Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Margo Klaar ja Ele Liiv OÜ MANGELBERT hagi AK vastu võla väljamõistmiseks
Kohtuasi Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
262 037 eurot ja 76 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.03.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Mangelbert apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): OÜ MANGELBERT (registrikood 10536612, asukoht Vasara 50D, Tartu), tehinguline esindaja advokaat Grete Lind Vastustaja (kostja): AK (sünd. XX.XX.XXXX, elukoht XXXXXXXXXXXX XX, XXXXXX X,
XXXXXX
XX,
XXXXXX,
XXXX XXXXXXXXXX), tehinguline esindaja advokaat Katrina Juhkami Kolmas isik: Intralist Osaühing (registrikood 11342850; äriregistrist kustutatud 24.03.2014) Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 14.03.2014 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja, OÜ MANGELBERT kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kohtu selgitused: 1(10)
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Asjaolud ja hageja nõue
1.04.03.2008 esitas OÜ MANGELBERT (hageja) Harju Maakohtule hagi AK (kostja) vastu 262 037, 76 euro suuruse põhivõla ning viivise summas 28 800, 19 eurot väljamõistmiseks, samuti viivise väljamõistmiseks alates 01.10.2009 määras 0, 025% päevas põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni väljamõistmiseks.
Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmisid OÜ Concordia ja kostja 27.02.2007 müügilepingu, millega OÜ Concordia müüs kostjale OÜ Viru Veski osa nimiväärtusega 15 000 krooni. Kostja kohustus osa eest tasuma 4 100 000 krooni. 07.02.2008 sõlmisid OÜ Concordia ja hageja nõude loovutamise lepingu, mille alusel loovutas OÜ Concordia OÜ Viru Veski osa müügilepingust tuleneva müügihinna nõudeõiguse hagejale. Kostja ei ole müügihinda tasunud. Müügilepingu järgi on tasumisega viivitamisel müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,025% päevas tähtajaks tasumata summalt.
Täiendavalt märkis hageja, et kostja ei ole tõendanud, et tal oli OÜ-ga Concordia ja Intralist Osaühinguga (OÜ) kokkulepe, et Intralist OÜ rahuldab OÜ Concordia nõude kostja vastu. Samuti on tõendamata, et Intralist OÜ poolt OÜ-le Concordia ülekantud 4 100 000 krooni on tasutud just osa müügilepingust tuleneva kostja kohustuse täitmiseks. Pealegi, kuna osa müügilepingust tulenev müügihinna tasumise nõue oli loovutatud hagejale, siis loetakse kohustus täidetuks üksnes juhul, kui tasumine on toimunud hagejale. Hagejale nõuet täidetud ei ole. Samuti on paljasõnaline kostja väide, et teda peteti lepingu sõlmimisel. Müügileping ei ole ka vastuolus heade kommetega.
Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu. Müügilepingust tulenev OÜ Concordia nõue kostja vastu on rahuldatud Intralist OÜ poolt. Seega puudus OÜ-l Concordia nõue, mida ta oleks saanud hagejale loovutada.
2(10)
Kostjat peteti müügilepingu sõlmimisel. Kostjale loodi ebaõige ettekujutus, et ta saab OÜ Viru Veski kaudu registriosadesse nr 476831 ja 1608531 kantud kinnistute omanikuks. Tegelikult ei kuulunud eelnimetatud kinnistud OÜ-le Viru Veski. Samuti ei kasutatud kostja poolt juba eelnevalt tasutud summasid kinnistute väljaostmiseks. Võõrandamisleping on tühine ka heade kommetega vastuolu tõttu, kuna lepingust tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on ebamõistlikult tasakaalust väljas.
Kolmanda isiku seisukoht
6.Intralist OÜ avaldas, et hageja oli nõus, et 4 100 000 krooni kantakse üle OÜ-le Concordia. Maakohtu otsus
7.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid OÜ Concordia ja kostja 27.02.2007 müügilepingu, millega OÜ Concordia müüs kostjale OÜ Viru Veski osa (nimiväärtusega 15 000 krooni) hinnaga 4 100 000 krooni. Kostja kohustus müügihinna tasuma osamaksete kaupa alates 17.02.2008 kuni 27.12.2008. Müügilepingu p. 2.3 kohaselt oli tasumisega viivitamise korral müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,025% tähtajaks tasumata summast päevas.
