2.2.viivis tagastamata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates
5.septembrist 2014.a kuni põhivõla tasumiseni.
3.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
4.Toimetada otsus kätte pooltele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hageja menetluskuludest 10% kostja kanda ja 90% hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.
6.Välja mõista Esper Alavälilt Express Credit AS-i kasuks riigilõivust 1,50 eurot ning õigusabikuludest 7,20 eurot, s.o kokku 8,70 eurot (kaheksa eurot ja 70 senti) menetluskulude katteks.
7.Esper Alavälil tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
8.Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lg 4). Kaja esitamine
9.Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
10.Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale
11.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava osata ja põhjendavas osas põhjendab vaid hagi osalist rahuldamata jätmist.
13.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt.
14.Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja 18. detsembri 2013.a laenulepingu alusel põhivõla 35 eurot, intressi 127,01 eurot, viivise 2. aprilli 2014.a kuni 4. septembri 2014.a eest 14,07 eurot ning viivise tagastamata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 5. septembrist 2014.a kuni põhivõla tagastamiseni. Hagiavalduse kohaselt sai kostja hagejalt 18. detsembril 2013.a laenu 400 eurot, kohustudes selle koos 250,98 euro suuruse intressiga tagastama osamaksetena hiljemalt
14.oktoobril 2014.a. 2(3)
15.TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes kohus otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele; kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta ning TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 30. oktoobri 2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24; 25. veebruari 2009.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19; 8. mai 2006.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06, p 14). Seega tuleb TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus mõista selliselt, et tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte.
16.Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping on vastuolus heade kommetega ja seega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 alusel tühine. TsÜS § 86 lg 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg 3 2. lause kohaselt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluv krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Poolte vahel 18. detsembril 2013.a sõlmitud tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr oli 213,87 % aastas. Eesti Panga poolt detsembris 2013.a avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr oli 36,55 %. Seega ületas laenulepingu järgi kostja poolt tasutav krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määra enam kui viis korda. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ja tarbijakrediidileping TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine ning hagejal ei ole õigust nõuda lepingus sätestatud määras ei intressi ega viivist, samuti mitte meeldetuletuste tasu. Tartu Maakohtu 2. septembri 2014.a kohtumäärusega on maksekäsuna kostjalt hageja kasuks välja mõistetud 400 eurot, mille kohus loeb välja mõistetuks võlgnetava põhisumma katteks. Arvestades eeltoodut on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista intress TsÜS § 86 lg 4 alusel perioodi 18. detsember 2013.a kuni 1. aprill 2014.a eest 31 senti (14 päeva eest 0,50% aastas; 91 päeva eest 0,25% aastas) ning viivis tagastamata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 2. aprillist 2014.a kuni 4. septembrini 2014.a summas 14,02 eurot (90 päeva eest 8,25% aastas, s.o 8,13 eurot; 66 päeva eest 8,15% aastas, s.o 5,89 eurot) ning alates 5. septembrist 2014.a kuni põhivõla tagastamiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.