põhivõlgnevus 162,70 eurot ja viivis 31,67 eurot.
2.Tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas ja teha selles osas uus otsus, millega jätta poolte asjas kantud menetluskulud kummagi poole enda kanda.
1.Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kummagi poole enda kanda. Nadežda Bogoslavskajale riigi õigusabi osutamisel tekkinud kulud jätta riigi kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Kohtla-Järve XXX korteriühisuse valitseja Raissa Vares esitas 07.03.2013 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja Nadežda Bogoslavskaja vastu võlgnevuse summas 194,37 eurot nõudes. Hagi asjaolude kohaselt on kostja korteriomandi asukohaga XXX Kohtla-Järvel omanik. Hageja valiti korteriomanike 18.10.2011 üldkoosoleku otsusega korterelamu valitsejaks. Kostja on jätnud tasumata talle osutatud teenuste eest. Võlg on tekkinud perioodil 01.07.2011 – 26.02.2013. Kostja ei soovi tasuda 2011 suvekuudel tarbitud soojusenergia eest võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi suurusega ja nõuab põhjendamatult ümberarvestuse tegemist. 26.01.2012 üldkoosoleku otsusega kinnitati XXX soojuse tarbimise, jaotamise ja tasumise kord, mille p. 4.5 järgi jaotatakse alates 26.01.2012 soojusenergia väljalülitamise perioodil soojuse tarbimine (nn „ussi“- vannitoa rätiku kuivatamise toru soojendamine) kõikide korteriomanike vahel võrdselt. Kostja põhivõlg on 162,70 eurot ja viivis 31,67 eurot.
29.05.2013.a ja 11.10.2013 toimunud kohtuistungitel täpsustas hageja oma nõuet ja selgitas, et kostja põhivõlg on 162,70 eurot (sh „ussikulud“ 101,05 eurot ja kõrgendatud tariifiga hoolduskulu 61,65 eurot). Põhinõue on 194,37 eurot ja viivis 31,67 eurot. Hageja nõuab võlgnevuse tasumist perioodi eest 2011 juuli kuni 2012 juuni.
2.Kostja vaidles hagile vastu. R.Vares valiti korterelamu valitsejaks alles 18.10.2011, seega puudub tal õigus hageda kostjalt võlgnevust tagasiulatuvalt alates 01.07.2011. Soojusenergia arvestus vastavalt kostja korteriomandi suurusele ei ole kooskõlas heade kommetega, sest kõikides korterites on nn „uss“ ühesuguse suurusega ega ole seotud korteri pinnaga. Seega ei ole põhjendatud, et keskmisest suuremate korterite omanikud peaksid üheselt määratletava kommunaalkulu eest maksma sisuliselt rohkem kui väiksemate korterite omanikud. Oma 18. mai 2013.a seisukohtades leidis kostja, et tal puudub kohustus ka hagis nõutud hoolduskulude eest tasumiseks, kuivõrd 2006. aastal tasusid majaelanikud sihtotstarbelisi makseid selleks, et paigaldada maja varuväljapääsudele uksed. Kostja on need maksed korrektselt tasunud. Samas neid uksi ei paigaldatud ja korteriühisuse valitseja tasus kogutud maksetest korterite nr-d 15 ja 28 võlgnevuse.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus leidis oma 31. oktoobri 2013.a otsuses, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 226,04 eurot, millest kohtuotsuse põhjenduste kohaselt moodustab 194,37 eurot põhivõlgnevus ja 31,67 eurot viivis. Kohus asus seisukohale, et hagetav võlgnevus tuleneb poolte vaidlusest rätiku kuivatamise toru nn „ussi“ eelsoojendamise tasu suurusest ja kostja poolt selle tasumisega viivitamise eest. Kohus leidis, et hageja kui Kohtla-Järve XXX korteriühisuse valitseja KOS §-de 20 ja 21 mõistes on õigustatud tulenevalt KOS § 21 p-dest 1 ja 5 kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõudma sisse ja rahuldama nõudeid ning teha volituse piires tehinguid, samuti esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud piires. Valitsejal on seega õigus esindada kohtus kõiki korteriomanikke ja mh esitada hagi korteriomaniku vastu hooldustasu sissenõudmiseks, olles nende ühiste huvide esindaja. Antud juhul on korteriomanikud lähtunud hoolduskulude tasumisel, sh rätiku kuivatamise toru eelsoojenduse tasu arvestamisel, kuni 26.01.2012 a-ni KOS § 13 lg-s1 ja AÕS § 75 sätestatust, s.o korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi suurusega. Kohus leidis, et hageja on põhjendatult arvestanud vannitoa rätiku kuivatamise toru nn „ussi“ soojendamise tasu vastavalt korteri suurusele. Vaidlust ei ole selle üle, et alates 26.01.2012 leppisid korteriomanikud kokku selles, et korterite vannitoas asuva rätiku kuivatamise