Xxx hagi Xxx (pankrotis) pankrotihalduri Sirje Taela ja OÜ Xxx vastu Xxx nõude tunnustamiseks Xxx (pankrotis) pankrotimenetluses
Tsiviilasja hind
3500 eurot (mittevaraline nõue) Hageja: Xxx(ik XXX, elukoht XXX, lepinguline esindaja v.advokaat Tanel Mällas, e-post: [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja 1: Xxx(pankrotis) pankrotihaldur Sirje Tael (asukoht Jaama 76 D korpus, Tartu 50603, e-post: [email protected])
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Menetluskulude jaotus
Kostja 2: OÜ Xxx (rk xxx, asukoht Xxx, lepinguline esindaja v.advokaat Toivo Viilup, e-post [email protected]) Kohtuistung 26.03.2014 /kirjalik menetlus
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Tunnustada Xxx(pankrotis) pankrotimenetluses Xxx(ik xxx) nõuet summas 55514,41 eurot (viiskümmend viis tuhat viissada neliteist eurot ja 41 senti).
Jätta kostja 2 menetluslik vastuväide (26.09.2014) rahuldamata. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast
2-13-29033 menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.Xxx(hageja) on esitanud 10.06.2013 Harju Maakohtusse hagi Xxx(pankrotis) pankrotihalduri Sirje Taela (kostja 1) ja osaühing Xxx (kostja 2) vastu nõude tunnustamiseks Xxx(võlgnik) pankrotimenetluses. Hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus 27.12.2012. a tsiviilasjas nr 212-43237 välja Xxxpankroti ning määras tema pankrotihalduriks Sirje Taela (kostja 1). Hagejal on võlgniku suhtes nõue summas 93 123,62 eurot, mis tuleneb võlgniku poolt hagejale 04.06.2012 antud võlatunnistusest, millega võlgnik kinnitas ja tõendas tagasivõtmatult, et ta võlgneb hagejale 79 000 eurot (võlatunnistus). Vastavalt võlatunnistuse p-le 1 kohustus võlgnik tasuma võlasummalt intressi arvestusega 12% aastas. Tulenevalt võlatunnistuse p-st 2 pidi võlgnik võlasumma koos intressidega tasuma hiljemalt 01.07.2012. Võlatunnistuse p 4 järgi kohustus võlgnik võlasumma ja/või intresside mitte-nõuetekohase tasumise korral tasuma lisaks võlasummale ja intressile viivist 0,023% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Hageja avalduse ja Tallinna notari Tea Türnpuu 30.07.2012 notariaalse dokumendi nr xxx alusel algatas Tallinna kohtutäitur M. Kadak võlgniku suhtes hagiavalduses nimetatud võlasumma sissenõudmiseks täitemenetluse nr 008/201/249, mis on peatatud võlgniku pankrotiasjas tehtud kohtumääruse alusel. Hageja esitas nõudeavalduse võlgniku pankrotimenetluses 14.02.2013. 10.05.2013 toimus võlgniku pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek, kus hageja nõue jäi kostjate vastuväidete tõttu tunnustamata. Hageja leiab, et tema nõue võlgniku vastu 93 123,62 eurot on kehtiv ja kuulub tunnustamisele.
2.Hageja leiab oma täiendavas seisukohas, et võlatunnistuse puhul on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega (võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 tähenduses), millega on loodud iseseisev kohustus kõrvuti kohustusega, mida on võlatunnistusega tunnustatud. Hageja ja võlgniku vahel tekkis võlasuhe 01.11.2010, kui hageja kandis pangaülekandega võlgnikule üle 47039 eurot (736000 krooni) ja 01.11.2011 andis hageja võlgnikule sularahas täiendavalt üle 31961 eurot, mis kokku moodustab 79000 eurot, millise summa kohta ongi koostatud 04.06.2012 võlatunnistus. Alternatiivselt leiab hageja, et võlatunnistuse puhul on tegemist laenulepinguga VÕS § 396 lg 1 tähenduses, kuna see vastab laenulepingu tunnustele. Samuti vaidleb hageja vastu kostja 2 väidetele võlatunnistuse näilikkuse ja fabritseerituse osas (tl 56-59). Kostjate vastused hagile
3.Kostjad 1 ja 2 vaidlevad hagile vastu ja leiavad, et hageja nõue tuleb jätta tunnustamata. Kostja 1 leiab, et hageja nõude aluseks oleva võlatunnistuse puhul on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, mis on sõltuvuses selle aluseks olevast põhikohustusest, samas ei ole hageja tõendanud, et tema ja võlgniku vahel oleks olnud põhikohustus, millest tulenevalt sõlmiti võlatunnistus, mistõttu hagejal ei saa olla nõuet võlgniku vastu (tl 38-40). Kostja 2 leiab, et hageja väidetava nõude aluseks olev võlatunnistus on näilik ja fabritseeritud eesmärgiga luua hageja jaoks nõue võlgniku pankrotimenetluses. Kostja 2 arvates võlatunnistusest nähtuvat väidetavat võlgniku võlgnevust faktiliselt ei eksisteeri, kuna hagejal puudusid rahalised vahendid võlgnikule võlatunnistusest nähtuva summa laenamiseks (tl 43-45).
Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos poolte täiendavate seisukohtadega, kuulanud pooled ära kohtuistungil ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
2-13-29033
5.Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 tulenevalt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Kohus tuvastas, et võlgniku Xxx pankrotimenetluses esitas hageja võlausaldajana 14.02.2013 nõude summas 93123,62 eurot (tl 8-9), millele võlgniku nõuete kaitsmise koosolekul (10.05.2013) esitasid vastuväited pankrotihaldur Sirje Tael (kostja 1) ja võlausaldaja OÜ Xxx (kostja 2) tl 11-13). Hagi on esitatud 10.06.2013, seega tähtaegselt.
6.Riigikohtu lahendist 3-2-1-97-01 tulenevalt peab nõuete tunnustamise vaidluses võlausaldaja oma nõuet tõendama. Eeltoodust tulenevalt peab hageja hagi rahuldamiseks tõendama, et tema nõudeavalduses näidatud nõue võlgniku vastu summas 93123,62 eurot on kehtiv ja sissenõutav. VÕS § 82 lg 7 kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Hageja nõudeavalduse ja hagi kohaselt tuleneb hageja nõue võlgniku vastu summas 93123.62 eurot võlgniku poolt hagejale 04.06.2012 antud võlatunnistusest, millega võlgnik kinnitas ja tõendas tagasivõtmatult, et võlgneb hagejale 79000 eurot, millise summa tagastamise tähtaeg oli 01.07.2012.a (tl 6-7). Vastavalt võlatunnistuse p-le 1 kohustus võlgnik tasuma võlasummalt intressi arvestusega 12% aastas ning võlatunnistuse p 4 järgi kohustus võlgnik tasuma viivist 0,023 % nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Võlgnik ei ole teinud võlatunnistuse täitmiseks ühtegi makset. Nõudeavalduses kajastatud võlgnevuse sissenõudmiseks on algatatud täitemenetlus, mis on pankrotimääruse alusel peatatud. Seisuga 11.01.2013 arvestab hageja summalt 79000 eurot intressi 10871,19 eurot ja seisuga 04.01.2013 viivist 3252,43 eurot (tl 8-9).
7.Kostjate 1 vastuväidete kohaselt on võlgniku poolt hagejale antud 04.06.2012 võlatunnistus nn deklaratiivne võlatunnistus, mis on sõltuvuses selle aluseks olevast põhikohustusest, samas ei ole hageja tõendanud, et tema ja võlgniku vahel oleks olnud põhikohustus, millest tulenevalt sõlmiti võlatunnistus. Kostja 2 vastuväidete kohaselt on hageja väidetava nõude aluseks olev võlatunnistus on näilik ja fabritseeritud eesmärgiga luua hageja jaoks nõude võlgniku pankrotimenetluses. VÕS § 30 lg 1 kohaseks võlatunnistuseks loetakse lepingut, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. TsÜS § 89 lg 2 kohaselt on näilik tehing tühine.
