Võlaõigus › Võõrandamislepingud

ASJAOLUD JA HAGEJATE NÕUE

Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt kinkis hageja isa XXX 23.03.2012.a tema omandisse kuulunud Tallinnas, XXX asunud korteriomandi, mille reaalosaks oli eluruum nr 3 kostjale. Sama lepinguga seati kinkija kasuks nimetatud korteriomandile isiklik kasutusõigus. 10.10.2012. taganes XXX 23.03.2012.a sõlmitud kinkelepingust. Notariaalakti kohaselt on taganemise põhjuseks toodud asjaolu, et kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija vastu üles jämedat tänamatust. Kinkija ei ole soovinud avaldada ega täpsustada, milles seisneb kingisaaja poolt üles näidatud jäme tänamatus. 16.12.2013 esitas XXX hagi kostja vastu kingitud korteriomandi oma nimele tagasi saamiseks. XXX suri 10.01.2014.a. XXX elamus asuvad ja hilisemalt moodustatud korteriomandid on omandatud XXX vanemate järelt pärimisõiguse alusel ja tema kolme õe poolt. Kostja omandas korteriomandi oma emalt XXX pärimisõiguse alusel, mille tulemusena kostja omandisse kuulub kinnistusraamatu kande kohaselt alates 01.02.2010.a korteriomand nr 4, kinkija õepojale XXX korteriomand nr 1, kinkija õele XXX korteriomand nr 2 ning XXX omandisse jäi korteriomand nr 3. XXX kuulus veel hilisemalt elamu pööningu arvel välja ehitatud korteriomand mille ta võõrandas 3ndale isikule. Kostja elas mingi ajaperioodi XXX ning peale oma ema surma 2010 kolis XXX korterisse 4 tagasi. Vastavalt Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna poolt osaliselt väljastatud XXX terviseseisundit kajastavale epikriisile – haigusloole haigestus hageja isa 2009.a raskesse kopsuhaigusesse mil tal diagnoositi raske krooniline obstruktiivne kopsuhaigus emfüseemiga ja krooniline trombembooliline kopsuhaigus, (väljendus hingamispuudulikkuses), kopsutekkene südamehaigus, millega kaasnes kopsuarteri emboolia. Haigusloos kajastatud andmete kohaselt XXX tervislik seisund muutus järjest halvemaks kuna haigus aja jooksul süvenes ja muutus raskemaks. Raske haigusega oli ta korduvalt erakorraliselt haiglas ravil, kuhu ta raske seisundi tõttu toimetati kiirabiga. Hingamisvõimetusest tingitud õhupuuduse tõttu oli ta võimeline elama ainult hapnikuaparaadi abil hingamisega ning 2011.a lõpust oli ta praktiliselt voodihaige ja võimeline liikuma ratastooli abil. Temal diagnoositud kehaline haigus pärssis ja mõjutas tema ajutegevust ja psüühilist seisundit veelgi negatiivsemas suunas. See oli mõjutatud kehalise haigusega kaasnenud negatiivsetest elamustest ja ka võetud ravimitest. Tema füüsilisest ja sellega progresseeruvalt kaasnenud psüühilisest haigusest tingitud tervisliku seisundi tõttu oli XXX algselt sotsiaalkindlustusameti 01.02.2010.a otsusega tuvastatud sügav puue töövõime kaotusega 100% kuni 05.07.2012.a. Korduvekspertiisi alusel vastavalt sotsiaalkindlustusameti 13.07.2012.a otsusele nr 886233

