lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-8248/39

Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 07.10.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-12-8248/39
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.10.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2064
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus Ulvi Loonurm, Kaija Kaijanen, Indrek Soots 7.10.2014, Tallinn 2-12-8248 NG (pankrotis) pankrotihalduri Peeter Allikvere hagi NG vastu vara tagasivõitmiseks

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Harju Maakohtu 11.04.2014 otsus

Apellatsioonkaebuse hind Menetlusosalised ja nende esindajad

83 085 eurot 14 senti Hageja NG (pankrotis) pankrotihaldur Peeter Allikvere Kostja NG (ik XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaan Tedder 18.09.2014

Kohtuistungi toimumise aeg

NG apellatsioonkaebus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 11.04.2014 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Esimese ja teise astme kohtus kantud menetluskulud jätta kostja NG kanda.
4.Apellandi taotlus protokolli parandamiseks jätta rahuldamata.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja hageja nõue

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
1.NG (pankrotis) pankrotihaldur Peeter Allikvere (hageja) esitas 27.02.2012 Harju Maakohtule hagi NG (kostja) vastu vara tagasivõitmiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt esitas 22.08.2008 pankrotimenetluse võlausaldaja DK hagi NG (pankrotis; pankrotivõlgnik) vastu pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks, pärimisõiguse tuvastamiseks ja pärandvara väljaandmise kohustamiseks täies ulatuses (tsiviilasi

nr 2-08-62843). Maakohtu 21.09.2009 otsusega hagi rahuldati ning otsus on jõustunud. DK esitas otsuse täitemenetluse algatamiseks Tallinna kohtutäitur Urmas Tärnole. Täitemenetluse käigus ei ole kohtutäituril õnnestunud otsust tsiviilasjas nr 2-08-62843 täita, kuna pankrotivõlgnikul puuduvad varalised vahendid ning tsiviilasja nr 2-08-62843 menetluse jooksul ja peale seda on pankrotivõlgnik ja kostja võõrandanud kogu neile kuulunud kinnisvara. Pankrotivõlgnik põhjustas tema ja kostja vaheliste tehingutega oma maksejõuetuse ning lõi kõik eeldused selleks, et pankrotimenetluse kestel oleks võlausaldajate huvide rahuldamine raskendatud. Eeltoodu annab aluse pankrotiseaduses sätestatud tehingute tagasivõitmise rakendamiseks. Hageja palus tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks NG (pankrotis) ja kostja 8.12.2008 Tallinna notar Ants Ainsoni juures sõlmitud korteriomandite ja kinnistu kinkeleping, korteriomandite ja kinnistu isikliku kasutamisõigusega koormamise leping ja asjaõiguslepingud korteriomandi asukohaga XXXXXXX XXX-XX, Tallinn (registriosa nr XXXXXXXX, katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX), korteriomandi asukohaga XXX XX-XX, Tallinn (registriosa nr XXXXXXXX) ning kinnisasja asukohaga XXXXXXXX XXXX, XXXXX XXXX, Harju maakond (registriosa nr XXXXXXXX, katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX) tasuta võõrandamise (kinkimise) osas kostjale. Hageja palus kohustada kostjat hüvitama pankrotivõlgnikule 8.12.2008 Tallinna notar Ants Ainsoni juures sõlmitud korteriomandite ja kinnistu kinkelepingu, korteriomandite ja kinnistu isikliku kasutamisõigusega koormamise lepingu ja asjaõiguslepingud XXXXXXX XXX-XX ja XXX XX-XX korteriomandite ning kinnisasja asukohaga XXXXXXXX XXXX, XXXXX XXXX, Harju maakond (registriosa nr XXXXXXXX) väärtus kokku 83 085 eurot 14 senti. Kostja vastuväited

