nende Avaldaja (võlgnik): Roman Gavrontšuk (isikukood 38401315220, registrijärgne elukoht xxxx); Ajutine haldur: Reet Relvik (asukoht Laada 29, 44310 Rakvere, e-post [email protected]). 28. oktoober 2013
Kohtuistungi toimumuse aeg Istungil osalenud isikud
Võlgnik Roman Gavrontšuk; Ajutine haldur Reet Relvik.
Resolutsioon
1.Kuulutada välja Roman Gavrontšuk’i (isikukood 38401315220, registrijärgne elukoht xxxx) pankrot.
2.Nimetada Roman Gavrontšuk’i pankrotihalduriks Reet Relvik (pankrotihalduri tunnistus nr. 26, asukoht Laada 29, 44310 Rakvere, tel. nr. 513 4190, e-post [email protected]).
3.Rahuldada ajutise halduri taotlus osaliselt ja määrata riigi vahenditest pankrotihaldur Reet Relvik’ule (arveldusarve nr 10502008206006 AS-is SEB Pank) ajutise pankrotihalduri tasu summas 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 131.01 euro.
4.Korraldada võlausaldajate esimene üldkoosolek 19. detsembril 2013 kell 10.00 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas (Rohuaia 8, Rakvere). 1 (5)
2-13-28652
5.Avaldada kohtumääruse resolutsiooni punktid 1 - 4 kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud korras väljaandes Ametlikud Teadaanded ühel korral, märkides, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
6.Saata kohtumäärus pankrotihaldurile täitmiseks, registriosakonnale ja pankrotivõlgnikule teadmiseks.
Viru
Maakohtu
7.Kohtumäärus kuulub täitmisele viivitamatult.
8.Saata kohtumäärus pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele määruse resolutsiooni punkti 3. osas täitmiseks.
Edasikaebamise kord Pankrotivõlgnikul on õigus esitada kohtumääruse peale määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates määruse kättetoimetamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.07. juunil 2013 saabus Viru Maakohtusse Roman Gavrontšuk’i avaldus enda pankroti väljakuulutamiseks. Avalduses märgib avaldaja, et omab suuri võlgnevusi, mille tõttu on temal ja tema abikaasal raske toime tulla. Avaldaja viibib Viru Vanglas ning tema töötasu jääb alla 100 euro kuus, millest tehakse veel mahaarvamised. Olemasolevatest võlgadest märgib avaldaja ära kohtumenetluse kulud, kahjuhüvitised kannatanutele ja SMS-laenud.
2.12.06.2013 kohtumäärusega jättis kohus avalduse käiguta ning andis avaldajale 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks, s.o nõuetekohase avalduse esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks.
3.04. juulil 2013 esitas avaldaja kohtule täpsustatud avalduse ja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Avalduse kohaselt maksejõuetus on tekkinud 2007 aastal. Avaldaja on korduvalt karistatud kriminaalkorras ning tema menetluskulud, kaitsja tasud ja tema tegude pärast kannatada saanud isikute kasuks väljamõistetud summad on kaasa toonud temale võlgnevused. Samuti on võlgnik 2007. aastal võtnud SMS laenu, mis on jäänud maksmata. Võlgnevuste tõttu on avaldajal raske toime tulla. Mingisugust vara võlgnikul ei ole.
4.Viru Maakohtu 27.08.2013 kohtumäärusega jäeti avaldus teistkordselt käiguta ja avaldajale anti tähtaeg riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks.
5.10. septembril 2013 esitas avaldaja maksekorralduse 10 eurot riigilõivu tasumise kohta.
6.Viru Maakohtu 17.09.2013 kohtumäärusega võeti pankrotiavaldus menetlusse ja nimetati ajutine haldur.
AJUTISE HALDURI ARUANNE
2 (5)
2-13-28652
7.24. oktoobril 2013 esitatud aruande kohaselt võlgnik on abielus, abikaasa O K. Abieluvararegistris on avatud registrikaart nr xxxx ning abikaasade osas on sisse kantud varalahususe varasuhe. Võlgnikul on alaealine laps K G (sünd xxxx).
8.Võlgniku nimele kinnistuid registreeritud ei ole. Maanteeameti liiklusregistris võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Võlgnikul on arvelduskonto xxxx AS-is Swedbank, mille saldo on negatiivne -1.66 eurot ja arvelduskonto AS-is SEB Pank, mille jääk on 0.12 eurot. Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja andmetel võlgniku nimele ei ole väärtpaberikontot avatud. Tema nimele on avatud pensionikonto nr xxxx, saldo 0,0006 Swedbank Pensionifond K3 osakut; 93,175 SEB Progressiivne Pensionifond osakut. Võlgnik töötab Viru Vangla poolt juhitava töökorralduse kohaselt ning 2013 aastal on võlgniku vanglasisesele kontole laekunud 564.54 eurot.
9.Võlgnikul on tekkinud kohutusi kokku 15 517,58 eurot ulatuses, s.h Swedbank Liising AS 888.67 eurot, AS Swedbank 144.60 eurot, AS EMT 515.70 eurot, OÜ Julianus Inkasso 1 481.95 eurot, E I 431.72 eurot, E S 255.65 eurot, V L 1 246.28 eurot, OÜ Bellus Furnitur 21.92 eurot, Eesti Vabariik ja riigiasutused kokku 4 011.06 eurot. Peale täitmisel olevate nõuete on teatanud täiendavast nõudest AS Swedbank summas 6 520.03 eurot.