tuvastati tal raske puue ja haigusliku seisundi halvenemine, mistõttu vajas ööpäevalist kõrvalabi füüsilistes toimingutes ning kehalise haiguse tulemusena kõrvalabi vajadus ka suhtlemisel. XXX oli oma seisundist tulenevalt kergesti allutatav manipulatsioonile, ei suutnud adekvaatselt oma tahet väljendada ega teha adekvaatseid otsuseid ega saanud aru kinkelepingu tähendusest ega sisust. Hageja on kindlalt veendunud, et isal puudus tahe enda korteriomandi kinkimiseks kostjale ning see oli tehtud temal esinenud psüühilise haigusliku seisundi tõttu. Nimetatud väidet tõendab ka asjaolu, et 19.05.2009.a. notariaalse testamendiga pärandas ta kogu oma vara oma kolmele lapsele. Kui isal oleks olnud tahe korteriomand kinkida kostjale, siis oleks ta tühistanud ka lastele tehtud testamendi, mida ta aga ei teinud. Hageja on seisukohal, et kinkeleping on tühine. Hageja leiab, et kui kohus ei nõustu, et XXX oli kinkelepingu sõlmise ajal piiratud teovõimega, siis esines XXX kinkelepingu sõlmimise ajal vaimutegevuse häire ning leping on tühine. Täiendavalt eeltoodule osutab hageja, et XXX oli 16.03.2012.a-21.03.2012.a haiglaravil. Tema haiguslik seisund sh psüühiline oli tol perioodil eriti raske. Ei tohiks olla kahtlust, et haiguse progresseerumisel ja peale haiglast tulekut on iga isiku psüühiline seisund, veelgi enam XXX eelkirjeldatud seisundist tulenevalt, häiritud ja ebaadekvaatne ning ajutegevus seotud mõtetega raskest haigusest. Kostja, olles ise meditsiinilise haridusega, kasutas seda võimalust ära, kallutades hageja isa ebaõigete selgituste ja tegelike asjaolude varjamisega korterit enda nimele kirjutama ja toimetades hageja isa notari juurde, kus kõnealune leping sõlmiti. Peale kinkelepingu sõlmimist 2012.a sügisel hakkas XXX teatud määral mõistma, et oli korteri ära kinkinud ja seetõttu ei ole korteri lastele testamendiga jätmine enam võimalik. Tema soov oli korter tagasi saada ja oma tegeliku tahte realiseerimiseks läksid nad koos hagejaga kinkelepingu tõestanud notari juurde, kus ta taganes lepingust. Kostja ei reageerinud kinnistu tagasi andmisele, mistõttu esitas XXX16.12.2013 hagi kohtusse korteriomandi tagasisaamiseks tuginedes sellele, et oli kinkelepingu teinud meeltesegaduses. Hageja leiab samuti, et kostja käitumine ja tegevus kinkelepingu sõlmimisel, samuti kinkelepingu eesmärk oli vastuolus heade kommetega. Kostja kasutas kinkelepingu sõlmimiseks ära XXX rasket haigust ja vahetult haiglast tulekut. XXX meenutuste kohaselt, tulles 21.03.2012.a haiglast koju, oli kostja talle rääkinud, et tema tädipoeg XXX soovib oma korteriomandit nr 1 ära müüa. Selleks, et seda osta on vaja laenu. Kuna XXX laenu ei anta, siis oleks vaja korter kostja nimele kirjutada. Ta saaks korteri tagatiseks andes laenu ja sellega ostaks XXX kuulunud korteri. Kuna elamu on kogu aega olnud XXX perekonna omandis, siis uued võõrad omanikud tekitaksid ja põhjustaksid tülisid. Negatiivsed asjaolud võõraste omanikega oli XXX läbi elanud suhetes XXX poolt müüdud katusekorruse korteri uute omanikega, kes seadsid talle piiranguid elamu hoovi kasutamisel ja enda remondi tegemisega põhjustasid XXX korteri lae sissekukkumise. Hageja rõhutab, et enne kinkelepingu sõlmimist suhtus kostja XXX heatahtlikult, käis sünnipäeval, tegi kingitusi ja kujundas positiivset suhet. Samas mingit hoolitsust ega abi ta XXX ei osutanud. Peale kinkelepingu sõlmimist minetas kostja kogu oma eelneva positiivse suhtumise kinkijasse. Enne kinkelepingu sõlmimist ei teatanud kostja XXX, et tema korteri nimele ümberkirjutamise tehinguks on kinkimine ning, et tal on juba suured laenud võetud ning tema korter on laenude tagatiseks panditud. Hageja leiab, et kostjal oli kinkelepingu sõlmimisel plaan saada endale XXX korter, et seda käsutada oma võlgade kustutamiseks ja/või maha müüa. Kinkelepingu projekti valmistas ette kostjale tuttav notar. Kinkijale XXX eelnevalt lepinguprojekti ei näidatud, tehingu tegelik sisu, eesmärk ja tagajärjed jäeti talle selgitamata. Hageja isa allkirjastas kinkelepingu olukorras, kus kostja oli loonud temas ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest. Hageja leiab, et käesoleval juhul on lisaks kostja heade kommete vastasele tegevusele lepingu sõlmimise eelselt ja sõlmimisel heade kommete vastane ka lepingute eesmärk ja leping ise. Kostjal oli otsene huvi ja eesmärk varjata kinkija laste eest sõlmitavat kinkelepingut ja saada korter kiiresti tasuta enda omandisse eesmärgiga alusetult rikastuda, kasutada seda XXX huvide vastaselt oma majanduslike eesmärkide saavutamiseks uute laenude tagatisena ja/või korteri

