Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2 – 13 – 21358 andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitus TsMS §449 kohaselt, kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Nõude põhjendatuse vaheotsusega tunnustamise korral jätkab kohus menetlust nõude suuruse üle ja teeb selle kohta otsuse. Kui kohus tunnustab nõude põhjendamatust, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Asjaolud E T ja N T esitasid 07.05.2013.a Viru Maakohtule hagi Osaühingu VKG Elektrivõrgud vastu mittevaralise kahju nõudes kokku summas 1 000 230.00 eurot. Hagiavalduse kohaselt tekkis E T ja N T mittevaraline kahju Osaühingu VKG Elektrivõrgud ebaseadusliku tegevuse tagajärjel, kuna hagejatel lülitati välja elektrienergia Osaühingu VKG Elektrivõrgud blanketil koostatud elektrienergia ebaseadusliku tarbimise akti nr.12 17.05.2008.a. alusel. Hagiavalduse kohaselt hakati hagejaid pärast elektrienergiaga varustamise lõpetamist Sillamäe linnas ja nende majas kutsuma elektrivarasteks. Tartu Ringkonnakohus tsiviilasjas nr.2-08-52586 tehtud otsusega 11.05.2012.a. rahuldas E T ja N T hagi ning tuvastas, et Osaühingu VKG Elektrivõrgud poolt 03.07.2008.a. hagejate korteri, asukohaga: XXX, elektrivarustusega katkestamine on vastuolus elektrienergia ostu-müügilepinguga nr.184249 01.02.2001.a.. Sama otsusega jättis Tartu Ringkonnakohus rahuldamata ka Osaühingu VKG Elektrivõrgud vastuhagi. Hagiavalduse kohaselt oli selleks asjaoluks, mille toimel tekkis hagejatel mittevaraline kahju Akt nr.12 17.05.2008.a. elektrienergia ebaseadusliku tarbimise kohta ja elektrienergia ebaseaduslik väljalülitamine hageja eluruumist 03.07.2008.a.. Palusid hagi rahuldada. Kostja vastuväited Kostja, Osaühing VKG Elektrivõrgud, vaidles kirjalikus vastuses hagile vastu. Kirjaliku vastuse kohaselt on hagi aegunud, aga samuti ka põhjendamata. Kostja palus kohtul teha vaheotsuse hagi aegumise otsustamiseks. Kostja seisukoha kohaselt on hagejate nõue aegunud. Hagejad nõuavad kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist (hagi esemes on nimetatud küll varaline ja mittevaraline kahju, kuid hagiavalduse resolutsiooni kohaselt on nõutud üksnes mittevaralise kahju hüvitamist). TsÜS § 150 lõike 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kostja tegevus, s.o väidetav kahju tekitamine, on hagiavalduse kohaselt aset leidnud 2008. aastal, kui kostja koostas hagejatele elektrienergia ebaseadusliku tarbimise kohta akti ja katkestas hagejatele kuuluva korteri elektrienergiaga varustamise, mistõttu on hagejaid nende väidete kohaselt hakatud pidama/nimetama varasteks. Seega on hagejad kahju tekitamisest saanud teada/pidanud teada saama enam kui kolm aastat tagasi ja hagejate kahjunõue on esitatud hilinenult ning on aegunud. TsMS § 449 lõike 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Eeltoodule tuginedes taotleme kohtult vaheotsuse tegemist ja hagejate nõudele

2 – 13 – 21358 aegumise kohaldamist. Kirjalikus vastuses rõhutas kostja, et puudub põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagejal väidetava kahju tekkimise vahel. Juhul, kui kohus ei kohalda hagejate nõudele aegumist, leiab kostja, et hageja ei ole tõendanud põhjusliku seose olemasolu kahju tekkimise ja väidetava sündmuse – elektrienergia ebaseadusliku tarbimise akti koostamise ja elektrienergiaga varustamise katkestamise – vahel. Põhjusliku seose puudumise tõttu puudub kostjal kahju hüvitamise kohustus. Esmalt jääb kostjale hagiavalduse põhjal ebaselgeks, milline on see konkreetne tegu, mida kostjale ette heidetakse. Hagejad viitavad üksnes üldiselt kostja tegevusele, milline on põhjustanud hagejatele kahju, kuid konkreetset kostja tegu/tegevusetust ei ole välja