27.02.2007 sõlmisid AS GMP Grupp, OÜ Concordia ja OÜ Viru Veski võlaõigusliku hüpoteegi seadmise lepingu, millega AS GMP Grupp kohustus seadma Linnasetehase kinnistule (registriosa nr 476831) OÜ Concordia kasuks hüpoteegi summas 5 000 000 krooni. Lepingu kohaselt on hüpoteegiga tagatud OÜ Concordia kõik nõuded kostja vastu, mis tulenevad OÜ Concordia ja kostja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. 25.02.2007 sõlmisid AS GMP Grupp ja OÜ Concordia hüpoteegi sissekandmiseks asjaõiguslepingu (p 4.1).
10.07.02.2008 on ühtses notariaalses dokumendis sõlmitud kinnistute müügileping, hüpoteegi loovutamise leping, hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise kokkulepe, ühishüpoteegi seadmise leping, nõude loovutamise leping ja asjaõigusleping. Lepingute osapoolteks on Intralist OÜ, hageja, Aktsiaselts (AS) Hansapank ja OÜ Concordia. Selle lepingu p 4.1 kohaselt loovutab OÜ Concordia 25.04.2007 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud hüpoteegi AS-ile Hansapank ning seoses hüpoteegi loovutamisega on Intralist OÜ kohustatud rahuldama hüpoteegiga tagatud OÜ Concordia nõuded ja kandma lepingu sõlmimise päeva jooksul 4 100 000 krooni OÜ Concordia kontole.
11.07.02.2008 lepingus sisaldub ka kinnistute müügileping, millega Intralist OÜ müüs hagejale Linnasetehase raudtee kinnistu (registriosa nr 1608531) ja Linnasetehase kinnistu (registriosa nr 476831) kokku 15 500 000 krooni eest. Selle lepingu p 2.4 kohaselt on müügihinnast 4 100 000 krooni hoiustatud notari kontole ja lepingupooled lepivad kokku, et notar edastab hoiustatud raha lepingu sõlmimise päeva jooksul Intralist OÜ palvel OÜ Concordia kontole. Notar Tiit Sepa kontoväljavõttest selgub, et 4 100 000 krooni on OÜ-le Concordia 07.02.2008 edastatud.
12.Ülaltoodud lepingutest koosmõjus tuleneb, et Intralist OÜ on 07.02.2008 täitnud kostja kohustuse tasuda OÜ-le Concordia 4 100 000 krooni. Selle summa tasumisega ei saadud täita muud kohustust, kui 27.02.2007 osa müügilepingust tulenevat kostja müügihinna tasumise kohustust, kuna muidu ei oleks OÜ Concordia loovutanud hüpoteeki AS-ile Hansapank. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 78 lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust, või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse 3(10)
osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest.
13.07.02.2008 lepingus sisaldub ka nõude loovutamise leping (p-s 5), millega OÜ Concordia andis hagejale üle OÜ Concordia ja kostja vahel 27.02.2007 sõlmitud OÜ Viru Veski osa müügilepingust tuleneva müügihinna nõudeõiguse.
14.VÕS § 169 lg 1 sätestab, et kui võlgnik täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale ja ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest teadma, loetakse, et ta on kohustuse täitnud õigele isikule. Tõendatud ei ole, et kostjale oleks 07.02.2008 teatatud nõude loovutamisest või et ta oleks pidanud nõude loovutamisest teadma. Samuti ei olnud kostja 07.02.2008 sõlmitud lepingute osapooleks. Eeltoodust tuleneb, et kostja kohustuse täitmine Intralist OÜ poolt on toimunud õigele isikule.
15.Kuna kostja kohustus täideti VÕS § 169 lg 1 alusel õigele isikule, siis on 27.02.2007 osa müügilepingust tulenev kostja müügihinna tasumise kohustus kohaselt täidetud. Seega ei saa hageja nõude loovutamise lepingule tuginedes nõuda kostjalt osaühingu osa müügihinna tasumist.
