Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
26. september 2014, Tartu
Tsiviilasja number
2-13-24913
Tsiviilasi
Soome Vabariigi Sotsiaalkindlustusameti taotlus Lahti I astme kohtu 15. novembri 1994 otsuse nr 7794 tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 29. mai 2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
J.P. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): J.P. (ik: XXXX) Vastustaja (avaldaja): Soome Vabariigi Sotsiaalkindlustusamet (aadress: P.O. Box 20, 00232 Helsingi, Soome Vabariik)
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 29. mai 2013 määrus.
2.Teha asjas uus määrus, millega jätta Soome Vabariigi Sotsiaalkindlustusameti taotlus Lahti I astme kohtu 15. novembri 1994 otsuse nr 7794 tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks rahuldamata.
3.Määruskaebus rahuldada.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes Soome Vabariigi Sotsiaalkindlustusameti kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
1.Eesti Vabariigi Justiitsministeerium edastas 17.05.2013 Tartu Maakohtule Soome Vabariigi Sotsiaalkindlustusametist (KELA; avaldaja) edastatud taotluse Lahti I astme kohtu 15.11.1994 otsuse nr 7794 J.P. (puudutatud isik) elatise väljamõistmise kohta tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks.
MAAKOHTU LAHEND
2.Tartu Maakohus tegi 29. mail 2013 määruse, millega otsustas:
1.Võtta Soome Sotsiaalkindlustusameti avaldus menetlusse.
2.Tunnustada ja tunnistada Eesti Vabariigis täidetavaks Soome Vabariigi Lahti I astme kohtu
15.novembri 1994 otsus nr 7794, millega kohustatakse J.P. t maksma lapsele O.P. elatist järgmiselt: 2.1 800 Soome marka kuus (134,55 eurot) ettemaksena alates 15. novembrist 1994 kuni lapse 18-aastaseks saamiseni; 2.2 käesoleva määruse punktis 2.1 märgitud elatisnõude summa viiakse igal aastal Soome Vabariigi seaduse osade elatusrahade sidumisest elukallidusega (582/2008) alusel vastavusse elukallidusindeksi tõusuga, mis hakkab kehtima alates kalendriaasta algusest.
3.Soome Vabariigi Sotsiaalkindlustusameti 18. juuli 2002 otsuse alusel perioodil 1. jaanuar 2008 kuni 31. märts 2013 väljamakstud summa 7788,72 eurot kuulub J.P. poolt tasumisele järgnevalt: makse saaja KANSANELÄKELALAITOS, pank Nordea, Aleksanterinkatu 36, 00020 Nordea, Soome, IBAN FI11 1660 3000 0607 67, BIC NDEAFIHH, viitenumber 1210545095. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda. Maakohtu määruse kohaselt kohaldatakse TsMS § 619 lg 1 järgi tsiviilasjas tehtud Euroopa Liidu liikmesriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamisele ja täitmisele Eestis tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut üksnes ulatuses, milles EL Nõukogu määruses 44/2001/EÜ kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ja määruses 2201/2003/EÜ, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus 1347/2000/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 805/2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta, määruses (EÜ) nr 1896/2006, määruses (EÜ) nr 861/2007, nõukogu määruses (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes ning muudes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrustes ei ole ette nähtud teisiti. Avaldaja palub tunnustada Euroopa Liidu liikmesriigi kohtuotsust, millega on O. M. P kasuks välja mõistetud elatis. Kohtuotsus on tehtud 15.11.1994, EL Nõukogu määrus nr 2201/2003/EÜ jõustus 01.08.2004. Seega ei ole määruse nr 2201/2003/EÜ sätted kohaldatavad. Ülalpidamiskohustusi käsitlevate otsuste tunnustamise ja täitmise Haagi
02.10.1973 konventsiooni art 24 kohaselt rakendatakse konventsiooni, sõltumata otsuse tegemise ajast. Kui otsus on tehtud enne konventsiooni jõustumist otsuse päritoluriigi ja taotluse saanud riigi vahel, rakendatakse seda taotluse saanud riigis üksnes pärast konventsiooni jõustumist makstavate elatisrahade suhtes. Konventsiooni art 4 kohaselt tunnustab osalisriik ja täidab teises osalisriigis tehtud otsuse, kui selle on teinud art-te 7 või 8 järgi õiguspädev asutus ja seda ei saa otsuse päritoluriigis tavalises korras edasi kaevata. Maakohus leidis, et täidetud on konventsiooni art-s 4 sätestatud vorminõuded. Kuigi ühes riigis tehtud otsust tunnustatakse ja täidetakse teises konventsiooni osalisriigis ilma