2.Kostja hagi õigeks ei võtnud ja ei tunnistanud tema vastu esitatud nõuet. Hagis nimetatud notariaalsed tehingud olid planeeritud aastaid tagasi ning polnud seotud DK esitatud pärandvara nõudega pankrotivõlgniku vastu. Maakohtu otsus
3.Harju Maakohus rahuldas 11.04.2014 otsusega hagi, tunnistades tagasivõitmise korras kehtetuks pankrotivõlgniku NG ja kostja vahel 8.12.2008 Tallinna notar Ants Ainsoni juures sõlmitud korteriomandite ja kinnistu kinkelepingu, korteriomandite ja kinnistu isikliku kasutamisõigusega koormamise lepingu ja asjaõiguslepingud XXXXXXX XXX-XX ja XXX XX-XX korteriomandite ning XXXXXXXX XXXXs, XXXXX XXXXXX, Harjumaal asuva kinnisasja (registriosa nr XXXXXXXX) tasuta võõrandamise osas kostjale. Maakohus kohustas kostjat hüvitama pankrotivõlgnikule 8.12.2008 Tallinna notar Ants Ainsoni juures sõlmitud korteriomandite ja kinnistu kinkelepingu, korteriomandite ja kinnistu isikliku kasutamisõigusega koormamise lepingu ja asjaõiguslepingute XXXXXXX XXX-XX ja XXX XX-XX korteriomandite ning kinnisasja asukohaga XXXXXXXX XXXX, XXXXX XXXX, Harju maakond (registriosa nr XXXXXXXX) väärtuse 83 085 eurot 14 senti. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kohus tuvastas ja vaidlus puudus järgnevate asjaolude üle: - 21.09.2009 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-08-62843 otsuse, millega rahuldas DK hagi. Otsus on jõustunud ja otsusega tunnustati, et pankrotivõlgnikul ei olnud pärimisõigust surnud MK varale, et DKl on pärimisõigus surnud MK pärandvarale; kohustati pankrotivõlgnikku DKle välja andma korteriomandi registriosa nr XXXXXXXXX arvel saadud 730 000 krooni (46 655 eurot 50 senti);

- DK esitas otsuse tsiviilasjas nr 2-08-62843 täitemenetluse algatamiseks Tallinna kohtutäitur Urmas Tärnole. Täitemenetluse käigus ei õnnestunud kohtutäituril otsust täita, kuna pankrotivõlgnikul puudusid varalised vahendid, mille arvelt saaks otsust täita; - asjaolud, miks kohtutäituril ei ole õnnestunud otsust täita, olid järgmised: tsiviilasjas nr 2-0862843 toimunud menetluse jooksul ja peale seda võõrandasid pankrotivõlgnik ja kostja kogu neile kuulunud kinnisvara. 8.12.2008 sõlmis pankrotivõlgnik kostjaga, kes on tema tütar, s.o lähikondne, kinkelepingu, mille kohaselt võõrandas pankrotivõlgnik kinkelepinguga tasuta kogu temale kuuluva kinnisvara, väärtusega 1 300 000 krooni, oma tütrele: XXX XX-XX ja XXXXXXX XXX-XX korteriomandid ning elamumaa Harjumaal, XXXXX XXXXXX, XXXXXXXX XXXXs (registriosa nr XXXXXXXX); - seejuures seadis pankrotivõlgnik eelpool märgitud kinnisvarale isiklikud kasutusõigused; - pankrotivõlgniku poolt võõrandanud kinnisvaraga teostatud tehinguid olid järgnevad: 1) XXXXXXX XXX-XX korteriomandi võõrandas kostja LP-le; LP võõrandas selle RH-le; RH võõrandas selle tema omandis olevale äriühingule Talros Raamatupidamine OÜ; Talros Raamatupidamine OÜ võõrandas korteriomandi S ja AP-le. 2) XXX XX-XX korteriomandi võõrandas kostja 10.08.2010 EA-le. 3) elamumaa Harjumaal, XXXXX XXXXXX, XXXXXXXX XXXX (registriosa nr XXXXXXXX) võõrandas kostja LPle, LP võõrandas selle RHle; - maakohus nimetas 16.03.2011 määrusega NG (pankrotis) ajutiseks halduriks Peeter Allikvere; - NG pankrot kuulutati välja maakohtu 5.05.2011 määrusega, halduriks nimetati P. Allikvere, kelle kinnitas ka võlausaldajate I üldkoosolek oma otsusega. Ülaltoodud asjaolud olid tõendatud kohtu registriosakonna lahenditega (kinnisturegistri kannete jms), kohtule esitatud lahendiga (jõustunud maakohtu otsus 21.09.2009) ja muude kohtule esitatud dokumentidega. Vaidlus puudus ka asjaolu üle, et kostja on pankrotivõlgniku tütar, s.o lähikondne ning et pankrotivõlgnik ja kostja on 8.12.2008 notariaalses tehingus kinnitanud hagi esemeks oleva kinkevara väärtuseks 1 300 000 krooni, s.o 83 085 eurot 14 senti. Hageja väitel olid eelpool märgitud tehingud sõlmitud eesmärgiga vabaneda varalisest vastutusest, mis võis kaasneda pankrotivõlgnikule temale negatiivse otsuse tegemise puhul tsiviilasjas nr 2-08-62843. Hageja hinnangul oli ilmselge, et pankrotivõlgnik kinkis kinnisvara kostjale eesmärgiga ennast varatuks muuta. Selleks, et takistada kostja vastu võimalikult esitatavate varaliste nõuete rahuldamist, sõlmis kostja kõik eelpool nimetatud tehingud, muutes sellega võimatuks tsiviilasjas nr 2-08-62843 ja käesolevas menetluses võimaliku hagi rahuldava otsuste täitmise ning muutes keerukaks pankrotimenetluses võlausaldajate nõuete rahuldamise. Kostja möönis, et notariaalsete toimingute teostamise aeg ja sisu olid õigesti märgitud, kuid hagis esitatud motivatsioon ei evinud toimunud tehingute eeldustest ja tagajärgedest vähimatki seost objektiivse tegelikkusega, kuna notariaalsed tehingud planeeriti aastaid tagasi ja ei olnud seotud DK esitatud pärandvara nõudega. Kostja väitel said pankrotivõlgnik ja kostja võimalikest DK nõuetest teada hagimaterjalide kostjale esitamisest 2009, kuid vara võõrandamistehingud toimusid 8.12.2008. Maakohus leidis, et kostja väited olid vastuolus tõendatud faktiliste asjaoludega. Võõrandamistehingud toimusid pankrotivõlgniku ja kostja vahel ca 3 kuud pärast pankrotivõlgniku vastu hagi esitamist 26.09.2008 ja ca pool kuud peale hagi menetlusse võtmist 25.11.2008. Seejuures tuvastati tsiviilasjas nr 2-08-62843, et pankrotivõlgnik varjas notari eest DK nime ja asukohta 2006 alates ning esitas notarile pärimisavalduses ebaõigeid andmeid, mistõttu ei saadetud DK-le kui pärima õigustatud isikule kirjalikku teadet pärandi vastuvõtmiseks või loobumiseks määratud tähtaja kohta, vaid avaldati teade Ametlikes Teadaannetes. Eeltoodu oli aluseks tsiviilasja lahendamiseks pankrotivõlgniku kahjuks. Nimetatud otsus on jõustunud ja