müügist saadud rahaga laenude tagastamiseks ning vältida kinkija laste poolt korteri omandamist pärimise teel. Hageja isal puudus igasugune tahe, vajadus ja mõistlik põhjendus oma korteri kinkimiseks kostjale. Kinkeleping on ilmselgelt kinkijale kahjulik. Tehing on heade kommetega vastuolus mh siis, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt kogenematusest või muust sellisest asjaolust (käesoleval juhul eelkirjeldatud asjaolud sh XXX haigus ja vahetult enne tehingut haiglaravilt tulek so sundolukorras) ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalus väljas. Kui esineb tehingust pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Hageja palub tuvastada XXX ja XXX vahel 23.03.2012 sõlmitud Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX Tallinnas, XXX asuva korteriomandi nr 3 võlaõigusliku kinkelepingu, isikliku kasutusõiguse ja asjaõiguslepingu tühisus. Kohustada kostjat andma asjaõiguslepingu sõlmimiseks vajalik tahteavaldus, millega Tallinnas, XXX korteriomand 3 läheb hageja ainuomandisse ning kohustada andma nõusolekud kinnistusraamatu kannete tegemiseks.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vastuse ja selle täpsustuse kohaselt hagi ei tunnista. Vaidlust ei ole selles, et 23.03.2012.a sõlmiti Tallinna notar Evelyn Roots poolt tõestatud kinkeleping ja asjaõigusleping, millega XXX kinkis korteriomandi asukohaga XXX , Tallinn kostjale ning XXX kasuks seati isiklik korteri kasutusõigus, mille kohta on tehtud märge kinnistusraamatusse. Vaidlus on selles, kas 23.03.2012 sõlmitud kinkeleping oli XXX tegelik tahe ning kas ta sai aru kinkelepingu olemusest ja tagajärgedest. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, mille alusel saaks tõendada ,et XXX oli piiratud teovõimega või otsustusvõimetu. Kostja kinnitab, et korteri kinkimise initsiatiiv tuli XXX. Tõele vastab, et XXX tegevuse mõte oli säilitada korteriomand perekonnale. Just seetõttu kinkiski XXX korteri kostjale. Ta ei usaldanud oma poega XXX seoses viimase kriminaalse ja kahtlaste tegevuste tõttu – pidevad võlad, arestitud arved ja varad. Hageja probleemsest minevikust ja olevikust saab lihtsalt ülevaate, kui tema nimi sisestada Google otsingumootorisse. Hageja ei ole XXX haiguslugusid läbi lugenud. XXX oli küll raske hingamispuudulikkus, kuid ta oli kõrvalise abita liikuv inimene, kuna 6-minutilise käimistesti jooksul läbis 240 m. Ühestki tõendist ei nähtu, et XXX oleks olnud psüühiliselt haige. XXX oli kopsuhaigus, millel ei ole mingisugust seost isiku vaimse seisundiga. Kostja kinnitab, et sisuliselt vajas XXX kõrvalist abi aga seda üldise olme ja majapidamise korraldamisel (talle oli vaja süüa valmistada, pesu pesta jne) ning raviskeemi järgimisel – hapnikuaparaadi kasutamine, inhalatsioon, ravimite võtmine jm. XXX ametlikuks hooldajaks oli seetõttu määratud tema õde XXX alates 01.08.2012.a, kelle juures XXX elas alates 2012, mitte aga tema poeg XXX, kes oleks võinud ja saanud ise isa hooldada. Kopsuhaigusest tulenevalt hingamispuudulikkuse tõttu läks XXX treppidest käimine raskeks ning kuna korter 3 oli elamiskõlbmatu asus XXX elama oma õe XXX juurde korterisse nr 2. XXX korteri nr 2 aitas kostja remontida koos oma õega nii, et XXX kui ka XXX saaks normaalsetes tingimustes elada. Kui hageja oleks tegelikult olnud oma raskelt haige isa elust, tervisest ja varast hooliv poeg ei oleks ta lasknud isal sellistes ebainimlikes tingimustes elada. Hageja huvi oma isa vastu tekkis siis, kui ta sai teada, et isa on kinkinud oma korteri kostjale. Sellest ajas hakkas hageja nii oma isa kui kostjat survestama. Kui hageja septembris 2012.a sai teada, et isa oli korteri kostjale kinkinud, käis XXX kostjat rahustamas, kuna hageja oli hakanud teda ähvardama, et ärgu muretsegu ning asjad peavad jääma nii nagu on. XXX soovis tegelikult, et kinkeleping jääks kehtima, kuna taganemisavalduses ei soovinud ta täpsustada ega avaldada milles seisneb kingisaaja jäme