erimenetluseta, sätestab konventsiooni art 5 piirangud otsuse tunnustamisele ja täitmisele. Art 5 kohaselt võib kohus otsuse tunnustamisest või täitmisest keelduda, kui otsuse tunnustamine on ilmses vastuolus taotluse saanud riigi avaliku korraga, otsusele on viinud pettus menetluses, pooltel on taotluse saanud riigi ametiasutuses samas asjas menetlus, mis on algatatud varem, või otsus ei ole kooskõlas samade poolte kohta taotluse saanud riigis või muus riigis samas asjas tehtud otsusega ja muus riigis tehtud otsus vastab taotluse saanud riigi otsuse tunnustamise ja täitmise nõuetele. Esitatud dokumentide alusel kohus kohtuotsuse tunnustamist või täitmist välistavaid asjaolusid ei tuvastanud. TsMS § 623 lg 6 kohaselt on avaldajal õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks. TsMS § 172 lg-st 1 tulenevalt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Sellest tulenevalt jäävad asja menetluskulud avaldaja kanda.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.J.P. esitas määruskaebuse, milles taotles Tartu Maakohtu 29. mai 2013 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta avaldus rahuldamata. Määruskaebuse kohaselt: 1) väljus maakohus tunnustatava otsuse piiridest. Summa, mille maakohus määras puudutatud isiku poolt tasumisele, on vastuolus tunnustatava kohtuotsuse sisuga. O. M. P sai täisealiseks 22.07.2011. Tulenevalt Lahti I astme kohtu otsusest lasus puudutatud isikul kohustus tasuda elatist 22. juulini 2011. Maakohtu poolt määruse tegemisel aluseks võetud Soome Vabariigi Sotsiaalkindlustusameti võlaarvestuse kohaselt on tasumisele kuuluvat elatist arvestatud ka pärast 22. juulit 2011. Maakohtul puudus õigus määrata kindlaks summasid, millised ei tulene viidatud kohtuotsusest; 2) sisaldab Soome Vabariigi Sotsiaalkindlustusameti võlaarvestus indekseeritud elatist ja viiviseid elatise tasumisega viivitamise eest. Lahti I astme kohtu 15.11.1994 otsus ei näe ette, et elatise tasumisega viivitamisel on puudutatud isikul kohustus tasuda viivist, samuti ei näe kohtuotsus ette elatise indekseerimist. Maakohus väljus määruse resolutsiooni p-s 2.2 viiviste ja indekseeritud elatise tasumisele määramisega tunnustatava kohtuotsuse piiridest; 3) määras maakohus sisuliselt Eesti Vabariigis täidetavaks Soome Vabariigi Sotsiaalkindlustusameti 18.07.2002 otsuse ja Soome Vabariigi Sotsiaalkindlustusameti poolt arvestatud võlgnevuse summa. Sotsiaalkindlustusameti 18.07.2011 otsus ei ole kohtulahend Haagi 1973. a konventsiooni kohaselt, mistõttu sellest tulenevate kohustuste isikule panek kohtuotsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise menetluse käigus ei ole seaduslik; 4) jättis maakohus põhjendamata, kuidas on saadud summa 7788,72 eurot ja millisel õiguslikul alusel saab võlgnetava summa kindlaksmääramisel lähtuda Soome Vabariigi Sotsiaalkindlustusameti otsusest. Samuti ei ole kohus põhjendanud, milliste tõendite alusel asus kohus seisukohale, et Haagi konventsiooni art-s 4 sätestatud vorminõuded on täidetud; 5) ei vasta tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise avaldus nõuetele. TsMS § 622 lg 1 p 3 järgi tuleb välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avaldusele lisada dokument, mis tõendab, et lahendi tegemise riigi õiguse järgi on lahend jõustunud ja täidetav ning on kostjale või muule
lahendist tulenevale võlgnikule teatavaks tehtud. Toimikus ei ole tõendit selle kohta, et puudutatud isikule on 15.11.1994 otsus teatavaks tehtud.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
4.Soome Vabariigi Sotsiaalkindlustusamet vaidles määruskaebusele vastu. Vastustaja vastuväidete kohaselt arvestatakse viivist igakuiselt ka pärast seda, kui lapse elatist enam ei arvestata. Viivist arvestatakse kõigilt Soome elatistelt. Ka elukalliduse indeksist tulenev elatise suurenemine on seadusandluses sätestatud (teatud lapse elatise tüüpide elukalliduse indeksiga seostamise seadus nr 583/2008). Vastustaja esitas tõendi, milles kinnitatakse, et Lahti linnakohtus 25.10.1994 algatatud abielulahutust jm puudutavas kohtuasjas on J.P. 10.08.1995 võtnud postkontoris vastu tähitud saadetise, mis puudutas S.P. Lahti linnakohtu otsuseid 15.11.1994/7794 ja 25.08.1995/6697 ei ole edasi kaevatud ning seega on otsused kehtivad ja täitmisele pööratavad.
EELNENUD APELLATSIOONI- JA KASSATSIOONIMENETLUS
5.Tartu Ringkonnakohus jättis 2. oktoobri 2013 määrusega maakohtu määruse muutmata, määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud puudutatud isiku kanda. Ringkonnakohtu määruse kohaselt ei ole põhjendatud puudutatud isiku väide, et maakohus on väljunud tunnustatava otsuse piiridest ja summa, mille maakohus määras määruskaebuse esitaja poolt tasumisele, on vastuolus tunnustatava kohtuotsuse sisuga. Maakohus on õigesti määranud kindlaks elatise summa lähtuvalt avaldaja väljastatud võlateatisest. Haagi 1973. a konventsiooni art 18 järgi tunnustatakse ja täidetakse otsust, millega ülalpidajat kohustatakse asutusele hüvitama ülalpeetavale makstu, kui: 1) asutus saab hüvitist taotleda tema järgitavate seaduste kohaselt ja 2) taotluse saanud riigi rahvusvahelise eraõiguse normide järgi kohaldatav siseriiklik seadus näeb ette sellise ülalpidamiskohustuse. Esitatud materjalidest tuleneb, et avaldaja on tasunud ülalpidaja asemel ülalpeetavale elatist, arvestades esitatud võlateatist. Soome ülalpidamistoetuse seaduse § 19 kohaselt, kui ülalpidamistoetust makstakse elatise maksmata jätmise tõttu, tekib KELA-l õigus elatise maksmiseks kulunud ülalpidamistoetuse summa sisse nõuda. Pärast seda, kui KELA on teinud ülalpidamistoetuse maksmise otsuse elatise maksmata jätmise tõttu, on tal õigus nõuda ülalpidamiskohustuslikult isikult sisse kõik tasumata elatise summad koos neile laste ülalpidamise seaduse § 16 b põhjal arvestatud intressidega. Järelikult on avaldajal õigus taotleda hüvitist tema järgitavate seaduste kohaselt. Samuti näeb Eesti seadus (elatisabi seadus) ette sellise ülalpidamiskohustuse. Tulenevalt Haagi 1973. a konventsiooni art-st 18 oli maakohtul õigus tuua otsuse tunnustamisel ja täidetavaks tunnistamisel välja, kui palju tuleb kostjal tasuda vastavalt esitatud võlateatisele. Maakohus ei ole viivise ja indekseeritud elatise tasumisele määramisega väljunud tunnustatava kohtuotsuse piiridest. Soome seadusandlus sätestab elatistelt viivise arvestamise ning elatise suurendamise lähtuvalt elukalliduse indeksist. Avaldaja on esitanud kohtule tõendi, milles kantselei sekretär Tarja Ojala kinnitab Päijät-Häme linnakohtu arhiivis säilitatavate dokumentide alusel, et puudutatud isik on 10.08.1995 võtnud postkontoris vastu tähitud saadetise, mis puudutas S. P avaldust. Samuti kinnitatakse tõendis, et Lahti linnakohtu 15.11.1994/7794 otsust ei ole edasi kaevatud, otsus on kehtiv ja täitmisele pööratav. Esitatud kinnitus tõendab, et lahendi tegemise riigi õiguse järgi on lahend jõustunud ja täidetav ning kostjale teatavaks tehtud. Maakohus leidis õigesti, et praegusel juhul ei esine Haagi 1973. a konventsiooni art-s 5 sätestatud otsuse tunnustamisest või täitmisest keeldumise aluseid.
6.Riigikohtu tsiviilkolleegium rahuldas 2. aprilli 2014 määrusega J.P. määruskaebuse osaliselt ning tühistas Tartu Ringkonnakohtu 2. oktoobri 2013 määruse ja saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Tsiviilkolleegium leidis, et ringkonnakohus, nõustudes maakohtu määruse põhjendustega, väljus tunnustatud otsuse piiridest ja jättis tähelepanuta, et elatis on välja mõistetud kindlas summas ja kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, s.o 22. juulini 2011. Seega rikkus ringkonnakohus TsMS § 654 lg-t 5. Kuna kohtuotsus, mille tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist taotletakse, tehti 1994, on kohtud põhjendatult kohaldanud ülalpidamiskohustusi käsitlevate otsuste tunnustamise ja täitmise Haagi 02.10.1973 konventsiooni. Vastusest määruskaebusele järeldub, et avaldaja soovib 1994. a otsuse tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist seetõttu, et kohustada ülalpidajat talle kui avalikule asutusele hüvitama ülalpidaja eest ülalpeetavale makstud lapsetoetuse võlgnevus. Konventsiooni art 19 kohaselt võib asutus nõuda ülalpeetava ja ülalpidaja kohta tehtud otsuse tunnustamist ja täitmist ipso jure ülalpeetavale mõistetud elatise ulatuses, kui tema tegevust korraldavad seadused annavad talle õiguse teha seda ülalpeetava asemel. Avaldaja on esitanud küll ülalpeetava ja ülalpidaja vahel tehtud Lahti I astme kohtu 15.11.1994 otsuse (tl 4–6), kuid pole esitanud ülalpidaja ja avaldaja (asutuse) vahelist otsust, mis oleks aluseks võlaarvestusele. Asjas esitatud 18.07.2002 otsusest (tl 7–8 „Asikkala“) ei nähtu, et tegemist on avaldaja otsusega. Ka toimikus esitatud avaldaja võlaarvestust (tl 9–10) ei saa selliseks otsuseks pidada. Konventsiooni art 17 lg 1 p-de 1 ja 5 kohaselt tuleb esitada otsuse tunnustamist ja täitmist taotleval poolel muu hulgas otsuse täielik ja tõestatud koopia ning nimetatud dokumendi tõestatud tõlge, kui taotluse saanud riik seda nõuab. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul lasta avaldajal puudused kõrvaldada ning taotleda vajalike dokumentide esitamist avaldajalt, määrates selleks tähtaja. Ülalpidamistoetuse seaduse (29.08.2008/580, tl 12) § 19 lg 2 esimesest lausest tuleneb, et pärast seda kui Kansaneläkelaitos (pensioniamet) on teinud ülalpidamistoetuse maksmise otsuse elatise maksmata jätmise tõttu, on tal õigus nõuda ülalpidamiskohustuslikult isikult sisse kõik tasumata elatise summad koos neile laste ülalpidamise seaduse § 16 b põhjal arvestatud intressidega. Seega ka ülalpidamistoetuse seadusest tuleneb, et regressinõude aluseks peab olema ülalpidamistoetuse maksmise otsus ja siis kohalduks ka viidatud seaduse §-s 16 b sätestatud tagajärjed. Konventsiooni art 20 kohaselt esitab artiklit 17 järgides otsuse tunnustamist ja täitmist taotlev asutus artikli 18 punkti 1 või artikli 19 nõuete täitmist ning elatise väljamaksmist tõendavad dokumendid. Lähtuvalt konventsiooni art-st 4 juhtis kolleegium tähelepanu sellele, et osalisriik tunnustab ja täidab teises osalisriigis tehtud otsust. Avaldaja esitatud 1994. a otsusega on puudutatud isikult ülalpeetava kasuks välja mõistetud elatis 800 marka kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni ehk elatis on välja mõistetud üksnes kindlas igakuises summas. Kui avaldaja peab võlgnevuse sissenõudmise aluseks 18.07.2002 otsust, siis ka selles on elatustoetuse määr lapse kohta kuus kindlas summas (118,15 eurot).