selles tuvastatu ei ole vaidluse all. Seega olid alusetud kostja väited nagu oleksid pankrotivõlgnik ja kostja võimalikest DK nõuetest saanud teada oluliselt hiljem kui olid toimunud vara võõrandamised. Arvestades pankrotivõlgniku käitumist pärimismenetluses, ei olnud eluliselt usutav, et pankrotivõlgnik ei olnud teadlik, et õige pärija esitab väljailmumisel tema vastu nõude. Vastupidiselt nähtus, et pankrotivõlgnik ja kostja tegutsesid kinnisvara võõrandades tahtlikult eesmärgiga vabaneda varalisest vastutusest, mis võis kaasneda pankrotivõlgnikule tulenevalt DK võimalikest nõuetest pankrotivõlgniku vastu, muutes pankrotivõlgniku varatuks. Vaidlust ei olnud, et pankrotivõlgnik muutus maksejõuetuks 2008 lõpus. Tsiviilasjas nr 2-1065007 kuulutati välja NG pankrot ja leiti, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli asjaolu, et pankrotivõlgnik võõrandas tasuta 8.12.2008 kogu oma kinnisvara tütrele. Vaidlus puudus, et kostja sõlmis 10.08.2010 XXX XX-XX korteriomandi suhtes isikliku kasutusõiguse kustutamise avalduse, hüpoteegi kustutamise avalduse, korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu, mille tulemusel võõrandas kostja temale kuuluva XXX XX-XX korteriomandi EA-le 770 000 krooni (49 211 eurot 97 senti) eest. 1.10.2010 sõlmisid pankrotivõlgnik ja kostja isikliku kasutusõiguse kustutamise, kinnistu ja korteriomandi kinkelepingu ja asjaõiguslepingu. Tehingu tulemusel võõrandas kostja LP-le elamumaa Harjumaal (registriosa nr XXXXXXXX) ja XXXXXXX XXX-XX korteriomandi. Vaidlust ei olnud, et 2010 olid pankrotivõlgnik ja kostja teadlikud DK võimalikest nõuetest. Seega olid eelnimetatud tehingud sõlmitud selleks, et takistada kostja vastu võimalikult esitatavate varaliste nõuete rahuldamist. Eeltoodust tulenevalt olid kõik pankrotivõlgniku ja kostja vahelised või nende poolt kolmandate isikutega sõlmitud tehingud tehtud eesmärgiga kahjustada tehingutega teadlikult võlausaldajate huve. Pankrotivõlgniku ja kostja vahel sõlmitud tehingud olid tehtud eesmärgiga kahjustada teadlikult võlausaldajate huve ning kostja teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas sellega võlausaldajate huve, kuna on võlgniku lähikondne (PankrS § 117 lg 1 p 3) ja võlgnik muutus maksejõuetuks kinkimise tõttu. Seega tuli tagasivõitmise korras tunnistada kehtetuks pankrotivõlgniku ja kostja vahel 8.12.2008 Tallinna notar Ants Ainsoni juures sõlmitud korteriomandite ja kinnistu kinkeleping, korteriomandite ja kinnistu isikliku kasutamisõigusega koormamise leping ja asjaõiguslepingud XXXXXXX XXX-XX ja XXX XX-XX korteriomandite ning Harjumaa kinnisasja (registriosa nr XXXXXXXX) tasuta võõrandamise osas kostjale. Asjas esitatud teise nõude kontekstis omas tähtsust asjaolu, et tagasivõidetud tehingu alusel saadu väljaandmine oli võimatu, kuna kostja oli pankrotivõlgnikult saadud kinnisvara edasi võõrandanud kolmandatele isikutele, mistõttu peab kostja hüvitama saadu väärtuse, kuivõrd ta teadis või pidi teadma tagasivõitmise aluseks olevatest asjaoludest. Seega tuli kohustada kostjat hüvitama pankrotivõlgnikule 83 085 eurot 14 senti. Apellatsioonkaebus

