Muud › Teised asjad, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 09.10.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number: 2-14-3604/6
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Muud › Teised asjad, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 09.10.2014
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2213

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-14-3604

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Haide Rimmel

Määruse tegemise aeg ja koht

09.oktoober 2014.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-3604

Tsiviilasi

XXX avaldus notari ametitoimingu tegemise taotluse uuesti läbivaatamise kohustamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Avaldaja lepinguline esindaja: Deivi Vaht (Deivi Vaht Õigusbüroo, Narva mnt 10-13 10124 Tallinn, e-post [email protected]) Puudutatud isik: Tallinna notar Sirje Orman (büroo asukoht Kentmanni 18 10116 Tallinn, e-post [email protected])

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta XXX avaldus notari ametitoimingu tegemise taotluse uuesti läbivaatamise kohustamiseks rahuldamata.

2.Toimetada käesolev määrus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud ja menetluse käik

1.XXX(avaldaja) esitas 24.01.2014.a Harju Maakohtule avalduse notari ametitoimingu tegemise taotluse uuesti läbivaatamise kohustamiseks.

Sarnased lahendid

Muud

2.Avalduse kohaselt oli avaldaja alates XXX.a abielus XXX(isikukood XXX), kes suri 12.03.2009.a. Abieluvaralistele suhetele kohaldus avalduse kohaselt ühisvara režiim. XXX seadusjärgseteks pärijateks on avaldaja kui üleelanud abikaasa, avaldaja poeg XXX ja pärandaja pojapoeg XXX, kes on pärandi käesolevajaks ajaks vastu võtnud. Avaldaja pöördus koos oma poja XXX Tallinna notar Sirje Ormani büroosse pärimismenetluse algatamiseks ja esitas ka notarile soovi, et peale pärimismenetluse läbi viimist soovib avaldaja nii surnud abikaasa järel päritava vara kui ka temale kui üleelanud abikaasale omandiõiguse alusel kuuluva tema osa ühisvarast, kinkida oma pojale. Pärimismenetluses kogutud andmete põhjal tuvastas notar, et avaldaja ja tema surnud abikaasa varasuhteks oli ühisvararežiim. Lisaks määras notar kindlaks pärijate pärandiosade suurused (kõigile 1/3 osa) ja tuvastas, et pärandvara hulka kuulub järgmine vara: − 1/2 mõttelist osa XXX, Tallinn korteriomandist; − 1/2 mõttelist osa XXX; − 1/2 mõttelist osa AS Swedbank arvelduskontol olevast rahast; − 1/2 mõttelist osa avaldaja AS Swedbank väärtpaberikontol olevast rahasummast. Notar lubas avaldajale 02.10.2013.a väljastada nii pärimistunnistuse kui ka tõestada kinkelepingud. Kohapeal selgus, et notar väljastab vaid pärimistunnistuse, kuid ei ole nõus väljastama avaldajale kui üleelanud abikaasale omandiõiguse tunnistusi tema osa suhtes pärandajaga ühisvaraks olnud kinnistute kohta ja tõestas vaid pärandvara ühisuse mõttelise osa kinkelepingu ja asjaõiguslepingu. Avaldaja, olles juriidiliste teadmisteta isik keerulises pärimismenetluses, nõustus tehingu tõestamisega, saamata aru, et viisil, nagu notar koostas dokumendid, soovitud tulemust, s.o avaldaja poolt päritava vara esemete ja avaldajale omandiõiguse alusel kuuluva kinnisvara omandiõiguse üleminekut pojale ilma avaldajale omandiõiguse tunnistust väljastamata, ei ole võimalik saavutada ja kinnistusraamatus kande tegemine saab olema takistatud. 24.10.2013.a tegi Harju Maakohtu kinnistusosakond kandemääruse nr 114230213, millega kohustas XXX ja XXX esitama omandiõiguse tunnistuse, mille väljastamisest oli notar Sirje Orman eelnevalt keeldunud. Notar, kes lepingud tõestas, pidi ametikohustusest tulenevalt teadma, et ainult pärandvara ühisuse kinkelepingu ja asjaõiguslepingu alusel kinnistusraamatus kannete muutmist ilma omandiõiguse tunnistuseta teha ei saa. Lähtudes eeltoodust palub avaldaja kohustada notar Sirje Ormanit uuesti läbi vaatama XXX avaldus omandiõiguse tunnistuse väljastamiseks XXX pärimismenetluses.

