Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

1(9)

Tsiviilasi nr 2-13-31928

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

I Asjaolud Harju Maakohtu 05.09.2013 määrusega on kohus välja kuulutanud XXX pankroti ja nimetanud pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 24.09.2013. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 08.01.2014, koosolekul tunnustati nõudeid kogusummas 107 479.27 eurot. Jaotusettepanekut haldur koostanud ei ole. Pankrotihaldur esitas 06.03.2014 kohtule aruande võlgniku pankrotivara kohta ja taotluse XXXpankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotihaldur palub pankrotimenetluse lõpetada ja ennast vabastada pankrotihalduri kohustustest. Pankrotihalduri poolt esitatud andmed pankrotimenetluse kohta Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta. XXX(pankrotis) arvelduskontodel pankroti väljakuulutamise seisuga rahalised vahendid puudusid. Muu teadaolev realiseerimisele kuuluv vara puudus samuti. Võlgnik töötab käesoleval hetkel XXX AS-is ning tema töötasu suuruseks on 500 eurot (bruto) kuus. Võlgnikul on alaealine laps. Tulenevalt TMS § 132 kinnipidamisi töötasust teha ning pankrotivarasse arvata ei olnud võimalik. Töötasu näol on käesoleva aruande esitamise hetke seisuga laekunud rahalisi vahendeid kokku 1 491.65 eurot, mis on jäänud võlgniku käsutusse. Pankrotimenetluse lõpparuande esitamise seisuga puuduvad XXX (pankrotis) pankrotimenetluses muud teadaolevad varad või nõudeõigused. Haldur ei ole tuvastanud, et

2(9)

Tsiviilasi nr 2-13-31928 pankrotimenetluses oleks esinenud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110 - 114. Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta Vara välistamise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid tehtud ei ole. Samuti ei ole pankrotimenetluses tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist makstud ei ole. Kulud ja väljamaksed XXX(pankrotis) pankrotimenetluses Ajutise pankrotimenetluse kulud koos tasumisele kuulunud maksudega moodustasid kokku 747.37 eurot, mis on kinnitatud ja mõisetud võlgnikult välja vastavalt Harju Maakohtu 13.12.2013 kohtumäärusele. XXX(pankrotis) pankrotimenetluses puuduvad rahalised vahendid ajutise pankrotimenetluse kulude katteks. Muud jooksvad pankrotimenetluse kulud puuduvad. Pankrotivarast tasumata kulud Haldur on menetluse käigus viinud läbi järgmised suuremad toimingud: • võlausaldajate teavitamine pankroti väljakuulutamisest; • nõuete koondamine ja kontrollimine; • võlausaldajate üldkoosolekute läbiviimine ja protokollimine; • suhtlemine võlgniku ja võlausaldajatega; • PankrS § 132 ettekande koostamine; • lõpparuande koostamine. Tunnitasu alusel moodustab halduri tasu kokku 960 eurot (10 tundi tunnitasuga 96 eurot). Antud menetluses puuduvad rahalised vahendid halduri tasu katteks. Haldur taotleb TsMS § 182 ja PankrS § 65 lg 11 tulenevalt kohtult tasu menetlusabi korras. Andmed pandieseme müügist saadu kohta ja andmed müümata pankrotivara kohta XXX(pankrotis) pankrotimenetluses ei tunnustatud pandiõigusi, mistõttu ei olnud laekumisi pandiesemete müügist. Pankrotimenetluse lõpparuande esitamise seisuga puuduvad XXX(pankrotis) pankrotimenetluses muud teadaolevad varad ja nõudeõigused. Võlausaldajate üldkoosolek on andnud nõusoleku XXX(pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa XXX(pankrotis) pankrotimenetluses on puudunud võimalused jaotiste alusel võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks.

Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses ei ole võlausaldaja raha saanud 3(9)

Tsiviilasi nr 2-13-31928

XXX(pankrotis) pankrotimenetluses esitati nõuded 3 võlausaldaja poolt kogusummas 108 067.54 eurot. 08.01.2014 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul otsustati tulenevalt PankrS § 94 lg-st 3 lugeda, et võlausaldaja AS PlusPlus Capital nõuet summas 588.27 eurot ei ole XXX(pankrotis) pankrotimenetluses esitatud. Võlausaldaja XXX nõue summas 36 000 eurot loeti kaitsmiseta tunnustatuks tulenevalt PankrS § 103 lg 4. Koosolekul vastuväiteid esitatud nõuetele ei esitatud. Nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati nõudeid seega kokku 107 479.27 eurot ning kõik nõuded on tunnustatud PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõuetena. XXX(pankrotis) pankrotimenetluses ei ole pankrotihaldur jaotusettepanekut koostanud. XXX(pankrotis) pankrotimenetluses on tunnustatud II rahuldamisjärku kuuluvate nõuete suurused, jaotised ning saamata jäänud summad järgmised:

Jrk. nr Nimi 1 AS Eesti Krediidipank

2 XXX

Tunnustatud Jaotis nõue eurodes 66,51% 71 479.27 33,49 36 000

Saamata jäänud nõue eurodes 71 479.27 36 000

XXX(pankrotis) võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole. Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotihaldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud pankrotiseadusest ja XXX(pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku otsustest. Kuna XXX(pankrotis) pankrotimenetluses pankrotitoimikonda moodustatud ei ole, on kõik olulisemad tehingud ja õigustoimingud kooskõlastatud vajadusel võlausaldajate üldkoosolekuga. Suutemate pankrotimenetluses tehtud toimingutena võib välja tuua halduri tegevuse seoses võlgniku varade, õiguste ning kohustuste väljaselgitamisega. Haldur on teavitanud teadaolevaid võlausaldajaid võlgniku pankroti väljakuulutamisest, koostanud pankrotivara nimekirja, korraldanud võlausaldajate esimese üldkoosoleku läbiviimise ja protokollimise, nõuete kaitsmise koosoleku läbiviimise ja protokollimise, suhelnud võlgniku ning võlausaldajatega, koostanud PankrS § 132 kohase ettekande ning lõpparuande. Haldur on menetluses kogunud kokku võlgniku nõuded, need läbi töötanud ning küsinud vajadusel juurde täiendavat informatsiooni. Haldur on viinud läbi kõik muud vajalikud pankrotimenetluse toimingud ning esitab kohtule taotluse anda võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele võimalus tasuda kohtu deposiiti rahalisi vahendeid pankrotimenetluse jätkamiseks. Kui nimetatud kohtumäärust ei täideta, palub haldur lõpetada XXX(pankrotis) pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.

Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta

4(9)

Tsiviilasi nr 2-13-31928 XXX(pankrotis) pankrotimenetluses ei ole haldur esitanud ühtegi hagi ega osalenud nõude tunnustamisega seotud kohtuvaidlustes. Maksejõuetuse tekkimise põhjused 13.08.2007.a sõlmisid AS Eesti Krediidipank, võlgnik ja XXX laenulepingu nr XXX , mille alusel andis AS Eesti Krediidipank võlgnikule ja XXX laenu summas 113 762.73 eurot (1 780 000 krooni) Tallinnas XXX asuva korteriomandi ostmiseks (registriosa nr XXX ). Laenu tagamiseks seati hüpoteegid järgmistele kinnistutele: XXX (registriosa nr XXX ), mille omanikuks oli XXX ; XXX (registriosa nr XXX ); XXX (registriosa nr XXX). Võlgnik ja XXX ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. AS Eesti Krediidipank edastas võlgnikule ja XXX hoiatused laenulepingu ülesütlemise kohta, kuid vaatamata sellele kohustust panga ees ei täidetud. Kuivõrd võlgnik ja XXX ei suutnud laenulepingust tulenevaid kohustusi täita, siis esitasid nad 20.10.2009 AS-ile Eesti Krediidipank ühise avalduse laenulepingu ülesütlemise kohta. XXXon halduri hinnangul muutunud püsivalt maksejõuetuks juba hiljemalt 2009.a oktoobris. 05.02.2010 algatas kohtutäitur Priit Petter AS Eesti Krediidipank avalduse alusel täitemenetluse XXX(pankrotis) vastu 107 579.14 euro sissenõudmiseks. Täitemenetluse käigus müüdi muuhulgas laenu tagatiseks olnud XXX ́le kuulunud korteriomand asukohaga XXX (registriosa nr XXX ). XXX on esitanud 05.09.2012 Harju Maakohtule hagiavalduse XXX(pankrotis) ja XXX vastu XXX ́le kuulunud korteriomandi väärtuse hüvitamise ja korteri üürimisega tekitatud kulutuste hüvitamise nõudes. Harju Maakohtu 26.06.2013 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-1235261 on kohus hagi rahuldanud ning mõistnud XXX (pankrotis) ja XXX solidaarselt välja võlgnevuse XXX kasuks summas 36 000 eurot. Pankroti väljakuulutamise seisuga moodustab võlgniku laenulepingust nr XXX kohustus AS Eesti Krediidipank ees 71 479.27 eurot ning XXX ees 36 000 eurot.

tulenev

Olemasoleva informatsiooni põhjal on pankrotihaldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on tingitud eelkõige võlgniku poolsest rahavoogude ebapiisavast prognoosimisest ja riskide hindamisest, sh võetud laenukohustustest, mida võlgnik ei ole olnud suuteline täitma. Haldur ei ole olemasolevate andmete alusel tuvastanud, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks olnud kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga pankrotiseaduse mõistes. Halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks seega muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes, milleks on suutmatus teenindada pangalaenu AS Krediidipank ees.