tänamatus. Omaette märkimist väärib hageja enda poolt esitatud faktiväidete vastuolulisus. Nimelt, kui hageja tõsikindlalt väidab, et 23.03.2012 oli XXX täiesti teovõimetu, psüühiliselt haige, luululine, voodihaige ratastoolis vanur, siis kuidas suutis hageja 10.10.2012. ligi 7 kuud hiljem XXX notari juurde toimetada. Kostja kinnitab, et hageja väited nagu oleks kostja makseraskustes ning hageja isa korterit nr 3 oli tal vaja oma võlgnevuste katteks on täielik väljamõeldis. Kostjal ei ole kunagi olnud makseraskusi, ei ole mitte ühtegi hilinemisega tasutud arvet. Hageja on oma väljamõeldud skeemiga sidunud ka Taavet Uiga, kes ei teadnud kinkelepingust midagi ja kes ei ole kunagi soovinud müüa temale kuuluvat korteriomandit. Hageja poolt välja mõeldud skeem ja kogu hagiavaldus, saab peegeldada vaid tema enda rikutud meeleseisundit, eriti võttes arvesse, et teistel sugulastel on tema suhtes etteheiteid perekonna vara – vanaema maalide- salajases ja ebaseaduslikus realiseerimises. Kostja palub hagi rahuldamata jätta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hagi esitas 16.12.2013 XXX. 10.01.2014 XXX suri. 04.03.2014.a väljastas notar pärimistunnistuse, mille kohaselt on XXX pärijaks XXX. 18.03.2014.a määrusega lubas kohus XXX astuda menetlusse hagejana XXX asemel. I. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: -

-

Hageja isa XXX kinkis 23.03.2012.a tema omandisse kuulunud Tallinnas, XXX asunud korteriomandi, mille reaalosaks oli eluruum nr 3 kostjale. Sama lepinguga seati kinkija kasuks nimetatud korteriomandile isiklik kasutusõigus. 10.10.2012. taganes XXX 23.03.3012.a sõlmitud kinkelepingust. Notariaalakti kohaselt on taganemise põhjuseks toodud asjaolu, et kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija vastu üles jämedat tänamatust. Taganemise avalduse kohaselt ei soovinud kinkija avaldada ega täpsustada, milles seisneb kingisaaja poolt üles näidatud jäme tänamatus.