toodud. Kui selleks on kostja poolt elektriühenduse mittetaastamine, siis vastavalt tsiviilasjas nr 2-08-52586 tehtud kohtumäärusele ja ka hagejate enda poolt antud kinnitustele (muu hulgas hagiavalduse lk 2 6. lõigus) on endine olukord taastatud. Hagejate elektrienergiaga varustamine on jätkunud juba 2008. a mõne nädala jooksul pärast elektriühenduse katkestamist (juulis 2008. a). Hagejad ei ole samuti tõendanud, mil viisil tekitas neile kahju 17. mail 2008. a kostja poolt koostatud akt elektrienergia ebaseadusliku tarbimise kohta. Oma väidetes kahju tekitamise kohta jäävad hagejad üldsõnaliseks. Tõendamiskoormise osas kehtib kahju hüvitamise nõude puhul üldreeglina põhimõte, et kahjustatud isik peab tõendama kahju olemasolu ja suuruse, samuti põhjusliku seose kostja käitumise ja kahju tekkimise vahel. Kostjad seda teinud ei ole. Riigikohus on lahendis 3-2-1-26-06 avaldanud seisukohta, et kuna põhjusliku seose tõendamiskoormis on kahju saajal, on tema kohustuseks tõendada, et kahju tekkis kostjast tulenevatest asjaoludest. Hagejad ei ole seda veenvalt suutnud teha. Põhjusliku seose tuvastamiseks selgitatakse, kas kostja tegu oli hagejatel tekkinud kahju vajalikuks põhjuseks. Selleks kasutatakse conditio sine qua non reeglit, mille järgi loetakse ajaliselt eelnev nähtus hilisema nähtuse põhjuseks siis, kui ilma esimeseta poleks teist saabunud. Sellele põhimõttele on Riigikohus oma lahendites korduvalt viidanud (nt 3-2-1-53-06, 3-2-1-78-06, 3-2-1-45-08, 3-21121-08, 3-2-1-161-10). Seega on küsimus selles, kas hagejatel väidetav kahju (heaolu langus au ja hea nime teotamise (varasteks nimetamise) tõttu) oleks tekkinud ka siis, kui kostja ei oleks nimetatud viisil käitunud – akti koostanud ja elektriühendust ajutiselt katkestanud. Esmalt soovib kostja märkida, et kuigi seadus näeb selgesõnaliselt ette au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise (VÕS § 134 lg 2), millisel juhul tuleks üldreeglina eeldada kannatanul mittevaralise kahju tekkimist, ei ole hagejad oma õigushüve rikkumist mingil viisil tõendanud. Hagiavalduses ei ole kinnitust leidnud, et hagejaid on varasteks nimetatud/kuulutatud. Seega ei ole hagejad suutnud tõendada ei seda, et just kostja tegevus on toonud kaasa nende isiklike õiguste rikkumise ega isegi asjaolu, et keegi on nende õigushüvesid au teotamisega üleüldse rikkunud. Riigikohus on lahendis 3-2-1-11-04 sedastanud, et moraalse (mittevaralise) kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmisel au õigusvastase teotamise korral peab hageja hüvitamise nõuet põhjendama (näitama, milles mittevaraline kahju seisnes) ja tõendama kahju olemasolu. Mittevaralise kahju eest rahalise kompensatsiooni väljamõistmiseks ei piisa üksnes sellest, et kostja rikkus hageja õigusi. Kohus peab igal konkreetsel juhul otsustama, kas üldse esineb sellist kahju, mida oleks vaja kompenseerida rahaliselt. Riigikohtu lahendi 3-2-1-111-96 kohaselt kuulub moraalse kahjuna hüvitamisele püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus. Moraalse kahju olemasolu peab tõendama hageja. Ainuüksi füüsiline ja hingeline valu ei ole moraalne kahju kirjeldatud tähenduses ning ei ole viidav PS §-s 25 nimetatud moraalse kahju alla. Kostja asus seisukohale, et kui siiski eeldada hagejatel väidetava kahju olemasolu, ei ole üheselt tuvastatav, et see on tekkinud just kostja konkreetse tegevuse tagajärjel. Hagejad on tsiviilasja nr 2-0852586 menetluses, kus nad kostja kõnealust tegevust (akti koostamine ja elektrienergiaga varustamise katkestamine) vaidlustasid, osundanud ka korteriühistu esimehe ja korteriühistu liikmete (teiste korteriomanike) halvustavale suhtumisele nendesse kui elektrikütte kasutajatesse majas.

2 – 13 – 21358 Kostja rõhutas, et kostjalt nõutav kahjuhüvitis on ebamõistlikult suur. Hagejad nõuavad kostjalt kahju hüvitamist kummalegi hagejale summas 500 000 eurot, s.o kokku summas 1 000 000 eurot. Summa 230 euro puhul on sisuliselt tegemist menetluskuludega, samuti nagu teiste hagiavalduse resolutsioonis toodud kulude (esindajakulud, transpordikulud) puhul. Kui kohus peaks tuvastama, et kostja on siiski hagejatele tekitanud väidetud mittevaralist kahju, on hagejate poolt nõutav summa ülemääraselt suur. Esmalt osundas kostja juba eespool viidatud Riigikohtu lahendis 3-21-11-04 sätestatule, mille kohaselt isiklike õiguste rikkumise korral tuleb küll eeldada, et kannatanule on sellega tekitatud mittevaralist kahju, kuid igale au teotamise juhtumile pole põhjust reageerida rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega, sest kohtumenetlus ja tehtav kohtulahend võivad olla piisavad selleks, et kõrvaldada au teotamisega põhjustatud negatiivsed tagajärjed. Au teotamise korral võiks kompenseerida näiteks seda, et au teotamine põhjustas olulisi ebamugavusi või negatiivseid muudatusi kannatanu elukorralduses või tema suhetes teiste isikutega. Samuti seda, kui kannatanu maine sai au teotamise tõttu silmnähtavalt ja oluliselt kahjustatud. Rahalise hüvitise väljamõistmise aluseks ei saa olla üksnes kannatanu hingelised üleelamised, kannatanul tema au teotamise tõttu tekkinud piinlikkusetunne ja ajutine meeleolu langus. Hagejad ei ole tõendanud, et nende maine on saanud oluliselt kahjustada, vaid on esitanud üksnes kinnitamata väiteid nende vargaks pidamise/nimetamise kohta, osundades vaid ebameeldivustele, mis neil väidetaval „näpuga näitamisel“ tekib. Kestvat ja tõsist maine ning heaolu kahjustamist ei ole hagejad suutnud tõendada. Lahendis 3-2-1-105-01 on Riigikohus osundanud, et moraalse kahju rahalise hüvitise suuruse (TsÜS § 172 lg 4) määramisel tuleb kohtul hinnata au teotamise vormi, ulatust, iseloomu, rikkuja süü astet, rikkuja käitumist ja suhtumist kannatanusse pärast rikkumist, samuti hüvitise suurust sama liiki asjade kohtupraktikas. Kõigepealt tuleb märkida, et kohtupraktika pigem eitab kui jaatab mittevaralise kahju hüvitamist. Eesti kohtupraktikas ei ole küll välja kujunenud mingeid väga üldisi ja laialt kasutatavad mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramise põhimõtteid, kuid siiski võib välja tuua teatud tendentsi, et nt kergemate rikkumiste puhul jääb väljamõistetud summa reeglina 10 000- 30 000 krooni piiridesse, raskemate (inimese elustandardit oluliselt muutvate) õigushüvede rikkumise korral on vastavaks vahemikuks 100 000-300 000 krooni. Antud kohtupraktika taustal on hagejate nõue selgelt ülepaisutatud. Mitmes lahendis (3-2-1-34-05, 3-2-1-111-96, 3-2-1-1-01) on Riigikohus toonitanud, et moraalse kahju eest väljamõistetava hüvitise õiglane suurus peab vastama senisele kohtupraktikale ja ühiskonna üldise heaolu tasemele. Palub jätta hagi rahuldamata. Hageja nõuded ja kostjate vastuväited kohtuistungil Hagejad: E T ja N T ning nende lepinguline esindaja Aleksei Galkin jäid kohtuistungil oma seniste seisukohtade juurde. E T, N T ja Aleksei Galkin asusid kohtuistungil seisukohale, et hagejatel oli lõigatud läbi elektriga varustamine 17.05.2008 ja hiljem kostja poolt 31.10.2008 elektrienergia korteri valgustuse näol taastati. Nad said sellest teada hiljem, kui jõustus Tartu RK kohtuotsus 11.05.2012, mida nad ootasid, et esitada hagi varalise või mittevaralise kahju hüvitamises kostja vastu. Nad tahtsid olla kindlad oma nõudes. Hagejad arvavad, et neil on õigus ning paluvad rahuldada hagi täielikult. Hagis on välja toodud nõuded ning kostjalt tuleb välja mõista 500 000 eurot. Palume lugeda, et hagi aegumise tähtaja alguseks oli 11.05.2012 Tartu RK kohtuotsus, mitte aga nr.12 17.05.2008.a. koostamine või elektrienergiaga varustamise katkestamine 03.07.2008.a.. Hagi aegumine algas alates 11.05.2012.a. Ajutine väljalülitamine toimus 17.05.2008, täielik ära lõikamine oli 02.06.2008. Kõik need toimingud tegi ebaseaduslikult kostja. Hagejad rõhutasid kohtuistungil, et vaidlust ei ole selle asjaolu üle, et eelmises kohtuasjas hagi tagamise korras taastati hagejatele elektrienergiaga varustamine. Kostja taastas elektrivarustuse 19 päeva jooksul alates selle katkestamisest. 19 päeva oli see aeg, kus elekter oli ära selles korteris. Kostjad ja nende esindaja asusid kohtuistungil seisukohale, et kui Tartu Ringkonnakohus oleks tunnistanud, et trahv on tehtud õigesti, siis ei oleks mitte mingit mõtet anda kohtusse sisse käesolevat nõuet mittevaralise kahju väljamõistmiseks kostjalt.

2 – 13 – 21358 Sellepärast ei olnud hagejatel mingit mõtet esitada enne hagi, kui on olemas neil täielik kindlus. Hagejatel ei olnud võimalik otsustada, mis ajast see mittevaraline kahju võis tekkida, nad said sellest teada, kui TRK kohtuotsus jõustus. Kostja, Osaühingu VKG Elektrivõrgud, lepinguline esindaja, vandeadvokaat Andrus Lillo, vaidles kohtuistungil hagile vastu ning palus teha vaheotsuse ning kohaldada hagejate nõudele hagi aegumist. Kostja esindaja asus seisukohale, et TSÜS § 150 lg 1 alusel kohaldatakse seadusest tuleneva kohustuse rikkumise eest aegumist 3-aastase tähtajaga. Samad aegumise nõuded on ka lepingust tulenevate kohtuste rikkumise eest, kuid asjaolu, et mittevaraline kahju tekitati akti väljaandmisega on kindlasti seadusest tulenevalt kohustuse rikkumine ja see kahju tekkis aastal 2008, mis on rohkem kui 3 aastat tagasi alates hagi esitamisest. Samuti, kui kahju tekkis peale elektri väljalülistamist, siis ka see kahju tekkis ja lõppes 2008 ja seega oluliselt hiljem seaduses sätestatud tähtajast hagi esitamisest. Tulenevalt RK lahendist nr.3-2-1-88-12 punktist 10 ei oma teises kohtuasjas tuvastatud asjaolu õiguslikku tähendust, hagi aegumise tähtaja algus suhtes. Palub teha vaheotsuse, millega tuvastada, et esitatud haginõue on aegunud ja lõpetada menetluse tsiviilasjas. Kohtuotsuse põhjendused Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendamata ning ei kuulu rahuldamisele. Kohus tuvastas esitatud hagiavaldusega ja selle lisadega, aga samuti ka kostja vastusega, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et akt nr.12 elektrienergia ebaseadusliku tarbimise kohta koostati poolte suhtes 17.05.2008.a.. Samuti puudub vaidlus selle üle, et elektrienergia lülitati kostjate korterist välja. Kohus asus seisukohale, et mittevaralise kahju tekkimise asjaoludeks hagejatel on akti nr.12 17.05.2008.a. koostamine ja elektrienergia väljalülitamine 03.07.2008.a., millest hagejad said teada koheselt, sest hagiavalduse kohaselt, hakkas kostja hagejatelt nõudma ebaseaduslikult tarbitud elektrienergia eest tasumist. TsMS §150 lg.1 sätestab, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kuna Tartu Ringkonnakohus tsiviilasjas nr.2-08-52586 tehtud otsusega 11.05.2012.a. rahuldas E T ja N T hagi ning tuvastas, et Osaühingu VKG Elektrivõrgud poolt 03.07.2008.a. hagejate korteri, asukohaga: XXX, elektrivarustusega katkestamine on vastuolus elektrienergia ostumüügilepinguga nr.184249 01.02.2001.a., siis nõustus kohus kostja seisukohaga, et käesoleval juhul on tegemist hagejatele kahju õigusevastase tekitamisega, mille aegumistähtaeg on kolm aastat. Kohus tuvastas, et poolte vahel on õiguslik vaidlus selle üle, millal said hagejad teada nendele mittevaralise kahju tekitamisest, kas akti nr.12 17.05.2008.a. koostamisest ja elektrienergia ebaseaduslikust väljalülitamisest 03.07.2008.a. (kostja seisukoht) või siis alles Tartu Ringkonnakohtu otsusest 11.05.2012.a.. Asja lahendamiseks pidas maakohus vajalikuks pöörduda Riigikohtu vastava praktika poole. Riigikohus tegi tsiviilasjas nr.3-2-1-88-12 19.juunil 2012.a otsuse, mille p.10 selgitas riigikohus, et nii maa- kui ka ringkonnakohus on TsÜS § 150 lg-t 1 valesti kohaldades leidnud, et hageja kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema 14. veebruaril 2007, kui jõustus ringkonnakohtu 27. oktoobri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 2-04-1230. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 150 lg 1 järgi kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kolleegium leiab, et hageja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle tekitanud isikust siis, kui talle sai teatavaks, et kostja võõrandas kinnistu ostjale I. Selle tehinguga rikkus kostja

2 – 13 – 21358 kohustust erastada eluruum hagejale. Asjaolu, et kostja rikkumine tuvastati alles ringkonnakohtu

Seega ei peatanud tsiviilasjas nr.2-08-52586 hagejate poole hagi esitamine hagejate kahju hüvitamise nõude aegumistähtaega käesolevas tsiviilasjas. Kahju hüvitamise nõude aegumine oleks olnud välditav üksnes kahju hüvitamise nõude esitamisega kohtule, mille tõttu on ebaõiged hagejate viited, et hagi hakkas aeguma alles Tartu Ringkonnakohtu poolt tsiviilasjas nr.2-0852586 tehtud otsusega 11.05.2012.a.. Eeltoodut aluseks võttes asus maakohus seisukohale, et kohaldada tuleb käesolevas tsiviilasjas Osaühingu VKG Elektrivõrgud nõudel hagi aegumist ning jätta E T ja N T hagi Osaühingu VKG Elektrivõrgud vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldamata, kuna hagi on aegunud. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 161 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus hagi

2 – 13 – 21358 tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb jätta menetluskulud tervikuna E T ja N T kanda. Kohus pidas vajalikuks jätta Osaühingu VKG Elektrivõrgud menetluskulud E T ja N T kanda. E T ja N T menetluskulud jätta nende endi kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib hageja nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.