2-14-3604 Puudutatud isik viitab TõS § 372 lg-tele 1 ja 2, millede järgi abikaasade ühise notariaalselt tõestatud avalduse alusel tõestab notar tunnistuse (edaspidi omandiõiguse tunnistus) selle kohta, et ese kuulub abikaasade ühisvara hulka. Nimetatud paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui abielu on lõppenud (ka surma korral), kuid abikaasade ühisvara ei ole jagatud. Kui üks abikaasadest on surnud, astuvad tema asemele kõik tema pärijad. Puudutatud isik on hinnangul, et notar saab väljastada omandiõiguse tunnistuse ainult siis, kui abikaasa ja pärijad seda ühiselt taotlevad. Kui pärijad ei anna selleks nõusolekut ning ei soovi kanda lisakulu, siis ei saa ka omandiõiguse tunnistust väljastada. Ühise avalduse esitamise kohustuse põhjenduseks on asjaolu, et omandiõiguse tunnistuse tõestamine on võimalik ainult juhul kui abikaasa ja kaaspärijate vahel puudub vaidlus. Kui pärandaja oli abielus, siis kinnistusraamatus kande parandamine ehk abikaasa kui (ühis) omaniku sissekandmise aluseks tuleb kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 631 lg 3 ja § 651 lgte 3 ja 4 kohaselt kinnistamisavaldusele lisada omandiõiguse tunnistus, mis tõendab asjaõiguse kuulumist abikaasade ühisvara hulka. Perekonnaseaduse (PKS) § 39 sätestab, et endiste abikaasade ühisvara jagatakse pärast ühe abikaasa surma kaasomandi sätete järgi. Seni kuni vara jagatud ei ole, st pärandvarast elusoleva abikaasa osa ei ole eraldatud, saavad vara käsutada elusolev abikaasa ja kõik pärijad ühiselt. Juhul kui notar tõestab omandiõiguse tunnistuse, siis tekib pärijatel ja abikaasal kohaselt õigus esitada kinnisusosakonnale avaldus kinnistusraamatu andmete parandamiseks, millele lisatakse omandiõiguse tunnistus ja pärimistunnistus (KRS § 65 lg 1) ning kinnisasja omanikena kantakse kinnistusraamatusse 1⁄2 suuruses mõttelises osas abikaasa ja 1⁄2 suuruses mõttelises osas pärijate ühisus. Kuna omand tekib kinnistusraamatu kandega, siis seeläbi kaotaks PKS § 39 enda mõtte ning riivatakse selle pärija omandiõigust ühises omandis, kes ei ole esitanud avaldust omandiõiguse tunnistuse saamiseks. Puudutatud isik on kokkuvõtvalt seisukohal, et abielu kestel soetatud ühisvara osas omandiõiguse tunnistuse üleelanud abikaasale saab tõestada üleelanud abikaasa ja kõikide pärijate ühise avalduse alusel või puuduva pärija kohtu poolt antud asendatud tahteavalduse alusel. Kohtumääruse põhjendused ja järeldused