8.Seoses küsimusega, kas võlgniku ja hageja vaheline 04.06.2012 võlatunnistus on nn deklaratiivne või konstitutiivne (abstraktne) võlatunnistus (VÕS § 30 lg 1), nõustub kohus hagejaga, et tegemist on nn konstitutiivse (abstraktse) võlatunnistusega, millega loodi võlgniku ja hageja vahelise olemasoleva võlasuhte kõrvale (võlgniku võlgnevus hagejale väidetavalt 79000 eurot) uus iseseisev kohustus (võlgniku kohustus tasuda võlasummalt alates 01.11.2011 kuni tasumiseni intressi ja alates 01.07.2012 viivist). Riigikohus on märkinud (lahend 3-2-1-21-06 p 13), et kuna VÕS §-s 30 nimetatud võlatunnistus on abstraktne leping, ei saa sellest tulenevale nõudele esitada vastuväiteid, mis tulenevad võlatunnistuse aluseks olevast suhtest, mh ei saa tugineda võlatunnistuse aluseks oleva lepingu tühisusele. Seega ei saa kostjad käesolevas vaidluses vaidlustada võlatunnistuse aluseks olevat kausaaltehingut (mis on õiguslikuks aluseks võlgniku võlgnevuse tekkimisele hageja suhtes 79000 eurot).
2-13-29033
9.Eeltoodu kohtu hinnangul siiski ei tähenda, et kostjad ei saaks vaidlustada näilikkuse alusel (TsÜS § 89 lg 1-3) võlatunnistuse väljaandmist kui tehingut ennast. Riigikohtu lahendist 3-2-1-95-11 tulenevalt (pp 11 ja 12) on nõude tunnustamise üle peetava vaidluse puhul isikul (võlausaldajal), kes ei ole tehingu pool, õigus tugineda vastuväitele, et see tehing on näilik. Vastasel korral ei ole võlausaldajal võimalik oma õigusi pankrotimenetluses võimalike kuritarvituste vastu kaitsta. Seega ei kehti nõude tunnustamise hagi menetlemisel tavajuhtumi piirangud, mil võlaõigusliku lepingu tühisusele saab tugineda vaid isik, kelle õigusi leping mõjutab, s.o üldjuhul vaid lepingupool. Tehingu näilikkuse tuvastamine eeldab tahteavalduste, s.o tehingu sisulist hindamist. Ka nõude tunnustamise hagi menetlemisel on võimalik ja tuleb tehingut sisuliselt hinnata, olgugi et üks tahteavalduse teinud lepingupool ei pruugi kohtumenetluses osaleda. Võlausaldajal on õigus ja kohustus esitada tõendeid selle kohta, et tegelikult soovisid lepingu pooled jätta mulje tehingu olemasolust või varjata mõnda muud tehingut. Samuti tuleneb Riigikohtu lahendist 3-2-1-72-06 (p 11), et olukorras, kus puudub võlgnevus (kohustus), mida pooled oleks saanud vormistada laenulepinguna VÕS § 396 lg 2 järgi, võib õigustatud isik nõuda TsMS § 368 lg 1 järgi laenulepingujärgse kohustuse puudumise tuvastamist. Kohus leiab, et pankrotimenetluse raames peetava nõude tunnustamise vaidluses on selline õigus ka nõude vaidlustanud võlausaldajal.
10.Kostja 2 vastuväite kohaselt on võlgniku poolt hagejale võlatunnistuse väljaandmine näilik tehing eesmärgiga luua võlgniku panrotimenetluses hageja jaoks kunstlik nõue (TsÜS § 89 lg 3). Eeltoodust lähtuvalt peab kohus võlgniku poolt hagejale võlatunnistuse väljaandmist sisuliselt hindama. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuivõrd kostja tugineb võlatunnistuse näilikkusele, on vastava asjaolu tõendamiskoormus temal (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-137-09 p 11, lahend 3-2-111-02 p 22). Kostja 2 arvates võlatunnistusest nähtuvat väidetavat võlgniku võlgnevust faktiliselt ei eksisteeri, kuna hagejal puudusid rahalised vahendid võlgnikule võlatunnistusest nähtuva summa laenamiseks. Sellele viitab asjaolu, et hageja avalikult teadaolev vara moodustab ainult 1/3 ühisomandist pärimise teel saadud kinnistust asukohaga XxxTallinn (tl 47-48). Samuti viitab kostja 2 arvates hageja halvale varalisele seisule asjaolu, et riigilõivu tasus hageja eest kolmas isik. Kostja 2 leiab samuti, et: 1) pole usutav, et võlatunnistuse esemeks olev laenusumma 79000 anti võlgnikule üle kahes osas aastase vahega, kusjuures üks osa 31961 eurot anti üle sularahas; 2) võlgniku SEB Panga arvelduskonto väljavõte 01.11.2010 summa 736000 krooni maksmise kohta hageja poolt võlgniku pangakontole selgitusega „võlg“ (vene keeles DOLG) viitab hoopis võla tagasimaksmisele, mitte laenu väljastamisele (tl 61); 3) puuduvad tõendid, et seisuga 01.10.2010 oleks hagejal saanud olla sellises summas (736000 krooni) rahalisi vahendeid. Maksu - ja Tolliametilt väljanõutud andmete kohaselt ei ole hageja ajavahemikul 2005 kuni 2011 füüsilise isiku tuludeklaratsioone esitanud (tl 165), samuti summas 736000 krooni sularaha ületoomine üle Eesti Vabariigi riigipiiri eeldaks selle summa deklareerimist piiril, mille kohta tõendeid pole esitatud; 4) hageja poolt esitatud Venemaa panga Citybank väljavõte ei ole usaldusväärne tõend, kuna pole võimalik veenduda, et tegemist on just hageja pangakonto väljavõttega ja kes on väljavõtte viseerinud; 5) puuduvad mistahes tõendid hageja varalise seisukorra kohta seisuga 2011 november, mil väidetavalt toimus teise osa laenu 31961 euro üleandmine sularahas.