16.Arvestades, et kohus tuvastas, et kostja kohustus on täidetud, siis puudus maakohtu hinnangul vajadus käsitleda kostja väideteid, mis puudutavad pettust ning tehingu tühisust. Apellatsioonkaebus
17.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada või saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
18.Käesolevas asjas ei saa lugeda, et Intralist OÜ on täitnud kosja kohustuse, sest ostuhinna tasumise nõue oli loovutatud hagejale ja ei ole tõendatud, et Intralist OÜ tasus kostja kohustuse. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele; lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Osa müügilepingust nähtuvalt kohustus kostja tasuma OÜ-le Concordia osa ostuhinna 4 100 000 krooni osamaksete kaupa perioodil 27.02.-27.12.2008. Seega oli kostja kohustuseks tasuda OÜ-le Concordia osa ostuhind osamaksete kaupa märgitud perioodil.
19.VÕS § 78 lg 1 kohaselt, kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Isegi juhul, kui kostja ei pidanud osa ostuhinna tasumise kohustust täitma isiklikult, ei saa lugeda Intralist OÜ soovil OÜ Concordia kontole notari deposiitkontolt tehtud 4 100 000 kroonise ülekandega, et osa müügilepingust tulenev kohustus oleks täidetud, sest Intralist OÜ ei ole määranud, et 4 100 000 krooni ülekandmisega täidetakse kostja osa müügilepingust tulenev kohustus, st Intralist OÜ ei ole teinud vastavat tahteavaldust, ning OÜ Concordia oli kostja vastu oleva nõude loovutanud hagejale.
20.Tõendatud ei ole, et 4 100 000 krooni kandmisega OÜ Concordia kontole on täidetud kostja osa müügilepingust tulenev ostuhinna tasumise kohustus. Selleks, et saaks lugeda kohustuse täidetuks, peab olema konkreetselt selge, milline (sh kelle) kohustus täidetakse ja kolmas isik peab olema avaldanud selleks tahet. 4(10)
21.Esitatud ei ole ühtegi tõendit, mis kinnitaksid, et täideti kostja osa müügilepingust tulenev kohustus. Lepingu punktist 4.2 nähtub, et alates lepingu sõlmimisest ei taga loovutatud hüpoteek enam hüpoteegi loovutaja nõudeid müüja ega kolmandate isikute vastu. Nimetatud lepingupunkt ei kinnita, et oleks täidetud kostja ja OÜ Concordia vahel sõlmitud osa müügilepingust tulenev kostja ostuhinna tasumise kohustus. Samuti nähtub lepingupunktist, et OÜ-l Concordia oli nõudeid ka Intralist OÜ vastu. Juhul, kui Intralist OÜ oleks täitnud kostja kohustuse, siis oleks ka lepingusse selgesõnaliselt märgitud, et Intralist OÜ täidab kostja osa müügilepingust tuleneva kohustuse ja OÜ Concordia ei oleks nõuet samas lepingus hagejale loovutanud, samuti ei ole ülekandesse märgitud, et täidetakse kostja kohustus. 07.02.2008 lepingu sõlmimise ajaks ei olnud kostja kohustus veel sissenõutavaks muutunudki ja kuivõrd OÜ Concordia loovutas osa müügilepingust tuleneva nõude hagejale, siis on tõendatud, et 07.02.2008 lepingu alusel ei täidetud kostja osa müügilepingust tulenevat kohustust. Samuti on ebausutav olukord, et Intralist OÜ maksis temale kuuluvast rahast 4 100 000 krooni kostja kohustuse katteks, ilma et oleks kostjalt korraldust saanud.
22.Esitatud ei ole tõendit, et kostja palvel oleks Intralist OÜ kostja osa müügilepingust tuleneva kohustuse täitnud, vastupidi, kostja oli aastaid asja menetluse raames seisukohal, et osa müügileping on tühine või kuulub tühistamisele. Seega tuleb asuda seisukohale, et täideti muu kohustus kui kostja kohustus.