Muud asjas tähtsust omavad asjaolud Võlgnik on esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamine menetluse algatamiseks. Pankrotihalduril ei ole pankrotimenetluse jooksul olnud probleeme võlgniku kättesaamisega, võlgnik on andnud vajadusel vajalikku informatsiooni ja täitnud pankrotimenetluse jooksul teabe andmise kohustust. Võlgnik omab hetkel stabiilset

5(9)

Tsiviilasi nr 2-13-31928 sissetulekut, kuid igakuine sissetulek jääb alla seaduses sätestatud alammäära, mille osas ei või võlgniku sissetulekule sissenõuet pöörata. XXX on andnud nõusoleku XXX (pankrotis) usaldusisikuks nimetamise kohta.

II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega (§ 29 lõige 1 ja § 158). PankrS § 158 lg-te 1 ja 3 sätestavad, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama ning esitama kohtule lõpparuande. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 108 lg 3 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet. PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankrotihalduri esitatud aruanne vastab PankrS § 162 lõigete 2 ning 3 nõuetele, mille vastavust näeb ette PankrS § 158 lõikes 3 toodud säte. XXX(pankrotis) pankrotimenetluses on 3 võlausaldajat esitanud haldurile nõuded kogusummas 108 067.54 eurot. Nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati 2 võlausaldaja nõudeid kokku 107 479.27 eurot. Pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnikul puudub vara, mille arvel saaks võlausaldajate nõudeid tasuda. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi pankrotiasja materjalidest nähtuvalt ei esine. Eeltoodust tulenevalt tuleb XXX pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu, kuna võlgniku varast ei piisa masskohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks väljamaksete tegemiseks. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, mille kohaselt XXX(pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjusteks on stabiilse töökoha ja sissetulekute puudumine pikema perioodi vältel. Asjas ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. XXXmaksejõuetuse tekkimise põhjuseks on võlgniku poolne rahavoogude ebapiisav prognoosimine ja riskide hindamine, sh võetud laenukohustused, mida võlgnik ei olnud suuteline täitma. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Indrek Lepsoo tuleb vabastada tema kohustustest XXX(pankrotis) pankrotimenetluses. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. 6(9)

Tsiviilasi nr 2-13-31928

Pankrotihaldur Indrek Lepsoo on teinud pankrotimenetluses olulisi toiminguid, s.h läbi viinud vajalikud koosolekud, suhelnud võlgniku ja võlausaldajatega, koostanud ja esitanud ettenähtud aruanded ning täitnud muid pankrotiseadusest tulenevaid ülesandeid. Arvestades halduri töö mahtu, töö keerukust ja halduri kutseoskust, palub haldur kinnitada kohtul tasu 10 töötunni eest summas 960 eurot (sisaldab käibemaksu). Haldur palub määrata tasu osaline väljamaksmine riigi vahenditest menetlusabi andmise korras. Haldur taotleb tasu määramist osaliselt riigi vahendite arvelt summas, millises on võimalik halduri tasu saada hüvitatud menetlusabi korras riigi vahendite arvelt, so 397 eurot. Kohus, tutvunud Indrek Lepsoo poolt esitatud töötasu taotlusega ja menetlusabi avaldusega, leiab, et töötasu ning menetlusabi taotlus tuleb rahuldada, kuna see vastab tehtud töö keerukusele ja selleks kulunud mahule. Võttes aluseks halduri tasu määramisel tunnitasumäära 96 eurot, määrab kohus halduri tasu suuruseks 960 eurot, sh käibemaks. Pankrotihaldur on palunud tema tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb. PankrS § 65 lg 1 järgi kohus võib halduri tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 193 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2015. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu maksustamisele kuni 2014. aasta

7(9)

Tsiviilasi nr 2-13-31928

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: PankrS § 170 lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. XXXesitas Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Arvestades, et võlgnik on tähtaegselt esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks ning kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid XXXkohustustest vabastamise välistada, leiab kohus, et võlgnikule tuleb anda võimalus seaduses ettenähtud korras võlgadest vabanemiseks. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada XXX kohustustest vabastamise menetluse ja nimetab tema usaldusisikuks Tatjana Stankevitš ́i, kes on selleks andnud kirjaliku nõusoleku. Kohus teeb usaldusisikule Tatjana Stankevitš ́ile ülesandeks järjepidevalt kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi ning viivitamatult informeerida kohut, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-is 173 toodud kohustusi ja sellega kahjustanud võlausaldajate huve. PankrS § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Kohus selgitab XXX , et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel

8(9)

Tsiviilasi nr 2-13-31928 koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. XXX tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.

Merike Varusk kohtunik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.