hageja seaduslik esindaja juhatuse liige XXX(e-post:
XXX);
kostja XXX osaühing (registrikood XXX, asukoht XXX, e-post: XXX); kostja seaduslik esindaja juhatuse liige XXX (e-post:
XXX).
esindajad
Menetluse liik
XXXhagi
XXXosaühingu
vastu
võla
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista kostjalt XXX osaühingult hageja aktsiaseltsi XXX kasuks välja põhivõlgnevus 6 853.66 eurot (kuus tuhat kaheksasada viiskümmend kolm eurot ja 66 senti) ja viivised 141.54 eurot (ükssada nelikümmend üks eurot ja 54 senti).
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja XXX osaühingu kanda.
2-14-9157
Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
I Hageja nõue
1.Hageja esitas 27.02.2014 maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt võlgnevuse välja mõistmiseks, millele kostja esitas 05.03.2014 vastuväite. 29.04.2014 kohtumäärusega anti hageja nõue üle hagimenetlusse ja 15.05.2014 esitas hageja hagiavalduse. Hageja on esitanud kostja vastu XXX, Tallinn, aadressil asuva elumaja osas 01.01.2011 sõlmitud eluruumi üürilepingu (tl 45-49) alusel nõude põhivõlgnevuse 6 853.66 euro ja viiviste 141.54 euro väljamõistmiseks. Üürilepingu tähtaeg saabus 31.12.2012, kuid kuna kostja jätkas suulisel kokkuleppel hagejaga üüritud asja kasutamist, siis muutud leping alates 01.01.2013 tähtajatuks. Vastavalt üürilepingu punktile 2.1 kohustus üürnik tasuma üüri summas 479.34 eurot kuus, üüri summat tõsteti poolte kokkuleppel kuni 500 eurot kuus alates 01.01.2013 (tl 52-56). Vastavalt lepingu punktile 2.2 kohustus üürnik tasuma eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud. Pooled saavutasid kokkuleppe üürilepingu lõpetamiseks ja elumaja vabastamiseks 01.02.2014, üürnik vabastas ruumid kokkulepitud ajaks. 30.01.2014 saadeti hagejale Elektrilevi osaühingust olukorra fikseerimise akt (tl 65), millega 14.01.2014 tuvastati ebaseaduslik elektritarbimine Sõlme tn 3, Tallinn, ja koostati arvestus tagasiulatuvalt 1 aasta vastavalt ebaseaduslikku ahelat läbinud koormusele. XXXaktsiaselts esitas hagejale arve perioodil 01.12.2013-31.12.2013 summas 6 180.22 eurot (tl 62). Kostja poolt on jäänud tasumata perioodi 01.12.-31.12.2013 kommunaalteenuste arve nr 92 summas 151.61 eurot (tl 67), perioodi 01.01-31.01.2014 üüriarve nr 1 summas 500 eurot (tl 68) ja perioodi 01.01.-31.01.2014 kommunaalteenuste arve nr 6 (sh korrigeeritud elektrienergia arve) summas 6 203.05 eurot (tl 69). Hageja on esitanud kostjale kirjalikud nõuded, mida kostja on osaliselt tunnistanud (tl 71), kuid käesoleva ajani on arved kostja poolt tasumata. Hageja on 01.07.2014 menetlusdokumendis seisukohal, et vaatamata sellele, et hageja endine juhatuse liige saatis kostjale kirja üürilepingu tühisuse kohta, ei ole poolte vahel uut üürilepingut sõlmitud ega tolleks ajaks kehtivat üürisuhet lõpetatud. Tehingu tühistamise õigus lõpeb, kui tehingu tühistamiseks õigustatud isik tehingut kinnitab. Hageja ei saanud kostjat üürilepingu sõlmimisel eksitusse viia, kuna otsene valdus oli kostjal alates 2011. aastast. Kostja väide, et ta ei teadnud elektrienergia kasutamisest mõõtmata ahelast on paljasõnaline ja isegi juhul, kui kostja ei teadnud elektrienergia kasutamisest mõõtmata ahelast, on kostja elektrienergiat reaalselt tarbinud temale esitatud mahus ja maksumuses. Kostja ei ole vaidlustanud arvest nr 92 ja arvest nr 1 tulenevaid nõudeid ja nõustub osaliselt arvest nr 6 tuleneva nõudega, seega on kostja osaliselt tunnistanud haginõuet.