23.Kuivõrd kostja ei esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et rahaülekandega OÜ Concordia kontole täideti tema kohustus, siis ei ole tõendatud, et 4 100 000 krooni kandmisega OÜ Concordia kontole rahuldati OÜ Concordia osa müügilepingust tulenev nõue kostja vastu. Seega on tõendamata, et Intralist OÜ on täitnud kostja kohustuse. Asjas esitatud tõenditest lähtuvalt ei saanud kohus asuda seisukohale, et kostja kohustus on täidetud. Kohus on pelgalt viidanud, et lepingud koosmõjus tõendavad kohustuse täitmist, kuid nimetatud viide ei ole käsitletav kohtuotsuse põhjendusena tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 1 mõttes. Samuti ei ole kohus põhjendanud, mispärast ta jättis eelpoolnimetatud hageja väited tähelepanuta.
24.Kohtu järeldus, et 4 100 000 krooni kandmisega OÜ Concordia kontole täideti kostja kohustus, mitte muu kohustus, sest muidu ei oleks OÜ Concordia loovutanud hüpoteeki pangale, on ebaõige ja ei tulene loogiliselt hinnatud tõenditest. Nimelt lepingu punktist 5 nähtub, et OÜ Concordia loovutas kostja vastu oleva nõude hagejale – hageja sai nõude omanikuks, mistõttu puudus OÜ-l Concordia enam huvi kostja vastu oleva nõude ja seda tagava väidetava hüpoteegi vastu. OÜ-l Concordia alates 07.02.2008 kostja vastu osa müügilepingust tulenevat nõuet ei olnud, sest OÜ Concordia oli selle hagejale loovutanud. Hüpoteegi loovutamine ei tähenda asjaolu, et hüpoteegi aluskohustused oleksid täidetud. Tulenevalt eeltoodust jättis kohus kohaldamata VÕS § 76 ja seetõttu luges ebaõigesti kostjapoolse osa müügilepingust tuleneva kohustuse täidetuks.
25.Kohtu järeldus, justkui asjaolu, et OÜ Concordia loovutas hüpoteegi pangale, kinnitab kostja kohustuse täitmist, on ebaõige ja ei tulene loogiliselt hinnatud tõenditest. Hüpoteegi võib loovutada ka juhul, kui nõue antakse üle uuele võlausaldajale.
26.Lisaks sellele, et tõendamata on asjaolu, et 4 100 000 krooni ülekandega täideti kostja osa müügilepingust tulenevat kohustust, ei ole kostja kohustus täidetud vastavalt VÕS 76 lgle 3 õigustatud isikule, mistõttu ei saa kuidagi lugeda, et kostja osa ostuhinna tasumise kohustus on täidetud. 5(10)
27.VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. OÜ Concordia loovutas 07.02.2008 osa müügilepingust tuleneva kostja vastu oleva nõude hagejale. Seega astus nõude loovutamisega hageja OÜ Concordia kui senise võlausaldaja asemele. Kuivõrd osa müügilepingust tulenev osa ostuhinna tasumise nõue oli loovutatud hagejale, siis loetakse kostja kohustus täidetuks, kui osa müügihind on tasutud hagejale, mitte muule isikule. Seega loetakse kostja kohustus täidetuks, kui see on täidetud võlgniku poolt õigustatud isikule, s.o hagejale. Hagejale ei ole osa müügilepingust tulenevat ostuhinda tasutud ja nimetatud asjaolu üle vaidlus puudub. Kuivõrd hagejale ei ole osa ostuhinda tasutud, siis ei saa lugeda, et osa müügilepingust tulenev kostja kohustus on täidetud. Seega jättis kohus ebaõigesti kohaldamata VÕS § 76 ja jõudis ebaõige lahendini.
28.Kohus tugines ebaõigesti VÕS § 169 lg-le 1. Asjaolu, et võlgnikku ei ole nõude loovutamisest teavitatud, ei tähenda seda, et kolmas isik on võlgniku kohustuse täitnud õigustatud isikule. Intralist OÜ pidi olema teadlik, mis on 4 100 000 kroonise ülekande aluseks. Kuivõrd Intralist OÜ kohtumenetluse raames ei kinnitanud, et ta täitis kostja kohustuse, siis tehti ülekanne muul alusel kui osa müügilepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Kostja ei tõendanud, et tema korraldusel täideti osa müügilepingust tulenev kohustus.
