AV kaebus Tallinna kohtutäitur Risto Sepp 19.09.2013 otsusele täiteasjas nr 027/2009/2030
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.10.2013 määrus kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AV määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: AV (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXXX XX XX-XX XXXXX XXXXXXX)
Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur Risto Sepp Puudutatud isik II: AS EMT (registrikood 10096159)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 22.10.2013 määrus jätta muutmata, määruskaebus jätta rahuldamata.
2.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.08.10.2013 esitas AV (avaldaja) Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Risto Sepa (puudutatud isik I) 19.09.2013 otsuse peale täiteasjas nr 027/2009/2030. Avaldaja palus tühistada kohtutäituri 19.09.2013 otsuse seoses otsuse tähtajast hiljem väljaandmisega ja sellega, et põhjendamata on jäetud, miks on täitemenetlus veninud aastatepikkuseks. Samuti palus avaldaja määrata täiteasja lõpetamisele, sest puudub ilmselgelt huvi võlgnevuse sissenõudmiseks ja täiteasi ei ole lahenenud mõistliku aja jooksul, mis on pöördunud võlgniku kahjuks. Lisaks palus avaldaja vaadata läbi tema soov saada hüvitist sellise kohtutäituri tegevuse eest, kus aastatepikkuselt ei ole suudetud lõpule viia täiteasja ja mistõttu on avaldaja olnud alusetult pikalt võlgniku staatuses ja arestide all. Avaldaja leidis, et õiglane oleks, kui kohtutäitur maksaks vähemalt poole kohtutäituri põhitasust tagasi võlgnikule seoses oma töökohustuste mittetäitmisega.
2.23.08.2013 kohtutäiturile esitatud kaebuses ei olnud avaldaja nõus täiteasjas läbiviidud mahaarvamistoimingutega tööandjalt AS Express Post ning sissetulekust kinnipidamisele kuuluva summa suurusega, mis oli kirjas kohtutäituri poolt 25.07.2013 koostatud rahalise nõude arestimise aktis. Seetõttu palus võlgnik kohtutäituril selgitada, millised laekumised toimusid kohtutäiturile 2009, 2010. ja 2011 aastal ning näidata need ja ka muud laekumised kohtutäituri ametikontole ära kornoloogilises järjekorras, et oleks täielikult tõestatud kogu nõudesumma (376,60 eurot) kahanemine 179,12 eurole. Samuti ei olnud avaldaja nõus tema e-postiaadressile saadetud dokumendiga kui talle mitteadresseeritud aktiga, sest tegemist on avaldaja tööandjale saadetud töötasu arestimise akti koopiaga. Avaldaja leidis, et sellise tegevusega, kus avaldajale saadetakse kellelegi teisele mõeldud dokumendi koopia ja väidetakse, et avaldaja on talle saadetud akti kätte saanud, on seadusevastaselt piiratud tema õigust saada täieliku väljateenitud töötasu omanikuks ning seoses sellega on antud arestimine kehtetu. Esimese astme kohtu määrus
3.22.10.2013 määrusega keeldus Harju Maakohus avaldaja 08.10.2013 esitatud kaebuse kohtutäituri 19.09.2013 otsuse peale täiteasjas nr 027/2009/2020 menetlusse võtmisest ja tagastas selle koos lisadega avaldajale. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda.
4.Kohus tugines määruses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg-le 1 ja § 371 lg 1 p-le 3 ning kontrollis, kas avaldaja on kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Seejuures tõi kohus määruses esile avaldaja poolt 23.08.2013 kohtutäiturile ja 08.10.2013 kohtule esitatud kaebuste esemed.
5.Tuginedes täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg-le 1 märkis kohus, et eeltoodust tulenevalt näeb täitemenetluse seadustik otsesõnu ette esmase õiguskaitsevahendi, milleks on kaebuse esitamine kohtutäiturile vastavalt TMS § 217 lg-le 1 ja § 218 lg-le
1.Seejärel saab kohtutäituri otsuse peale esitada kaebuse kohtule. Kaebaja saab esitada kohtule kaebuse kohtutäituri tegevuse peale osas, mis oli kaebuse esemeks kohtutäituri otsuse tegemisel.
6.Samuti märkis kohus, et avaldaja ei ole esitanud TMS § 217 sätestatud korras kohtutäiturile kaebust seoses kaebuse lahendamise tähtaja mittejärgimisega, täitemenetluse lõpetamiseks, hüvitise saamiseks kohtutäituri tegevuse eest ja täitekulude vaidlustamise osas. Samuti ei ole avaldaja kohtutäiturile esitatud kaebuses nõudnud selgitust selle kohta, miks on täitemenetlus veninud aastatepikkuseks ja miks on kohtutäitur oma otsuse tähtajast hiljem väljastanud.
7.Kohus leidis, et eeltoodust tulenevalt ei ole avaldaja kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ning kohus jättis TsMS § 371 lg 1 p-i 3 alusel avaldaja kaebuse kohtutäituri otsuse peale menetlusse võtmata. Määruskaebus
8.11.11.2013 esitatud määruskaebuses palub avaldaja tühistada Harju Maakohtu 22.10.2013 määruse ja kohustada maakohut otsustama kaebuse menetlusse võtmine seoses keeldumise aluseks olevate põhjuste puudumise tõttu.
9.Avaldaja leiab, et avaldajal on olemas kohtutäituri otsuse peale kohtusse pöördumiseks seaduses ettenähtud dokumendid, milleks on rahalise nõude arestimise akt kohtutäiturilt ja sellele tegevusele kohtutäiturile esitatud kaebus.
10.Maakohus on jätnud kontrollimata, kas kohtutäituri otsus on välja antud seaduses (TMS § 217 lg 3) ettenähtud tähtaega järgides. Avaldaja märgib, et antud juhul on kaebuse
läbivaatamine toimunud 09.09.2013, s.t hiljemalt 19.09.2013 olnuks vaja koostada otsus ja see kaebuse esitajale teele panna. Kohtutäituri otsuse kättesaamisel selgus, et otsus oli postitatud alles 26.09.2013. Otsus oli kuupäevastatud 19.09.2013, mis ei saa olla veenev põhjus selleks, et otsus oli tehtud õigeaegselt. Avaldaja on seisukohal, et kuna kohtutäituri otsus on tehtud seaduses lubatud tähtaega rikkudes, tuleb see tühistada ja anda avaldajale uus kaebuse esitamise tähtaeg.
11.Avaldaja hinnangul on maakohus läinud vastuollu erapooletu kaebuse menetlemisega, kuna on määruses kajastanud ainult avaldaja seisukohti, jättes täielikult välja kohtutäituri poolt kirjutatu. Samuti ei ole kohus avaldaja arvates tähelepanelikult vaadanud kohtutäiturile esitatud kaebust avaldaja poolt kohtutäiturile esitatud nõudmiste osas, mille kohtutäitur on oma otsuses jätnud täielikult tähelepanuta. Avaldaja hinnangul on ta kaebuses kohtutäiturile selgelt ja üheselt arusaadavalt toonud välja oma rahulolematuse täiteasja ja kohtutäituri tegevuse suhtes. Avaldaja on arusaadavalt soovinud selgitusi selle kohta, millised olid 2009, 2010 kui ka 2011 avaldajalt tehtud mahaarvamised ja kui mahaarvamistega ei tegeletud, siis miks, ilmselgelt põhjendamatult pikalt on jäänud töökohustused täitmata. Samamoodi peab kohtutäitur vastutama 2011 kuni 2013 vahele jääva aja eest, kus puudusid igasugused täitetoimingud kohtutäituri poolt. Avaldaja leiab, et olukorras, kus kohtutäituri poolt on jäetud töö tegemata pikalt juba ühel või kahel korral, on kohtutäituril automaatne vastutus ja võlgnik ei pea igal aastal esitama kohtutäiturile järjekordselt uuesti küsimust, et miks on seekord jäänud töökohustus täiteasjaga tegelemisel unarusse.
12.Kohus, märkides, et avaldaja ei ole esitanud vastavalt TMS § 217 sätestatud korras kohtutäiturile kaebust seoses kaebuse lahendamise tähtaja mittejärgimisega, ei ole lahti seletanud, mida on peetud silmas kaebuse lahendamise tähtaja mittejärgmisega. Avaldaja on kaebuse kohtutäiturile esitanud TMS § 217 sätteid järgides. Hoopis kohtutäitur on rikkunud oma otsuse väljaandmise tähtaega. Avaldaja leiab, et kohus on eksinud, arvates kaebuse esitamise kohustuse olevat sellisele kohtutäituri otsusele, mis on tehtud juba esitatud kaebusele. Avaldaja märgib, et TMS §-s 217 on kohtutäituri tegevuse ja otsuse all mõeldud tema enda initsiatiivil tehtud toimingut, mitte võlgniku kaebusele juba tehtud otsust.
