5.Kohustada R G tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
1 (6)
2-13-28652
6.Kohustada R G viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
7.Kohustada R G üks kord aastas, iga aasta maikuu viimasel tööpäeval, esitama kohtule aruandeid oma tulude ning tuludest võlausaldajatele välja makstud summade kohta või mittemaksmise põhjuste kohta.
8.Võlgnikul on õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või ettevõtlusest saadud tulust. Võlgnik ei pea üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (PankrS § 173 lg 5). Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud üle andma poole.
9.Saata kohtumäärus pankrotihaldurile ja Viru Maakohtu registriosakonnale teadmiseks ja pankrotivõlgnikule täitmiseks.
10.Avaldada kohtumääruse resolutsiooni punktid 1-8 väljaandes Ametlikud Teadaanded ühel korral. Edasikaebamise kord Pankrotivõlgnikul on õigus esitada kohtumääruse peale määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates määruse kättetoimetamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtu 03.12.2013 kohtumäärusega kuulutati välja R G pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Reet Relvik.
2.Viru Maakohtu 16.06.2014 kohtumäärusega kinnitati jaotusettepanek.
TAOTLUS PANKROTIMENETLUSE LÕPETAMISEKS
3.10.09.2014 esitas pankrotihaldur kohtule PankrS § 65 lg 11, § 158 lg 4, § 171 alusel aruande ja taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Taotluse kohaselt esitati pankrotimenetluses 6 nõuet summas 12 084,18 eurot. Võlgnik nõuetele vastu ei vaielnud, haldur esitas vastuväite E. I nõudele summas 399,13 eurot. 15.04.2014 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati võlausaldajate nõudeid kokku summas 11 685,05 eurot II rahuldamisjärgus, s.h Eesti Vabariik (RTK kaudu) 1 925,70 eurot, Swedbank Liising AS 88,67 eurot, Swedbank AS 6 701,36 eurot, E. I 431,72 eurot, E S 255,65 eurot ja OÜ Julianus Inkasso 1 481,95 eurot.
4.Võlausaldajate üldkoosolek toimus 15.04.2014 päevakorraga nõuete kaitsmine, usaldusisiku kandidaadi esitamine ja pankrotimenetluse lõpetamisega seotud küsimused. Võlausaldajad üldkoosolekule ei ilmunud ja usaldusisiku kandidaati üles ei seatud.
5.Pankrotivaras pandiesemeid ega muud vara ei olnud. Pankrotivarasse on laekunud Rahandusministeeriumilt Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu 431,07 eurot võlgniku palga arvelt.
2 (6)
2-13-28652
6.Pankrotimenetluses ei ole pankrotivara puudumise tõttu pankrotivara arvelt kulusid makstud. Kõik kulud on kantud halduri büroo poolt. Tasumata on halduri tasu ning kõik halduri büroo- ja asjaajamiskulud. Ajutise halduri tasu on hüvitatud riigi vahenditest.
7.Müümata vara ei ole. Saadavolevaks varaks võib lugeda võimalike tulevasi töötasusid. Hagisid esitatud ei ole. Pankrotimenetluses jaotiste alusel raha makstud ei ole.
8.Võlgniku maksejõuetus on tekkinud 2008. a, mille põhjuseks on võlgniku poolt kohustuste võtmine ilma reaalsete võimalusteta võlgu tasuda. Kaasnevaks teguriks on kuritegude sooritamisega tekitatud kahju. Pankroti teket soodustas ka võlgniku poolt oma ema surma järel pärandi vastuvõtmine, kus kohustused olid suuremad kui varad. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu või muu asjaolu, mis tingiks avalduse esitamise kriminaalmenetluse alustamiseks.
9.Haldur on kulutanud pankrotimenetluse läbiviimisele minimaalselt 12 tundi. Kuna raha menetluse läbiviimiseks puudub, siis on haldur kasutanud oma büroo ressursse ja vahendeid vajalike toimingute tegemiseks. Halduri kulude hüvitamisest haldur loobub vahendite puudumise tõttu. Kuna rahalised vahendid on piiratud, palub haldur välja mõista halduri tasu koos sotsiaalmaksuga summas 431,07 eurot.
10.Haldur palub PankrS § 65 lg 11, § 158 lg 4 ja § 171 alusel lõpetada R Gi pankrotimenetlus raugemise tõttu ja otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine, vabastada haldur tema kohustustest ning määrata haldurile tasu 324,11 eurot (sisaldab tulumaksu ja lisandub sotsiaalmaks) pankrotivara arvelt vastavalt aruande ptk-le 8.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus, tutvunud halduri taotluse ja pankrotiasja materjalidega, leidis, et pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele. Pankrotimenetluse lõpetamine
12.PankrS § 157 p 2 alusel lõppeb pankrotimenetlus muu hulgas ka PankrS § 158 sätestatud pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 4 kohaselt lõpetab kohus pärast haldurilt aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
13.PankrS § 29 lg 3 alusel ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu sama paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Samuti PankrS § 157 lg 6 alusel ei lõpeta kohus menetlust sama paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri aruande kohaselt puuduvad võlgnikul pandiesemed ning muud varad, ainus laekumine pankrotivarasse on võlgniku palk 431,07 eurot. Sellepärast teatas kohus 24.10.2013 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 3 (6)
2-13-28652 võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise ohust ja andis neile tähtaja kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 29.11.2013 1 000 eurot tasumiseks, pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise hoiatusel. ERiigikassa andmebaasi kohaselt ei ole kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha tasutud.
