2-08-8242
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. november 2010.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-57347
Tsiviilasi
ILhagi Linda-Irland Einam ja Ilme Riisik vastu isikliku kasutusvalduse seadmiseks
Tsiviilasja hind
78 750 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: IL(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja: Merike A (Uno Feldschmidt Advokaadibüroo ) Kostja I: LIE(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja II: IR (isikukood XXX, elukoht XXX)
Asja läbivaatamise kuupäev
22.10.2010
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud IL kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata kaebuse esitamise tähtaega. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagiavalduse kohaselt on kostja I ja kostja II kinnistu ja selle osaks oleva elamu XXXkaasomanikud. Elamu kuulus hageja isale IL kuni 21.02.1996, mil IL suri. ILpärandvara võtsid vastu kostja I 7/12 mõttelises osas ja kostja II 5/12 mõttelises osas, hageja avaldus pärandvara vastuvõtmiseks ei teinud. Hageja on elanud elamus enne ja pärast isa surma kuni 2007 aastani. ILtahe oli, et hageja saaks elamus elada kuni oma surmani. Elamu alune maa on kinnistatud 11.09.1998 aastal. Hageja palub seada hageja kasuks isiklik kasutusõigus kinnistule XXX. Hageja selgitas, et kasutusvalduse seadmise leping on sõlmitud suuliselt IL ja hageja vahel. Kostja I ei olnud selle vastu. Kostja II oma vastuse hagi ei tunnista. Kostja leiab, et pärast IL surma elas hageja elamu II korrusel, kuid elamu kasutamiseks tal lepingut ei olnud. Hageja ei remontinud tema käsutuses olevaid ruume ja häiris teisi kaasomanikke alkoholi kuritarvitamisega. Hageja põhjustas 07.07.2007 elamu põlengu ja põhjustas omanikele olulise materiaalse kahju. Kuna hageja käsutuses olevad ruumid muutusid põlengus elamiskõlbmatuks, pidi hageja elamust välja kolima. Kostja leiab, et hagejal puudub ükskõik milline alus nõuda kasutusvalduse seadmist.
Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega ja hinnanud kõiki kogutud tõendeid, leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus tuvastas, et elamu XXX kuulus kuni 21.02.1996 IL5/12 mõttelises osas, kostjale I 2/12 mõttelises osas ja kostjale I 5/12 mõttelises osas. Kostja I võttis IL õena pärandi vastu ja talle vormistati pärimisõigus tunnistus 5/12 mõttelisele osale elamust (kogu IL pärandvara). Kostja I ja kostja II omandasid elamualuse maa ja kostjad kanti kinnistu omanikena kinnistusraamatusse 11.09.1998. Hageja nõuab kostjatelt kinnistule XXX isikliku kasutusõiguse seadmiseks vajaliku tahteavalduse andmist. Hageja on oma nõudes tuginenud sellele, et kasutusvalduse aluseks olev kokkulepe sõlmiti IL ja hageja vahel ning et kostja II oli kokkuleppest teadlik ja talus hageja kasutust kuni 2007 aastani. Kohus on 23.02.2010 menetlusabi määruses hagejale selgitanud, et hageja ei ole esile toonud õiguslikke ega faktilisi asjaolusid, mis annaksid alust nõuda kasutusvalduse seadmist, kuid hageja ei ole hagi alust ega eset täiendanud. AÕS § 255 lg 1 sätestab, et isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Hageja on nõudnud kasutusvalduse seadmise asjaõiguslepingu sõlmimiseks vajaliku tahteavalduse andmist TsÜS § 68 lg 5 mõttes. Hageja väitel sõlmiti kasutusvalduse seadmiseks vajalik võlaõiguslik kokklepe hageja ja IL vahel. Elamu aluse maa kinnistamise ajal kehtinud AÕS § 16 lg 1 sätestas, et maatüki olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili, samuti maatükiga seotud ja kinnisasja igakordsele omanikule kuuluvad asjaõigused. Sel ajal kehtinud AÕS § 118 lg 1 sätestas, et kinnisomand tekib kinnistusraamatusse kandmisega kinnistamisega). Nimetatud sätetest tuleneb, et elamu aluse maa kinnistamisel elamu kui vallasasi lõppeb ja tekib asi kinnistu näol ning elamu muutub kinnisasja oluliseks osaks. Seda seisukohta kinnitavad mitmed Riigikohtu kohtulahendid. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-21-14-04 selgitanud, et AÕS § 118 lg 1 järgi tekkis kinnisomand kinnistusraamatusse kandmisega
2-08-8242 (kinnistamisega). Seega omandati vaidlusalune kinnisasi abielu kestel ning see tuleb PkS § 14 lg 1 kohaselt lugeda poolte ühisvaraks, sõltumata sellest, et kinnistusraamatusse on omanikuna kantud üks abikaasa. Tsiviilasjas nr 3-2-1-101-09 p 15 selgitas Riigikohus, et maareformi seaduse § 221 lg 4 kohaselt on kaasomandis oleva ehitise kaasomanikel õigus erastada ehitise kaasomandi osale vastav mõtteline osa maast. Praeguses asjas juhul, kui hagejad olid pärandi vastu võtnud, on hagejad kaotanud omandiõiguse aiamaja mõttelisele osale ja õiguse erastada kaasomandile vastav mõtteline osa maast sellega, et kostja erastas aiamajaaluse maa ainuisikuliselt ning sai sellega kinnistu ainuomanikuks. Seega kui hageja ja IL vahel võis olla kokklepe elamu kasutamiseks, siis lõppes igasugune õigus elamu kasutamisele elamu muutumisega kinnisasja osaks. Samal põhjusel ei saa hageja õigus elamu kasutamisele ka teoreetiliselt tuleneda omandiõigusest, kuivõrd ka juhul, kui hageja võis pärida elamu kui vallasasja osa, lõppes hageja omandiõigus igal juhul maa kinnistamisega. Kohus leiab, et õigus elamu kasutamisele ei saa tuleneda ka teoreetiliselt asjaolust, et kostja II on talunud elamu kasutamist hageja poolt pärast elamu muutumist kinnisasja osaks, kuivõrd AÕS § 74 kohaselt oleks võlaõiguslik elamu kasutamise kokkuleppe seadmiseks olnud vajalik ka kostja I nõusolek. Kasutusvalduse hagi hinnaks on TsMS § 126 lg 2 kohaselt kasutusvalduse väärtus. Kohus selgitab, et üldjuhul võib kasutusvalduse väärtuseks pidada eeldatava kasutusvalduse perioodi kasutuseeliste väärtust (tavaliselt igakuine üür). Kui kasutusvalduse eeldatavat perioodi ei ole võimalik kindlaks teha, võib kohtu arvates analoogia alusel TsMS §-ga 129 lg-ga 1 lähtuda kolmeaastasest kasutuse perioodist. Hageja 27.03.2010 seisukoha (tl 47) kohaselt on 75 m2 elamispinna üür 2187,50 krooni. Kolme aasta kasutuseelise väärtus on seega 36*2187,5 = 78750 krooni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
Peeter Pällin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.