Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Menetluse käik 04.03.2008 esitas OÜ XXX (hageja) Harju Maakohtule hagi XXX(kostja) vastu põhivõla ja viivise väljamõistmiseks. Kostja vaidles hagile vastu. Harju Maakohus rahuldas 08.11.2010 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4 100 000 krooni, viivise 863 675 krooni ja alates 08.11.2010 viivise 0,025 % päevas põhivõlalt. Kostja esitas 04.07.2011 teistmisavalduse. Riigikohus rahuldas 11.01.2012 määrusega teistmisavalduse, tühistas Harju Maakohtu 08.11.2010 otsuse ja saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 04.03.2008 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ XXX ja kostja 27.02.2007 müügilepingu, millega OÜ XXX müüs kostjale Osaühingu XXX osa nimiväärtusega 15 000 krooni. Kostja kohustus osa eest tasuma 4 100 000 krooni.

07.02.2008 sõlmisid OÜ XXX ja hageja nõude loovutamise lepingu, mille alusel loovutas OÜ XXX Osaühingu XXXosa müügilepingust tuleneva müügihinna nõudeõiguse hagejale. Kostja ei ole müügihinda tasunud. Müügilepingu järgi on tasumisega viivitamisel müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,025 % päevas tähtajaks tasumata summalt. Kostja vastuväited on põhjendamatud. Kostja ei ole tõendanud, et tal oli OÜ-ga XXX ja XXX Osaühinguga kokkulepe, et XXX Osaühing rahuldab OÜ XXX nõude kostja vastu. Samuti on tõendamata, et XXX Osaühingu poolt OÜ-le XXX ülekantud 4 100 000 krooni on tasutud just osa müügilepingust tuleneva kostja kohustuse täitmiseks. Pealegi, kuna osa müügilepingust tulenev müügihinna tasumise nõue oli loovutatud hagejale, siis loetakse kohustus täidetuks üksnes juhul, kui tasumine on toimunud hagejale. Hagejale nõuet täidetud ei ole. Samuti on paljasõnaline kostja väide, et teda peteti lepingu sõlmimisel. Müügileping ei ole ka vastuolus heade kommetega. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 262 037,76 eurot (s.o 4 100 000 krooni), viivised 28 800,19 eurot ja alates 01.10.2009 viivise 0,025 % päevas põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni. Vastuväited hagile Kostja vaidles hagile vastu. Müügilepingust tulenev OÜ XXX nõue kostja vastu on rahuldatud XXX Osaühingu poolt. Seega puudus OÜ-l XXX nõue, mida ta oleks saanud hagejale loovutada. Kostjat peteti müügilepingu sõlmimisel. Kostjale loodi ebaõige ettekujutus, et ta saab Osaühingu XXX kaudu registriosadesse nr XXX ja XXX kantud kinnistute omanikuks. Tegelikult ei kuulunud eelnimetatud kinnistud Osaühingule XXX. Samuti ei kasutatud kostja poolt juba eelnevalt tasutud summasid kinnistute väljaostmiseks. Võõrandamisleping on tühine ka heade kommetega vastuolu tõttu, kuna lepingust tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on ebamõistlikult tasakaalust väljas. Kolmanda isiku seisukoht Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel XXX Osaühing avaldas, et hageja oli nõus, et 4 100 000 krooni kantakse üle OÜ-le XXX. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid OÜ XXX ja kostja 27.02.2007 müügilepingu, millega OÜ XXX müüs kostjale Osaühingu XXX osa (nimiväärtusega 15 000 krooni) hinnaga 4 100 000 krooni. Kostja kohustus müügihinna tasuma osamaksete kaupa alates 17.02.2008 – 27.12.2008. Müügilepingu punkti 2.3 kohaselt oli tasumisega viivitamise korral müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,025 % tähtajaks tasumata summast päevas (I kd lk 9-15). 27.02.2007 on Aktsiaselts XXX, OÜ XXX ja Osaühing XXX sõlminud võlaõigusliku hüpoteegi seadmise lepingu, millega Aktsiaselts XXX kohustus seadma Linnasetehase kinnistule (registriosa nr XXX) OÜ XXX kasuks hüpoteegi summas 5 000 000 krooni. Lepingu kohaselt on hüpoteegiga tagatud OÜ XXX kõik nõuded kostja vastu, mis tulenevad OÜ XXX ja kostja

vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest (III kd lk 54-62). 25.04.2007 on Aktsiaselts XXX ja OÜ XXX sõlminud hüpoteegi sissekandmiseks asjaõiguslepingu (p 4.1) (II kd lk 191-200). 07.02.2008 on ühes notariaalses dokumendis sõlmitud kinnistute müügileping, hüpoteegi loovutamise leping, hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise kokkulepe, ühishüpoteegi seadmise leping, nõude loovutamise leping ja asjaõigusleping. Lepingute osapoolteks on XXX Osaühing, hageja, Aktsiaselts Hansapank ja OÜ XXX (I kd lk 16-27). Selle lepingu punkti 4.1 kohaselt loovutab OÜ XXX 25.04.2007 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud hüpoteegi Aktsiaseltsile Hansapank ning seoses hüpoteegi loovutamisega on XXX Osaühing kohustatud rahuldama hüpoteegiga tagatud OÜ XXX nõuded ja kandma lepingu sõlmimise päeva jooksul 4 100 000 krooni OÜ XXX kontole. 07.02.2008 lepingus sisaldub ka kinnistute müügileping, millega XXXOsaühing müüs hagejale Linnasetehase raudtee kinnistu (registriosa nr XXX) ja Linnasetehase kinnistu (registriosa nr XXX) kokku 15 500 000 krooni eest. Lepingu punkti 2.4 kohaselt on müügihinnast 4 100 000 krooni hoiustatud notari kontole ja lepingupooled lepivad kokku, et notar edastab hoiustatud raha lepingu sõlmimise päeva jooksul XXX Osaühingu palvel OÜ XXX kontole. Notar Tiit Sepa kontoväljavõttest selgub, et 4 100 000 krooni on OÜ-le XXX 07.02.2008 edastatud (IV köide lk 177). Kohtu hinnangul tuleneb ülaltoodud lepingutest koosmõjus, et XXX Osaühing on 07.02.2008 täitnud kostja kohustuse tasuda OÜ-le XXX 4 100 000 krooni. Kohus leiab, et selle summa tasumisega ei saadud täita muud kohustust, kui 27.02.2007 osa müügilepingust tulenevat kostja müügihinna tasumise kohustust, kuna muidu ei oleks OÜ XXX loovutanud hüpoteeki Aktsiaseltsile Hansapank. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 78 lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust, või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. 07.02.2008 lepingus sisaldub ka nõude loovutamise leping (p 5), millega OÜ XXX andis hagejale üle OÜ XXX ja kostja vahel 27.02.2007 sõlmitud Osaühingu XXX osa müügilepingust tuleneva müügihinna nõudeõiguse. VÕS § 169 lg 1 sätestab, et kui võlgnik täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale ja ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest teadma, loetakse, et ta on kohustuse täitnud õigele isikule. Käesoleval juhul ei ole tõendatud, et kostjale oleks 07.02.2008 teatatud nõude loovutamisest või et ta oleks pidanud nõude loovutamisest teadma. Samuti ei olnud kostja 07.02.2008 sõlmitud lepingute osapooleks. Eeltoodust tuleneb, et kostja kohustuse täitmine XXX Osaühingu poolt on toimunud õigele isikule. Kuna kostja kohustus on VÕS § 169 lg 1 alusel täidetud õigele isikule, siis on 27.02.2007 osa müügilepingust tulenev kostja müügihinna tasumise kohustus kohaselt täidetud. Seega ei saa hageja nõude loovutamise lepingule tuginedes nõuda kostjalt osaühingu osa müügihinna tasumist.

Arvestades, et kohus on tuvastanud, et kostja kohustus on täidetud, siis puudub vajadus anda hinnangut kostja väidetele, mis puudutavad pettust ning tehingu tühisust. Ülaltoodule tuginedes tuleb hagi jätta rahuldamata. Harju Maakohtu 06.03.2008 määrusega seati hagi tagamiseks Viru Maakohtu kinnistusosakonna Lääne-Viru jaoskonna registriossa nr XXX kohtulik hüpoteek summas 400 000 krooni hageja kasuks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb hagi tagamine tühistada. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.