II. Võlaõigusseaduse § 259 lg 1 järgi kohustub kinkelepinguga üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. VÕS § 268 lg 1 järgi kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda käesoleva seaduse § 267 punktides 1-3 ettenähtud juhtudel. VÕS § 267 p 1 järgi võib kinkija lepingust taganeda kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu jämedat tänamatust. Kinkelepingust taganemiseks peavad olema täidetud nii formaalsed kui ka materiaalsed eeldused. Formaalne eeldus on vastavasisuline teade kingisaajale, mis hakkab kehtima alates teise pooleni jõudmisest. Taganemisavaldus kehtib aga ainult tingimusel, et täidetud on ka taganemise materiaalsed eeldused, milleks on lepingust taganemise õiguse aluste olemasolu.

Käesolevas asjast nähtuvalt, ei soovinud XXX kinkelepingust taganemisel avaldada ega täpsustada milles seisnes kostja jäme tänamatus, mille tõttu XXX kinkelepingust taganes. Kuna pole teada, mis oli kingisaaja käitumine, mida XXX jämedaks tänamatuseks pidas, siis on tõendamata ka lepingust taganemise õiguse aluse olemasolu. Kinkelepingust taganemine ei ole kehtiv. III. Hageja väidete kohaselt on kinkeleping tühine kuna XXX oli lepingu sõlmimise ajal piiratud teovõimega ja alternatiivselt otsusevõimetu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistlikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Kohus leiab, et TsÜS §-s 8 lg 2 loetletud piiratud teovõime aluste esinemise XXX puhul, ei ole asjas tõendamist leidnud. Vaimuhaiguse näol on tegemist haigusega, mis võib kesta lühemat või pikemat aega, nõrgamõistlikkuse puhul aga püsiva seisundiga. Kumbki nimetatu esinemine pole XXX suhtes tõendamist leidnud. Üheks aluseks, miks isiku teovõime võib olla piiratud on ka muu psüühikahäire, mis ei kujuta endast vaimuhaigust ega nõrgamõistlikkust, kuid millest tulenevalt on inimese psüühika siiski kestvalt nii häiritud, et ta ei suuda oma tegudest ega nende tagajärgedest adekvaatselt aru saada. Asja materjalidest nähtuvalt oli XXX algselt sotsiaalkindlustusameti 01.02.2010.a otsusega tuvastatud sügav puue töövõime kaotusega 100% kuni 05.07.2012.a ( I kd, tlk 124). Korduvekspertiisi alusel vastavalt sotsiaalkindlustusameti 13.07.2012.a otsusele nr 886233 tuvastati tal raske puue, millest tingituna vajab igal ööpäeval kõrvalabi söömisel, hügieenitoimingutel, riietumisel, liikumisel, suhtlemisel, juhendamist, järelevalvet. Hageja on leidnud, et nimetatu tõendab XXX psüühhilist haiguslikku seisundit. Kohus peab vajalikuks osutada, et piiratud teovõime kindlakstegemise aluseks olevad asjaolud on § 8 lg 2 ammendavalt loetletud, seega ei saa lugeda inimest olevaks piiratud teovõimega mingil muul põhjusel, näiteks, et ta ei tule oma elu korraldamisega toime füüsilise puude, vanuse või muu asjaolu tõttu. Hageja on jätnud tähelepanuta 13.07.2012.a otsuse millest nähtuvalt on ekspertarst XXX arvates XXX raske puue hingamispuudulikkusest, koormustaluvuse langus ja sellest tulenenud igapäevatoimingutes suurenenud kõrvalabi vajadus (I kd, tlk 126). Mingit vaimse tervisega seotud tagasilangust tuvastatud ei ole. 25.07.2012.a otsusest hoolduse seadmiseks ja hooldaja määramiseks ning hooldajatoetuse määramiseks (II kd; tlk 77-78) nähtub, et XXX seati hooldus, hooldajaks määrati XXX ning hooldaja ülesandeks oli abistada toidu toomisel ja valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutel, eluruumi korrastamisel ja asjaajamisel. Asja materjalidele lisatud epikriis (I kd, tlk 10) järgi oli XXX diagnoos 2013 seotud südame-, veresoonkonna- ja kopsuhaigustega. Statsionaarse epikriiside (I kd, tlk 121-122) järgi oli 2009.a diagnoositud XXX kopsudega seotud haigused. TsÜS § 11 lg 1 järgi piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. TsÜS § 13 lg 1 kohaselt tehing, mille isik tegi vaimuhaiguse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks.

