Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 20.10.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-14-6778/33
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 20.10.2014
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 3718

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik

Tallinna Ringkonnakohus Ulvi Loonurm, Gaida Kivinurm, Kaupo Paal 20.10.2014, Tallinn 2-14-6778 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali hagi solidaarselt RK, RK ja AA vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Pärnu Maakohtu 8.05.2014 otsus Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali apellatsioonkaebus 193 242 eurot 68 senti Hageja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal (rk 10221469), volitatud esindaja Darja Sudarinen Kostja I RK (ik XXXXXXXXXXX) Kostja II RK (ik XXXXXXXXXXX) Kostja III AA (ik XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kerli Kase Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Pärnu Maakohtu 8.05.2014 otsus jätta muutmata.

2.Hageja apellatsioonkaebus jätta muutmata.

3.Jätta esimese ja teise astme kohtus kantud menetluskulud hageja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kanda.

4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

1.13.02.2014 esitas Nordea Bank Finland Plc (Eesti filiaali kaudu; hageja) Pärnu Maakohtule hagi RK (kostja I), RK (kostja II) ja AA (kostja III) vastu võlgnevuse 193 242 euro 68 sendi solidaarselt väljamõistmiseks. Hageja palus menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 24.01.2006 arvelduslaenulepingu nr 17000883647, mille alusel hageja võimaldas kostjale I kasutada arvelduslaenu 1278 eurot 23 senti (20 000 krooni). 10.10.2006 hageja ja kostja I vahel sõlmitud arvelduslaenulepingu muudatusega suurendas hageja kostjale I arvelduslaenu limiiti 1853 euro 44 sendi (29 000 krooni) võrra. 18.01.2007 sõlmisid hageja ja kostja I laenulepingu nr 0132012967500, millega hageja laenas kostjale I 95 867 eurot 47 senti (1 500 000 krooni) kinnistu XXXXX X, Pärnu ostmiseks. Laenu tagamiseks seati notariaalselt tõestatud tagatislepinguga 19.02.2007 hageja kasuks laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks hüpoteek XXXXX X asuvale kinnistule. 20.04.2007 hageja ja kostja I sõlmisid laenulepingu nr 0132012967500 muudatuse nr 1, millega hageja andis kostjale I lisalaenu 31 955 eurot 82 senti (500 000 krooni). 20.04.2007 sõlmisid hageja, kostja II ja kostja III käenduslepingu, millega kostjad II ja III kohustusid vastutama laenulepingust tulenevate kostja I kohustuste täitmise eest täies ulatuses, maksimaalselt summas 127 823 eurot 30 senti. Kostja I ei tasunud laenumakseid õigeaegselt ja hageja ütles laenulepingu lepingu rikkumise tõttu ennetähtaegselt üles 3.06.2008. Tagatisvara – XXXXX X, Pärnu kinnistu – müüdi 27.08.2013 hinnaga 9000 eurot, millest hagejale laekus 7363 eurot 82 senti. Sellest rahuldati hageja nõudeid järgnevalt: 1) arvelduskrediidi katteks 5065 eurot 93 senti, 2) laenulepingu põhiosa vähendamiseks 2194 eurot 53 senti ja 3) konto nr 17000883647 miinuse katteks 103 eurot 36 senti. Saadud summad ei olnud piisavad, et katta kõiki kostja I võlgnevusi hageja ees. Seisuga 12.02.2014 oli kostja I põhivõlg hageja ees 125 628 eurot 77 senti, intressid 4625 eurot 41 senti ja viivis 62 988 eurot 50 senti. 11.04.2014 esitatud vastuses kostjate taotlusele aegumise kohaldamiseks, palus hageja teha aegumise küsimuses vaheotsus. Nõuded ei ole aegunud. Kostjaga I sõlmitud laenulepingust tulenev nõue muutus sissenõutavaks laenulepingu lõppemisega 3.06.2008. Nõude aegumise 3aastane tähtaeg hakkas kulgema 4.06.2008. Hageja nõude aegumine katkes hüpoteegi realiseerimiseks hageja poolt kohtutäiturile täitmisavalduse esitamisega 30.06.2008. See katkestas nii laenulepingust kui hüpoteegi seadmise lepingus kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppest tuleneva nõude aegumise. XXXXX X kinnistu võõrandati täitemenetluse käigus kordusenampakkumisel 3.09.2013. Kohtutäitur kandis müügist saadud raha hagejale üle 26.09.2014 ja lõpetas täitemenetluse 1.10.2013 otsusega. Alates enampakkumisel saadud müügihinna laekumisest, tekkis hagejal, lähtudes menetlusökonoomika põhimõttest, võimalus esitada kohtusse hagi nõude osas, mis jäi täitemenetluse käigus rahuldamata. Enne täitemenetluses saadud rahade laekumist ja täitemenetluse lõpetamist ei olnud hagejal võimalik määrata hagi hinda ja vajadust hagi esitamiseks. Tuginedes Riigikohtu 24.10.2006 lahendile nr 3-2-1-93-06, tekkis hagejal hagi esitamise võimalus kõige varem pärast tagatise müügist saadud rahade laekumist või täitemenetluse lõpetamist. Täitemenetluse seadustik seab piirid kordusenampakkumiste tähtaegade ja tagatise hinna langetamise osas. Hageja ja kostjate huvides oli müüa tagatis võimalikult kõrge hinnaga. Hagejal ei olnud võimalik kiirendada tagatise sundmüüki. Mõeldav ei ole, et täitedokumendi täitmiseks esitamisega algab uuesti 3-aastane aegumistähtaeg. Ettenägematuks ei saa pidada olukorda, et tagatise väärtus võib muutuda, kuna kinnisvara rahaliselt hinnatav väärtus on muutuv.