2-14-3604 pärimistunnistuse (tl 7-8), pärandvara ühisusest mõttelise osa kinke- ja asjaõiguslepingu (tl 9-13) ning kinnistamisavalduse (tl 14-15). Praeguse tsiviilasja keskseks küsimuseks on see, kas notar saab tõestada omandiõiguse tunnistuse abielu kestel soetatud ühisvara osas vaid üleelanud abikaasa avalduse või üleelanud abikaasa ning kõikide pärijate ühise avalduse alusel. Omandiõiguse tunnistust kinnistamisavaldusega kande parandamisel nõuab kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 631 lg 3, mis sätestab, et kui asjaõigus kuulub abikaasade ühisvara hulka, kuid kinnistusraamatusse on ebaõige kandemääruse alusel selle omajana kantud ainult üks abikaasa, tuleb kande parandamiseks kinnistamisavaldusele lisada omandiõiguse tunnistus, mis tõendab asjaõiguse kuulumist abikaasade ühisvara hulka. KRS § 651 lg 4 viitab tagasi eelnimetatud sättele – kui asjaõigus on üle läinud pärijale ja pärimistunnistuse kohaselt oli abikaasade varalise suhte liigiks ühisvarasuhe, kohaldatakse kinnistusraamatu kande parandamisele vastavalt ka käesoleva seaduse § 631 kolmandas lõikes sätestatut. Omandiõiguse tunnistuse tõestamist abikaasade ühisvara puhul reguleerib tõestamisseaduse (TõS) § 372 lg 1, mis näeb ette, et abikaasade ühise notariaalselt tõestatud avalduse alusel tõestab notar tunnistuse selle kohta, et ese kuulub abikaasade ühisvara hulka. Sama sätte teine lõige täpsustab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui abielu on lõppenud, kuid abikaasade ühisvara ei ole jagatud. Notar on 12.02.2014.a menetlusdokumendis seisukohal, et TõS § 372 lg-s 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui abielu on lõppenud (ka surma korral), kuid abikaasade ühisvara ei ole jagatud. Notar leiab, et kui üks abikaasadest on surnud, siis astuvad tema asemele kõik tema pärijad. Puudutatud isik leiab, et notar saab väljastada omandiõiguse tunnistuse ainult siis, kui abikaasa ja pärijad seda ühiselt taotlevad. Kui pärijad ei anna selleks nõusolekut ning ei soovi kanda lisakulu, siis ei saa ka omandiõiguse tunnistust väljastada. Ühise avalduse esitamise kohustuse põhjenduseks on asjaolu, et omandiõiguse tunnistuse tõestamine on võimalik ainult juhul kui abikaasa ja kaaspärijate vahel puudub vaidlus. Eelmainitud tõestamisseaduse sätted jõustusid kinnistusraamatuseaduse, pärimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega 01.07.2010.a. Kõnesoleva seaduse eelnõu (725 SE) seletuskirja kohaselt on käsitletavad tõestamisseaduse sätted seadusesse sisse viidud seoses kinnistusraamatuseaduses tehtud korrastustega. Seletuskirjas on seoses KRS § 631 lg-ga 3 märgitud, et kande parandamiseks ei piisa ainult ühe abikaasa kinnistamisavaldusest ja teise abikaasa kui puudutatud isiku nõusolekust, sest seadusandja hinnangul on vaja tuvastada ka kinnisasjaõiguse kuulumine abikaasade ühisvara hulka. Tõestamisseadusesse lisatud § 372 lg 1 kohta on seletuskirjas märgitud, et omandiõiguse tunnistuse tõestamisel ei saa notar lahendada isikutevahelisi õigusvaidlusi, sest põhiseaduse (PS) § 146 esimese lause kohaselt mõistab õigust ainult kohus. Seetõttu on omandiõiguse tunnistuse tõestamine võimalik ainult abikaasade ühise avalduse alusel. Seletuskirjas on lisatud, et kui ühe abikaasa tahteavaldus puudub, siis peab teine abikaasa seda hagema kohtus. Õigusliku alusena on seletuskirjas viidatud alates 01.07.2010.a kehtivale PKS § 28 lg-le 4. Eelmainitud PKS sättest tuleneb, et abikaasa võib nõuda teiselt abikaasalt registrisse kantava ühisvara hulka kuuluva eseme kohta tehtud kande parandamiseks vajalike tehingute tegemist. Eeltoodu põhjal nõustub kohus puudutatud isiku seisukohtadega. NotS § 2 lg 1 näeb ette, et notar on avalik-õigusliku ameti kandja, sõltumatu ametiisik, kellele riik on delegeerinud õigussuhete turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise ülesande. Kohus leiab, et käesoleval juhul on Tallinna notar Sirje Orman õigustatult keeldunud ametitoimingu tegemisest, kuivõrd see tagab avaldaja poolt taotletava ning tulevikus loodava õigussuhte turvalisuse ning välistab tekkida võiva õigusvaidluse.

2-14-3604 Iseenesest on õige avaldaja viide Riigikohtu seisukohale, et juhul kui abikaasa on surnud enne 01.07.2010.a, siis tuleb perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 2 kohaselt kohaldada enne 01.07.2010.a kehtinud perekonnaseadust. Riigikohus lisas, et sellisel juhul pärast abielu lõppemist ühe abikaasa surma tõttu ei saa abikaasade ühisvara enam jagada. Surnud abikaasa pärijal on siiski võimalik esitada tuvastushagi, tuvastamaks, et mingi abikaasade ühisvarasse kuulunud ese kuulub pärandvarasse suuremas või väiksemas osas kui pool (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 19.10.2010.a lahendit asjas nr 3-2-1-79-10, p 14). Siiski on kohtu hinnangul oluline siinkohal märkida, et Riigikohtu poolt osundatud tuvastushagi lahendamine peab üldjuhul toimuma enne omandiõiguse tunnistuse tõestamist. Kohtu hinnangul välistab taoline teguviis olukorra, kus notar võib ennatlikult omandiõiguse tunnistuse tõestada, hüljates temale NotS § 2 lg-s 1 usaldatud eesmärgid. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt on notar Sirje Ormani juures oma seisukoha abikaasade lahusvara osas esitanud notari juurde kohale ilmunud pärandaja abikaasa XXX ja pärandaja poeg XXX. XXX osas on notar märkinud, et talle on saadetud väljastusteatega kiri rahvastikuregistri järgsele aadressile. Kiri on notaribüroosse tagasi tulnud avamata kujul hoiutähtaja möödumisel (tl 31). Avaldaja on märkinud, et tal puudub igasugune side kolmanda pärija XXX (tl 2). Erinevalt pärimistunnistusest, mille notar võib pärimisseaduse (PärS) § 171 lg 1 alusel tõestada juhul kui pärija pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud, on kohtu hinnangul samadel alustel omandiõiguse tunnistuse tõestamine välistatud. Kuna omandiõiguse tunnistuse tõestamise puhul ei saa notar lahendada isikutevahelisi õigusvaidlusi, siis omandiõiguse tunnistuse tõestamine on võimalik ainult siis, kui notar on tuvastanud õigusvaidluse puudumise. Antud juhul ei ole asjas vaidlust selles, et nii avaldajal kui ka notaril ei ole teavet XXX positsiooni kohta avaldaja ning pärandaja ühisvara ulatuse küsimuses. Seega tuleb XXX seisukoht kõnesolevas küsimuses välja selgitada. XXXs eisukoha väljaselgitamise mitteüritamiseks ei ole piisav see, et avaldajal igasugune side XXX puudub. Vaidluse korral on XXX õigus kohtule esitada tuvastushagi, tuvastamaks, et mingi abikaasade ühisvarasse kuulunud ese kuulub pärandvarasse suuremas või väiksemas osas kui pool. Samas on avaldajal õigus taotleda kohtu kaudu XXX tahteavalduse asendamist. Kohus ei nõustu avaldaja poolt 13.03.2014.a menetlusdokumendis esitatud seisukohaga, et antud juhul puudub materiaalõiguslik alus pärijalt kohtu kaudu tahteavaldust nõuda (tl 49). Kohus leiab, et taolise aluse annab PKS § 28 lg 4 (kuivõrd omandiõiguse tunnistuse tõestamise asjaolu on tõusetunud pärast 01.07.2010.a, siis tuleb kooskõlas PKS § 210 lg-ga 2 lähtuda alates 01.07.2010.a kehtima hakanud perekonnaseadusest). PKS § 28 lg 4 näeb ette võimaluse nõuda teiselt abikaasalt (kohtu hinnangul ka pärijalt) registrisse kantava ühisvara hulka kuuluva eseme kohta tehtud kande parandamiseks vajalike tehingute tegemist. Kohtus peaks avaldaja seega taotlema XXX nõusoleku asendamist omandiõiguse tunnistuse tõestamiseks ja kinnistusraamatu parandamiseks (vt nt PKS eelnõu (55 SE) seletuskiri ning juba viidatud eelnõu (725 SE) seletuskiri). Kohus asub seisukohale, et ühisvara osas saab notar üleelanud abikaasale omandiõiguse tunnistuse tõestada üleelanud abikaasa ja kõikide pärijate ühise avalduse alusel või puuduva pärija osas kohtu poolt asendatud tahteavalduse alusel. Kohus leiab, et notar Sirje Ormani keeldumine ametitoimingu tegemisest on õiguspärane, mistõttu puuduvad alused kohustada notarit ametitoimingu tegemise taotlust uuesti läbi vaadata.