14.Halduri aruande kohaselt puuduvad võlgnikul pandiesemed ja muud varad ning pankrotivarasse on toimunud laekumisi üksnes võlgniku töötasu näol summas 431,07 eurot. Seega ei jätku pankrotivarast massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotimenetluses on II rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuded kokku 11 685,05 eurot, s.h Eesti Vabariik (RTK kaudu) 1 925,70 eurot, Swedbank Liising AS 88,67 eurot, Swedbank AS 6 701,36 eurot, E. I 431,72 eurot, E S 255,65 eurot ja OÜ Julianus Inkasso 1 481,95 eurot. Vahendite puudumise tõttu ei ole võlausaldajatele raha välja makstud.
15.Eeltooduga on tuvastatud, et võlgnikul varasid ei ole, võlgniku kohustused ületavad tema vara 100%-i. Vara tagasivõtmise või tagasinõudmise võimalusi ei ole haldur tuvastanud. Kuriteo tunnustega tegusid ei ole haldur tuvastanud. Pankrotivara varjamist või võlgniku poolt tahtliku maksejõuetuse põhjustamist ei ole haldur ega kohus tuvastanud. Kuna võlausaldajad ei ole tasunud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha, siis eeldab kohus, et võlausaldajad on nõus pankrotimenetluse raugemisega lõpetamisega. Sellepärast lõpetab kohus PankrS § 157 p 2 ja § 158 lg 4 alusel pankrotimenetluse raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist. Halduri tasu
16.PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
17.PankrS § 23 lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos PankrS § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.
18.Pankrotihalduri taotluse kohaselt on haldur kulutanud pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike ülesannete täitmiseks minimaalselt 12 tundi ning tema töötunni hinnaks on viimastel aastatel olnud 63,91 eurot. Haldur palub määrata pankrotihaldurile halduritasu summas 324,11 eurot (millele vastavalt sotsiaalmaksu seaduse § 2 lg 1 p-le 4 lisandub sotsiaalmaks 33%: Koos sotsiaalmaksuga 431,07 eurot), mis välja mõista võlgnikult. Vastavalt sotsiaalmaksu seaduse § 2 lg 1 p-le 4 lisandub sotsiaalmaks 33%.
4 (6)
2-13-28652
19.Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 431,07 eurot on põhjendatud. Haldur on arvestanud tasu 12 tunni eest. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 65 lg 11 ja § 23 lg 3, lg 4 alusel määrab kohus haldurile tasu kokku 324,11 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Halduri tasu tuleb mõista välja võlgnikult. Halduri tasu summas 431,07 eurot kuulub väljamaksmisele pankrotivarast. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine
20.Võlgnik on 24.10.2013 esitanud ka avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus PankrS § 158 lg-s 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Et võlgniku suhtes esinevad PankrS § 171 lg 2 punktides 1-5 sätestatud alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, ei ole tuvastatud. Võlausaldajad ja pankrotihaldur ei ole nende asjaolude esinemisest kohtule teatanud, samuti ei ole nad esitanud vastuväiteid võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Sellepärast, koos pankrotimenetluse lõpetamisega, algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
21.Vastavalt PankrS § 172 lg-le 1, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 26.03.2014 on haldur avaldanud teate väljaandes Ametlikud Teadanded võlgniku võlausaldajate üldkoosoleku toimumise kohta 15.04.2014, mille päevakorras oli võlgniku pankrotmenetluse lõpetamisega seotud küsimused ja usaldusisiku kandidaadi nimetamine. Haldur on informeerinud võlausaldajaid koosolekust ja usaldusisiku kandidaadi esitamise vajadusest. Haldur on 10.09.2014 aruandes märkinud, et võlausaldajad koosolekule ei ilmunud ja usaldusisiku kandidaati üles ei seatud. Halduri pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise taotlusele ühtegi nõusolekut usaldusisikuks nimetamiseks lisatud ei ole. Vastavalt PankrS § 172 lg-le 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus on veendunud, et võlgnik ise suudab usaldusisiku kohustusi täita, kuivõrd ta on kohtule 24.10.2013 kohtuistungil avaldanud, et ta teab, et on ise oma tegude eest vastutav ja valmis seda vastutust kandma. Kohus kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
22.Kohus selgitab R G, et PankrS § 173 lg-st 1 tulenevalt ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). Võlgnikul on õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või ettevõtlusest saadud tulust (PankrS § 173 lg 4). Võlgnik ei pea üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (PankrS § 173 lg 5). Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud üle andma poole (PankrS § 173 lg 6).
23.Võlgnik peab hoidma saadud maksed oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (PankrS § 172 lg 2). Kohus kohustab võlgnikku esitama kord aastas kohtule aruanded oma tulude kohta ning võlausaldajatele 5 (6)
2-13-28652 välja makstud summade kohta. Kohus hoiatab võlgnikku, et PankrS § 177 lg 1 alusel võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.
24.Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel ning PankrS § 5 lg 1, § 23 lg 1-3, § 65 lg 1, lg 11, § 158 lg 4, lg 6, § 164 lg 1, § 171 lg 1, lg 4 sätete kohaselt.
/allkirjastatud digitaalselt/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.