Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

nr 2-08-62843). Maakohtu 21.09.2009 otsusega hagi rahuldati ning otsus on jõustunud. DK esitas otsuse täitemenetluse algatamiseks Tallinna kohtutäitur Urmas Tärnole. Täitemenetluse käigus ei ole kohtutäituril õnnestunud otsust tsiviilasjas nr 2-08-62843 täita, kuna pankrotivõlgnikul puuduvad varalised vahendid ning tsiviilasja nr 2-08-62843 menetluse jooksul ja peale seda on pankrotivõlgnik ja kostja võõrandanud kogu neile kuulunud kinnisvara. Pankrotivõlgnik põhjustas tema ja kostja vaheliste tehingutega oma maksejõuetuse ning lõi kõik eeldused selleks, et pankrotimenetluse kestel oleks võlausaldajate huvide rahuldamine raskendatud. Eeltoodu annab aluse pankrotiseaduses sätestatud tehingute tagasivõitmise rakendamiseks. Hageja palus tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks NG (pankrotis) ja kostja 8.12.2008 Tallinna notar Ants Ainsoni juures sõlmitud korteriomandite ja kinnistu kinkeleping, korteriomandite ja kinnistu isikliku kasutamisõigusega koormamise leping ja asjaõiguslepingud korteriomandi asukohaga XXXXXXX XXX-XX, Tallinn (registriosa nr XXXXXXXX, katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX), korteriomandi asukohaga XXX XX-XX, Tallinn (registriosa nr XXXXXXXX) ning kinnisasja asukohaga XXXXXXXX XXXX, XXXXX XXXX, Harju maakond (registriosa nr XXXXXXXX, katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX) tasuta võõrandamise (kinkimise) osas kostjale. Hageja palus kohustada kostjat hüvitama pankrotivõlgnikule 8.12.2008 Tallinna notar Ants Ainsoni juures sõlmitud korteriomandite ja kinnistu kinkelepingu, korteriomandite ja kinnistu isikliku kasutamisõigusega koormamise lepingu ja asjaõiguslepingud XXXXXXX XXX-XX ja XXX XX-XX korteriomandite ning kinnisasja asukohaga XXXXXXXX XXXX, XXXXX XXXX, Harju maakond (registriosa nr XXXXXXXX) väärtus kokku 83 085 eurot 14 senti. Kostja vastuväited

- DK esitas otsuse tsiviilasjas nr 2-08-62843 täitemenetluse algatamiseks Tallinna kohtutäitur Urmas Tärnole. Täitemenetluse käigus ei õnnestunud kohtutäituril otsust täita, kuna pankrotivõlgnikul puudusid varalised vahendid, mille arvelt saaks otsust täita; - asjaolud, miks kohtutäituril ei ole õnnestunud otsust täita, olid järgmised: tsiviilasjas nr 2-0862843 toimunud menetluse jooksul ja peale seda võõrandasid pankrotivõlgnik ja kostja kogu neile kuulunud kinnisvara. 8.12.2008 sõlmis pankrotivõlgnik kostjaga, kes on tema tütar, s.o lähikondne, kinkelepingu, mille kohaselt võõrandas pankrotivõlgnik kinkelepinguga tasuta kogu temale kuuluva kinnisvara, väärtusega 1 300 000 krooni, oma tütrele: XXX XX-XX ja XXXXXXX XXX-XX korteriomandid ning elamumaa Harjumaal, XXXXX XXXXXX, XXXXXXXX XXXXs (registriosa nr XXXXXXXX); - seejuures seadis pankrotivõlgnik eelpool märgitud kinnisvarale isiklikud kasutusõigused; - pankrotivõlgniku poolt võõrandanud kinnisvaraga teostatud tehinguid olid järgnevad: 1) XXXXXXX XXX-XX korteriomandi võõrandas kostja LP-le; LP võõrandas selle RH-le; RH võõrandas selle tema omandis olevale äriühingule Talros Raamatupidamine OÜ; Talros Raamatupidamine OÜ võõrandas korteriomandi S ja AP-le. 2) XXX XX-XX korteriomandi võõrandas kostja 10.08.2010 EA-le. 3) elamumaa Harjumaal, XXXXX XXXXXX, XXXXXXXX XXXX (registriosa nr XXXXXXXX) võõrandas kostja LPle, LP võõrandas selle RHle; - maakohus nimetas 16.03.2011 määrusega NG (pankrotis) ajutiseks halduriks Peeter Allikvere; - NG pankrot kuulutati välja maakohtu 5.05.2011 määrusega, halduriks nimetati P. Allikvere, kelle kinnitas ka võlausaldajate I üldkoosolek oma otsusega. Ülaltoodud asjaolud olid tõendatud kohtu registriosakonna lahenditega (kinnisturegistri kannete jms), kohtule esitatud lahendiga (jõustunud maakohtu otsus 21.09.2009) ja muude kohtule esitatud dokumentidega. Vaidlus puudus ka asjaolu üle, et kostja on pankrotivõlgniku tütar, s.o lähikondne ning et pankrotivõlgnik ja kostja on 8.12.2008 notariaalses tehingus kinnitanud hagi esemeks oleva kinkevara väärtuseks 1 300 000 krooni, s.o 83 085 eurot 14 senti. Hageja väitel olid eelpool märgitud tehingud sõlmitud eesmärgiga vabaneda varalisest vastutusest, mis võis kaasneda pankrotivõlgnikule temale negatiivse otsuse tegemise puhul tsiviilasjas nr 2-08-62843. Hageja hinnangul oli ilmselge, et pankrotivõlgnik kinkis kinnisvara kostjale eesmärgiga ennast varatuks muuta. Selleks, et takistada kostja vastu võimalikult esitatavate varaliste nõuete rahuldamist, sõlmis kostja kõik eelpool nimetatud tehingud, muutes sellega võimatuks tsiviilasjas nr 2-08-62843 ja käesolevas menetluses võimaliku hagi rahuldava otsuste täitmise ning muutes keerukaks pankrotimenetluses võlausaldajate nõuete rahuldamise. Kostja möönis, et notariaalsete toimingute teostamise aeg ja sisu olid õigesti märgitud, kuid hagis esitatud motivatsioon ei evinud toimunud tehingute eeldustest ja tagajärgedest vähimatki seost objektiivse tegelikkusega, kuna notariaalsed tehingud planeeriti aastaid tagasi ja ei olnud seotud DK esitatud pärandvara nõudega. Kostja väitel said pankrotivõlgnik ja kostja võimalikest DK nõuetest teada hagimaterjalide kostjale esitamisest 2009, kuid vara võõrandamistehingud toimusid 8.12.2008. Maakohus leidis, et kostja väited olid vastuolus tõendatud faktiliste asjaoludega. Võõrandamistehingud toimusid pankrotivõlgniku ja kostja vahel ca 3 kuud pärast pankrotivõlgniku vastu hagi esitamist 26.09.2008 ja ca pool kuud peale hagi menetlusse võtmist 25.11.2008. Seejuures tuvastati tsiviilasjas nr 2-08-62843, et pankrotivõlgnik varjas notari eest DK nime ja asukohta 2006 alates ning esitas notarile pärimisavalduses ebaõigeid andmeid, mistõttu ei saadetud DK-le kui pärima õigustatud isikule kirjalikku teadet pärandi vastuvõtmiseks või loobumiseks määratud tähtaja kohta, vaid avaldati teade Ametlikes Teadaannetes. Eeltoodu oli aluseks tsiviilasja lahendamiseks pankrotivõlgniku kahjuks. Nimetatud otsus on jõustunud ja

selles tuvastatu ei ole vaidluse all. Seega olid alusetud kostja väited nagu oleksid pankrotivõlgnik ja kostja võimalikest DK nõuetest saanud teada oluliselt hiljem kui olid toimunud vara võõrandamised. Arvestades pankrotivõlgniku käitumist pärimismenetluses, ei olnud eluliselt usutav, et pankrotivõlgnik ei olnud teadlik, et õige pärija esitab väljailmumisel tema vastu nõude. Vastupidiselt nähtus, et pankrotivõlgnik ja kostja tegutsesid kinnisvara võõrandades tahtlikult eesmärgiga vabaneda varalisest vastutusest, mis võis kaasneda pankrotivõlgnikule tulenevalt DK võimalikest nõuetest pankrotivõlgniku vastu, muutes pankrotivõlgniku varatuks. Vaidlust ei olnud, et pankrotivõlgnik muutus maksejõuetuks 2008 lõpus. Tsiviilasjas nr 2-1065007 kuulutati välja NG pankrot ja leiti, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli asjaolu, et pankrotivõlgnik võõrandas tasuta 8.12.2008 kogu oma kinnisvara tütrele. Vaidlus puudus, et kostja sõlmis 10.08.2010 XXX XX-XX korteriomandi suhtes isikliku kasutusõiguse kustutamise avalduse, hüpoteegi kustutamise avalduse, korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu, mille tulemusel võõrandas kostja temale kuuluva XXX XX-XX korteriomandi EA-le 770 000 krooni (49 211 eurot 97 senti) eest. 1.10.2010 sõlmisid pankrotivõlgnik ja kostja isikliku kasutusõiguse kustutamise, kinnistu ja korteriomandi kinkelepingu ja asjaõiguslepingu. Tehingu tulemusel võõrandas kostja LP-le elamumaa Harjumaal (registriosa nr XXXXXXXX) ja XXXXXXX XXX-XX korteriomandi. Vaidlust ei olnud, et 2010 olid pankrotivõlgnik ja kostja teadlikud DK võimalikest nõuetest. Seega olid eelnimetatud tehingud sõlmitud selleks, et takistada kostja vastu võimalikult esitatavate varaliste nõuete rahuldamist. Eeltoodust tulenevalt olid kõik pankrotivõlgniku ja kostja vahelised või nende poolt kolmandate isikutega sõlmitud tehingud tehtud eesmärgiga kahjustada tehingutega teadlikult võlausaldajate huve. Pankrotivõlgniku ja kostja vahel sõlmitud tehingud olid tehtud eesmärgiga kahjustada teadlikult võlausaldajate huve ning kostja teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas sellega võlausaldajate huve, kuna on võlgniku lähikondne (PankrS § 117 lg 1 p 3) ja võlgnik muutus maksejõuetuks kinkimise tõttu. Seega tuli tagasivõitmise korras tunnistada kehtetuks pankrotivõlgniku ja kostja vahel 8.12.2008 Tallinna notar Ants Ainsoni juures sõlmitud korteriomandite ja kinnistu kinkeleping, korteriomandite ja kinnistu isikliku kasutamisõigusega koormamise leping ja asjaõiguslepingud XXXXXXX XXX-XX ja XXX XX-XX korteriomandite ning Harjumaa kinnisasja (registriosa nr XXXXXXXX) tasuta võõrandamise osas kostjale. Asjas esitatud teise nõude kontekstis omas tähtsust asjaolu, et tagasivõidetud tehingu alusel saadu väljaandmine oli võimatu, kuna kostja oli pankrotivõlgnikult saadud kinnisvara edasi võõrandanud kolmandatele isikutele, mistõttu peab kostja hüvitama saadu väärtuse, kuivõrd ta teadis või pidi teadma tagasivõitmise aluseks olevatest asjaoludest. Seega tuli kohustada kostjat hüvitama pankrotivõlgnikule 83 085 eurot 14 senti. Apellatsioonkaebus

5.05.2014 allkirjastati prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr 11230107605 kahtlustatava NG suhtes kahtlustuses KarS § 384 lg 1 järgi. Kriminaalmenetlus algatati DK kuriteoavalduse alusel ja läbiviidud uurimise käigus tuvastati pankrotivõlgnikul tahtluse puudumine enda pankroti põhjustamiseks. Tõenduslik baas nii tsiviilasja menetledes kohtul kui kriminaalasja menetledes politseil ja prokuratuuril, oli pisiasjadeni kokkulangev, mis ei välistanud erinevaid õiguslikke hinnanguid. Vastus apellatsioonkaebusele

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Kaija Kaijanen

Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.