3.8.05.2014 otsusega kohaldas maakohus kostjate taotlusel aegumist, jättis hagi rahuldamata aegumise tõttu ja menetluskulud hageja kanda. Kostjad on aegumise kohaldamist taotlenud (TsÜS § 142 lg 1, § 143). Vaidlust ei olnud, et hageja ütles kostjaga I sõlmitud laenulepingu erakorraliselt üles alates 3.06.2008. Seega muutusid laenulepingust tulenevad hageja nõuded kostja I suhtes sissenõutavaks 4.06.2008 (VÕS § 82 lg 7). Vastavalt TsÜS § 135 lg-tele 1 ja 2 hakkas hageja nõude aegumise tähtaeg kulgema 4.06.2008 kell 00:00 ja TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud tehingust tuleneva nõude aegumise 3 aastane tähtaeg lõppes 3.06.2011 kell 24:00 (TsÜS § 136 lg 2, § 137 lg 1) juhul, kui ei esinenud aegumistähtaja kulgemist katkestanud või aegumist peatanud asjaolusid. Kostja I esitatud täitmisavalduse koopiaga oli tõendatud, et hageja esitas 30.06.2008 kohtutäiturile R. Albertile täitmisavalduse kostja I suhtes ja taotles sissenõude pööramist võlgniku kinnisasjale. Täitmisteatest nähtuvalt oli täitedokumendiks Pärnu notar M. Jürioja 9.01.2007 tõestatud hüpoteegi seadmise leping nr 326 ja 25.04.2007 leping nr 2344 ning nõude sisuks olid hüpoteekidega tagatud võlanõuded. Kinnistusraamatu andmetel kuulus kostjale I XXXXX XX, Pärnu (alates 11.02.2010 XXXXX X) asuv kinnistu, registriosa nr XXXXXX, mis oli hageja kasuks koormatud 1. ja 2. järjekoha hüpoteekidega kokku 2 700 000 krooni ulatuses. Riigikohus on asunud seisukohale, et hüpoteegi kohese sundtäitmise kokkuleppe sõlmimine TMS § 2 lg 1 p 19 mõttes tähendab sisuliselt hüpoteegiga tagatud nõude kõrvale täiendava täitedokumendist tuleneva nõude andmist ulatuses, milles nõue on hüpoteegiga tagatud. Hüpoteegiga tagatud nõude sissenõudmiseks hüpoteegile tuginedes täitemenetluse alustamise tagajärjeks on TsÜS § 159 lg 1 järgi nii n-ö algse nõude kui ka täitedokumendist tuleneva nõude aegumise katkemine juhul, kui nii algne nõue kui täitedokumendist tulenev nõue on esitatud sama põhivõlgniku vastu (vt 3-2-1-153-10; 3-2-1-175-13). Seega TsÜS § 159 lg 1 järgi kostja I suhtes laenulepingust hagejale tulenevate nõuete aegumine katkes 30.06.2008 täitmisavalduse esitamisega ja algas uuesti 1.07.2008 kell 00:00 ning kostja I suhtes esitatud nõuete osas uuesti alanud 3-aastane aegumistähtaeg lõppes 30.06.2011 kell 24:00, kui ei esinenud nõude aegumise katkemist või peatumist tinginud asjaolusid. Hageja leidis, et täitemenetluse käigus enampakkumisel raha laekumine katkestas nõude aegumise veelkord (TsÜS § 158 lg-d 1 ja 2). Kohus möönis, et täitemenetluses raha laekumine võis olla käsitatav kohustuse osalise täitmisena, mis katkestab aegumise, kuid üksnes juhul, kui laekumine toimus algse nõude aegumistähtaja jooksul. Täitemenetluse käigus võla osaline