MENETLUSOSALISTE TÄIENDAVAD SEISUKOHAD
7.Ringkonnakohus tegi avaldajale 07.04.2014 kirjaga Riigikohtu juhistest tulenevalt ettepaneku avalduses puuduste kõrvaldamiseks ja järgmiste dokumentide esitamiseks: 1) Soome Vabariigi Sotsiaalkindlustusameti otsus O. M. P ülalpidamistoetuse maksmise kohta; 2) dokumendid, mis tõendavad, et otsust ei saa päritoluriigis tavalises korras edasi kaevata ja tõend otsuse täidetavuse kohta; 3) kinnitus selle kohta, et Soome Vabariigi seadused annavad Soome Vabariigi Sotsiaalkindlustusametile õiguse nõuda ülalpeetava ja ülalpidaja kohta tehtud
otsuse tunnustamist ja täitmist ipso jure ülalpeetavale mõistetud elatise ulatuses; 4) Soome Vabariigi Sotsiaalkindlustusameti poolt O. M. P elatise väljamaksmist tõendavad dokumendid (võla arvestus).
8.Soome Vabariigi Sotsiaalkindlustusamet esitas ringkonnakohtule 14.04.2014 vastuse, märkides, et lisab kirjale dokumentide koopiad, mis tõendavad sissenõudmise õigust. Kirjale lisati ka võlgnevuse arvestus. Kuna Soomes on aegumistähtaeg viis aastat, algab sissenõudmine jaanuarist 2009.
9.Ringkonnakohus andis avaldajale 25.04.2014 kirjaga täiendava tähtaja esitada selgitus, mis põhjusel ei ole avaldajal võimalik esitada Riigikohtu määruses viidatud ülalpidaja ja avaldaja vahelist otsust ülalpidamistoetuse maksmise kohta ja selle alusel tehtud võlaarvestust.
10.Soome Vabariigi Sotsiaalkindlustusamet vastas ringkonnakohtule 23.05.2014 ja selgitas, et Asikkala otsust tuleb tõlgendada lapse elatisabi otsusena. 2009 märtsini tegid lapse elatisabi otsuseid kohalikud omavalitsused. Seejärel läks skeemi haldamine üle KELA-le.
11.J.P. esitas 25.08.2014 ringkonnakohtule seisukoha, milles palub jätta avaldaja taotlus Lahti I astme kohtu 15.11.1994 otsuse nr 7794 tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Seisukoha kohaselt: 1) eristavad Haagi konventsiooni art-d 18 ja 19 selgelt otsust, millega on isikut kohustatud ülalpeetavale elatist maksma, ning otsust, millega ülalpidajat on kohustatud hüvitama asutusele ülalpidaja eest ülalpeetavale makstu. Sama tuleneb ka konventsiooni art-st 1. Asutus, kes on ülalpidaja eest ülalpeetavale toetust maksnud, saab reeglina taotleda konventsiooni art-s 18 nimetatud otsuse tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist. Ülalpidaja ja ülalpeetava suhtes otsuse tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist ülalpeetava asemel saab asutus vastavalt konventsiooni art-le 19 nõuda üksnes siis, kui seadus talle vastava õiguse annab. Asja materjalide hulgas ei ole Haagi konventsiooni art 18 tingimustele vastavat otsust, s.o otsust, millega ülalpidajat kohustatakse hüvitama ülalpeetavale makstu. Asikkala 18.07.2002 otsuse puhul on tegemist otsusega, millega on O.P. määratud elatustoetuse maksmine. Nimetatud otsusega ei ole kohustatud puudutatud isikut maksma tagasi O. M. B. P makstud elatisabi. Haagi konventsiooni art 18 kohaldamine eeldab otsuse, millega ülalpidajale on pandud kohustus asutuse poolt ülalpeetavale makstud toetus tagasi maksta, olemasolu. Osundatud artikkel ei ole praegusel juhul seega kohaldatav; 2) tühistas Riigikohus Tartu Ringkonnakohtu 02.10.2013 määruse põhjusel, et määrusega oli väljutud tunnustatud otsuse piiridest ning tähelepanuta jäetud, et elatis on välja mõistetud kindlas summas ja kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, s.o 22. juulini 2011. Avaldaja esitatud täpsustatud võlgnevuse arvestus on jätkuvalt vastuolus Riigikohtu juhiste ja Haagi konventsiooniga. Esitatud arvestuse kohaselt on avaldaja elatisesummat indekseerinud ja arvestanud sellelt viivist. Kui avaldaja maksiski elatustoetust suuremas summas kui 15.11.1994 kohtuotsuses või 18.07.2002 otsuses otsustatud, siis ei saa otsuse tunnustamisel ja täitmisele määramisel lähtuda