Kohtulahend

05.08.2013 määrusega võttis kohus esitatud avalduse menetlusse ning määras eksperdi. 27.04.2014 esitas ekspert täiendavad vastused küsimustele. 04.06.2014 esitas TK kohtule taotluse kordusekspertiisi teostamiseks. Maakohtu määrus Maakohus jättis rahuldamata TK 04.06.2014 taotluse kordusekspertiisi teostamiseks ja lõpetas tsiviilasja menetluse. TsMS § 172 lg 1 alusel jättis kohus menetluskulud poolte enda kanda. Kuivõrd kohus määras tulenevalt TsMS § 74 lg-st 8 kohtutäituri taotlusel eksperdi, on sellega kohtutäituri poolt kohtule esitatud nõue täidetud ning menetlus käesolevas tsiviilasjas tuleb lõpetada. Asjaolu, et võlgnik ei nõustu ekspertiisi tulemustega ja eksperdi poolt esitatud täiendavate vastustega ei ole aluseks järjekordse ekspertiisi tegemiseks. TsMS § 304 lg 1 esimese lause kohaselt eksperdiarvamuse ebaselguse, vasturääkivuse või puudulikkuse korral, mida ei ole võimalik kõrvaldada täiendavate küsimustega, on kohtul õigus määrata kordusekspertiis. Antud juhul ei esine ühtegi alust, mis annaks aluse kahelda eksperdi pädevuses ning ei esine aluseid korraldada kordusekspertiis. Objektiivseid põhjuseid kordusekspertiisi läbiviimiseks võlgnik oma taotluses esile toonud ei ole. Käesoleva menetluse esemeks on eksperdi määramine, mitte kinnisasja hinna määramine. Eksperdi määramisega on hagita menetluse eesmärk täidetud ning menetlus kuulub lõpetamisele. Vara tegelik müügihind kujuneb enampakkumisel. TK määruskaebus Võlgnik palub tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus jättis rahuldamata taotluse kordusekspertiisi tegemiseks ja lõpetati käesoleva tsiviilasja menetlus. Võlgnik palub rahuldada avalduse kordusekspertiisi tegemiseks kinnisasja registriosaga nr XXXXXX hinna kindlaksmääramiseks ja teha kordusekspertiisi läbiviimine ülesandeks teisele eksperdile. TsMS § 304 lg 1 eeldused on täidetud. Kohus ei ole määruses sisuliselt hinnanud määruskaebuse esitaja 04.06.2014 menetlusdokumendis toodud seisukohti. Määruskaebuse esitaja on selgelt toonud välja eksperdiarvamuses ja eksperdi 26.05.2014 vastuses sisalduvad vasturääkivused ja puudused, mida ekspert ei ole suutnud selgituste ning vastustega kõrvaldada. Kohus ei ole kohustanud eksperti andma kohtule täiendavaid vastuseid, mis võimaldaksid eksperdiarvamuses sisalduvaid puudusi kõrvaldada. Ebaõige on ka kohtu seisukoht küsimuses, et kinnisasja tegelik hind kujuneb enampakkumise käigus, kuna kohus ei ole antud väitele tuginedes pidanud vajalikuks sisuliselt hinnata eksperdiarvamuses sisalduvaid vasturääkivusi ja puudusi, millele määruskaebuse esitaja ka korduvalt senise menetluse käigus on tähelepanu juhtinud. Ehkki kinnisasja lõplik hind kujuneb enampakkumise käigus, ei põhjenda antud asjaolu enampakkumise esemeks olevale kinnisasjale tegelikust väärtusest väiksema alghinna määramist. Kuivõrd täitemenetluse eesmärgiks on võlgniku vara maksimaalse tulemiga realiseerimine, on kõigi täitemenetluse osapoolte huvides enampakkumise esemeks oleva kinnisasja võõrandamine võimalikult kõrge hinnaga. Sissenõudja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebusega seotud menetluskulud TK kanda. Sissenõudja määruskaebus

2(4)