rahuldamine hüpoteegi realiseerimise teel ei saa katkestada nõude aegumistähtaega, mis on juba lõppenud. Hageja ei toonud esile, et kostja I oleks enne 30.06.2011 teinud mingeid makseid või teinud mingi muu teo, mida oleks TsÜS § 158 lg 2 kohaselt käsitatav nõude tunnustamisena. Seega laenulepingust tulenevad hageja nõuded kostja I vastu aegusid 30.06.2011 kell 24:00. Hüpoteegiga koormatud kinnistu võõrandati alles 27.08. - 3.09.2013 oksjonikeskkonnas www.oksjonikeskus.ee toimunud elektroonilisel enampakkumisel, mille tulemuste kohta on vormistatud kordusenampakkumise akt. Kinnistu võõrandamisest laekus hagejale raha 26.09.2013, s.o pärast laenulepingust tuleneva nõude aegumist. Iseenesest oli õige hageja viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-8-10, mille kohaselt AÕS § 325 lgst 4 tulenev hüpoteegi mitteaktsessoorsus on oluliselt piiratud hüpoteegi realiseerimisel, s.t hüpoteek asjaõigusena ei anna hüpoteegipidajale abstraktset õigust nõuda täitemenetluses kinnisasja müümist, vaid seda saab ta nõuda üksnes hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. See ei tähenda, et hüpoteegiga tagatud nõue ei saa enne hüpoteegi realiseerimist aeguda. Hageja ise viitas Riigikohtu lahenditele, mille kohaselt kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepe annab hüpoteegiga tagatava nõude kõrvale täiendava täitedokumendist tuleneva nõude ulatuses, milles nõue on hüpoteegiga tagatud. Täitedokumendi aegumistähtaeg 10 aastat on oluliselt pikem tehingust tuleneva nõude 3-aastasest aegumistähtajast. Laenulepingust tuleneva nõude aegumise osas ei omanud tähtsust, et kostja I täitemenetlust ei vaidlustanud. Täitemenetlus toimus hüpoteegi realiseerimiseks. TsÜS § 1451 lg 1 järgi laenulepingust tuleneva, hüpoteegiga tagatud nn algse nõude aegumine täitemenetluse kestel ei takistanud nõude rahuldamist täitemenetluses hüpoteegi realiseerimise teel ning kostjal I ei oleks olnud võimalik hüpoteegiga tagatud nõude aegumisele tugineva kaebuse või hagiga takistada hüpoteegi realiseerimist. Seega aegusid laenulepingust tulenevad hageja nõuded kostja I vastu 30.06.2011 kell 24:00. Kuna hagi esitati pärast nõuete aegumist, tuleb hagi kostja I suhtes jätta rahuldamata. Samuti olid hageja nõuded kostjate II ja III vastu aegunud. Kostja I suhtes alustatud täitemenetlus hüpoteegi realiseerimiseks ei katkestanud hageja nõude aegumist käendajate suhtes (3-2-1-13413). Võlausaldaja saab esitada käendaja vastu täitmise nõude käenduslepingu alusel. VÕS § 142 lg 1 järgi tekib käendajal käenduslepingust iseseisev ühepoolselt võetud täitmiskohustus ja võlausaldajal iseseisev nõudeõigus käendaja vastu. Võlausaldaja saab põhivõlgniku kohustuse täitmata jätmisel esitada kohe nõude nii põhivõlgniku kui ka käendaja vastu. Kui võlausaldaja esitab nõude käendaja vastu, võib käendaja VÕS § 149 lg 1 järgi esitada võlausaldaja nõudele üldjuhul kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, mh võib käendaja esitada nii laenulepingust kui ka käenduslepingust tuleneva aegumise vastuväite. Kuna võlausaldaja nõuded käendaja vastu muutuvad sissenõutavaks ja hakkavad aeguma samal ajal kui samad nõuded põhivõlgniku vastu (3-2-1-33-09, p 10), siis aeguvad nõuded põhivõlgniku ja käendaja vastu üldjuhul samal ajal. Laenulepingust tuleneva nõude aegumistähtaja katkemine põhivõlgniku suhtes täitemenetluse alustamisega ei mõjuta hageja ja kostjate II ja III vahel sõlmitud käenduslepingust tuleneva hageja nõude aegumist käendaja vastu. Põhivõlgniku suhtes täitemenetluse alustamine ja sellega põhivõlgniku suhtes nõude aegumise katkemine võtab käendajalt küll võimaluse esitada põhilepingust tulenevale nõudele aegumise vastuväidet, kuid käendaja saab esitada käenduslepingust tuleneva vastuväite, et nõue on aegunud. Kuna kostja II ja III suhtes ei ole täitemenetlust alustatud ega ei esinenud muid aegumise katkemist tinginud asjaolusid, lõppes käenduslepingust kostjate II ja III vastu tuleneva hageja nõude aegumistähtaeg 3.06.2011 kell 24:00. Hagi esitati 13.02.2014. Eeltoodu alusel olid hageja

