08.mai 2014, Pärnu Nordea Bank Finland Plc (Eesti filiaali kaudu) hagi solidaarselt R. K., R. K. ja A.A.’e vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 193 242,68 €
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Nordea Bank Finland Plc, mis tegutseb Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kaudu (registrikood 10221469, aukoht: Liivalaia 45, Tallinn 10145) Hageja lepinguline esindaja: Darja Sudarinen (e-post [email protected]) Kostja 1: R. K. (isikukood x, elukoht: x, e-post: x) Kostja 2: R. K. (isikukood x, elukoht: x; e-post: x) Kostja 3: A.A. (isikukood x, elukoht: x) A.A.e lepinguline esindaja Kerli Kase (Cavere Õigusbüroo, e-post: [email protected])
Menetlusviis
Kirjalik menetlus poolte nõusolekul
RESOLUTSIOON
1.Kostjate taotlusel kohaldada aegumist ja jätta Nordea Bank Finland Plc (Eesti filiaali kaudu) hagi R. K., R. K. ja A.A.’e vastu solidaarselt võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldamata aegumise tõttu.
2.Menetluskulud jäävad hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
Tsiviilasi 2-14-6778 riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Nordea Bank Finland Plc (Eesti filiaali kaudu) esitas 12.02.2014 kohtule hagiavalduse kostjate R. K., R. K. ja A.A.’e vastu 193 242,68 € solidaarselt väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja R. K. (kostja 1) 24.01.2006 arvelduslaenu lepingu nr 17000883647, mille alusel hageja võimaldas kostjale 1 kasutada arvelduslaenu summas 1278,23 € (20 000 EEK). 10.10.2006 hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud arvelduslaenu lepingu muudatusega suurendas hageja kostjale 1 arvelduslaenu limiiti 1853,44 € (29 000 EEK) võrra.
3.Hageja ja kostja 1 sõlmisid 18.01.2007 laenulepingu nr 0132012967500, millega hageja laenas kostjale 95 867,47 € (1 500 000 EEK) kinnistu ostmiseks aadressil x. Laenu tagamiseks seati notariaalselt tõestatud tagatislepinguga 19.02.2007 hageja kasuks laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks hüpoteek x asuvale kinnistule. 20.04.2007 hageja kostja sõlmisid laenulepingu nr 0132012967500 muudatuse nr 1, millega hageja andis kostjale 1 lisalaenu summas 31 955,82 € (500 000 EEK).
4.20.04.2007 sõlmisid hageja, R. K. (kostja 2) ja A.A. (kostja 3) käenduslepingu, millega kostja 2 ja kostja 3 kohustusid vastutama laenulepingust tulenevate kostja 1 kohustuste täitmise eest täies ulatuses, maksimaalselt summas 127 823,30 €.
5.Kostja 1 ei tasunud laenumakseid õigeaegselt, lepingu rikkumise tõttu hageja ütles laenulepingu ennetähtaegselt üles 03.06.2008.
6.Tagatisvara – kinnistu aadressil x – müüdi 27.08.2013 hinnaga 9000 €, millest hagejale laekus 7363,82 €. Sellest rahuldati hageja nõudeid järgnevalt: 1) arvelduskrediidi katteks 5065,93 €, 2) laenulepingu põhiosa vähendamiseks 2194,53 € ja 3) konto nr 17000883647 miinuse katteks 103,36 €. Saadud summad ei olnud piisavad, et katta kõiki kostja 1 võlgnevusi hageja ees. Seisuga 12.02.2014 võlgneb kostja 1 hagejale põhivõlga 125 628,77 €, intresse 4625,41 € ja viivist 62 988,50 €. Hageja palub hagi rahuldada ja kostjatelt võlgnevuse ja menetluskulud solidaarselt välja mõista.
KOSTJATE VASTUSED
7.Kostja 1, R. K., 04.04.2014 kirjalikus vastuses, kostja 2 R. K. 25.03.2014 kirjalikus vastuses ja kostja 3 A.A. 01.04.2014 kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Kostjad leiavad, et hagi on aegunud ja paluvad aegumise kohaldamise taotlused lahendada vaheotsusega.
8.Kostja R. K. leiab, et nõue muutus sissenõutavaks hiljemalt mõistliku aja möödumisest alates laenulepingu 03.06.2008 ülesütlemise kohta teate kostjani jõudmisest. Tuginedes Nordea Panga üldtingimuste punktile 8.3, kostja R. K. leiab, et 06.06.2008 koostatud ülesütlemisteate temani jõudmise ajaks tuleb lugeda 14.06.2008. Hageja ja kostja vahelises hüpoteegi seadmise lepingus kohustus R. K. kinnisasja omanikuna alluma kohesele sundtäitmisele, vastav kokkulepe on TMS § 2 lg 1 p 19 järgi täitedokumendiks. Täitetoimiku dokumentide põhjal esitas hageja kohtutäiturile täitmisavalduse 30.06.2008 hüpoteegi realiseerimiseks. Kohese sundtäitmise kokkuleppega saab täitmist nõuda vaid hüpoteegiga koormatud kinnisasjast. Tegemist on kinnisasjaga seotud asjaõigusliku realiseerimisnõudega ja sellise täitedokumendi alusel piirdu täitmine vaid koormatud kinnisasjaga. Kostjale 1 kuulunud, hüpoteekidega koormatud kinnisasi müüdi täiteasjas 03.09.2013 (hagiavalduses märgitud kuupäev 27.08.2013 on ekslik) ja kohtutäitur lõpetas täitemenetluse 01.10.2013, kuna muus hüpoteekidega koormatud kinnisasja ning seeläbi täitis täitedokumendi. Viidates Riigikohtu lahendile asjas 3-2-1-153-10, R. K. leiab, et täitmisavalduse esitamisega katkes nii pooltevahelistest lepingutest kui ka täitedokumendist tuleneva nõude aegumine katkes ja algas uuesti täitmisavalduse ja täitedokumendi täitmiseks
Tsiviilasi 2-14-6778 esitamisele järgnevast päevast tervikuna. Laenulepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg katkes 30.06.2014 ja TsÜS § 146 lg 1 järgne 3-aastane aegumistähtaeg algas uuesti 01.07.2008 ning hagi tulnuks esitada hiljemalt kolme aasta möödumisel laenulepingu ülesütlemisest ehk hiljemalt 01.07.2011 (kostja R. K. vastuses ilmselt ekslikult märkis aegumistähtaja uuesti algamise kuupäevana ja hagi esitamise lõpptähtpäevana 31.06, mida ei ole olemas).
9.Kostja R. K. leiab, et nõue muutus sissenõutavaks hiljemalt mõistliku aja möödumisel laenulepingu ülesütlemisest, st ülesütlemisteate kostjani 1 jõudmisest ning nõue aegus 3 aasta möödumisel. Hagi tulnuks esitada juunis 2011.
10.Kostja A.A. leiab, et lepingu 03.06.2008 ülesütlemisega muutus nõue sissenõutavaks nii põhivõlgniku kui käendajate suhtes. Nõue aegus 3 aasta möödumisel. Tagatisvara müümiseks kohtutäituri poole ei ole aegumise peatumise aluseks. Lisaks seadusest tulenevalt aegumise tähtajale tuleb lähtuda ka käenduslepingu punktis 8 märgitud tingimusest: „Käendusleping on tähtajaline, olles seotud käendatava laenulepingu tähtajaga. Pangal on õigus esitada käendaja vastu nõue hiljemalt ühe aasta jooksul arvates laenulepingu lõppemisest. Nõude esitamiseks loetakse käendaja teavitamist tema maksekohustusest. Käendaja suhtes nõudeõiguse säilitamiseks ei ole vajalik tema vastu eelnimetatud tähtaja jooksul hagi esitamine.“ Hagi materjalidest nähtub, et pank on edastanud käendajale laenulepingu ülesütlemise teate ärakirja, kuid ei ole esitanud käendajale nõuet kohustuse täitmiseks. Seega ka lepingust tulenevate sätete alusel on hageja nõue käendaja vastu aegunud. Lisaks A.A. märgib, et käenduslepingu sõlmimise ajal oli ta veendunud, et laenusumma tagastamisel probleemide tekkimisel piisab hageja võimaliku nõude täitmiseks tagatiseks antud kinnistu väärtusest. Hagimaterjalidest nähtuvalt võõrandati hüpoteegiese aga hüpoteegi suurusest ligi 20 korda odavamalt. Hagi ei saa ühelgi juhul A.A.e suhtes rahuldada käendaja vastutuse piirmäärast suuremas ulatuses. HAGEJA SEISUKOHT NÕUDE AEGUMISE VASTUVÄIDETE OSAS
11.Hageja 11.04.2014 vastuses kostjate taotlusele palub samuti teha aegumise küsimuses vaheotsus. Hageja leiab, et nõuded ei ole aegunud. Kostjaga 1 sõlmitud laenulepingust tulenev nõue muutus sissenõutavaks laenulepingu lõppemisega 03.06.2008. Nõude aegumise tähtaeg hakkas kulgema 04.06.2008 ning tehingust tuleneva nõude aegumise 3-aastane tähtaeg lõppes 03.06.2011 juhul, kui ei esinenud aegumistähtaja kulgemist katkestanud või aegumist peatanud asjaolusid. Aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Hageja nõude aegumine katkes hüpoteegi realiseerimiseks hageja poolt kohtutäiturile täitmisavalduse esitamisega 30.06.2008. See katkestas nii laenulepingust kui hüpoteegi seadmise lepingus kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppest tuleneva nõude aegumise. Tagatiseks olnud kinnistu x võõrandati täitemenetluse käigus kordusenampakkumisel 03.09.2013. Kohtutäitur kandis müügist saadud raha hagejale üle 26.09.2014 ning kohtutäitur lõpetas täitemenetluse 01.10.2013 otsusega. Alates enampakkumisel saadud müügihinna laekumisest hagejale ehk siis nõude täitmisest kostja poolt, tekkis hagejal, lähtudes menetlusökonoomika põhimõttest, võimalus esitada kohtusse hagiavaldus nõude osas, mis jäi täitemenetluse käigus rahuldamata. Enne täitemenetluses saadud rahade laekumist ja täitemenetluse lõpetamist ei olnud hagejal võimalik määrata hagihinda ning vajadust hagiavalduse esitamiseks. Hageja andis kostjale laenulepingu ja selle muudatustega laenu kokku 2 000 000 EEK (127 823,29 €). Laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise tagamiseks seati hageja kasuks kostja 1 kinnistule 19.02.2007 hüpoteek summas 2 025 000 krooni ja 25.04.2007 lisahüpoteek 675 000 krooni. 10.01.2007 BPE kinnisvara eksperdi hindamisakti alusel oli tagatisvara väärtuseks 2 000 000 krooni. Hageja algatas täitemenetluse hüpoteekide realiseerimiseks 1 aasta ja 2 kuud pärast viimase laenuosa väljastamist. Arestimisakti märgiti tagatise hinnaks 1 250 000 krooni.
Tsiviilasi 2-14-6778 Tagatise müügiks korraldati 17 enampakkumist. Müügihinna ja arestimishinna suur erinevus oli tingitud kinnisvarahindade suurest muutusest. Kostja 1 ei vaidlustanud arestimishinda. Täitemenetluse seadustik seab piirid kordusenampakkumiste tähtaegade ja tagatise hinna langetamise osas. Hageja ja kostjate huvides oli müüa tagatis võimalikult kõrge hinnaga. Hagejal ei olnud võimalik kiirendada tagatise sundmüüki. Seega ei ole mõeldav, et täitedokumendi täitmiseks esitamisega algab uuesti 3-aastane aegumistähtaeg. Kostja 3 vastusest nähtuvalt ka kostja 3 nõustub, et hageja saab nõude pöörata kostja 3 vastu alles siis, kui tagatis on realiseeritud. Ettenägematuks ei saa pidada olukorda, et tagatise väärtus võib muutuda, kuna üldteada on asjaolu, et kinnisvara rahaliselt hinnatava väärtus on muutuv. 30.06.2008 – 30.06.2011 ei olnud hagejal võimalik määrata hagihinda, kuna ei olnud teada, mis hinnaga tagatis müüakse. TsMS § 376 lg 4 p 2 võimaldab küll hagiavalduses esitatud põhinõuet ja kõrvalnõudeid suurendada ja vähendada, kuid ei ole mõeldav, et hageja peab esitama kaks aastat enne tagatise müüki ja lõpliku hagihinna kujunemist hagiavalduse laenusaaja ja käendajate vastu. Tuginedes Riigikohtu 24.10.2006 lahendile asjas 3-2-1-93-062, hageja on seisukohal, et hagi esitamise võimalus tekkis tal kõige varem pärast tagatise müügist saadud rahade laekumist või täitemenetluse lõpetamist. Hageja leiab, et ta ei olnud kohustatud enne täitemenetluse lõppemist laenulepingust tuleneva nõudega kohtusse pöörduma. Enne tagatise realiseerimist ei olnud selge, kui suur on hageja nõue kostja vastu. Juhul, kui rahuldatud oleks saanud kogu nõue, puudunuks hagejal vajadus hagi esitada. Hageja ei pea mõistlikuks olukorda, kus isik peab aegumistähtaja vältimiseks esitama hagi kohtusse, teadmata, kas ning kui suures ulatuses paralleelselt läbiviidava täitemenetluse raames saab tema nõue rahuldatud. Vastupidine seisukoht ei teeni menetlusökonoomia eesmärki ning põhjustaks menetlusosalistele täiendavaid menetluskulusid. Hageja esitas hagi kohtusse 13.02.2014, s.o vähem kui pool aastat pärast tagatiseks oleva kinnistu realiseerimist. Täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat, mis algab täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Vaidlust ei ole, et kostjal oli võlgnevus hageja ees ning täitemenetlus viidi läbi selle kohustuse täitmiseks kostja poolt hagejale antud tagatise müümiseks. Tagatise müügist saadud rahaga hageja vähendas kostja laenulepingust tulenevat võlgnevust. TsÜS § 158 lg 1 sätestab, et aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Seega täitemenetluses enampakkumisel saadud raha laekumisega hageja kontole ehk nõude tunnustamisega 26.09.2013 aegumine veel kord katkes. Nõude aegumistähtaeg algas uuesti 27.09.2013 ning lepingust tuleneva nõude 3-aastane aegumistähtaeg lõppeks kõige varem 26.09.2016. Hagi esitati 12.02.2014, seega enne nõude aegumistähtaja lõppemist. Sõltumata sellest, kas arvestada nõude aegumist täitemenetluses rahade laekumisest või täitemenetluse lõpetamisest, ei ole nõuded aegunud. Kostjale 2 saadeti korduvalt teateid laenulepingust tuleneva võlgnevuse kohta hagejale viimasena teatatud aadressile. Käendaja 3 esitas enda aadressiks x. Hagejale teadaolevalt eeltoodud aadressi ei eksisteeri. Kostja 3 jättis täitmata käenduslepingust tuleneva kohustuse viivitamata teatada enda kontaktaadressi muutmisest ning seetõttu ei olnud kostjale 3 võimalik teateid edastada. 06.06.2008 saadeti kostjale 2 ja kostjale 3 ärakiri laenulepingu ülesütlemise teatest. Ülesütlemise teates oli selgelt väljendatud hageja nõude kostjate vastu. Seega on hageja täitnud käenduslepingu punktis 8 sätestatud informeerimiskohustuse. Kostjad ülesütlemise teatele ja võlgnevuse teadetele ei reageerinud. VÕS § 149 lg 5 alusel võib käendaja kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni nõuda, et võlausaldaja rahuldaks oma nõud pandi arvel. Seega ei ole mõeldav, et hageja esitab hagiavalduse kostjate 2 ja 3 vastu enne, kui tagatis on realiseeritud. Vastasel juhul tekitaks
Tsiviilasi 2-14-6778 hageja lisakulutusi ning rikuks menetlusökonoomika põhimõtet. Nõuded käendaja vastu hakkavad aeguma samal ajal kui samad nõuded põhivõlgniku vastu. Käendaja vastutus on oma tekkimiselt, oma kestuse poolest, oma sisult ja oma sissenõutavuse ja vastuväidete poolest sõltuv käendusega tagatud põhikohustusest. Seega saab käenduskohustus aeguda alles siis, kui on aegunud käendusega tagatud põhikohustus. Hageja nõustub kostja 3 vastuväitega, et käendajate vastutus on piiratud maksimumsummaga ning palub kostjatelt 2 ja 3 välja mõista 127 823,30 €. Hageja nõue kostjate vastu ei ole aegunud, mistõttu hageja palub aegumist mitte kohaldada ning rahuldada hagiavaldus.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 sätestab, et kohus võib teha vaheotsuse aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise osas samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Poolte taotlusel ja TsMS § 403 lg 1 alusel kohus lahendab aegumise küsimuse vaheotsusega kirjalikus menetluses.
13.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus võtab aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (TsÜS § 143). Kostjad on aegumise kohaldamist taotlenud.
14.TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude üldine aegumistähtaeg 3 aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (TsÜS § 147 lg 2). TsÜS § 135 lg-te 1 ja 2 kohaselt tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti; tähtaeg lõpetab tähtpäeva saabumisel. Aastates arvutatava tähtaja puhul saabud tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval kell 24:00, kui seadusest ei tulene teisiti (TsÜS § 136 lg 2 ja § 137 lg 1).
15.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Praeguses asjas ei ole vaidlust selle üle, et hageja ütles kostjaga 1 sõlmitud laenulepingu erakorraliselt üles alates 03.06.2008. VÕS § 186 p 6 kohaselt lepingu ülesütlemisega võlasuhe lõpeb. VÕS § 195 lg-st 2 tulenevalt juhul, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest, kuid lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. VÕS § 195 lg 5 ja § 189 lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool lepingu ülesütlemise korral nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist. VÕS § 399 lg 1 annab laenuandjale õiguse laenuleping punktides 1-3 sätestatud aluste olemasolul üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist. Seega muutusid laenulepingust tulenevad hageja nõuded kostja 1 suhtes sissenõutavaks 04.06.2008.
16.Eeltoodust tulenevalt hakkas hageja nõude aegumise tähtaeg kulgema 04.06.2008 kell 00:00 ning TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud tehingust tuleneva nõude aegumise 3 aastane tähtaeg lõppes 03.06.2011 kell 24:00 juhul, kui ei esinenud aegumistähtaja kulgemist katkestanud või aegumist peatanud asjaolusid.
17.TsÜS § 159 lg 1 sätestab, et aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Kostja 1 esitatud täitmisavalduse koopiaga (toimiku lk 90-91) on tõendatud, et hageja esitas 30.06.2008 kohtutäiturile Rocki Albertile täitmisavalduse võlgniku R. K. suhtes,
Tsiviilasi 2-14-6778 taotledes sissenõude pööramist võlgniku kinnisasjale. Täitmisteatest (lk 92) nähtuvalt on täitedokumendiks Pärnu notar Marje Jürioja 9.01.2007 tõestatud hüpoteegi seadmise leping nr 326 ja 25.04.2007 leping nr 2344 ning nõude sisuks on hüpoteekidega tagatud võlanõuded. Kinnistusraamatu andmetel kuulus kostjale R. K.le aadressil x (alates 11.02.2010 aadress x) asuv kinnistu, registriosa numbriga xxxxxx, mis oli hageja kasuks koormatud 1. ja 2. järjekoha hüpoteekidega kokku 2 700 000 EEK ulatuses. Riigikohtu tsiviilkolleegium on mitmetes lahendites (vt 3-2-1-153-10; 3-2-1-175-13) asunud seisukohale, et hüpoteegi kohese sundtäitmise kokkuleppe sõlmimine TMS § 2 lg 1 p 19 mõttes tähendab sisuliselt hüpoteegiga tagatud nõude kõrvale täiendava täitedokumendist tuleneva nõude andmist ulatuses, milles nõue on hüpoteegiga tagatud. Hüpoteegiga tagatud nõude sissenõudmiseks hüpoteegile tuginedes täitemenetluse alustamise tagajärjeks on TsÜS § 159 lg 1 järgi nii n-ö algse nõude kui ka täitedokumendist tuleneva nõude aegumise katkemine juhul, kui nii algne nõue kui täitedokumendist tulenev nõue on esitatud sama põhivõlgniku vastu. Eeltoodust tulenevalt kostja 1, R. K. suhtes laenulepingust hagejale tulenevate nõuete aegumine katkes 30.06.2008 täitmisavalduse esitamisega ja algas uuesti 01.07.2008 kell 00:00 ning R. K. suhtes esitatud nõuete osas uuesti alanud 3-aastane aegumistähtaeg lõppes 30.06.2011 kell 24:00, kui ei esinenud nõude aegumise katkemist või peatumist tinginud asjaolusid.
18.TsÜS § 158 lg-tes 1 ja 2 sätestatakse, et aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Hageja leiab, et täitemenetluse käigus enampakkumisel raha laekumine katkestas nõude aegumise veelkord. Kohus möönab, et täitemenetluses raha laekumine võib olla käsitatav kohustuse osalise täitmisena, mis katkestab aegumise, kuid üksnes juhul, kui laekumine toimub algse nõude aegumistähtaja jooksul. Täitemenetluse käigus võla osaline rahuldamine hüpoteegi realiseerimise teel ei saa katkestada hüpoteegiga tagatud nõude aegumistähtaega, mis on juba lõppenud. Hageja ei ole esile toonud, et kostja 1 oleks enne 30.06.2011 teinud mingeid makseid või teinud mingi muu teo, mida oleks TsÜS § 158 lg 2 kohaselt käsitatav nõude tunnustamisena. Seega laenulepingust tulenevad hageja nõuded kostja 1 vastu aegusid 30.06.2011 kell 24:00. Hüpoteegiga koormatud kinnistu võõrandati alles 27.08.2013 – 03.09.2013 oksjonikeskkonnas www.oksjonikeskus.ee toimunud elektroonilisel enampakkumisel, enampakkumise tulemuste kohta vormistas kohtutäitur kordusenampakkumise akti (lk 27 – 32). Kinnistu võõrandamisest raha laekus hagejale 26.09.2013. Seega nii enampakkumine toimus kui raha laekus pärast laenulepingust tuleneva nõude aegumist. Iseenesest on õige hageja viide Riigikohtu praktikale (vt määrus 3-2-1-8-10), mille kohaselt asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lg-st 4 tulenev hüpoteegi mitteaktsessoorsus on oluliselt piiratud hüpoteegi realiseerimisel, s.t hüpoteek asjaõigusena ei anna hüpoteegipidajale abstraktset õigust nõuda täitemenetluses kinnisasja müümist, vaid seda saab ta nõuda üksnes hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. See ei tähenda aga seda, et hüpoteegiga tagatud nõue ei saa enne hüpoteegi realiseerimist aeguda. Hageja ise on viidanud Riigikohtu lahenditele, mille kohaselt kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepe annab hüpoteegiga tagatava nõude kõrvale täiendava täitedokumendist tuleneva nõude ulatuses, milles nõue on hüpoteegiga tagatud. Täitedokumendi aegumistähtaeg 10 aastat on oluliselt pikem tehingust tuleneva nõude 3-aastasest aegumistähtajast.
19.Laenulepingust tuleneva nõude aegumise osas ei oma tähtsust hageja poolt esile toodud asjaolu, et kostja 1 täitemenetlust ei vaidlustanud. Täitemenetlus toimus hüpoteegi realiseerimiseks. TsÜS § 1451 lg 1 kohaselt pandiga tagatud nõude aegumine ei võta pandipidajalt õigust põhivõla nõude rahuldamisele panditud eseme arvel. Seega laenulepingust tuleneva, hüpoteegiga tagatud nn algse nõude aegumine täitemenetluse kestel ei takistanud nõude rahuldamist täitemenetluses hüpoteegi realiseerimise teel ning kostjal 1 ei oleks olnud võimalik hüpoteegiga tagatud nõude aegumisele tugineva kaebuse või hagiga takistada hüpoteegi realiseerimist. Eeltoodust tulenevalt aegusid laenulepingust tulenevad hageja nõuded kostja 1
Tsiviilasi 2-14-6778 vastu 30.06.2011 kell 24:00. Avaliku e-toimiku kaudu 13.02.2014 hagiavaldus kohtule esitati pärast nõuete aegumist. Seega tuleb hagi kostja 1 suhtes jätta rahuldamata.
20.Kohus leiab, et hageja nõuded kostja 2 R. K. ja kostja 3 A.A.e vastu on samuti aegunud. R. K. suhtes alustatud täitemenetlus hüpoteegi realiseerimiseks ei katkestanud hageja nõude aegumist käendajate suhtes. Riigikohus 18.12.2013 lahendis tsiviilasjas 3-2-1-134-13 leiab samuti, et aegumise katkemine põhivõlgniku suhtes täitedokumendi täitmiseks esitamisega ei mõjuta käenduslepingust tuleneva nõude aegumist. Võlausaldaja saab esitada käendaja vastu täitmise nõude käenduslepingu alusel. Käenduslepinguga kohustub käendaja vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (VÕS § 142 lg 1). Seega tekib käendajal käenduslepingust iseseisev ühepoolselt võetud täitmiskohustus ning võlausaldajal lisaks põhivõlanõudele iseseisev nõudeõigus käendaja vastu. Võlausaldaja saab põhivõlgniku kohustuse täitmata jätmisel esitada kohe nõude nii põhivõlgniku kui ka käendaja vastu. Kui võlausaldaja esitab nõude käendaja vastu, võib käendaja VÕS § 149 lg 1 järgi esitada võlausaldaja nõudele üldjuhul kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise. Samuti saab käendaja esitada võlausaldaja nõudele vastuväiteid, mis tulenevad tema ja võlausaldaja vahel sõlmitud käenduslepingust. Muuhulgas võib käendaja esitada nii põhivõlgnikuga sõlmitud laenulepingust kui ka käenduslepingust tuleneva aegumise vastuväite. Kuna võlausaldaja nõuded käendaja vastu muutuvad sissenõutavaks ja hakkavad aeguma samal ajal kui samad nõuded põhivõlgniku vastu (vt Riigikohtu 20. aprilli 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-09, p 10), aeguvad nõuded põhivõlgniku ja käendaja vastu üldjuhul samal ajal. Laenulepingust tuleneva nõude aegumistähtaja katkemine põhivõlgniku suhtes täitemenetluse alustamisega ei mõjuta aga hageja ja kostjate 2 ja 3 vahel sõlmitud käenduslepingust tuleneva hageja nõude aegumist käendaja vastu. Põhivõlgniku suhtes täitemenetluse alustamine ja sellega põhivõlgniku suhtes nõude aegumise katkemine võtab käendajalt küll võimaluse esitada põhivõlalepingust tulenevale nõudele aegumise vastuväidet, kuid käendaja saab esitada käenduslepingust tuleneva vastuväite, et nõue käendaja vastu on aegunud.
21.Kuna R. K. ega A.A.e suhtes ei ole täitemenetlust alustatud ega esinenud muid aegumise katkemist tinginud asjaolusid, lõppes käenduslepingust kostjate 2 ja 3 vastu tuleneva hageja nõude aegumistähtaeg 03.06.2011 kell 24:00. Hagi esitati 13.02.2014, selleks ajaks oli käenduslepingust tuleneva nõude aegumistähtaja lõppemisest möödunud rohkem kui kaks aastat. Eeltoodu alusel on hageja nõuded aegunud kõigi kostjate suhtes, kohus teeb lõppotsuse, millega jätab hagiavalduse täies ulatuses rahuldamata aegumise tõttu.
22.Kehtiva õigusega kooskõlas ei ole hageja väited, et hageja ei saanud hagiavaldust esitada enne hüpoteegi realiseerimist, kuna reaalne võimalus õiguskaitseks tekkis hagejal alles pärast täitemenetluse lõpetamist, mil selgus lõplik nõude suurus ehk hagihind. TsMS § 376 lg 4 p 2 võimaldab hagejal hagiavalduses esitatud põhinõuet ja kõrvalnõudeid suurendada ja vähendada, mh suuliselt kohtuistungil. Hageja viidatud Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-93-06 ei ole käesolevas vaidluses asjakohane, sest kaasuse asjaolud ja menetluse ese on erinevad. Nimelt viidatud Riigikohtu lahendis esitas hüpoteegipidaja hagi nõude rahuldamiseks võlgnikule kuuluva kinnisasja arvel hüpoteegiga tagatud nõude ulatuses, kinnisasja müügiõiguse tunnustamiseks ja kinnistu avalikul enampakkumisel müümiseks. Riigikohus oma lahendis käsitles üksnes hüpoteegipidaja võimalusi panna kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe olemasolul hüpoteegi realiseerimise nõue maksma hagimenetluses; Riigikohus leidis, et see ei ole menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes üldjuhul mõistlik ja kohus võib sellise hagi menetlusse võtmisest keelduda, sest hüpoteegipidaja saab esitada avalduse täitemenetluse algatamiseks ja tal puudub õiguskaitse vajadus. Selles lahendis Riigikohus ei ole avaldanud seisukohta, et hüpoteegipidaja ei saa hagimenetluses maksma panna hüpoteegiga tagatud nõuet enne hüpoteegi realiseerimist. See on hüpoteegipidaja risk, kui ta loodab kogu nõude rahuldamist hüpoteegi realiseerimise arvel ega esita hüpoteegiga tagatud nõude väljamõistmiseks hagiavaldust enne aegumistähtaja lõppemist. Samuti ei ole hageja viited menetlusökonoomikale
Tsiviilasi 2-14-6778 põhjendatud olukorras, kus tagatiseks olnud kinnistu müümise hetkeks oli täitemenetluse alustamisest möödunud rohkem kui 5 aastat.
23.Lisaks oli kostjale 1 kuulunud kinnistule seatud hageja kasuks 1. ja 2. järjekoha hüpoteegid hüpoteegisummadega vastavalt 2 025 000 EEK ja 675 000 EEK (kokku 2 700 000 EEK ehk 172 561,45 €). 10.01.2007 hindas BPE Kinnisvaraekspert tagatisvara väärtuseks 2 miljonit krooni (akt lk 111 – 125). Täitmisavalduses on hageja nõuete summaks märkinud 2 140 417,17 EEK, millele lisandub laenulepingu ja arvelduskrediidilepingu põhiosa võlgnevustelt arvestatav viivisintress kokku 627,57 EEK päevas. Täitemenetluses kinnisasja arestimisel määrati kinnistu hinnaks 1 250 000 krooni (akt lk 125 – 127). Esimene enampakkumine alghinnaga 2 000 000 EEK (enampakkumise teade lk 128) kuulutati 07.08.2008 aktiga (lk 129 – 130) nurjunuks. Hageja kinnitusel toimus kokku 17 enampakkumist ning kohtutäitur korduvalt hindas kinnistu hinda alla. 24.11.2010 enampakkumisel oli alghinnaks juba 390 000 EEK (lk 131). Hiljemalt selle enampakkumise nurjumise ajal (s.o vähemalt pool aastat enne laenulepingust tuleneva nõude aegumistähtaja lõppemist) pidi hagejale olema selge, et ka hüpoteegi realiseerimise korral kõiki kostjaga sõlmitud laenulepingutest tulenevaid nõudeid rahuldada ei õnnestu ning tal on igal juhul vaja laenulepingust tulenevad nõuded maksma panna hagimenetluses.
24.Hageja seisukohtadest (nõude esitamine ei olnud võimalik ega vajalik enne täitemenetluse lõpetamist; täitemenetluse alustamisega katkenud aegumistähtaeg hakkab uuesti kulgema täitemenetluses raha laekumisest või täitemenetluse lõpetamisest) järeldub, et hageja arvates täitemenetluse alustamisega hüpoteegiga tagatud nõude aegumise tähtaeg mitte ei katke, vaid peatub. Selline seisukoht ei ole õige. Seadusandja on TsÜS § 160 lg-tes 1 ja 2 andnud kinnise loetelu hagi esitamisega võrdsustatud toimingutest, mis hagi aegumise peatavad, täitmisavalduse esitamist selles loetelus nimetatud ei ole.
25.Kuna kohus teeb lõppotsuse, tuleb TsMS § 173 lg 1 kohaselt otsuses ära näidata ka menetluskulude jaotus. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostjatel on õigus taotleda kohtult hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaksmääramist kohtuotsuse jõustumisest alates 30 päeva jooksul (TsMS § 174 lg 1). /Allkirjastatud digitaalselt/
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.