toru soojendamise tasu arvestamisel kaldutakse kõrvale KOS § 13 lg 1 põhimõttest ja tasu muutub kõigile ühesuguseks sõltumata korteri suurusest (t lk 35-38 Soojuse tarbimise, jaotamise ja tasumise korra p.4.5). Kohus luges asjassepuutumatuks kostja väite, et ta on tasunud sihtotstarbeliselt ukse (hageja esindaja seletuste kohaselt katuse remondiks – II kd lk 11-12) paigaldamiseks 1000 krooni ja korteriühisuse valitseja on kasutanud seda raha mittesihipäraselt teiste korteriomanike võlgade tasumiseks. Kas sihtotstarbeliselt korteriomanike ühistes huvides ukse paigaldamiseks kogutud raha kasutati sihtotstarbe kohaselt, otsustab eelkõige korteriomanike üldkoosolek ja kostjal lasuva soojusenergia tasu võlgnevuse arvestamisel kohus seda vastuväidet ei arvestanud. Kohus ei nõustunud kostja vastuväitega, et valitsejal ei ole pädevust hageda kostja võlgnevust perioodi eest, mil R. Vares ei olnud veel valitud valitsejaks. KOS § 21 p 1 ja 5 tulenevalt on valitsejal pädevus korteriomanike nimel võlgnevust kostjalt sisse nõuda ja selleks ka kohtusse hagi korteriomaniku vastu esitada.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja N. Bogoslavskaja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu 31. oktoobri 2013.a otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on vaidluse all, kas hageja on arvestanud 2011.a. suveperioodil eest kütte tasu seaduslikul alusel. Kuivõrd hageja on keeldunud kostjale ümberarvestusi tegemast, on kostja ise teinud oma arusaama kohaselt vastavad arvestused ja tasunud hagejale; 2) ei ole põhjendatud hageja tuginemine KOS § 13 lõikele 1, kuivõrd see on vastuolus heade kommetega ja mõistlikkuse põhimõttega. Kõikides korteriomandites on nn „uss“ võrdse suurusega ega ole seotud korteri pinnaga. Sellises olukorras ei ole põhjendatud, et keskmisest suuremate korterite omanikud peaksid sama üheselt määratletava kommunaalkulu eest maksma sisuliselt rohkem kui väiksemate korterite omanikud. Nimetatu on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. Sellest on sisuliselt aru saanud ka kostja muutes 26.01.2012.a. üldkoosolekuga senist 2011.a. korda. Samas leiab kostja, et nimetatud üldkoosoleku otsus ei oma tagasiulatuvat jõudu; 3) kui üldkoosolekute otsused ei oma tagasiulatuvat jõudu, puudub printsiibis ka Raissa Varesel enesel nõudeõigus kostja vastu, kuivõrd tema valiti ühisuse valitsejaks alles 18.10.2011.a, mistõttu ei saa ta hakata tagasiulatuvalt nõudma kostjalt 2011.a. suvekuude võlgnevust; 4) vaidleb kostja endiselt vastu ka tasumata hoolduskulude nõudele. Korteriomanike ühisuse puhul on korteriomanike kui kaasomanike vahel eriline seadusjärgne võlasuhe, mille sisuks on mh AÕS § 72 lg 5 järgne õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Samuti sisustab seda võlasuhet AÕS § 72 lg 5 teine lause, mille järgi peavad kaasomanikud üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Lisaks võib ka nõuetekohaselt vastuvõetud otsuse täitmine võib erandlikel asjaoludel olla täielikult või osaliselt nii korteriühistuga kui ka selleta valitsetavas kortermajas eelkõige otsuse vastu hääletanud korteriomaniku suhtes vastuolus hea usu põhimõttega, mistõttu võib viimane sel põhjusel otsuse täitmisest keelduda (vt ka Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-28-11, p 16; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-11, p 11); 5) puudub kostjal eeltoodut arvestades kohustus nõutud ulatuses hoolduskulude tasumiseks, kuivõrd 2006.a. olid majaelanikud maksnud sihtotstarbelisi sissemakseid selleks, et paigaldada maja varuväljapääsudele uksed kokku summas 30 000 krooni (1917,35 eurot). Kostja tasus korrektselt nimetatud maksed (1000 krooni). Samas uksi kortermajale ei paigutatud ning korteriomanike ühisuse valitseja tasus nimetatud kogutud maksetest kortermaja 15 ja 28 korterite võlgnevuse sooja eest. Korteriomanike koosolekul nimetatud makset ei kooskõlastatud. Kostjale teadaolevalt on ka käesoleval ajal nimetatud korteriomanditel võlgnevused; 6) ei tegutse valitseja kõigi korteriomaniku huvides, kui nõuab uute sihtotstarbeliste maksete tasumist samas ei ole midagi teinud, et nõuda võlgu olevatelt korteriomanikelt kelle huvides kunagi soojuse võlg tasuti võlgnevuste tasumist.