4.Kostja palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsus on vastuolus TsMS § 438 lg-ga 1 ning § 442 lg-tega 5, 7 ja 8. Kohus jättis hindamata kostja dokumentaalsed tõendid ja taotlused ning tehtud järelduste puhul ei ole kohtu siseveendumuse kujunemine jälgitav. Kohus ei ole otsust sisuliselt põhjendanud. Pankrotivõlgnik ei saanud ega olnud 25.11.2008 hagi menetlusse võtmisest tsiviilasjas nr 2-08-62843 teadlik. Pärimisasja materjalidega on dokumentaalselt tõendatud, et esimese istungi toimumise ajast ja esitatud hagimaterjalidest sai pankrotivõlgnik teada alles 2009 kevadel saades kohtukutse. Kohus rõhutas pankrotivõlgniku pahatahtlikku käitumist, kuid tegelikkuses olid asjaolud vastupidised. Pankrotivõlgnik avaldas notarile võimaliku pärija olemasolu, kuid kuna tal puudus pärija kohta teave enam kui kümne aasta jooksul, siis ei saanud ta täpsemat informatsiooni edastada.

5.05.2014 allkirjastati prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr 11230107605 kahtlustatava NG suhtes kahtlustuses KarS § 384 lg 1 järgi. Kriminaalmenetlus algatati DK kuriteoavalduse alusel ja läbiviidud uurimise käigus tuvastati pankrotivõlgnikul tahtluse puudumine enda pankroti põhjustamiseks. Tõenduslik baas nii tsiviilasja menetledes kohtul kui kriminaalasja menetledes politseil ja prokuratuuril, oli pisiasjadeni kokkulangev, mis ei välistanud erinevaid õiguslikke hinnanguid. Vastus apellatsioonkaebusele

5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda põhjendusi. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Maakohus on otsuses käsitlenud kõiki poolte seisukohti ja selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks tuleb hageja nõue rahuldada. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et pankrotivõlgnik muutus maksejõuetuks 2008. aasta lõpus seoses oma kinnisvara võõrandamisega ning et pankrotivõlgnik ja tema tütar (käesolevas asjas kostja) on lähikondsed pankrotiseaduse mõttes ning et nendevahelised või nende poolt kolmandate isikutega sõlmitud tehingud olid tehtud eesmärgiga kahjustada tehingutega teadlikult võlausaldaja huve. Asja materjalidega on kooskõlas maakohtu seisukoht, et eespoolnimetatud tehingud olid tehtud eesmärgil, et vabaneda varalisest vastutusest, mis kaasnes tsiviilasjas nr 2-08-62843 tehtava negatiivse otsusega pankrotivõlgniku jaoks, st vara oli ära kingitud enda varatuks tegemise eesmärgil. Ringkonnakohus ei tuvastanud menetlusnormide rikkumist maakohtu poolt asja lahendamisel ja otsus on kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 8 ning põhjendatud ja seaduslik. Maakohus ei ole jätnud osasid tõendeid hindamata ega rikkunud TsMS § 232 lg-t 1. Apellandi taotluse protokolli parandamiseks jätab ringkonnakohus rahuldamata seadusliku aluse puudumise tõttu. Protokoll on kooskõlas TsMS § 50 lg-ga 1. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Kaija Kaijanen

Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja