Määruse tegemise aeg ja koht 13.06.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-24-1813
Kohtuasi
X kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse 23.01.2024 otsusele täiteasjas 022/2023/8895
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.02.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Anatoli Orlovski Puudutatud isik Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus Puudutatud isik Y (isikukood XXXXXXXXXXX, surnud 02.11.2022) pärandvara pankrotihaldur Svetlana Pilden
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 23.02.2024 määrus osas, millega maakohus jättis avalduse rahuldamata ja jaotas menetluskulud (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 2 ja 3) ja saata X avaldus menetluse jätkamiseks tagasi Harju Maakohtule.
2.Jätta läbi vaatamata X määruskaebus osas, millega ta vaidlustas avalduse menetlusse võtmise (maakohtu määruse resolutsiooni punkt 1).
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust.
1.X (avaldaja) esitas 01.02.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 022/2023/8895 (täiteasi).
1.1.Avalduse ja selle lisade kohaselt on avaldaja suhtes algatatud täitemenetlus Y pärandvara pankrotihalduri Svetlana Pildeni (sissenõudja) esitatud täitmisavalduse alusel, täitedokumendiks on Harju Maakohtu 11.04.2014 otsus tsiviilasjas nr 2-12-8248 (jõustunud 07.12.2014). Avaldaja ei nõustu Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse (kohtutäitur) 23.01.2024 otsusega, millega kohtutäitur keeldus täitemenetluse lõpetamisest.
1.2.Maakohus palus 05.02.2024 e-kirjaga avaldajal täpsustada, kas avaldaja soovib esitada kaebuse kohtutäituri tegevusele vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-le 218 või sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 alusel.
1.3.Avaldaja täpsustas, et kaebab kohtutäituri otsuse peale, nõudes otsuse tühistamist ja täitemenetluse lõpetamist, kuna sissenõudja Y suri 02.11.2022 ja pankrotihalduril ei ole õigus Y täitemenetluses esindada ega esitada täitmisavaldust pärast Y surma. Maakohtu määrus
2.Maakohus võttis 23.02.2024 määrusega kaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
2.1.Maakohus lahendas kaebuse teiste menetlusosaliste arvamust küsimata, kuna esitatud asjaoludest järelduvalt on kaebus alusetu sõltumata sellest, mida teised menetlusosalised võiksid kaebuse kohta avaldada. Kohtutäitur on 23.01.2024 otsuses õigesti põhjendanud kaebuse rahuldamata jätmist ja täitemenetluse lõpetamisest keeldumist. Täitedokumendiks on jõustunud kohtuotsus, millest tulenevalt kaebajal on rahaline võlg Y ees. Y on surnud, tema pärandvara suhtes toimub pankrotimenetlus. Sissenõudjaks täitemenetluses on pärandvara pankrotihaldur. Kohtuotsusega väljamõistetud raha tasumise kohustuse kehtivust ei mõjuta võlausaldaja surm, sest tegemist pole kohustusega, mis tuleb täita isiklikult võlausaldajale (võlaõigusseaduse (VÕS) § 186 p 7). Kaebaja viidatud TMS § 48 lg p 6 ei ole praegusel juhul kohaldatav. Määruskaebus
3.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja täitemenetluse lõpetada. Maakohus ei selgitanud, miks TMS § 48 lg 1 p 6 ei kuulu kohaldamisele. Avaldaja viitas Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt pankrotihaldurit ei saa füüsilisest isikust pankrotivõlgniku surma hetkest enam tema seaduslikuks esindajaks lugeda. Maakohus asus alusetult seisukohale, et pankrotimenetlus Y suhtes jätkub. Täitemenetlus tuleb lõpetada, kuna sissenõudja on surnud. Menetluse edasine käik
4.Kohtutäitur ja pankrotihaldur paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata.
2-24-1813
5.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb osaliselt menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu TsMS § 667 lg 2 ning TsMS § 659 ja § 656 lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis avalduse rahuldamata ja jaotas menetluskulud. Avaldus tuleb saata menetluse jätkamiseks maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
7.TsMS § 660 lg 1 sätestab, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. TsMS-st ei tulene luba esitada määruskaebus määruse peale, millega on avaldus menetlusse võetud (TsMS § 372 lg 1 ja § 477 lg 1). Kuna määruse peale osas, millega oli avaldus menetlusse võetud, ei saa määruskaebust esitada, siis on maakohus selle ebaõigesti menetlusse võtnud ja selles osas tuleb määruskaebus TsMS § 664 lg 2 järgi jätta läbi vaatamata.