11.Riigikohtu lahendist 3-2-1-114-00 tulenevalt on võimalik ka nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustatud nõude osaline tunnustamine. Kohus leiab, et hageja nõue ja vastavalt kostjate vastuväited hageja nõudele summas 93123,62 eurot on põhjendatud ja tõendatud osaliselt. Kohus ei nõustu kostja 2 väitega, et võlgniku poolt hagejale väljaantud võlatunnistus oli täies ulatuses (st võlasumma 79000 eurot ulatuses) rahatu. Kohtu hinnangul on võlatunnistuses näidatud võlasummast 790000 eurot võlgniku võlgnevus hagejale summas 47039 eurot (736000 krooni) piisavalt tõendatud. Sellele viitab nii võlgniku SEB Panga arvelduskonto väljavõte 01.11.2010 nimetatud rahasumma maksmise kohta võlgniku kontole (tl 61), kui ka hageja poolt esitatud hageja pangakonto väljavõte Venemaa pangas Citybank (tl 116-129, 176-189), millest nähtub 27.10.2010 nimetatud summale vastava 48000 euro väljamakse hagejale (tl 148). Kohus ei nõustu kostja 2 arvamusega, et makse
2-13-29033 736000 krooni selgitus võlgniku pangakontol 1.11.2010 DOLG (vnk „võlg“) viitab ainult laenukohustuse täitmisele (võla tagasimaksmisele), mitte aga laenu väljastamisele. Nagu eelpool märgitud, puudub konstitutiivse võlatunnistuse puhul teistel isikutel võimalus vaidlustada võlasumma kujunemise aluseks olevat tehingut. Oluline on see, et nimetatud tõend kinnitab mistahes põhjusel rahasumma 736000 krooni maksmist hageja poolt võlgniku pangakontole. Samuti ei nõustu kohus kostja 2 väitega Venemaa panga Citybank väljavõtte kui tõendi ebausaldusväärsuse suhtes. Kohtu hinnangul vastab nimetatud tõend (koos tõlkega eesti keelde) TsMS § 272 ettenähtud dokumentaalse tõendi tunnustele ja kohtul pole alust arvata, et see oleks võltsitud või oleks see tegelikult välja antud muule isikule kui hagejale (nt hageja nimekaimule). Kohus leiab samuti, et asjaolu, et hageja pole esitanud tollideklaratsiooni 736000 krooni või vastavas väärtuses välisvaluuta (euro) toomise kohta sularahas üle Eesti Vabariigi riigipiiri, ei kummuta järeldust, et vajalikud rahalised vahendid võlgnikule 736000 krooni üleandmiseks olid hagejal seisuga 01.11.2010 olemas. Samuti ei kummuta hageja poolt võlgnikule 736000 krooni üleandmise fakti asjaolud, et hageja avalikult teadaolev vara kujutab endast ainult 1/3 ühisomandist pärimise teel saadud kinnistust asukohaga XxxTallinn või et riigilõivu tasus hageja eest kolmas isik. Seega kohus leiab, et võlgniku võlgnevus hagejale tulenevalt 04.06.2012 võlatunnistusest on summa 47039 euro (736000 krooni) ulatuses reaalne ja sissenõutav (st vastavas osas on hageja nõue kostja vastu kehtiv).