II Kostja vastuväited
2-14-9157
2.Kostja esitas 25.06.2014 vastuse hagiavalduse, milles ei nõustunud hagiga ega selle põhjendustega. Kostja kinnitab, et tal oli eramu endise omanikuga sõlmitud üürileping ja selle üheks tingimuseks olid mõistlikus suuruses kõrvalkulud. Kostjal puudus igasugune info elektrienergia ebaseaduslike ühenduste kohta ja kindlasti ei oleks sõlmitud üürilepingut osaühingu Elektrilevi poolt tuvastatud tarbimise mahtu teades. Saab väita, et kostja oli viidud üürilepingu sõlmimise ajal eksimusse ja tegemist oli pettusega. Hageja endine juhataja Oleg Afanasjev on 14.12.2011 kinnitanud (tl 94), et üürileping on tühine, kuna see oli sõlmitud peale täitevmenetluse alustamist kinnisvara käsutamise keelu ajal ilma kohtutäituri nõusolekuta. Seega kehtis kostjale teadaolevalt poolte vahel suuline ja täpselt määratlemata kokkulepe, mille alusel võis kostja raha eest kasutada hageja ruume. Ebaseaduslikest ahelatest tuleneva problemaatika vältimiseks oleks hageja pidanud kinnistu omanikuna olema hoolsam ning kontrollima kinnistu tehnosüsteemide vastavust kehtivate õigusaktide ja lepingutega. Kostja selle eest ei vastuta. Kostja on seisukohal, et ta ei pea tasuma XXXaktsiaseltsi arvet summas 6 180.22 eurot ja ei nõustu ka arve summa saamise aluseks oleva metoodikaga, mis tugineb puhtalt Elektrilevi osaühingu subjektiivsel nägemusel. Selle peaks vaidlustama hageja, kuna tema oli XXXaktsiaseltsi lepingupartner ja antud probleemide eest vastutav pool. Kostja on nõustunud kommunaalteenuste arve tasuma, kui on väljastatud korrektne arve, millel on elektriarvesti kohaselt tasumisele kuuluv elektrienergia hind.
III Kohtu põhjendused
3.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 291 lg 1 kohaselt kui üürileandja võõrandab kinnisasja pärast kinnisasja üürniku valdusse andmist või kui üüritud asja omanik vahetub pärast asja üürniku valdusse andmist asja võõrandamise korral sundtäitmisel või pankrotimenetluses, lähevad üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale. VÕS § 292 lg 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 84 lg 3 kohaselt kui tehingu tühisuse kaasa toonud asjaolu on ära langenud, võib tehingu teinud isik avaldada, et ta soovib tehingu
2-14-9157 kehtivust (kinnitamine). Mitmepoolse tehingu korral peavad tehingut kinnitama kõik tehingupooled. TsÜS § 88 lg 1 kohaselt kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine. Tühine on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus, mis rikub eelmises lauses nimetatud käsutuskeeldu. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste väited ja tutvunud asjas kogutud kirjalike tõenditega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Vastavalt TsMS § 5 lõikele 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 232 lg 1 kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: • kostja ja osaühing XXX (XXX, Tallinn kinnisasja endine omanik ja esialgne üürileandja) on 01.01.2011 allkirjastanud eluruumi üürilepingu; • kostja on pärast XXX, Tallinn, kinnisasja omaniku vahetumist 07.04.2011 jätkanud eluruumide kasutamist; • üüri summa oli 01.01.2011 lepingu kohaselt 479.34 eurot ja poolte suulisel kokkuleppel tõsteti üüri summat kuni 500 euroni kuus alates 01.01.2013; • üürileping lõpetati poolte kokkuleppel ja üüripind vabastati kostja poolt 01.02.2014. Poolte vahel on vaidlus selles, milline üürileping poolte vahel kehtib, kas kostja oli viidud üürilepingu sõlmimise ajal eksitusse ja kas kostja kohustus on tasuda perioodi 14.01.201314.01.2014 arvestatud mõõtmata ahela tarbimise eest.