Sissenõudja palub tühistada maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas ning teha selles osas uus määrus, millega jätta kõik menetluskulud TK kanda. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta TK kanda. Maakohus on määruses menetluskulud ebaõigesti jaotanud. Maakohus on viidates TsMS § 172 lg 1 ei võimalda maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Antud asjas ei olnud võlgnik nõus kohtutäituri poolt kinnisasja arestimise aktis määratud kinnistu hinnaga 613 551,83 eurot. Kuna võlgnik vaidlustas nimetatud hinna, siis üksnes sellel põhjusel pöördus kohtutäitur kohtusse hindaja määramiseks. Seega tegi kohus lahendi võlgniku huvides ning TsMS § 172 lg 1 kohaselt peaks võlgnik kandma menetluskulud kui isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega oleks maakohus pidanud jätma menetluskulud võlgniku kanda. Ka TsMS § 172 lg 1 teise alternatiivi järgi tuleks jätta menetluskulud võlgniku kanda, kuna võlgnik väitis põhjendamatult, et täituri poolt määratud kinnistu hind oli turuväärtusest madalam ning esitas põhjendamatu kaebuse hinna vaidlustamiseks. Menetluse käigus korraldatud ekspertiisi tulemusena selgus, et kohtutäitur määras XXXXX kinnistu hinna 73 551,83 eurot kõrgemaks. Kohtutäitur ei kahjustanud võlgnikku huve, millest tulenevalt ei olnud võlgnikul vajadust hinna vaidlustamiseks. TK palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ning edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme menetluskulude jaotamisel, muus osas on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus muudab maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas (TsMS § 657 lg 1 p 2). Võlgnik ei saa kaevata kordusekspertiisi tegemata jätmise peale, kuna selleks puudub seaduslik alus. Seetõttu käsitleb ringkonnakohus võlgniku vastavat väidet vastuväitena kohtu tegevusele menetluse juhtimisel (TsMS § 333 lg 1). Kuivõrd kordusekspertiisi tegemise taotlus jäeti rahuldamata menetlust lõpetavas määruses, sai võlgnik seda vaidlustada määruskaebemenetluses, kaevates ühtlasi maakohtu poolt menetluse lõpetamisele (määruskaebuse p 23). TMS § 74 lg 8 kohaselt hinna vaidlustamise korral taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. Seega nimetatud sättest tulenevalt on kohtu roll menetluses üksnes eksperdi määramine. Käesoleval juhul on kohus määranud kinnisasja uue hindamise läbiviimiseks riiklikult tunnustatud eksperdi. Kuna menetluse eesmärgiks ei ole kinnisasja hinna määramine, siis ei saa maakohtu määruse tühistamist tingida määruskaebuse väited, milles leitakse, et ekspert on ebaõigete sisuliste kaalutluste tulemusel määranud liialt madala kinnisasja hinna ning maakohus ei ole võlgniku seisukohti ekspertiisi osas analüüsinud. Kohus võimaldas võlgnikul esitada eksperdile küsimusi väidetavate ekspertiisis esinevate vastuolude kõrvaldamiseks, ekspert on küsimustele ka vastanud. Ainuüksi asjaolu, et võlgniku ei nõustu kinnisasja hinnaga, et ole kordusekspertiisi määramise aluseks. Maakohus leidis õigesti, et vara hindamise aktis märgitav hind on üksnes alghind. Kui alghind on võrreldes tegeliku turuhinnaga määratud liiga madal, tõuseb asja tegelik müügihind enampakkumise käigus. Enampakkumise korraldamine kaitseb võlgniku huve, sest seal kujuneb hind pakkumuste tulemusena eelduslikult vastavalt turuhinnale. Eeltoodud põhjendustel tuleb jätta võlgniku TK määruskaebus rahuldamata. Põhjendatud on sissenõudja seisukoht, et maakohus on jaotanud menetluskulud ebaõigesti. TsMS § 172 lg 1 kohaselt peab hagita menetluses kandma menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. 3(4)

Kohtul on õigus otsustada ka teisiti, muuhulgas jätta menetluskulud poolte endi kanda, kui see on õiglane. Maakohus ei ole TsMS § 465 lg 2 p 8 rikkudes määruses märkinud, millistel kaalutlustel ta jättis menetluskulud poolte enda kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb antud juhul jätta menetluskulud võlgniku kanda. Võlgnik vaidlustas kohtutäituri kinnisasja arestimise aktis määratud hinna ning kohtutäituril tuli pöörduda kohtusse eksperdi määramiseks. Maakohus määras eksperdi, kes määras uue hinna, seega on võlgnik oma eesmärgi saavutanud ehk maakohus on teinud lahendi võlgniku kasuks. Eeltoodust tulenevalt tuleb muuta maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas selliselt, et jätta TsMS § 172 lg 1 alusel menetluskulud võlgniku kanda. Sissenõudja määruskaebus tuleb rahuldada. Kuna ringkonnakohus rahuldas sissenõudja määruskaebuse ning jättis rahuldamata võlgniku määruskaebuse, siis määruskaebusmenetlusega seotud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1, § 172 lg 1 ja 10 alusel võlgniku kanda.

Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/

Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.