29.Isegi juhul, kui Intralist OÜ teadis, et 4 100 000 krooni kandmisega loetakse kostja osa müügilepingust tulenevad kohustused täidetuks, siis täitis ta kohustuse ebaõigele võlausaldajale. Nimelt oli Intralist OÜ teadlik osa müügilepingust tuleneva kostja vastu oleva nõude loovutamisest hagejale. Intralist OÜ oli 07.02.2008 lepingu osapooleks, mistõttu oli Intralist OÜ teadlik, et p 5 kohaselt loovutas OÜ Concordia kostja vastu oleva nõude uuele võlausaldajale. Toimiku materjalidest nähtuvalt teostati raha ülekanne pärast nõude loovutamist, st raha kanti üle pärast seda, kui nõude omand oli hagejale üle läinud. Seega, isegi kui Intralist OÜ-l oli soov täita kostja osa müügilepingust tulenev kohustus, oli ta teadlik, et uueks kostja võlausaldajaks on hageja, mitte OÜ Concordia. Seega täideti kohustus ebaõigele võlausaldajale, mistõttu ei saa lugeda osa müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise kohustust täidetuks. Juhul, kui kolmas isik soovib täita võlgniku kohustuse, siis on oluline kolmanda isiku teadmine, kes on õige võlausaldaja. Tulenevalt eeltoodust kohaldas kohus ebaõigesti VÕS § 169 lõiget 1 ja luges kostja kohustuse täidetuks Intralist OÜ poolt seetõttu, et kostja ei teadnud nõude üleminekust. Vastus apellatsioonkaebusele
30.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
31.Kolleegium leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
32.Vastavalt VÕS § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi kolmandast lõikest tulenevalt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 169 lg-st 1 tuleneb, et kui võlgnik täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale ja ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest teadma, loetakse, et ta on kohustuse täitnud õigele isikule. Maakohus on otsuses muu hulgas tuginenud VÕS § 169 lg-le 1 ning leidnud, et asjas ei ole tõendatud, et kostjale 6(10)
oleks 07.02.2008 teatatud nõude loovutamisest või et ta oleks pidanud nõude loovutamisest teadma. Samuti ei olnud kostja 07.02.2008 sõlmitud lepingute osapooleks. Eeltoodust järeldas maakohus, et VÕS § 169 lg 1 alusel on kostja kohustuse täitmine Intralist OÜ poolt toimunud õigele isikule.
33.Kolleegiumi hinnangul on eelmärgitud maakohtu järeldus osaliselt vastuolus nii poolte poolt kohtu ette toodud asjaoludega kui teiste maakohtu otsuses sisalduvate järeldustega. VÕS § 169 lg 1 ei ole praegusel juhul õiguslikult asjakohane norm, kuna tõenditest nähtuvalt ei ole kohustuse täitmine OÜ-le Concordia toimunud võlgniku (st kostja) poolt, vaid Intralist OÜ poolt. Kumbki menetluse osapooltest ei ole ka väitnud, et vaidlusalune kohustus oleks täidetud võlgniku enda poolt. Eeltoodut arvestades tuleb kõnealused põhjendused maakohtu otsusest välja jätta.
34.Siiski ei saa kolleegiumi arvates käesoleval juhul nõustuda ka apellandi seisukohaga, et kuivõrd apellandile ei ole osa ostuhinda tasutud, siis ei saa lugeda osa müügilepingust tulenevat vastustaja kohustust VÕS § 76 järgi täidetuks. Kolleegium täiendab maakohtu otsust järgmiste õiguslike põhjendustega.
