4.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta hageja menetluskuludest 85% kostja kanda ja 15% hageja enda kanda; kostja menetluskulud jätta kostja kanda.
6.Mõista Anu Villalt välja menetluskulu 187 (ükssada kaheksakümmend seitse) eurot Kaupmehe Järelmaks OÜ kasuks.
7.Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS 1741 lg 4).
Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
KIRJELDAV OSA
1.TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa
KOHTU PÕHJENDUSED
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt, kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 12.09.2014. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega üksnes osaliselt rahuldada ning osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
4.Hagiavalduses tulenevalt on hageja ja kostja sõlminud 26.01.2013 järelmaksulepingu nr 1301321/96ta (edaspidi: järelmaksuleping), mille alusel on hageja andnud kostjale üle järelmaksu summa 393,49 eurot. Hagi kohaselt ütles hageja lepingu 10. septembril 2013 üles põhjusel, et kostja ei olnud vaatamata hageja hoiatusele tasunud lepingujärgset võlgnevust. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja järelmaksulepingu alusel põhivõla 348,58 eurot, järelmaksuintressi 18,01 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 63,90 eurot, perioodil 10.09.2013 – 29.08.2014 sissenõutavaks muutunud viivise 91,02 eurot ning tasumata krediidiintressi 2,99 eurot ja alates 30.08.2014 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivise 27% tagastamata krediidisummalt aastas.
5.Kohus leiab, et hageja nõue põhivõla 348,58 eurot, järelmaksuintressi 18,01 eurot osas on tervikuna õiguslikult põhjendatud. Hagis esitatud asjaolude kohaselt järgis hageja lepingu ülesütlemisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lg 1 nõudeid. Seega võib hageja VÕS § 401 lg 3 ja § 399 lg 1 järgi nõuda põhivõla tagastamist. Samuti on hagejal õigus nõuda enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud intressi.
6.Järelmaksulepingu üldtingimuste p 2.1 kohaselt püsimaksete osalisel või täielikul mittetasumisel maksegraafikus toodud ajaks loetakse krediidisumma püsimakse tasumise tähtpäeval püsimakses sisalduva järelmaksu summa tasumata osa ulatuses krediidisaajale üleantuks ning tasumata järelmaksu summa sama summa ulatuses vähenenuks. Krediidisaaja on kohustatud tasuma
väljastatud krediidisummalt krediidiintressi 27% aastas. Üldtingimuste p 2.2 kohaselt kuulub väljastatud krediidisumma viivitamatult tagastamisele. Üldtingimuste p 7.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidiandjale viivist lepingujärgse krediidiintressiga võrdses määras krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti sissenõudmiskulu või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega seotud kulu hüvitamisega viivitamisel.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 25.02.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.
8.Riigikohus on leidnud, et kui pooled on tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu 14.01.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Hagejal on seega õigus kostjalt nõuda VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 III lause kohaselt viivist samas määras, mille pooled on näinud ette järelmaksulepingus intressimäärana.
9.Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud järelmaksulepingu üldtingimuste p-d 7.1; 2.1 ja 2.2 on osas, milles krediidisaaja on kohustatud püsimaksete osalisel või täielikul mittetasumisel maksegraafikus toodud ajaks tasuma väljastatud krediidisummalt krediidiintressi 27% aastas, on võlaõigusseaduse (VÕS) § 415 lg 1 ja § 421 alusel tühised. Nimetatud üldtingimuste punktid on oma sisult tingimus, milles sätestatakse kostja kohustus tasuda viivist suuremas määras kui on lepingus kokkulepitud intressimäär. Nimelt nende üldtingimuste kohaselt loetakse kostjale maksete viivitamisel välja antuks uus laen, mis arvestatakse kohe kostja kohustuse katteks ning mis tuleb ka kohe tasuda, kuid millelt arvutatav intress on algselt kokkulepitud intressist suurem (27%, mitte 17,9%). Sisuliselt mingit raha liikumist ei toimu ning need tüüptingimused on mõeldud üksnes selleks, et võimaldada hagejal nõuda maksetega viivitamisel suuremat intressi, mis on vastuolus VÕS § 415 lg-ga 1. Hageja viivisenõue on seega õiguslikult põhjendatud VÕS § 113 lg 1 järgi määras 17,90% tagastamata järelmaksusummalt aastas.
10.Arvestades eeltoodut, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja ajavahemiku 10.09.2013 - 29.08.2014 eest viivis summas 60,34 eurot (348,58*353/365*0,179) ning alates 30.08.2014 kuni põhivõla (348,58 euro) täieliku tasumiseni viivis 17,90% tagastamata põhivõlalt aastas. Kuivõrd hageja ei ole hagiavalduses esitanud andmeid enne 10.09.2013 lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud viivise arvestuse kohta, siis ei ole kohtul võimalik mõista kostjalt hageja kasuks välja enne 10.09.2013 sissenõutavaks muutunud viivist, mida hageja arvutas tühiste tüüptingimuste alusel. Hageja nõue tasumata krediidiintressi kostjalt väljamõistmiseks summas 2,99 eurot tuleb seega jätta rahuldamata.
11.Hageja võla sissenõudmise kulude nõue on üksnes osaliselt õiguslikult põhjendatud. Hageja väitel tekkis tal võla sissenõudmise kulu 63,9 eurot kuni lepingu ülesütlemisega kostjale saadetud kirjade ja teadete tõttu. Hagiavaldusest nähtub, et kostja on hagejale pärast lepingu ülesütlemist tasunud 30 eurot. VÕS § 415 lg 2 p 1 kohaselt kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks. Seega tuleb pärast lepingu ülesütlemist tasutud 30 eurot arvestada võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks ning lahutada hageja vastavast nõudest. Seega on hageja nõue selles osas põhjendatud üksnes 33,9 euro osas.
12.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 85% ulatuses.
13.Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud, sh riigilõiv 125 eurot ning kantud õigusabikulu 114 eurot. Hageja on kohtule 14.10.2014 saadetud kirjas selgitanud, et hagejale osutatud õigusabiteenus hõlmab hagiavalduse aluseks olevate dokumentide kogumist ja nendega tutvumist, hagiavalduse koostamist ning dokumentide kohtule esitamist, ajakulu kokku 2 tundi. Hageja on samas kirjas kinnitanud, et hageja poolt kantud õigusabikulu summas 114 eurot sisaldab käibemaksu (tl 27).
14.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 6 ning võttes arvesse asjaolu, et hageja ei ole kinnitanud, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada leiab kohus, et hageja poolt kantud õigusabikulu on põhjendatud osas 95 eurot, s.t osas, mis ei sisalda käibemaksu.
15.Hageja menetluskulud kokku käesolevas asjas on seega 220 eurot (125 + 95). Kohus jätab hageja menetluskuludest 85% kostja kanda ja 15% hageja enda kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 187 eurot. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.