5.Vastustaja ei esitanud apellatsioonkaebusele kirjalikku vastust.
6.Vastuseks ringkonnakohtu 4. septembri 2014.a määrusele jäi apellant seisukohale, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Apellant leiab, et hageja nõue oli ebaselge ning ainuüksi see asjaolu tingib maakohtu otsuse tühistamise. Apellant ei nõustu seisukohaga, nagu puuduks tal käesolevas menetluses võimalus esitada vastuväidet, et 2006.a kogutud sihtotstarbelisi rahalisi vahendeid kasutati mittesihipäraselt. Apellant palub jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Alternatiivselt tuleb isegi apellatsioonkaebuse mitterahuldamise korral jätta menetluskulud osaliselt hageja kanda (s.o poolte endi kanda). Hagiavalduse esitamise seisuga puudusid korteriühisuse valitsejal R. Varesel volitused korteriomanike esindamiseks ja alles 27.06.2013.a korteriomanike üldkoosoleku otsusega on kinnitatud hageja volitusi hagi esitamiseks. Seega on hageja ise põhjustanud algselt hagi läbivaatamata jätmise (maakohtu 13.06.2013.a määrusega) ja see tõi kaasa menetluse venimise.
7.Vastustaja täpsustas vastusena ringkonnakohtu 4. septembri 2014.a määrusele, et nõude summa moodustab 194,37 eurot, sh põhivõlg summas 162,70 eurot ja viivis 31,67 eurot. Majandamiskulude arvestamise alused on toodud 07.03.2013.a hagiavalduses ja selle lisades ning hageja jääb nende juurde. Hageja (vastustaja) on valmis kompromissi korras loobuma viivise nõudest ning andma kostjale võimaluse tasuda võlgnevus osade kaupa.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb kostjalt hageja kasuks väljamõistetud summa suuruse osas osaliselt tühistada. Maakohus mõistis kostjalt välja 226,04 eurot, kuigi hageja nõudis kokku üksnes 194,37 euro väljamõistmist. Seega on maakohus rahuldanud hagi 31,67 euro võrra hagiavalduses nõutuga võrreldes suuremas ulatuses, lisades hageja nõudesummale veel kord viivise summas 31,67 eurot. Sellega on rikutud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet. Ringkonnakohus peab võimalikuks teha asjas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja 194,37 eurot, mis sisaldab põhivõlgnevust summas 162,70 eurot ja viivist 31,67 eurot (kokku 194,37 eurot). Samuti tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ja teeb selles osas uue otsuse, millega jätab asjas kantud menetluskulud kummagi poole enda kanda. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
9.Maakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla summas 162,70 eurot ja kõrvalnõuded 31,67 eurot ja sellele lisaks jooksva viivise põhinõudelt (162,70 eurot) alates hagi esitamisest (07.03.2013.a) kuni põhinõude täitmiseni. Toimikus I kd lk 31-32 olevalt nõude arvestusest nähtuvalt on kostja võlgnevusena märgitud summa 194,37 eurot, millest 31,67 eurot moodustab viivis. Lisatud on selgitus, mille kohaselt koosneb põhivõlg kahest osast – 2011.a eest 101,05 eurot ja hooldustasu võlgnevus perioodi mai-september 2012 eest 61,65 eurot (kokku 162,7 eurot). 29.05.2013.a istungil selgitas hageja, et 2012.a viie kuu hooldustasu võlgnevus summas 61,65 eurot tulenes tariifide suurendamisest. 29.05.2013 kohtuistungil on hageja oma esindaja vahendusel avaldanud: „Hageja soovib vähendada nõuet, kuna kostja on osaliselt tasunud ja see 238 €, praegu nõue on 194,37 €. Periood, mille eest nõutakse, on 2011 juuli kuni 2012 juuni.“
10.Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu tsiviilasja materjalidest hageja taotlust või täiendust, millega hageja oleks üheselt mõistetavalt suurendanud oma esialgses hagiavalduses esitatud haginõuet (TsMS § 376 lg 4). Seega tuleb lähtuda sellest, et 29.05.2013.a istungil formuleeritud
haginõue vastab esialgsele hagile, mille kohaselt 194,37 suurusest nõudest moodustas 31,67 eurot viivis. Hageja kinnitas ka oma 26.09.2014.a ringkonnakohtule esitatud menetlusdokumendis, et nõude suuruseks on 194,37 eurot, millest 162,70 eurot moodustab põhinõue ja 31,67 eurot viivis.
11.Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue on eeltoodud suuruses põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Toimikus I kd lk 31-32 olevast nõude arvestusest nähtub selgitus, mille kohaselt koosneb põhivõlg kahest osast – 2011.a eest 101,05 eurot ja hooldustasu võlgnevus perioodi maiseptember 2012 eest 61,65 eurot (kokku 162,7 eurot). 29.05.2013.a maakohtu istungil selgitas hageja, et 2012.a viie kuu hooldustasu võlgnevus summas 61,65 eurot tulenes tariifide suurendamisest.
12.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt oli hageja õigustatud arvestama vannitoa nn rätiku kuivatamise toru soojendamise tasu võrdeliselt korteriomandi osaks oleva mõttelise kaasomandiosa suurusega. Niisugune arvestus vastas KOS § 13 lõikes 1 ja AÕS §-s 75 sätestatule. Põhjendatud ei ole apellandi (kostja) seisukoht, nagu oleks soojusenergia kulu arvestuse sidumine korteri pindalaga vastuolus heade kommete või hea usu põhimõttega. Alust ei ole asuda seisukohale, et nn „ussi“ soojendamise kulude proportsionaalne jaotamine oleks kahjustanud ebamõistlikult suurema pindalaga korterite omanikke (sh kostjat). Kolleegium nõustub hageja seisukohaga, et kostjal puudub seadusest tulenev õigus nõuda vaidlusaluse perioodi osas nn „ussi“ soojendamise kulude ümberarvestuse tegemist. Vaidlust ei ole selles, et alates 26. jaanuarist 2012.a on XXX korteriomanike üldkoosolek otsustanud asuda jaotama nn „ussi“ soojendamise tasu kõigi korteriomanike vahel võrdselt (soojuse tarbimise, jaotamise ja tasumise kord p 4.5, t II kd lk 38). See aga ei anna kostjale alust keelduda vaidlusalusel perioodil tasumast soojusenergia eest sel ajal kehtinud korra järgi, s.o võrdeliselt korteriomandi suurusega.
13.Ringkonnakohtu arvates on põhjendatud ka hageja nõue kõrgendatud hoolduskulu võlgnevuse, s.o 61,65 euro väljamõistmiseks. Kostja ei ole vaidlustanud hooldustasu suuruse kehtestamist korteromanike poolt. Kostja tugineb seisukohale, et hoolduskulude tasumiseks (hageja arvestuste kohaselt summas 61,65 eurot) ei ole tal kohustust, kuna 2006. aastal koguti sihtotstarbelisi makseid kokku summas 30 000 krooni (1917,35 eurot), kuid seda raha ei kasutatud tegelikult ettenähtud sihtotstarbel. Kostja väitel tasus ta omalt poolt 1000 krooni ehk 63,91 eurot.
14.Ringkonnakohtu arvates ei vabasta kostjat hoolduskulude tasumise kohustusest asjaolu, et kostja on korterelamu majandamiseks eelnevalt tasunud 63,91 eurot, mida kostja hinnangul ei ole kasutatud sihtotstarbeliselt. Kostja ei ole tuginenud niisugustele asjaoludele, mis võimaldaksid lugeda tal tekkinuks tagasinõudeõiguse 2006. aastal tasutud sihtotstarbeliste maksete osas. Kuna kostja ei ole tuginenud nõudeõiguse olemasolule hageja (või tema õiguseellase) vastu, puudub alus teostada tasaarvestust või kohaldada VÕS § 110 lõikes 1 sätestatud õiguskaitsevahendit.