4.Pooltevaheline leping Kohus leiab, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on kasutanud XXX, Tallinn, eluruume perioodil 01.01.2011-01.02.2014 ja maksnud selle eest üüri ning tasunud kõrvalkulusid. Kuna vaidlusalusele kinnistule oli alates 08.06.2009 seatud käsutamise keelumärge kohtutäituri Priit Petter’i kasuks (tl 41), siis oli 01.01.2011 eluruumi üürilepingu sõlmimise kujul tegemist tühise tehinguga TsÜS § 88 lõike 1 alusel. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on XXX, Tallinn, eluruume kasutanud kuni 01.02.2014, kinnistule 08.06.2009 seatud käsutamise keelumärge on kustutatud 07.04.2011 (samaaegselt kandega, millega aktsiaselts XXX kanti kinnistusraamatusse omanikuna) (tl 116-117) ja pooled on jätkanud 01.01.2011 lepingus sätestatud kohustuste täitmist ilma täiendavaid kokkuleppeid sõlmimata. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja ja kostja on kinnitanud 01.01.2011 lepingu kehtivust pärast tühisuse kaasa toonud asjaolu (käsutamise keelumärke) äralangemist TsÜS § 84 lg 3 kohaselt lepingu jätkuva täitmise kaudu. Eeltoodust tulenevalt ja TsÜS § 84 lg 3 ja VÕS § 291 lg 1 alusel kohus leiab, et 01.01.2011 eluruumi üürileping on kehtiv ja hagejale ning kostjale siduv.
2-14-9157
5.Perioodi 01.-31.01.2014 üürinõue 500 eurot Hageja on kostja vastu esitanud 13.01.2014 arve nr 1 (tl 68) alusel nõude perioodil 01.31.01.2014 XXX, Tallinn, eluruumide kasutamise eest summas 500 eurot. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole 25.06.2014 menetlusdokumendis esitanud vastuväiteid hageja üürinõudele, puudub vaidlus, et üüripind oli kostja valduses perioodil 01.-31.01.2014 ja igakuiselt maksmisele kuuluv üürisumma oli 500 eurot alates 01.01.2013 (tl 54-56), siis tuleb hageja 13.01.2014 arvest nr 1 tulenev nõue rahuldada ja VÕS § 108 lg 1 alusel tuleb kostjalt välja mõista üürisumma 500 eurot.
6.Perioodi 01.-31.12.2013 kommunaalteenuste nõue 151.61 eurot Hageja on kostja vastu esitanud 31.12.2013 arve nr 92 (tl 67) alusel nõude perioodi 01.31.12.2013 tarbitud veevarustuse ja kommunaalmaksete eest summas 151.61 eurot. Kostja on 25.06.2014 vastuses hagile avaldanud, et on nõustunud kommunaalteenuste arve tasuma, kui on väljastatud korrektne arve, millel on elektriarvesti kohaselt tasumisele kuuluv elektrihind. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 31.12.2013 arve nr 92 on koostatud kostja poolt edastatud vee- ja elektriarvesti näitude alusel, kostja on 12.02.2014 e-kirjas (tl 71) ja 25.06.2014 menetlusdokumendis esitanud vastuväiteid vaid 07.02.2014 arvel nr 6 kajastatud kommunaalteenuste kulude osas, mistõttu kohus leiab, et 01.01.2011 üürilepingu punktist 2.2 ja 31.12.2013 arvest nr 92 tulenevalt ning VÕS § 108 lg 1 alusel tuleb hageja nõue rahuldada ja kostjalt välja mõista perioodi 01.-31.12.2013 eest tasumata kommunaalteenuste arve summas 151.61 eurot.
7.1.Hageja on kostja vastu esitanud 07.02.2014 arve nr 6 (tl 69) alusel nõude perioodi 01.31.01.2014 tarbitud veevarustuse ja elektrienergia eest summas 6 203.05 eurot. Kostja on esitanud nõudele vastuväited, milles leiab, et ei vastuta ja ei pea tasuma XXXaktsiaseltsi arve eest summas 6 180.22 eurot ja ei nõustu arve aluseks oleva metoodikaga. Kohus leiab, et kuna hageja on esitanud vastuväited elektrienergia tarbimise osas esitatud arvele, kuid 01.-31.01.2014 vee- ja kanalisatsiooni tarbimisele 12 ühiku ulatuses ei ole vastuväidet esitatud ja on nimetatud nõudega 12.02.2014 e-kirjas nõustunud (tl 71), siis on põhjendatud VÕS § 292 lg 1 alusel rahuldada 07.02.2014 arvel nr 6 kajastatud veevarustuse kommunaalmaksete nõue.