8.Avaldaja esitas maakohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, milles tõi esile, et täitemenetlus tuleb lõpetada TMS § 48 lg 1 p 6 alusel, kuna sissenõudja Y suri 02.11.2022 ning pankrotihaldur ei saanud sissenõudja esindajana täitmisavaldust esitada. Pärast füüsilisest isikust pankrotivõlgniku Y surma ei saa pankrotihaldurit pidada tema seaduslikuks esindajaks. Lisaks tõi avaldaja esile, et avaldaja ja Y olid kokku leppinud, et Y ei pööra tsiviilasjas nr 2-12-8248 tehtud Harju Maakohtu 11.04.2014 otsusest tulenevat rahalist kohustust täitmisele. Avaldaja hinnangul tuleb eeltoodut arvestades tunnistada täiteasjas nr 022/2023/8895 täitemenetluse algatamine tühiseks ja täitemenetlus lõpetada.
9.Maakohus palus 05.02.2024 e-kirjaga avaldajal täpsustada, kas avaldaja soovib esitada kaebuse kohtutäituri tegevusele vastavalt TMS §-le 218 või sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 alusel, kuid täpsemalt ei selgitanud, arvestades avaldaja poolt esile toodut, milliste asjaolude korral milline õiguskaitsevahend on kohane. Ringkonnakohus nõustub, et olukorras, kus kohtutäitur on otsusega jätnud rahuldamata avaldaja taotluse täitemenetluse lõpetamiseks, on kohane õiguskaitsevahend kaebus kohtutäituri otsusele (TMS § 218). Samas on maakohus jätnud tähelepanuta avalduse p-s 2.3 toodud väite, mille kohaselt oli avaldajal ja Yl kokkulepe, et Y sissenõudjana loobub võla sissenõudmisest. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ning seda hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (RKTKm 02.06.2008, 3-2-1-42-08, p 16). Seega avaldaja väite õigsust eeldades on avaldaja ja sissenõudja (pärandavara pankrotihalduri) vahel materiaalõiguslik vaidlus, mis puudutab täitedokumendist tulenevat nõuet ja sellisel juhul on asjakohane õiguskaitsevahend sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (TMS § 221). Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus võib olla ennatlikult pidanud avaldaja esitatud avaldust kaebuseks kohtutäituri otsusele, jättes täpsustamata võlausaldaja poolt nõudest loobumise väite aluseks olevad asjaolud ja selgitamata nende esiletoomise vajadust.
10.Kui jaatada, et esitatud avaldus on kaebus kohtutäituri otsusele, tuleb maakohtu määrus osas, milles maakohus jättis avalduse rahuldamata ja jaotas menetluskulud, TsMS § 659 ja § 656 lg 2 alusel olenemata määruskaebuse põhjendusest tühistada põhjusel, et maakohus ei küsinud puudutatud isikute seisukohta. Maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõigust, kuna on ühe ja sama määrusega võtnud kaebuse menetlusse ja selle lahendanud ning jätnud küsimata
2-24-1813 kohtutäituri ja sissenõudja seisukoha avaldusele. TsMS § 477 lg 1 kaudu kohalduvad hagita menetluses ka hagimenetlust reguleerivad eelmenetluse sätted (TsMS § 392 jj), arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Menetlusosalistele tuleb avaldusest teatada (TsMS § 393). Üldjuhul ei ole kohtul kohustust avaldust menetlusosalistele kätte toimetada (TsMS § 477 lg 9) ning menetlusosalistel ei ole kohustust avaldusele vastata, kuid TsMS § 393 lg 2 p 1 kohaselt oli puudutatud isikutel õigus avaldusele vastata ning selleks tuli kohtul anda neile seaduses ettenähtud tähtaeg vastamiseks. Maakohus ei teavitanud puudutatud isikuid enne avalduse lahendamist selle esitamisest ega andnud võimalus avaldusele vastata. Ringkonnakohus möönab, et kohtutäitur ja sissenõudja on saanud oma seisukoha esitada vastuses määruskaebusele, kuid leiab siiski, et võimalik ei ole avaldust sisuliselt lahendada, kuna avaldaja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud on ebaselged. Juhul, kui selgub, et avaldaja õiguste rikkumine ei ole avalduse alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades esitatud faktiliste väidete õigsust, või avaldusega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada, võib maakohus jätta avalduse TsMS § 423 lg 2 järgi läbi vaatamata.
11.Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel avaldaja nõue uuesti kvalifitseerida ja enne avalduse lahendamist küsida puudutatud isikute seisukohad.
12.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada.
13.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt ja saadab asja menetlusse jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata osas, millega maakohtu määrus tühistati. Määruskaebuse osaliselt läbivaatamata jätmise peale pole samuti võimalik esitada määruskaebust, kuna avalduse menetlusse võtmise määruse peale ei saa määruskaebust esitada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.