13.Kohtu poolt märgitud asjaolu, et avaldaja ei ole kohtutäiturile esitatud kaebuses nõudnud täitemenetluse lõpetamist, on avaldaja hinnangul asjakohatu, kuna esialgu puudub alus täitemenetluse lõpetamiseks. Esmalt tuleb välja selgitada, miks on tekkinud täiteasja menetlemisel selline tohutu viivitus ja kas sellele leidub kohtutäituril õigustatud põhjendus. Ka kohtul on õigus mõjuval põhjusel täitemenetlus lõpetada. Sama leiab avaldaja kohtu poolt märgitud täitekulude vaidlustamise kohta, mis tõusetub päevakorrale siis, kui tuvastatakse kohtutäituri töökohustuste mittenõuetekohane täitmine ja seejärel saab osa kohtutäituri tasust, mille osas ta kohustusi rikkus, maha arvata. Hüvitise osas, mille kohta kohus leidis, et avaldaja ei ole seda kohtutäiturile esitatud kaebuses nõudnud, märgib avaldaja, et hüvitist iseendale määrata ei saa ja sellega peab tegelema samuti kohus.
14.Arusaamatu on kohtu märgitu, mille kohaselt ei ole avaldaja kohtutäiturile esitatud kaebuses nõudnud selgitust selle kohta, miks on kohtutäitur oma otsuse tähtajast hiljem väljastanud, kuivõrd selgitust ei saa nõuda selle kohta, mida ei ole veel toimunud.
15.Kohtu poolt märgitut ei saa pidada kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise põhjuseks TsMS § 372 lg 4 järgi ja seega puuduvad menetlusse võtmisest keeldumise alused TsMS § 371 lg 1 p-i 3 järgi. Vastus määruskaebusele
16.Puudutatud isik I määruskaebusele ei vastanud.
17.Puudutatud isik II palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
Edasine menetluse käik
18.Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 22.10.2013 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
20.Nõustuda saab avaldaja tähelepanekuga, mille kohaselt on arusaamatu kohtu seisukoht, et avaldaja ei ole kohtutäiturile esitatud kaebuses nõudnud selgitust selle kohta, miks on kohtutäitur oma otsuse tähtajast hiljem väljastanud. Arvestades, et otsuse on kohtutäitur teinud 19.09.2013 ja kaebuse kohtutäiturile on avaldaja esitanud 23.08.2013, ei olnud avaldajale kohtutäiturile kaebuse esitamise ajal teada tulevikus väljastatava otsuse kuupäev ning seega ei olnud avaldajal ka võimalik kohtutäiturile esitatud kaebuses maakohtu poolt viidatud asjaolule tugineda. Eeltoodu ei anna siiski alust lõppjärelduses õige maakohtu lahendi muutmiseks. Avaldaja on seisukohta, et kohtutäitur on otsuse tegemisel rikkunud seaduses sätestatud tähtaega, põhjendanud asjaoluga, et 19.09.2013 kuupäevaga otsus oli avaldajale postitatud alles 26.09.2013. Ringkonnakohus märgib, et TMS § 217 lg-s 3 sätestatud kohtutäituri otsuse tegemise tähtaeg ei ole sõltuvuses otsuse avaldajale postitamise kuupäevast, st tähtaja jooksul tehtud otsust ei muuda mittetähtaegseks selle hilisem postitamine täitemenetluse osalisele.
21.Kolleegiumi hinnangul on õige maakohtu järeldus, et avaldaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Ringkonnakohus selgitab, et kohtule esitatud kaebuses ei saa avaldaja esitada taotlusi ja esile tuua asjaolusid, milliseid ta kohtutäiturile esitatud kaebuses ei avaldanud ja milliste kohta ei ole kohtutäitur teinud TMS § 217 lg 5 järgi otsust. TMS § 218 lg 1 teise lause kohaselt ei saa kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kaevata. Kuivõrd avaldaja ei ole kohtutäiturile 23.08.2013 esitatud kaebuses (tl 6) tuginenud asjaoludele, mis on vaidlustatud kohtule esitatud kaebuses, on maakohus õigesti jätnud TsMS § 371 lg 1 p-i 3 alusel avaldaja kaebuse kohtutäituri otsuse peale menetlusse võtmata.
Allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.