12.Seevastu võlatunnistusest nähtuva võlgnevuse ülejäänud osa - summa 31961 eurot (=79000 – 47039) suhtes kohus nõustub kostjatega, et sellises ulatuses on tegemist on rahatu, st tegelikult mitteeksisteeriva ja näilise võlaga. Kohus järeldab seda järgmistest asjaoludest. Kuivõrd võlgnevuse puudumise puhul on tegemist negatiivse asjaolu tõendamisega, milleks kostjal võimalused puuduvad, andis kohus 26.03.2014 eelistungil hagejale võimaluse esitada võlatunnistuse rahatuse ümberlükkamiseks omapoolseid tõendeid (tl 79-81). Hageja esitas tõendina eelpoolnimetatud Citybank pangakonto väljavõtte, mis aga hagejal rahaliste vahendite olemasolu seisuga 1.11.2011 ei kinnita (hõlmab perioodi 30.09.2010-29.12.2010). Kostja taotluse alusel väljanõutud Maksu - ja Tolliameti õiendist nähtuvalt hagejal 2005-2011 Eestis deklareeritud sissetulekuid ei olnud (st hageja tuludeklaratsioone ei esitanud). Muid tõendeid asjas esitatud ei olnud. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgniku poolt hagejale väljaantud 04.06.2012 võlatunnistus on selles näidatud võlasumma osas (79000 eurot) osaliselt, st summas 31961 eurot, rahatu, st näilik, eesmärgiga jätta mulje võlgniku suuremast võlgnevusest kui tegelikult (47039 eurot) ja anda hagejale alus suuremas summas (31961 eurot) nõude esitamiseks võlgniku pankrotimenetluses.
13.Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt (st tunnustab hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses osaliselt võla põhisummas 47039 eurot, mitte 79000 eurot) , arvestab kohus ümber ka hageja poolt nõutud intressi ja viivise. Kohtu arvestuste kohaselt võlalt 47039 eurot ajavahemiku eest 01.11.2011 kuni 27.12.2012 (417 päeva) arvestatav intress 12 % aastas (võlatunnistuse p 1) moodustab summa 6538,41 eurot (0,12 : 360 x 47039 x 417) ja viivis 0,023% päevas (võlatunnistuse p 4) ajavahemiku eest 02.07.2012 kuni 27.12.2012 (179 päeva) moodustab summa 1937 eurot (47039 x 0,00023 x 179), seega kokku moodustab kohtu poolt tunnustatav nõue 55514, 41 eurot (47039 + 6538,41 + 1937). Eeltoodust nähtuvalt tunnustab kohus hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses summas 55514,41 eurot.
Kostja 2 menetluslik vastuväide
14.Kostja 2 esitas 26.09.2014 menetlusliku vastuväite kohtu tegevuse peale (TsMS § 333), kuna kohus rahuldas kostja 2 taotluse tõendite kogumiseks osaliselt, vaatamata sellele, et kohtu poolt määratud tähtajaks ükski menetlusosaline kostja 2 taotlusele vastu ei vaielnud (tl 201-202). TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel
2-13-29033 lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus leiab, et kostja 2 vastuväide on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vaatamata asjaolule, et teised menetlusosalised kostja 2 taotlusele vastu ei vaielnud, ei olnud kohus kohustatud kostja 2 taotlust täies ulatuses rahuldama. Kohus leidis 28.08.2014 e-kirjas /määruses, et rahuldab kostja 2 taotluse osaliselt, nõudes Maksu-ja Tolliametilt välja hageja tuludeklaratsioonid 2005-2011, mille alusel saadud andmed hageja tulude kohta peaksid olema piisavad hindamaks, kas hagejal oli vahendeid 79000 euro laenu andmiseks (TsMS § 238 lg 1 p 2- tl 150-151). Kohus märgib täiendavalt, et kostja 2 taotlus nõuda kõikidelt Eesti Vabariigis tegutsevatelt krediidiasutustelt välja hageja arveldus-ja/või väärtpaberikontode väljavõtted perioodi 01.01.2010 kuni 31.12.2011 osas võib olla õiguslikus mõttes (TsMS § 238 lg 3 p 1) ka lubamatu (vt Riigikohtu lahend 3-1-1-43-09).
Menetluskulude jaotus
15.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.