15.Ringkonnakohus märgib, et korteriomanike ja valitsejaks nimetatud isiku vahel on omalaadne võlasuhe, mille üheks pooleks on valitseja ja teiseks pooleks korteriomanikud ühiselt. Seega tuleb korteriomanikel esitada ka oma võimalikud nõuded valitseja vastu ühiselt. Igal korteriomanikul individuaalselt ei ole õigust esitada valitseja vastu nõudeid, mis tulenevad valitsejalepingu väidetavast rikkumisest, sh korteriomanike poolt tehtud sissemaksete mittesihipärasest kasutamisest.
Korteriomandiseaduse § 15 lg 5 kohaselt on korteriomanikul, sh kostjal, õigus nõuda, et korteriomandi eseme valitsemine toimuks korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või, kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes. See hõlmab õigust nõuda, et kogutud sihtotstarbelisi makseid kasutataks ettenähtud eesmärkideks ja kõigi korteriomanike huvides, kuid nimetatud sättest ei tulene õigust nõuda tasutud summade tagastamist.
16.Ringkonnakohtu arvates ei esine käesolevas asjas niisuguseid erandlikke asjaolusid, mille põhjal tuleks asuda seisukohale, et kostjalt hooldustasu võlgnevuse sissenõudmine oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja enda väidete kohaselt tasusid sihtotstarbelisi makseid ka teised korteriomanikud, mitte üksnes kostja. Samuti ei ole põhistatud asjaolu, nagu kuuluks ainuüksi kostjale teiste korteriomanikega võrreldes oluliselt suurem korter, millest tulenevalt tema kohustused ühisuse ees oleksid teiste liikmetega võrreldes oluliselt suuremad.
17.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt alates 18. oktoobrist 2011.a korteriühisuse valitsejaks nimetatud R. Varesel on õigus esitada nõudeid, mis on tekkinud tema ametisse nimetamisele eelnenud ajal. Õigusaktidest ega XXX üldkoosoleku protokollidest ei tulene piirangud, nagu oleks korteriühisuse valitsejal õigus esitada üksnes niisuguseid nõudeid, mis on tekkinud tema ametiaja kestel. Niisugune lähenemine kitsendaks oluliselt korteriühistu liikmetel tekkinud võlgnevuste sissenõudmist ja kahjustaks seega ühisusse kuuluvate korteriomanike ühiseid huve.
18.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 162 lg 4 alusel tuleb asjas kantud menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Põhjendatud on apellandi (kostja) seisukoht, et kohtusse pöördudes puudus hagejal korteriomanike enamuse otsusega antud volitus hagi esitamiseks ning alles pärast hagi läbivaatamata jätmist (13.06.2013) kinnitas korteriomanike üldkoosolek 27.06.2013.a korteriühisuse valitseja R. Varese volitusi hagi esitamiseks kostja vastu, mis võimaldas kohtul menetlust jätkata. Samuti sõnastas ja esitas hageja oma nõude menetluses ebaselgelt ja eksitavalt, mis võis kaasa tuua ka maakohtu poolse eksimuse hagi rahuldamisel (s.o viivise kahekordses summas väljamõistmisel). Ringkonnakohtu arvates oleks eelnimetatud asjaoludel hageja menetluskulude kostjalt väljamõistmine kostja suhtes ebaõiglane ja ebamõistlik.
19.Ringkonnakohtu 6. veebruari 2014.a määrusega anti apellandile menetlusabi ja vabastati ta riigilõivu tasumisest summas 30 eurot. Apellant on tasunud ringkonnakohtu 6. veebruari 2014.a määrusega kindlaksmääratud riigilõivu osamaksed. Ringkonnakohus vabastab TsMS § 190 lg 7 alusel apellandi täiendava riigilõivu summas 30 eurot tasumisest riigituludesse. Viru Maakohtu 2. mai 2013.a määrusega on N. Bogoslavskajale antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Sellest tulenevalt jäävad N. Bogoslavskajale riigi õigusabi osutamisega kaasnenud kulud riigi kanda.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.