Kuigi võib esineda ka olukord, kus inimene on sunnitud raske haiguse tõttu võtma ravimeid, mis võib tekitada talle raskusi oma tegude tähendusest aru saama on kohu seisukohal, et hageja väited XXX poolt 2012.a selliste ravimite tarvitamisest, mille tagajärjel ei saanud ta teha adekvaatseid otsuseid, on jäänud tõendamata. Hageja viitab käesolevas asjas sellele, et kinkeleping sõlmiti vahetult peale seda kui XXX haiglast tuli, osutades sellega kostja poolt hageja isa tervisliku seinundi ärakasutamisele. Asja materjalidele lisatud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla haigusloo väljavõttest (I kd, tlk 123) nähtub, et XXX hospitaliseeriti plaanilise haigena edasise raviskeemi täpsustamiseks. Patsiendi seisund haiglas olulise dünaamikata, 6-min käimistesti pikkus 240 m. Jätkab kodus korrigeeritud raviskeemiga. Näidustatud kombineeritud ravi sh O2 balloonid kodusesse ravisse. XXX haiguse diagnoosideks olid kopsuhaigus, hingamispuudulikkus, täpsustamata kopsutekkene südamehaigus ja kopsuarteri emboolia. Seega ei tõenda nimetatud tõend XXX otsusevõimetust peale haiglast koju naasmist. Kohus peab vajalikuks osutada, et ühegi tunnistaja ütlusest ei saa järeldada XXX esines vaimuhaigus, nõrgamõistlikkus või muu psüühikahäire kestvalt või ajutiselt. Hageja vande all antud seletustest nähtuvalt oli tema isa vaimuhaige, kuid ükski teine tõend asjas seda väidet ei toeta. Tunnistaja XXX ütlustest, kes XXX igapäevaselt koos elas, selgub vastupidine – XXX oli konkreetsete seisukohtadega ja arutlusvõimeline kuni detsembrini 2013. kui tema tervis märgatavalt halvenes sh tekkisid ka mäluga seotud probleemid. Asjaolu, et veel 2013.a mais oli XXX võimeline ennast selgelt väljendama on tõendatud tunnistaja XXX ütlustega. Kohus peab vajalikuks osutada, et kuigi ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ettemääratud jõudu, saab isiku psüühilist seisundit kõige veenvamalt tõendada siiski tuginedes psühhiaatrilise ekspertiisis väljendatud eksperdi arvamusele. Kohus tegi korduvalt hagejale ettepaneku ekspertiisi taotlemiseks, kuid hageja loobus sellest. Kohus leiab, et asja materjali juures olevad tõendid ei tõenda XXX piiratud teovõimet või otsusevõimetust vaidlusaluse kinkelepingu sõlmimise ajal. IV. TsÜS § 86 lg 1 järgi heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine, lg 2 järgi tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool peab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Arvestades hagis väljendatut e „ XXX meenutuste kohaselt hakkas kostja peale seda kui XXX21.03.2012. haiglast koju tuli rääkima nn mesijuttu. Kostja väitis, et XXX tahab korteriomandi nr 1 ära müüa. Kostja oli nõus korteri ostma, kuid selleks oli vaja pangalt laenu, laenu pidi saama siis kui XXX kirjutab oma korteri nr 3 kostja nimele. Kinkimisest juttu ei olnud. Kuna XXX ei tahtnud, et XXX korter läheks perekonnast välja oli ta kostja ettepanekuga nõus“, on kohus seisukohal, et hageja tugineb TsÜS §-s 94 sätestatud pettusele või TsÜS §-92 sätestatud eksimusele, kuivõrd hiljem selgus väidetavalt, et XXX oma korterit müüa ei tahtnud. TsÜS § 94 lg 1 järgi on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. TsÜS § 92 lg 1 järgi on eksimus ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest, lg 2 kohaselt tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud

isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. TsÜS § 99 lg 1 p 2 järgi võib tehingu tühistada pettuse või eksimuse korral – kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teada saamist. TsÜS § 98 lg 1 järgi toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. Tuleb osutada, et tühistamisavalduses ei pea viitama tehingu tühistamise täpsele õiguslikule alusele, piisav on, kui avalduses on välja toodud faktilised asjaolud, millest võib järeldada, millistel põhjusel tehing tühistada soovitakse. XXX kinkelepingut ei tühistanud. Kuna tehing ei ole tühistatud, siis on hageja leidnud, et tehing on tühine heade kommete vastasuse tõttu. Kohus leiab, et kuigi tehingu tühistamise alused näiteks pettus TsÜS § 94 ja eksimus TsÜS § 92 kujutavad endast ühtlasi ka heade kommete vastast käitumist on tehingu tühistamist väljendavad normid on erinormideks § 86 suhtes ning pettuse ja eksimuse aluste esinemisel saab kohaldada ainult erinorme, mitte tugineda §-le 86. Seega ei ole hageja väited, mille kohaselt viis kostja XXX tahtlikult eksimusse või pettis teda, ei ole põhjendatud. Hageja on tuginenud ka sellele, et kostja kasutas hageja haigusest tingitud erakorralist vajadust, sõltuvussuhet, kogenematust ja muud sellist asjaolu ära, soovides rikastuda hageja arvel ja saada majanduslikku hüve. Heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-08, p 23; 13. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 30). Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. Tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p 23). (p 20) Esiteks leiab kohus, et kostja poolt hageja erakorralist vajaduse, sõltuvussuhte, kogenematuse ja muu sellise asjaolu ärakasutamine ei ole tõendatud juba seetõttu, et tõendamata on nende asjaolude esinemine. Kohtu arvates on XXX ütlustega veenvalt tõendamist leidnud, et XXX teadis väga hästi, et läheb sõlmima korteriomandi kinkelepingut. Hageja väited, et XXX sõlmis lepingu teadmata selle sisust on täielikult tõendamata. Kohtu arvates on hageja jätnud ka tähelepanuta, et esiteks on kinkelepingu puhul üldjuhul tegemist olukorraga, kus kinkija kohustub kingisaajat tasuta rikastama. Seejuures on kinkelepingu puhul tavaliselt tegemist lepinguga, millega tihti täidetakse moraalseid kohustusi, mistõttu on õiguslikku regulatsiooni puhul arvesse võetud ka eetilise käitumise nõudeid sh võib kinkelepingu eesmärgiks olla lähedaste suhete toetamine ja/või mingi majandusliku huvi taotlemine. Poolte poolt avaldatust, poolte seletustest ja tunnistaja XXX ütlustest nähtub alljärgnev: XXX kinnistu kuulus perekond XXX ja peale vanemate surma pärisid nende järelt 4 last – 3 õde ja 1 vend e XXX. XXX ei soovinud, et perekonnale kuulunud maja läheks võõraste omandisse. Tunnistaja XXX ütlustega on tõendamist leidnud, et XXX arvates tema enda lapsed tema korteri vastu huvi ei tundnud ja ta kartis, et peale tema surma müüakse korter maha. Sellele viitab kohtu arvates ka tema 2009.a tehtud testament (I kd; tlk 119-120).Testamendi järgi parandas ta oma vara võrdsetes osades oma lastele. Sellise testamendi tegemiseks puudus igasugune vajadus, sest lapsed olidki seaduse järgi tema esimese järjekorra pärijad, perekonnaseisult oli XXX lahutatud. Testamendis aga pandi pärijatele kohustus võimaldada XXX eluaegselt elada tasuta pärandvara hulka kuuluvas korteriomandis asukohaga Tallinnas,