7.2.Kohus märgib, et kuivõrd tsiviilasjas ei ole tõendatud, kas mõõtmata ahel on ehitatud 01.01.2011 üürilepingu kestel või enne üürilepingu sõlmimist ning kostja on eitanud mõõtmata ahela olemasolust teadmist, siis on põhjendatud asuda seisukohale, et kostja on kogu üürilepingu perioodi (01.01.2011-01.02.2014) kestel tarbinud elektrienergiat muu hulgas läbi mõõtmata ahela. Samas on XXX aktsiaseltsi poolt esitatud arves esitatud nõue vaid ühe aasta ulatuses (tl 62-64), perioodi 14.01.2013-14.01.2014 arvestusega.
2-14-9157 Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 07.04.2011 XXX, Tallinn, kinnistu omandamisel ei saanud hageja kinnistu otsest valdust ja hageja ei vaadanud kinnistut üle. Kohus märgib, et asjaolu, et hageja ostjana ei vaadanud kinnistut VÕS § 219 kohaselt üle, võib omada tähtsust kinnistu müügilepingust tulenevate nõuete esitamisel, kuid ei ole oluline asjaolu seoses hageja ja kostja vahel kehtiva üürilepinguga. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostjale anti XXX, Tallinn eluruumid üle kasutamiseks sobivas seisundis. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus käesolevas asjas muu hulgas asjakohaseks seda, kelle poolt või millal ehitati kinnistu peakaablile juurde mõõtmata ahel, kuna hageja on esitanud tarbimiskulutuste hüvitamise nõude ja hageja on saanud üüripinda kasutada vastavalt üürilepingu sihtotstarbele.
7.3.Vastavalt 01.01.2011 lepingu punktidele 2.2 ja 2.3 on kostja kohustatud lisaks üürile tasuma üürileandjale eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud, milleks on tasu elektrienergia, vee- ja kanalisatsiooni eest. Kõrvalkulude suurus määratakse igakuiselt lähtudes arvestite näitudest ja teenusepakkujate poolt esitatud arvetest. Juhul, kui lepingu kehtivuse ajal lisandub eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulu, mida pole nimetatud lepingu punktis 2.2, tasub üürnik selle eest vastavalt lepingus sätestatud korrale juhul, kui pooled ei lepi kokku teisiti. VÕS § 292 lg 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 292 lg 2 kohaselt üürileandja peab üürniku nõudmisel võimaldama tal tutvuda kõrvalkulusid tõendavate dokumentidega. Kohus leiab, et kuivõrd pooled on 01.01.2011 lepingu punktides 2.2 ja 2.3 kokku leppinud selles, et kostja tasub lisaks üürile ka eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud, siis on hagejal VÕS § 292 lõikest 1 ja 01.01.2011 lepingu punktidest 2.2 ja 2.3 tulenevalt õigus nõuda nende tarbimiskulude tasumist ja hüvitamist kostja poolt, mis on otseselt seotud üürilepingu esemeks oleva eluruumi kasutamisest. Kostja on esitanud nõudele vastuväite, mille kohaselt üürilepingu tingimuseks olid mõistlikus suuruses kõrvalkulud ja kostja oli viidud eksimusse kõrvalkulude suuruse osas. Kohus märgib, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et üürilepingu esemeks olev elumaja oli kaminasaali, 8 magamistoa, 2 sauna, baari, köögi ja 5 WC-ga (tl 58). Tsiviilasjas esitaud materjalidest nähtub, et kõrvalkulude eest on kostja näiteks 17.06.2013 tasunud 159.85 eurot, 15.10.2013 tasunud 143.98 eurot ja 14.11.2013 tasunud 165.28 eurot (tl 54-56), mida võib üüripinna suurust ja kütteperioodi algust (tavapäraselt september-oktoober) arvesse võttes pidada ligikaudu sama suureks olenemata ilmastiku muutumisest. Eeltoodust ja Elektrilevi osaühingu 14.01.2014 aktis (tl 65) toodust tulenevalt on kohtu hinnangu põhjendatud asuda seisukohale, et XXX, Tallinn, elumaja küttesüsteemi on varustatud mõõtmata ahela kaudu, mistõttu elektriarve suurus ei muutu vastavalt kütteperioodi algusele või lõpule. Kohus leiab, et kuna kostja on ajavahemikul 01.01.2011-01.02.2014 üürinud XXX, Tallinn, eluruume, siis mõistlik üürnik oleks pidanud teadma, et tema poolt tasutavad tarbimiskulud ei sisalda kütteperioodi kulusid. Samuti on elumaja ruumide arvust tulenevalt pidada ebatavaliselt väikseid kommunaalkulusid kogusummas ligikaudu 150 eurot kuus. Kuivõrd tsiviilasjas kogutud materjalise kohaselt ei ole kostja teavitanud hagejat sellest, et üüripinda ei ole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada (eluruumide temperatuur on liiga madal) ja kostja ei ole esitanud tõendeid, mille kohaselt olid üüripinna kütmisel kasutusel alternatiivsed lahendused, mille kasutamiseks ei olnud tarvis täiendavat elektrienergiat, siis kohtu hinnangul on tõendatud (tl 54-56, 65), et kostja tarbis üürilepingu kehtivuse ajal elektrienergiat nii mõõtmata ahelast kui arvestiga ahelast.
2-14-9157 Kohus leiab, et sõltumata sellest, kelle poolt mõõtmata ahel ehitati või kas kostja oli mõõtmata ahela olemasolust teadlik, on kostja saanud mõõtmata ahela elektrienergiat kasutada ja saada selle kasutamisest hüvesid. Kohtu hinnangul on 14.01.2014 akti (tl 65), 31.01.2014 elektrienergia ja võrguteenuse arvestuseta tarbimise kalkulatsiooni (tl 64) ja 31.01.2014 arve nr 893570832294 (tl 62) alusel on tõendatud, et XXX, Tallinn, kinnistu varustamisel on kasutatud arvestuslikult elektrienergiat perioodil 14.01.2013-14.01.2014 mõõtmata ahelast ning korrigeeritud arvestuslik elektrienergia tarbimise arve on esitatud XXXaktsiaseltsi poolt31.01.2014 arve kohaselt perioodi 01.12.2013-31.12.2013 kohta. Kohtu hinnangul ei välista hageja nõuet XXXaktsiaseltsi poolt esitatud mõõtmata ahela tarbimise eest esitatud arve tasumise hüvitamiseks asjaolu, et hageja ei ole kostjale esitanud täiendavalt nõuet 31.01.2014 elektriarvesti näitude kohaselt. Eelnevalt esitatud tõenditest ja lahendi punktides 7.1-7.3 esitatud põhjendustest tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd kostja valduses oli üüripind perioodil 01.01.2013-01.02.2014, tuvastatud on mõõtmata ahela kasutamine, mõõtmata ahelast tarbitud elektrienergiat kasutati XXX, Tallinn, üüripinna küttesüsteemi varustamisel, kostjale on VÕS § 292 lg 2 kohaselt esitatud kõrvalkulusid ja nende kalkulatsioone tõendavad dokumendid, siis tuleb 01.01.2011 lepingu punktidest 2.2 ja 2.3 tulenevalt ning VÕS § 292 lg 1 alusel kostjalt välja mõista tasumata kommunaalteenuste arve nr 6 kogusummas 6 203.05 eurot.
8.Viiviste 141.54 euro nõue Hageja on esitanud hagi esitamise päeva seisuga viivisenõude nõudelt suuruses 651.61 eurot perioodi 20.01.2014-14.05.2014 (114 päeva) eest summas 16.79 ja nõudelt suuruses 6 202.05 eurot perioodi 14.02.2014-14.05.2014 (89 päeva) eest summas 124.75 eurot viivisemääraga 8,25% aastas (0,0226% päevas). Kostja ei nõustu hagiga ja selle põhjendustega. Kohus leiab, et kuivõrd käesoleva lahendi punktides 5-7 toodud põhjendustel on kohus rahuldanud hageja üürinõude 500 eurot, 2013. aasta detsembri kommunaalkulude nõude 151.61 eurot ja 2014. jaanuari kommunaalkulude nõude 6 203.05 eurot, siis tuleb kostjal nõude tasumisega viivitamise tõttu maksta viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. Hageja on lähtunud seadusjärgsest viivisemäärast 8,25% aastas ja arvestanud viivist alates nõuete sissenõutavaks muutumisest kuni hagiavalduse esitamiseni, hageja viivisearvestused on kontrollitavad ja selged, mistõttu on põhjendatud VÕS § 113 lõike 1 alusel kostjalt välja mõista viivis 141.54 eurot.
9.Muud tsiviilasjas esitatud väited ja tõendid ei oma asja lahendamisel tähtsust ja kohus neid eraldiseisvalt ei käsitle.
Menetluskulud
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
2-14-9157 TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kohus leiab, et TsMS § 162 lg 1 alusel jätta menetluskulud kostja XXXosaühingu kanda.