4.Hageja palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta rahuldamata kostjate taotlus aegumise kohaldamiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostjate kanda. Maakohtu otsus põhines õigusnormi rikkumisel. Hüpoteegi realiseerimiseks esitas hageja täitmisavalduse kohtutäiturile 30.06.2008. Hageja nõude aegumine katkes 30.06.2008 (TsÜS § 159 lg 1). Tagatiseks olnud XXXXX X, Pärnu asuv kinnistu võõrandati täitemenetluse käigus kordusenampakkumisel 3.09.2013. Kohtutäitur kandis müügist saadud raha hagejale üle 26.09.2013 ja kohtutäitur lõpetas täitemenetluse 1.10.2013 otsusega. Alates enampakkumisel saadud müügihinna laekumisest, tekkis hagejal menetlusökonoomika põhimõtte alusel võimalus esitada kohtusse hagi nõude osas, mis jäi täitemenetluse käigus rahuldamata. Enne täitemenetluses saadud rahade laekumist ja täitemenetluse lõpetamist ei olnud võimalik määrata hagihinda ning vajadust hagi esitamiseks. Hagejal ei olnud võimalik kiirendada tagatise sundmüüki ja mõeldav ei ole, et täitedokumendi täitmiseks esitamisega algab uuesti 3-aastane aegumistähtaeg. Arestimisakti märgiti tagatise hinnaks 1 250 000 krooni (TMS § 74 lg 1). TMS § 100 lg 2 alusel ei saa kordusenampakkumine toimuda varem kui 10 päeva pärast esimese enampakkumise nurjunuks kuulutamist. Kohtutäitur võib asjad alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 25% eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes, küsides allahindamise kohta võlgniku ja sissenõudja seisukohta. Asju ei või alla hinnata rohkem kui 70% esimese enampakkumise alghinnast (TMS § 100 lg 5). Poolte huvides oli tagatis müüa võimalikult kõrge hinnaga. Tagatise müügiks korraldati 17 enampakkumist. Müügihinna ja arestimishinna suur erinevus oli tingitud kinnisvarahindade suurest muutusest. Kostja I ei vaidlustanud arestimishinda. Kostja III nõustub samuti, et hageja saab nõude pöörata kostja III vastu alles siis, kui tagatis on realiseeritud. Kostja III märkis, et oli käenduslepingu sõlmimise ajal täielikult veendunud, et probleemide tekkimisel laenusumma tagastamisel piisab tagatiseks antud kinnistu väärtusest. Samas võib tagatise väärtus muutuda, kuna üldteada on asjaolu, et kinnisvara rahaliselt hinnatav väärtus on muutuv.

TsMS § 376 lg 4 p 2 võimaldab küll hagis esitatud põhinõuet ja kõrvalnõudeid suurendada ja vähendada, kuid ei ole mõeldav, et hageja esitab kaks aastat enne tagatise müüki ja lõpliku hagihinna kujunemist hagi laenusaaja ja käendajate vastu. Ka Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-9306 öelnud, et lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest, ei ole hüpoteegipidajale üldjuhul mõistlik võimaldada hüpoteegi realiseerimise nõude maksmapanekut hagimenetluses, kui ta võib kohe esitada avalduse täitemenetluse algatamiseks, st kui on olemas eelnimetatud nn kohese sundtäitmise kokkulepe. Vastasel juhul koormataks menetlusosalisi ja kohtuid menetlusega asjatult. Sel juhul võib kohese sundtäitmise kokkulepe TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi olla hagi menetlusse võtmata jätmise aluseks või TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi hagi läbivaatamata jätmise aluseks, sest sellise nõude puhul võib puududa vajadus õiguskaitse järele. Kui selline hagi on menetluses ja kostja võtab selle kohe õigeks, võib see TsMS § 168 lg 6 järgi olla aluseks menetluskulude hageja kanda jätmisele. Seega ei olnud hagejal võimalik enda õiguste kaitseks pöörduda kohtusse enne täitemenetluse lõppemist. Hagi esitati 13.02.2014, s.o vähem kui pool aastat pärast tagatiseks oleva kinnistu realiseerimist. Hageja ei ole kohtusse pöördumisega ebamõistlikult viivitanud. Riigikohus on märkinud, et hüpoteegiga tagatud nõude sissenõudmiseks hüpoteegile tuginedes täitemenetluse alustamise tagajärjeks on TsÜS § 159 lg 1 järgi nii n-ö algse nõude kui ka täitedokumendist tuleneva nõude aegumise katkemine (3-2-1-153-101). TMS § 221 lg 3 alusel saab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada täitemenetluse lõpuni. Kohtutäitur väljastas täitemenetluse lõpetamise otsuse 1.10.2013. Kostja ei esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ja tunnustas nõuet. Täitemenetluses enampakkumisel saadud raha laekumisega hageja kontole ehk nõude tunnustamisega 26.09.2013 aegumine katkes veel kord (TsÜS § 158 lg 1). Nõude aegumistähtaeg algas uuesti 27.09.2013 ja lõppeks kõige varem 26.09.2016. Hagi esitati 13.02.2014, seega enne nõude aegumistähtaja lõppemist (TsÜS § 160 lg 1). Olenemata sellest, kas arvestada aegumist alates täitemenetluses saadud rahade laekumisest (26.09.2013) või täitemenetluse lõpetamisest (1.10.2013), ei ole nõuded aegunud. Kostjale II saadeti korduvalt teateid laenulepingust tuleneva võlgnevuse kohta hagejale viimasena teatatud aadressile. Kostja III esitatud aadressi ei eksisteeri. Kostja III jättis käenduslepingu p-st 9.1 tuleneva teavitamiskohustuse täitmata. 6.06.2008 saadeti kostjatele II ja III ärakiri laenulepingu ülesütlemise kohta Vastavalt käenduslepingu p-le 8 on hageja informeerimiskohustus täidetud. VÕS § 149 lg 5 järgi võib kostja käenduslepingu täitmisest keelduda pandi ulatuses, milles pandipidajast võlausaldaja nõue eelduslikult kuuluks pandi realiseerimise korral rahuldamisele realiseerimisest saadu arvel. Eeltoodust tulenevalt ei ole mõeldav, et hageja esitab hagi kostja II ja III vastu enne kui tagatis on realiseeritud. Lahendis nr 3-2-1-33-09 on Riigikohus öelnud, et nõuded käendaja vastu hakkavad aeguma samal ajal kui samad nõuded võlgniku vastu. VÕS § 145 lg 1 järgi saab käenduskohustus aeguda siis, kui on aegunud põhikohustus. Seega hageja nõue ei ole kostjate vastu aegunud. Maakohus rikkus TsMS § 442 lg-t 8 ja § 436 lg-t 1. Kohus põhjendas ebapiisavalt, miks ta ei nõustu hagejaga, et alates enampakkumisel saadud müügihinna laekumisest tekkis hagejal lähtudes menetlusökonoomika põhimõttest võimalus esitada kohtusse hagi nõude osas, mis jäi täitemenetluse käigus rahuldamata. Kohus jättis ka põhjendamata, miks ta ei nõustu, et hagejal ei olnud võimalik kiirendada tagatise sundmüüki ja seetõttu ei ole mõeldav, et täitedokumendi täitmiseks esitamisega algab uuesti 3-aastane aegumistähtaeg ning, et hageja ei saa esitada hagi kostjate II ja III vastu enne kui tagatis on realiseeritud, kuna hageja võib käenduslepingu

6.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kaebuses on apellant jäänud maakohtus esitatud seisukohtade ja tõendite juurde. Kuna maakohus on neile asjakohaselt ja piisavas ulatuses vastanud, siis ringkonnakohus samu põhjendusi TsMS § 654 lõike 6 alusel ei korda. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas hageja nõue kostjate vastu on aegunud või mitte. Vaidlus puudus selles, et hageja ütles kostjaga I sõlmitud laenulepingu üles 3.06.2008 ja nõue tema vastu muutus sissenõutavaks 4.06.2008. Vaidluse all ei olnud ka asjaolu, et hageja esitas kostja I suhtes täitmisavalduse 30.06.2008 hüpoteekide realiseerimiseks, mis TsÜS § 159 lg 1 kohaselt katkestas aegumise. Ekslik ja seadusega ei ole kooskõlas hageja seisukoht, mille kohaselt ei saanud ta hagi esitada enne täitemenetluses hüpoteegi realiseerimist ja raha saamist või täitemenetluse lõppemist. TsÜS § 159 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Seega algas aegumine uuesti 1.07.2008. Hageja tugines veel sellele, et kuna kostja I ei vaidlustanud täitemenetlust ega esitanud enampakkumise lubamatuks tunnistamise hagi, siis järelikult saab enampakkumisel saadud raha laekumist käsitleda nõude tunnustamisena kostja I poolt, mis katkestas aegumise. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja käsitlus ekslik, sest sundtäitmise kaudu raha laekumine ei ole käsitletav nõude tunnustamisena võlgniku poolt ning nõue kostja I vastu aegus 30.06.2011. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et kostjate II ja III kui käendajate vastu esitatud hagi aegus 3.06.2011. Põhivõlgniku suhtes täitedokumendi täitmiseks esitamine ei mõjutanud kostjate II ja III kui käendajate suhtes käenduslepingust tuleneva nõude aegumist. Täitemenetluse läbiviimine ei katkestanud kostjate II ja III vastu esitatud nõude aegumistähtaega, mis hakkas kulgema 4.06.2008 ja lõppes 3.06.2011. Seadusega ei ole kooskõlas hageja apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt ei ole mõeldav käendajate vastu hagi esitamine enne tagatise realiseerimist. VÕS § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendajad võlausaldaja ees solidaarselt ning nõuded käendaja vastu hakkavad aeguma samal ajal kui nõuded põhivõlgniku vastu. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust tühistada. Maakohus on kõiki hageja väiteid otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatuga, et hageja nõue kostjate vastu on aegunud ja hagi seetõttu rahuldamisele ei kuulu. Maakohus ei rikkunud asja lahendamisel oluliselt menetlusõiguse norme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme, otsus on kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 8, seaduslik ja põhjendatud. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Kaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsiooniastmes kantud menetluskulud TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude