Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo Kariler
Määruse tegemise aeg ja koht
2. aprill 2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-31928
Tsiviilasi
XX (pankrotis) pankrotimenetlus. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 22. jaanuari 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Coop Pank AS-i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Võlgnik XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Usaldusisik DD esindajad ringkonnakohtus Võlausaldajad: Coop Pank AS (registrikood 10237832), lepinguline esindaja Margit Saar OO (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 22. jaanuari 2020. a määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada määruse põhjendusi.
2.Jätta Coop Pank AS-i määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Harju Maakohus lõpetas 17. oktoobri 2014. a määrusega XX (võlgniku) pankrotimenetluse ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja määras usaldusisikuks DD. Pankrotimenetluses jäid täitmata kahe võlausaldaja tunnustatud nõuded.
2.Maakohus küsis usaldusisikult aruandeid 15. veebruaril 2016, 17. veebruaril ja 2. oktoobril 2017, 7. septembril 2018 ja 2. oktoobril 2019 ning selgitas võlgnikule pankrotiseadusest (PankrS) § 173 lg-st 1 tulenevaid kohustusi ja nende rikkumise tagajärgi. Aruannete ja tõendite kohaselt ei olnud võlgnikul ajavahemikul 17. oktoobrist 2014 kuni
3.novembrini 2019 tulutoovat tegevust. Võlgnikul tuvastati Sotsiaalkindlustusameti
15.septembri 2015. a otsusega üldhaigestumise tõttu osaline töövõimetus kestvusega kuni üks aasta. Võlgniku ülalpidamisel on alaealine laps, kes teiselt vanemalt elatist ei saa. Aruannetele olid lisatud võlgniku Swedbank AS-i kontoväljavõtted, Sotsiaalkindlustusameti otsus nr 1260403, võlgniku lapse sünnitunnistus ja taotlus kohtule elatisasjas nr 2-15-7001. Võlgniku selgituste kohaselt on ta elukutselt raamatupidaja, kuid tervislikel põhjustel ei ole olnud tööd võimalik leida. Viimati oli võlgnik töötuna arvel alates 5. septembrist 2018. Vara võlgnikule ei ole. Igakuised võlgniku püsikulud kannab tema ema, kellega ta koos elab.
3.Maakohus tegi järelepärimised krediidiasutustele ja Maksu- ja Tolliametile (MTA). Võlgnikul on panagakonto Swedbank AS-is. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnik saanud maksustatavat tulu alates 2014. a oktoobrist kuni 2018. a detsembrini üksnes Sotsiaalkindlustusametist vahemikus 148,98–173,81 eurot kuus.
4.Võlausaldajad Coop Pank AS ja OO palusid jätta võlgniku kohustustest vabastamata, kuna võlgnik ei ole töötanud kasvõi osalise tööajaga ega teinud neile võlgadest vabastamise menetluse jooksul mitte ühtegi väljamakset. Esimese astme kohtu määrus
5.Harju Maakohus lõpetas 22. jaanuari 2020. a määrusega (vaidlustatud määrus) võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ning vabastas võlgniku tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ja avaldas selle kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Usaldusisik vabastati tema kohustustest ning menetluskulud jäid võlgniku kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt alustati võlgniku kohustustest vabastamise menetlust rohkem kui viis aastat tagasi, mistõttu saab PankrS § 175 lg 1 alusel otsustada võlgniku kohustustest vabastamise. Maakohus tuvastas, et võlgniku kohustustest vabastamisest PankrS § 175 lg 2 järgi keeldumiseks alust ei ole. Võlgnik ei ole süüdi mõistetud maksukuriteos. Ka ei ole võlgnik menetluse ajal oma kohustusi rikkunud määral, mis tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. Maakohus ei nõustunud võlausaldajatega, et kohustustest vabastamisest tuleb keelduda, kuna võlgnik ei ole tasunud võlgnevusi ega otsinud vähemalt osalise tööajaga töökohta. Võlgade tasumata jätmine ei ole aluseks kohustustest vabastamata jätmisele. Menetluse ajal on võlgnik saanud riiklikke toetusi Sotsiaalkindlustusametist. Võlgniku sissetulekud ei ole sellised, mis võimaldanuks võlgnevusi tasuda. Seaduse kohaselt ei pidanud võlgnik kohustusi täitma toetuste arvel, kuivõrd neile ei saa pöörata sissenõuet (PankrS § 173 lg 5). Isegi kui võlgnik oleks käinud osalise tööajaga tööl, ei oleks sissetulekust tõenäoliselt piisanud võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Võlgnikul oli menetluse ajal alaealine laps, kes sai täisealiseks 3. septembril 2017. Seetõttu oleks vastavalt täitemenetluse seadustiku § 132 lg-le 2 suurenenud ka sissetuleku osa, mille arvel ei pea võlgnik võlausaldajatele väljamakseid tegema. Lisaks ei pea väljamakseid tegema töötasu alammäära suuruselt summalt ega toetustelt. Kuigi võlgnik ei ole menetluse ajal võlgnevusi tasunud, ei ole võlgniku tegevus suunatud tahtlikule võlausaldajate kahjustamisele, oma vara varjamisele või selle vähendamisele. Võlgnevuste mittetasumist ja töökoha mitteotsimist ei saa pidada süüliseks rikkumiseks. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad 2 (5)
6.Võlausaldaja Coop Pank AS esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus rahuldas võlgniku taotluse võlgadest vabastamiseks ja teha uue määruse, millega jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Määruskaebuse kohaselt rikkus võlgnik raskelt hooletult PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsida ja kahjustas sellega võlausaldajate huve. Võlgnik ei tõendanud, et ta oleks teinud piisavaid pingutusi mõistlikult tulutoova tegevuse leidmiseks kasvõi osalise töökoormusega. Raamatupidamise tööd on võimalik teha kodust laua tagant tõusmata ja ka osalise koormusega. Võlgniku pahatahtlikkust näitab asjaolu, et ta ei ole viie aasta jooksul teinud ühtegi makset võlgnevuse katteks. Maakohus leidis põhjendamatult, et võlgnik oli püsivalt töövõimetu. 25. veebruaril 2016 kohtule esitatud usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnikule oli määratud osaline töövõimetus (40 %) ajavahemikul 30. septembrist 2015 kuni 30. septembrini 2016. Muu perioodi kohta võlgadest vabastamise menetluse aja jooksul analoogset infot ega tõendit esitatud ei ole. Võlgnik ei ole avaldanud teavet oma igapäevaste kulude kohta. Pangakontode väljavõtetest ei nähtu, et sinna oleks laekunud Sotsiaalkindlustusameti lapsetoetus. Seega võib olla alust arvata, et võlgnik on PankrS § 173 lg 2 kohaselt varjanud oma saadud tulusid ning vara. Maakohus kaalus asja lahendamisel võlgniku ja võlausaldaja huve valesti ning ei arvestanud võlgadest vabastamise menetluse eesmärki.
7.Võlausaldaja OO toetas määruskaebust. Ei ole eluliselt usutav, et võlgnik pidas ennast ja oma alaealist last aastate vältel ülal puudetoetusega 148,98–173,81 eurot kuus. Võlgnik sai ümbrikupalka turul müüjana töötades. Pankrotihaldur ei täitnud oma ülesandeid nõuetekohaselt ja usaldusisik oli erapoolik.
8.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada tuleb määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659).
10.Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et võlgniku kohustustest vabastamisest PankrS § 175 lg 2 järgi keeldumiseks alust ei ole ning võlgnik ei ole menetluse ajal oma kohustusi rikkunud määral, mis tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. Kolleegium järgib TsMS § 654 lg 6 alusel koosmõjus §-ga 659 maakohtu määruse põhjendusi ega korda neid täies mahus.
11.Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus on PankrS § 175 lg 1 alusel põhjendamatult vabastanud võlgniku tema pankotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kolleegium selgitab, et füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamist reguleerib PankrS § 175 lg 1, mille järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus PankrS § 175 lg 8 järgi võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt Riigikohtu 20. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
12.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et esile toodud asjaoludel rikkus võlgnik süüliselt PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova 3 (5)
tegevusega või seda otsida ja kahjustas sellega võlausaldajate huve. Mõistlikult tulutoova tegevuse hindamisel ja selle otsimisel tuleb arvestada konkreetseid juhtumi asjaolusid, st mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks võlaõigusseaduse § 7 mõttes (vt Riigikohtu 30. oktoobri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696, p-d 18 ja 19). Tuvastatud asjaoludel kasvatas võlgnik kuni 3. septembrini 2017 üksinda alaealist last ja elas oma ema juures, kes kandis igapäevased vältimatud kulud. Aruannetest nähtuvalt on võlgnik selgitanud, et tal pole olnud võimalik tervislikel põhjustel tööd leida. Ringkonnakohus tegi täiendavad päringud Sotsiaalkindlustusametile ja Eesti Töötukassale. Sotsiaalkindlustusameti vastuse kohaselt oli võlgnikul tuvastatud ajavahemikul 30. septembrist 2014 kuni
30.septembrini 2018 40%-line töövõimetus ja ta sai pensioni vahemikus 148,98–189,31 eurot. Lisaks makstakse võlgnikule puudega tööealise inimese toetust alates 27. juulist 2018 kuni
23.juulini 2020 41,17 eurot kuus. Eesti Töötukassa vastuse kohaselt on võlgniku töövõime hinnatud osaliseks perioodil 24. juulist 2018 kuni 23. juulini 2020 ning talle on ajavahemikul
17.oktoobrist 2014 kuni 13. novembrini 2019 makstud töövõimetoetust kogusummas 884,54 eurot. Töövõimetoetuse maksmise eelduseks on, et töövõimetoetuse saaja on töötuna arvel. Võlgniku töötuna arvelolek lõpetati 23. veebruaril 2019. Kolleegium leiab, et praeguse juhtumi asjaolusid arvestades ei saa võlgniku kohustuste süüliseks rikkumiseks pidada seda, et ta ei tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega otsinud seda. Võlgnik otsis tööd, sest oli töötuna arvele võetud, kuid arvestada tuleb asjaolu, et ta oli samal ajal osaliselt töövõimetu, mis kindlasti mõjutas tema võimalusi töö leidmiseks. Maakohus järeldas põhjendatult, et isegi kui võlgnik oleks käinud osalise tööajaga tööl, arvestades oma töövõime ulatust, ei oleks tema sissetulekust tõenäoliselt piisanud võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et võlgnik töötas enne pankrotimenetlust Aktsiaseltsis T ja R AS-is ning tema töötasu suuruseks oli vastavalt 5000 krooni ja 500,00 eurot (bruto) kuus. Seega ei olnud võlgnik võimeline leidma erialast ega tasuvamat tööd aastaid enne pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse alustamist. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (vt Riigikohtu
30.oktoobri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696, p 19). Võlausaldajatele väljamaksete tegemata jätmine viie aasta jooksul ei saa olla iseenesest aluseks võlgadest vabastamisest keeldumiseks. Samuti ei saa sellest automaatselt tuletada võlgniku pahatahtlikkust võlausaldajate huvide kahjustamisel.
14.Maa- ega ringkonnakohus ei ole tuvastanud, et võlgnik oleks oma sissetulekuid varjanud. Võlausaldajad ei ole oma väidete tõendamiseks konkreetsemaid asjaolusid esitanud, et nende väidete tegelikkusele vastavust kontrollida. Sotsiaalkindlustusameti teatisest nähtuvalt kanti kõik riiklikud toetused (sh lapsetoetus) samale võlgniku pangakontole (XXXXXXXXXXXXXXXXXX), mille väljavõtted on kohtule koos aruannetega esitatud. Üksnes sissetulekute varjamise kahtlusest ei piisa PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel kohustustest vabastamisest keeldumiseks.
15.PankrS § 175 lg 1 alusel võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus võib sekkuda siis, kui on ületatud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus diskretsioonipiire rikkunud. Pankrotimenetluses täitmata kohustustest vabastamisega antakse võlgnikule, kelle majanduslik olukord on niigi raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14). Ka selle menetluse jätkamisel ei oleks perspektiivi.
16.Määruskaebusega seotud menetluskulud tuleb jätta iga menetlusosalise enda kanda (TsMS § 172 lg 1 teine lause). Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
4 (5)
17.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).
18.Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse võlausaldaja ja võlgnik (PankrS § 175 lg 6). (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.