35.Vastavalt 07.02.2008 lepingudokumendi (I kd, tl 16-27) punktile 5.1 andis OÜ Concordia sama lepingu sõlmimisega hagejale üle OÜ Concordia ja kostja vahel 27.02.2007 sõlmitud Osaühingu Viru Veski osa müügilepingust tuleneva müügihinna nõudeõiguse. 07.02.2008 lepingudokumendi p 2.4 järgi on ostuhinnast 4 100 000 krooni enne sama lepingu sõlmimist hoiustatud notar Tiit Seppa notarikontole ning lepingupooled lepivad kokku, et notar edastab hoiustatud raha sama lepingu sõlmimise päeva jooksul müüja Intralist OÜ palvel hüpoteegi loovutaja OÜ Concordia kontole. Notari Tiit Sepp kontoväljavõttest nähtub, et kõnealune summa on OÜ-le Concordia 07.02.2008 edastatud (IV kd, tl 177). VÕS § 91 lg 3 kohaselt loetakse rahalise kohustuse täitmisel võlgnetava summa kandmisega võlausaldaja kontole kohustus täidetuks võlausaldaja konto krediteerimisest võlgnetava rahasumma ulatuses. Praegusel juhul toimus raha ülekandmine OÜ Concordia kontole ülalmärgitut arvestades tõenäoliselt pärast lepingu sõlmimist, st ka pärast võimalikku nõude loovutamist. VÕS § 91 lg 3 on samas sisult dispositiivne norm (VÕS § 5), st sellest võib võlasuhte poolte kokkuleppel kõrvale kalduda. Kolleegiumi hinnangul ongi 07.02.2008 sõlmitud lepingu osapooled selle p-s 2.4 VÕS § 91 lg-s 3 sätestatust kõrvale kaldunud, lugedes kohustuse täidetuks Intralist OÜ poolt 4 100 000 krooni kandmisega notarikontole, tingimusel, et see summa kantakse notari poolt 07.02.2008 jooksul OÜ Concordia kontole. Nimetatud tingimus on vaidlusvälistel asjaoludel saabunud. 07.02.2008 sõlmitud lepingu üheks osapooleks on ka hageja. Seega ei saa kolleegiumi arvates nõustuda ka apellandi seisukohaga, et kohustuse täitmine on toimunud pärast nõude loovutamist.
36.Isegi kui lugeda kohustuse täitmine Intralist OÜ poolt toimunuks pärast nõude loovutamist hagejale, tuleks kohustus 07.02.2008 sõlmitud lepingu punkti 2.4 arvestades lugeda VÕS § 79 lg 1 järgi ikkagi kohaselt täidetuks, kuna täitmine OÜ-le Concordia toimus sellisel juhul hageja kui täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isiku nõusolekul. Asjaolu, et Intralist OÜ pidi 07.02.2008 sõlmitud lepingu poolena olema teadlik OÜ Concordia nõude loovutamisest, ei oma kolleegiumi hinnangul siinkohal iseseisvat õiguslikku tähendust.
37.Muus osas järgib kolleegium maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lõikest 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse eelpool käsitlemata väidetele märgib kolleegium järgmist. 7(10)
38.VÕS § 78 lg 1 kohaselt, kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. VÕS § 171 lg 1 järgi võib võlgnik esitada uue võlausaldaja nõude vastu ka kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Hagetava ostuhinna tasumise kohtuse näol ei ole tegu kohustusega, mida kostja peaks täitma isiklikult (pooled ei ole asja menetluse käigus ka vastupidist väitnud). Apellandi hinnangul ei saa Intralist OÜ soovil OÜ Concordia kontole notari deposiitkontolt tehtud 4 100 000-kroonise ülekandega lugeda osa müügilepingust tulenevat kohustust muu hulgas täidetuks põhjusel, et Intralist OÜ ei ole määranud, et 4 100 000 krooni ülekandmisega täidetakse vastustaja osa müügilepingust tulenev kohustus, st Intralist OÜ ei ole avaldanud vastavat tahteavaldust.
39.Kolleegium märgib, et 07.02.2008 notariaalses lepingudokumendis sisalduvad kokkuleppeid võib vaidlusaluste asjaolude seisukohast tõepoolsest mitmeti tõlgendada. Dokumendi punkti 4.1 järgi loovutab OÜ Concordia 25.04.2007 asjaõiguslepingu alusel (II kd, tl 191-200) sisse kantud hüpoteegi AS-ile Hansapank ning seoses hüpoteegi loovutamisega on Intralist OÜ kohustatud rahuldama hüpoteegiga tagatud OÜ Concordia nõuded ja kandma lepingu sõlmimise päeva jooksul 4 100 000 krooni OÜ Concordia kontole. 27.02.2007 Aktsiaselts GMP Grupp, OÜ Concordia ja Osaühing Viru Veski sõlmitud võlaõigusliku hüpoteegi seadmise lepingust (III kd, tl 54-62) ja 25.04.2007 Aktsiaselts GMP Grupp ja OÜ Concordia vahel sõlminud asjaõiguslepingust hüpoteegi sissekandmiseks (p 4.1) (II kd, tl 191-200) järeldub, et kõnealuse hüpoteegiga olid tagatud OÜ Concordia kõik nõuded kostja vastu, mis tulenevad OÜ Concordia ja kostja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Sama 07.02.2008 lepingudokumendi 5. punktis sisaldub nõude loovutamise kokkulepe, mille järgi annab OÜ Concordia hagejale üle OÜ Concordia ja kostja vahel 27.02.2007 sõlmitud Osaühingu Viru Veski osa müügilepingust tuleneva müügihinna nõudeõiguse. Seega võib järeldada, et ühes lepingudokumendis sisalduvad samaaegselt kokkulepped nõude täitmise ning vastava (täitmata) nõude loovutamise kohta.
40.Maakohus on tõendeid nende kogumis hinnates jõudnud järeldusele, et Intralist OÜ on 07.02.2008 täitnud kostja kohustuse tasuda OÜ-le Concordia 4 100 000 krooni. Maakohus on järelduste tegemisel kolleegiumi hinnangul lähtunud VÕS § 29 normidest, tehingute majanduslikust sisust ning oma järeldusi piisavalt põhjendanud. Nagu eelnevalt märgitud, nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega. Kolleegium ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid teisiti, kui seda tegi maakohus. Ka kolleegiumi arvates on eluliselt väheusutav, et 4 100 000 krooni tasumisega täitis Intralist OÜ muud kohustust (kui 27.02.2007 osa müügilepingust tulenevat kostja müügihinna tasumise kohustus), sest vastasel juhul ei oleks OÜ Concordia hüpoteeki AS-ile Hansapank eelduslikult loovutanud. Apellant ei ole menetlus käigus ka välja toonud, milline oli see muu 4 100 000 krooni suurune kohustus, mida Intralist OÜ võis OÜ-le Concordia täita. Asjas ei ole esitatud ka ühtegi tõendit mistahes teiste võlasuhete esinemist Intralist OÜ ja OÜle Concordia vahel. 07.02.2008 lepingudokumendi punktist 4.2, mille kohaselt tagas Linnasetehase kinnistule seatud hüpoteek ka OÜ Concordia nõudeid Intralist OÜ vastu, ei saa iseenesest järeldada vastavate nõuete olemasolu.
41.Nõustuda ei saa apellandi seisukohaga, et asjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et täideti vastustaja osa müügilepingust tulenev kohustus. Kolleegiumi arvates kinnitavad seda mitmed kaudsed tõendid, millest maakohus on lahendi tegemisel ka lähtunud. Nagu 8(10)
juba märgitud, tagas 27.02.2007 hüpoteegi seadmise lepingu kohaselt Linnasetehase kinnistule seatud hüpoteek kõiki OÜ Concordia nõuded kostja vastu, mis tulenesid OÜ Concordia ja kostja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. 07.02.2008 lepingudokumendi punktist 4.1 järelduvalt rahuldas müüja Intralist OÜ hüpoteegiga tagatud hüpoteegi loovutaja OÜ Concordia nõuded, punktis 4.2 on lepinguosalised kokku leppinud, et alates lepingu sõlmimisest ei taga loovutatud hüpoteek enam OÜ Concordia nõudeid müüja ega kolmandate isikute vastu. Nendest tõenditest on maakohus õigesti järeldanud, et ka OÜ Concordia 27.02.2007 osaühingu osa müügilepingust tulenev nõue kostja vastu rahuldati. Samuti võib Intralist OÜ vastusest taotlusele kolmanda isiku kaasamiseks järeldada, et 4 100 000 krooni tasumisega sooviti täita sama 07.02.2008 lepinguga apellandile loovutatud nõuet (III kd, tl 154).