Kodu 15-3. 2009.a elas XXX majas perekond XXX 2 õde ja vend XXX. Kostja seletustest ja tunnistaja XXX ütlustest nähtuvalt tegi kostja tema emale kuulunud korteris nr 4 remondi ja asus sinna elama. Seejärel lasi kostja remontida ära XXX kuuluva korteri nr 2, kus sellejärgselt elasid kostja ema ja XXX. XXX elas korteris nr 3. Kostja ema suri 2011.a ja peale seda 2012 asus korterisse nr 2 elama XXX, kuna ta ei jõudnud enam trepist üles minna, tema korter oli sellises seisundis, et elektritoitega hingamisaparaati seal kasutada ei saanud. XXX elas vennaga samas korteris ja oli temale ametlikult määratud hooldaja. Kuni 2012.a keskpaigani külastasid XXX tema lapsed väga harva, peamiselt sünnipäevadel, XXX käis ka teistel aegadel, nagu nähtub XXX ütlustest. Kuna XXX kuulunud korter oli kohutavas olukorras, elamiskõlbmatu (II kd, tlk 18-22), soovis ta, et ka see korter remonditakse. Kostja seletustest nähtub, et ta teadis, et koos korteriga kaasneb talle ka kohustus see korter korda teha. XXX kinkis korteri kostjale paludes samal ajal, et tema lastele sellest ei teatata. Seda kinnitas nii XXX oma ütlustega, kui kostja oma seletustega ning ka hageja ise on sellele tuginenud. Hageja seletustest nähtub samuti, et kinkelepingust talle enne isa ei rääkinud, kui ta ise küsis. Hageja sai 2012.a suvel kinkelepingust teda, väidetavalt siis, kui läks kinnistusraamatu andmeid kontrollima. Seejärel hakkas ta tihedamini isa külastama ja nõudma kinkelepingu nn tagasipööramist. See nähtub tunnistaja XXX ütlustest. Tunnistaja XXX ütlustest nähtub ka see, et XXX lootis, et kinkelepinguga seotud asi rahuneb. Hageja seletustest nähtuvalt pani ta notari juures aja kinni ja teatas, et tuleb kinkelepingust taganemine ja viis isa notari juurde. Notar selgitas taganemise aluseid ja notari soovitusel pandi taganemise aluseks jäme tänamatus. Lepingu heade kommete vastasuse hindamisel tuleb arvestada kogumis kõiki sellega seotud olulisi asjaolusid, mh nii lepingu sisu kui ka lepingu sõlmimise asjaolusid, poolte ettekujutusi, ajendeid ja eesmärke. Arvestades kõiki esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab kohus, et XXX poolt sõlmitud kinkeleping ei ole vastuolus heade kommetega. XXX sõlmis kinkelepingu ühelt poolt huvist, et korter jääks perekonda ja teiselt poolt huvist, et see korda tehakse e, et kogu maja remonditakse. Kostja oli oma tahet maja eest hoolitseda ja seda remontida näidanud ning elades samas majas abistas igapäevastes asjades vajadusel nii XXX kui ka XXX . Seega oli kinkelepingu eesmärgiks nii lähedaste suhete toetamine kui ka majanduslik huvi, mis tavapäraselt ongi kinkelepingu sõlmimise eesmärgiks.

MENETLUSKULUD

Arvestades asjaolu, et hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata, siis tuleb hageja menetluskulud jätta tema enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Hageja on 02.05.2014.a määrusega antud menetlusabi ja vabastatud ta riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel summas 850 eurot, kuna hagi hind on 50 000 eurot. TsMS § 190 lg 4 järgi, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi

rahuldamata jätmisel menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Käesolevast asjast nähtub, et hagi jäi rahuldamata. Seega tuleb hagejal riigilõiv tasuda riigituludesse. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.