1.Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Eesti Inkasso OÜ hagi Veronika Zõkova vastu võla väljamõistmiseks.
2.Mõista Veronika Zõkova’lt Eesti Inkasso OÜ kasuks 11.07.2013 sõlmitud laenulepingu alusel välja põhivõlg 350 (kolmsada viiskümmend) eurot, intress 57 senti ning sissenõutavaks muutunud viivis 17 (seitseteist) eurot ja 61 senti kokku 368 (kolmsada kuuskümmend kaheksa) eurot 18 senti.
3.Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata (intressinõue 95 eurot 60 senti ja viivisenõue 315 eurot 80 senti).
5.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta hageja menetluskuludest 47% kostja kanda ja 53% hageja enda kanda; kostja menetluskulud jätta kostja kanda.
7.Mõista Veronika Zõkova’lt välja menetluskulu 94 (üheksakümmend neli) eurot Eesti Inkasso OÜ kasuks.
8.Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS 1741 lg 4). Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Käesolevas asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
KIRJELDAV OSA
1.TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.
KOHTU PÕHJENDUSED
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt, kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 25.09.2014. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
4.Hagiavalduses tulenevalt sõlmisid SNEL Grupp OÜ ja kostja interneti teel 11.07.2013 laenulepingu nr 20130711021 (edaspidi laenuleping), mille alusel andis SNEL Grupp OÜ kostjale üle 350 eurot. Hagiavalduse kohaselt ütles SNEL Grupp OÜ laenulepingu 24.10.2013 üles põhjusel, et kostja ei olnud, vaatamata korduvatele hoiatustele, tasunud laenu osamakseid. SNEL Grupp OÜ loovutas 8.11.2013 laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt enda kasuks laenulepingu alusel välja põhivõla 350 eurot, intressi 96,17 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise 333,41 eurot.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 25.02.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.
6.Kohus leiab, hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 alusel tühine. Riigikohus on leidnud, et krediidilepingu tühisuse kohta käivate erisätete (TsÜS § 86 lg-d 2 ja 3) olemasolu ei välista krediidilepingu tühisuse võimalust TsÜS § 86 lg 1 alusel. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. TsÜS § 86 lg-t 1 on võimalik kohaldada juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Riigikohtu hinnangul võib vähemalt eelduslikult olla sellise olukorraga tegemist, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt Riigikohtu 5.03.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22).
7.Hageja ja kostja vahel 11.07.2013 sõlmitud laenulepingu krediidi kulukuse määr on 246,03% (tl 29). Krediidi andmise ajal oli Eesti Panga viimati, so juunis 2013, avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 32,65%. Hageja ja kostja sõlmitud laenulepingu järgne krediidi kulukuse määr ületab seega Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määra enam kui seitse ja pool korda. Hageja ei ole hagis välja toonud asjaolusid, mis lükkaksid ümber eelduse, et vastastike kohustuste osas sel määral tasakaalust väljas olev leping on heade kommete vastane. Kohtu hinnangul ei piisa selle eelduse ümberlükkamiseks ainuüksi hagis välja toodud asjaolust, et laenuandja tegi kostja maksevõime analüüsi veendumaks, et kostja ei tee tehingut tulenevalt oma sundolukorrast ning et taotletav laen on kostjale jõukohane.
8.Kuna hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on eeltoodust tulenevalt TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine, tuleb anda hageja nõuetele hinnang alusetu rikastumise sätete alusel (Riigikohtu 5.01.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 38).
9.Kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel TsÜS § 86 lg 4 järgi õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi, makstes intressi võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 lgs 1 sätestatud suuruses. Kuna kostja ei ole hagejale laenusummat tagastanud hiljemalt 8.11.2013, siis on hagejal VÕS § 1028 lg 1 alusel alates sellest kuupäevast õigus nõuda kostjalt üle antud laenusumma, so 350 euro, tagastamist. Hagejal on lisaks õigus kostjalt nõuda raha kasutamise eest intressi VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras ning alates põhivõla lepingujärgse tagastamise kuupäevast tagastamata põhivõlalt sissenõutavaks muutunud viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.
10.Arvestades eeltoodut, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 350 eurot, VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras intress 57 senti (350 eurot*0,5%*120/365) kuni võla tagastamise kuupäevani 8.11.2013 ning sissenõutavaks muutunud viivis 17 eurot ja 61 senti (350*8,5%*53/365 + 350*8,25%*168/365) alates 9.11.2013 kuni 17.06.2014.
11.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 47% ulatuses.
12.Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 245 eurot, sh riigilõiv 125 eurot ning esindajakulu 120 eurot. Hageja on nimetatud avalduses märkinud, et hagejale osutatud õigusabiteenus hõlmab hagiavalduse koostamist ja kohtule esitamist ning vajadusel kohtus esindamist. Hageja õigusabikulu on 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20 eurot (tl 43).
13.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 6 ning võttes arvesse asjaolu, et hageja ei ole kinnitanud, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada leiab kohus, et hageja esindajakulu 120 eurot ei ole põhjendatud käibemaksu sisaldavas, so 20 euro, osas. Arvestades asjaolu, et hagejale osutatud õigusabiteenus hõlmab lisaks hagiavalduse koostamisele ja selle kohtule esitamisele ka vajadusel hageja kohtus esindamist ning et hageja kohtus esindamise ei ole osutunud vajalikuks, siis on kohtu hinnangul põhjendatud hageja esindajakulu 75 eurot.
14.Hageja menetluskulud kokku käesolevas asjas on seega 200 eurot (125 + 75). Kohus jätab TsMS 163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 47% kostja kanda ja 53% hageja enda kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 94 eurot. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.