42.Kostja kohustuse täitmist Intralist OÜ poolt ei välista iseenesest asjaolu, et Intralist OÜ ei ole määranud, et 4 100 000 krooni ülekandmisega täidetakse vastustaja osa müügilepingust tulenev kohustus. Kolleegiumi hinnangul on tõenäoline, et Intralist OÜ kui hüpoteegiga koormatud kinnisasja müüja võis olla huvitatud sellest, et nõuded, milliseid tagas kinnistule seatud hüpoteek, saaksid rahuldatud. Intralist OÜ-l ei pidanud tingimata olema kostjaga kokkulepet ostuhinna tasumiseks.
43.Apellant ei nõustu maakohtu järeldustega, justkui asjaolu, et OÜ Concordia loovutas hüpoteegi pangale, kinnitab vastustaja kohustuse täitmist. Kolleegium märgib, et sellist järeldust maakohtu otsuses ei sisaldu. Maakohus ei ole seostanud järeldusi kohustuse täitmise kohta üksnes hüpoteegi loovutamisega. Põhimõtteliselt saab nõustuda apellandi seisukohaga, et hüpoteegi loovutamine on võimalik ka juhul, kui nõue antakse üle uuele võlausaldajale. Praegusel juhul ei võimalda asja materjalid järeldada, et see nii oleks toimunud. Kolleegiumi arvates on ebatõenäoline, et 4 100 000 krooni suurune nõue loovutatakse selliselt, et hüpoteek seda enam ei taga.
44.Iseenesest õige on apellandi väide, et 07.02.2008 seisuga ei olnud kostja ostuhinna tasumise kohustus veel sissenõutavaks muutunud. OÜ Concordia ja kostja vahel 27.02.2007 sõlmitud Osaühingu Viru Veski osa müügilepingu (I kd, tl 9-27) punkti 2.2 järgi pidi kostja ostjana ostuhinna tasuma 11 osamaksena, esimene osamakse tuli tasuda 27.02.2008, viimane osamakse 27.12.2008. Samas ei oma ostuhinna tasumise nõude sissenõutavus käesoleval juhul kolleegiumi hinnangul õiguslikku tähtsust. VÕS § 84 lg 1 kohaselt ei või võlausaldaja keelduda kohustuse täitmise vastuvõtmisest enne täitmise tähtpäeva, kui tal ei ole keeldumiseks õigustatud huvi. Praegusel juhul ei ole tuvastatavad asjaolud, mis õigustanuks võlausaldaja poolt kohustuse täitmisest keeldumist.
45.Apellant heidab maakohtule ette ka TsMS § 436 lg-st 1 tulenevat otsuse põhjendamise kohustuse rikkumist. Kolleegiumi hinnangul ei ole sellised rikkumised asja materjalide põhjal tuvastatavad. Vastavalt TsMS § 442 lg-le 8 märgitakse kohtuotsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Sama lõike järgi peab kohus otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Kolleegiumi hinnangul vastab maakohtu otsus osundatud nõuetele, mh on lahend piisaval määral põhjendatud. TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt peab kohus hindama kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustama oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Maakohtu otsusest nähtub 9(10)
selgelt, millistele tõenditele kohus praegusel juhul oma järeldused on rajanud. Asja lahendamisel peabki kohus hindama tõendeid nende kogumis. Apellatsioonkaebuses ei ole väidetud, et maakohus oleks jätnud mõne vaidluse lahendamise seisukohast asjakohase tõendi põhjendamatult arvestamata.
46.Kuivõrd maakohus tuvastas, et kostja kohustus on täidetud, puudus maakohtul vajadus anda otsuses hinnangut kostja väidetele, mis puudutavad pettust ning tehingu tühisust. Vastustaja on menetluse käigus tõepoolest esitanud apellandi nõudele erinevaid ning üksteist õiguslikult välistavaid vastuväiteid, mh leidnud, et osa müügileping kuulub tühistamisele või on tühine. Kolleegium leiab, et kostja poolt vastuväidete taoline esitamine ei ole tsiviilkohtumenetluse põhimõtetega vastuolus ega seadusest tulenevalt välistatud. Menetluskulude jaotus
47.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust muuta. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid.
48.Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.