10.Haldur ei ole leidnud selgeid tagasivõitmise või tagasinõudmise aluseid. Halduri arvates pankrotimenetluses võivad ilmneda ja esineda vara tagasivõitmise või tagasinõudmise alused. Ajutise halduri arvates võlgniku maksejõuetus on tekkinud 2008. aastal ja maksejõuetuse tekke põhjuseks on teenuste pidev saamine krediidiga, mille tagasimaksmiseks vahendid puudusid, samuti õigusvastase käitumisega kahjude tekitamine. Esialgselt ei ole andmeid, et pankrot on tekitatud kuriteo tunnustega teoga. KarS § 384 ettenähtud kuriteokoosseisuga seonduv võib täiendavalt selguda pankrotimenetluse käigus. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses.
11.Võlgniku maksejõuetus on täielikult välja kujunenud ja alalise iseloomuga, esineb pankrotisituatsioon. Võlgnikul puuduvad vahendid võla tasumiseks, võlgniku kohustused ületavad oluliselt tema sissetulekuid. Võlgnik soovib esitada avalduse kohustustest vabastamiseks ning rakenduvad pankrotiseaduse § 171 lg 11 sätted.
12.Ajutine haldur palus PankrS § 1, § 13 ja § 31 kuulutada välja võlgniku pankrot. PankrS § 23 alusel palus ajutine haldur välja mõista ajutise halduri tasu 447.37 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Kuna võlgnikul puudub vara, palus haldur tasu välja mõista riigi vahenditest.
KOHTUISTUNG
13.Kohtuistungil võlgnik toetas avaldust. Võlgniku selgituste kohaselt otsustas ta esitada pankrotiavalduse, kuna on tekkinud palju kohustusi ja pole raha võlgade tasumiseks. Võlgnikul ei ole abi saamiseks kellegi poole pöörduda. Vabanedes ei ole võlgnikul kohugi minna. Rikkumisi pani võlgnik noorena. Vabanedes otsib ta aktiivselt tööd. Abikaasa aitab ja toetab teda. Võlgnik esitas avalduse pärast pankrotimenetluse lõpetamist tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
14.Ajutine haldur jäi aruande juurde. 3 (5)
2-13-28652
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
15.Kohus tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega, kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri seletused ning uurinud pankrotiasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendid, leidis, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pankroti väljakuulutamine
16.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 esimese lause kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
17.Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul on kohustusi vähemalt 15 517,58 eurot ulatuses. Võlgnikul varasid ei ole. Kuigi eeltooduga on tuvastatud, et võlgniku kohustused 100%-lt ületavad tema vara, käesolevas asjas puudub alus menetluse raugemise lõpetamiseks, sest võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. PankrS § 171 lg 11 alusel, kui esineb sama seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Et võlgniku suhtes esinevad PankrS § 171 lg 2 sätestatud kohustustest vabastamise menetluse algamist välistavad alused, ei ole ajutine haldur veel tuvastanud. Sellpärast kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemisega. Võlgniku ja võlausaldajate huvide kaitsmise ja võimaliku pankrotivara moodustamise tagamiseks ning pankrotihalduri poolt PankS § 55 lg 3, § 108, § 109, § 124, § 126, § 127 sätestatud toimingute tegemise tagamiseks, kohus rahuldab avalduse ja kuulutab välja võlgniku pankroti.
18.Võlgnikul ei ole vastuväiteid ajutise halduri pankrotihalduriks nimetamisele, mistõttu kohus nimetab teda võlgniku pankrotihalduriks. Kohus, kooslastanud menetlusosalistega, PankrS § 31 lg 5 alusel määrab võlausaldajate esimene üldkoosoleku toimumise ajaks 19.12.2013 kell 10.00. Ajutise halduri tasu
19.PankrS § 23 lg 1 alusel ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja sama seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
20.Tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p 122 pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses on hagita asjad. Hagita asjas kantud menetluskulude jaotamist reguleerib TsMS § 172, mille lg 8 kolmanda lause kohaselt riigi kanda võib kohtuvälised kulud jätta üksnes juhul, kui kohtuväliste kulude kandmiseks anti isikule menetlusabi. 4 (5)
2-13-28652
21.TsMS § 183 lg 2 alusel Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. PanktS § 23 lg 4 järgi, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).
22.Pankrotiseadus ega tsiviilkohtumenetluse seadustik otseselt ei reguleeri ajutise halduri tasu saamiseks menetlusabi taotluse esitamist. Samas leiab kohus, et seaduse analoogiat kasutades on võimalik ka määrata ajutise halduri tasu riigi vahenditest, kui kohus PankrS § 171 lg 11 alusel kuulutab välja füüsilise isiku pankroti. Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu määramiseks 7 tunni eest summas 447.37 eurot, s.o 63.91 eurot tunnis. Ajutise halduri tunnitasu ei ületa PankrS § 65 lg 3 sätestatud ülemmäära 96 eurot tunnis. TsMS § 183 lg 2 analoogia ja PankrS § 65 lg 3 alusel määrab kohus ajutisele haldurile riigi vahenditest tasu kokku 397 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 131.01 eurot. Ajutisele haldurile riigi vahenditest tasu määramisel lähtub kohus ka sellest, et 24.10.2013 väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teatega tegi kohus võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks 1 000 eurot ette tasumiseks kuni 29.11.2013. E-riigikassa andmetel ei ole kohtu deposiitarvele raha ette tasutud.
23.Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel PankrS § 1 lg 2, § 23 lg 1- lg 3, § 31 lg 1, lg 4- lg 7, § 32, § 33 lg 1 - lg 3, §78 lg 1 sätete kohaselt.
/allkirjastatud digitaalselt/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.