mitte tegelikult makstud summadest, vaid tunnustada ja täita saab ainult tehtud otsust. Sama põhimõte on kohaldatav viivistele. Soome Vabariigi Lahti I astme kohtu 15.11.1994 otsuses nr 7794 ega KELA 01.08.2002 otsuses elatustoetuse määramise kohta ei ole määratud tasumisele viivist. Soome Vabariigi seadused võivad indekseerimise ja viivise nõudmise õiguse ette näha, kuid otsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise menetluses ei saa olemasolevat otsust seadusest tulenevate nõuetega täiendada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL
12.Vastavalt TsMS §-le 695 ja § 693 lg-le 2 Riigikohtu määruses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Asja materjalidest nähtuvalt Tartu Maakohus 29.05.2013 määrusega tunnustas ja tunnistas Eesti Vabariigis täidetavaks Soome Vabariigi Lahti I astme kohtu otsuse nr 7794. Tartu Ringkonnakohus jättis 02.10.2013 määrusega Tartu Maakohtu 29.05.2013 määruse muutmata. Riigikohtu 02.04.2014 määrusega tühistati Tartu Ringkonnakohtu 02.10.2013 määrus ning asi saadeti samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
13.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu vaidlustatud määrus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega jätab Soome Vabariigi Sotsiaalkindlustusameti taotluse Lahti I astme kohtu 15.11.1994 otsuse nr 7794 tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks rahuldamata.
14.Taotluse lahendamisel tuleb kohaldada ülalpidamiskohustusi käsitlevate otsuste tunnustamise ja täitmise Haagi 02.10.1973 konventsiooni. Konventsiooni art 1 kohaselt rakendatakse konventsiooni osalisriigi kohtus või ametiasutuses tehtud sellise otsuse suhtes, milles käsitletakse perekonnasuhetest, põlvnemisest, abielust või sugulusest tulenevaid ülalpidamiskohustusi, sh väljaspool abielu sündinud lapse ülalpidamise kohustust, mille pooled on: 1) ülalpeetav ja ülalpidaja; või 2) ülalpidaja ja asutus, kes nõuab ülalpidajale tehtud maksete hüvitamist. Asja materjalidest nähtuvalt soovib avaldaja Lahti I astme kohtu 1994. a otsuse tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist seetõttu, et kohustada ülalpidajat talle kui avalikule asutusele hüvitama ülalpidaja eest ülalpeetavale makstud lapsetoetuse võlgnevus. Konventsiooni art 19 kohaselt võib asutus nõuda ülalpeetava ja ülalpidaja kohta tehtud otsuse tunnustamist ja täitmist ipso jure ülalpeetavale mõistetud elatise ulatuses, kui tema tegevust korraldavad seadused annavad talle õiguse teha seda ülalpeetava asemel. Riigikohus on 02.04.2014 määruse p-s 11 märkinud, et konventsiooni art 19 kohaldamiseks tuleb avaldajal esitada ülalpidaja ja avaldaja (asutuse) vaheline otsus, mis oleks aluseks võlaarvestusele. Samas on Riigikohus asunud seisukohale, et avaldaja poole esitatud Asikkala 18.07.2002 otsus ei ole käsitletav avaldaja otsusena ning ka avaldaja esitatud võlaarvestust ei saa pidada selliseks otsuseks. Vaatamata Tartu Ringkonnakohtu poolt 07.04.2014 ja 25.04.2014 avaldajale tehtud ettepanekule avaldaja puuduseid ei kõrvaldanud ega esitanud täiendavaid tõendeid. Kuivõrd asjas puudub konventsiooni art 19 kohane ülalpidaja ja avaldaja (asutuse) vaheline otsus, mis oleks aluseks võlaarvestusele, siis tuleb taotlus Lahti I astme kohtu 15.11.1994 otsuse nr 7794 tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks jätta rahuldamata. Maakohtu vaidlustatud määrus tuleb eelnimetatud põhjendustel tühistada. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et avaldaja ei ole tuginenud ega esitanud asja materjalide juurde konventsiooni art 18 kohast avaliku asutuse avalduse alusel tehtud otsust.
15.Seoses avalduse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud kõigis kohtuastmetes avaldaja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.