2-14-4600/21 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

2-14-4600 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal esitas kohtule hagi võlgnevuse 6 155,51 euro, intressi 1 019,17 euro ja viivise 8 766,69 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostjad 10.06.2006 laenulepingu nr XXX (edaspidi laenuleping 1). Laenulepingu alusel maksis hageja kostjatele välja remondilaenu summas 41 543 eurot korteriomandi remondiks aadressil XXX, Tallinn, Harjumaa. Laenulepingu 1 punkti 6 ja notariaalselt sõlmitud pandilepingu alusel (edaspidi pandileping) seati 17.01.2006 hageja kasuks Laenulepingust 1 tuleneva kohustuse tagamiseks hüpoteek korteriomandile XXX, Tallinn, Harjumaa (registriosa nr XXX). Nimetatud pandileping tagas ka kostja I sõlmitud ja tulevikus sõlmitavaid võlaõiguslikest lepingutest tulenevaid nõudeid. Hageja ja kostja I sõlmisid 13.01.2006 krediitkaardi nr XXX (edaspidi laenuleping 2) lepingu, mille tulemusena võimaldas hageja kasutada kostjal I krediiti summas 1 278,23 eurot. Põhjusel, et kostjad ei tasunud makseid õigeaegselt, ütles hageja laenulepingud 1 ja 2 ennetähtaegselt lepingute rikkumise tõttu üles 18.03.2008. Kostjatele saadeti ülesütlemisavaldus 02.11.2010 tähitult ja lihtkirjana aadressile XXX, Tallinn. Laenulepingu 1 ja 2 täitmist tagas korteriomandile XXX, Tallinn, registriosa XXX, seatud hüpoteek kokku summas 56 082,47 eurot. Kuna kostjad ei tasunud võlgnevusi ka pärast laenulepingute 1 ja 2 ülesütlemist, kasutas hageja 17.01.2006 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingust tulenevat õigust ning esitas 20.05.2008 täitmisavalduse kohtutäiturile. Kostjate tagatis aadressil XXX võõrandati enampakkumise käigus 25.08.2008 toimunud enampakkumisel. Kohtutäitur kandis tagatise müügist 37 217,08 eurot, millest laenulepingu 1 põhiosa katteks läks 33 912,26 eurot ning ülejäänud raha eest vähendati laenulepingu 2 võlg täies mahus summas 3304,82 eurot. Saadud summa ei olnud piisav, et katta kostjate võlgnevust hageja ees, mistõttu on hageja nõue seisuga 26.03.2013 põhivõlana summas 6 155,51 eurot, intressidena summas 1 019,17 eurot ja viivisena summas 8 766,69 eurot, millised hageja palub solidaarselt kostjatelt välja mõista. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.

12.05.2014 kohtuistungil nõustus hageja asja lahendama kompromissiga. Kostjad palusid lahendada aegumise küsimuse ja teha selles osas vaheotsuse. Hageja 15.05.2014 vastuses kostjate seisukohtadele selgitab hageja, et hagejaks on Nordea Bank Finland Plc, mis Eesti Vabariigis tegutseb Eesti äriregistrisse kantud filiaali kaudu ning filiaal on esitanud hagi välismaa äriühingu nimel. Hageja leiab, et haginõuded ei ole aegunud. Hageja ja kostja vahel oli 10.01.2006 sõlmitud võlaõiguslik leping nr XXX, mis lõpetati ennetähtaegselt 18.03.2008, mil nõue muutus sissenõutavaks. Täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat, mis algab täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Seega ei ole nõue aegunud. Hageja esitatud taotluse tõendite esitamiseks jättis kohus 10.09.2014 kohtuistungil rahuldamata. Kostjad esitasid 22.05.2014 täiendava seisukoha, milles leiavad, et hagejal puudub tsiviilkohtumenetlusõigusvõime. Tegemist on hagi menetlemist välistava asjaoluga. Kostjad esitasid 13.06.2014 hageja 15.05.2014 vastusele seisukohad, milles märkisid, et nad ei nõustu hageja viidatud kuupäeval esitatud vastuses hageja seisukohtadega viimase tsiviilkohtumenetlusõigusvõimega seonduvas. Kostjad leiavad, et hageja viide TsÜS § 157 lõikele 1 on asjakohatu, kuna hageja nõue tuleneb laenulepingust mitte täitedokumendist. Täitedokumendi esitas hageja täitmisele ning selle alusel on hüpoteek realiseeritud. Seega kaotas täitedokument oma kehtivuse. Hageja väide, et kostjad on oma kohustusi rikkunud tahtlikult, ei vasta tegelikkusele. Hageja ei ole kostjatelt kohustuse täitmist nõudnud. Hageja ei ole tõendanud, et kostjad on tahtlikult tegutsenud heade kommete vastaselt eesmärgiga saavutada õigusvastast tagajärge. Kostja seisukoht, et haginõuetele kohaldub TsÜS § 146 lõikest 4 tulenev 10-aastane aegumistähtaeg, on alusetu. Hageja nõuded on aegunud 20.03.2011, s.o kolme aasta möödudes pärast nõuete sissenõutavaks muutumist. Ka juhul, kui aegumistähtaeg oleks katkenud hüpoteegilepingu täitmiseks esitamisega 20.05.2008, oleks 3-aastane aegumise tähtaeg hagi esitamise kuupäeva seisuga (30.01.2014) möödas. Kompromissläbirääkimiste pidamine poolte vahel on võimalik üksnes juhul, kui kohus leiab, et hagi läbivaatamata jätmine ei ole põhjendatud ning nõuded ei ole aegunud. 10.09.2014 kohtuistungil jäid kostjad oma 22.05.2014 ja 13.06.2014 seisukohtade ja aegumise kohaldamise taotluse juurde. Hageja jääb 15.05.2014 taotluste ja 10-aastase aegumistähtaja juurde.

2-14-4600 võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostjad on esitanud aegumisvastuväite. Kohus, tutvunud kostjate vastuväitega haginõude aegumise osas, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et - Hageja ja kostjad sõlmisid 10.06.2006 laenulepingu nr XXX laenu summas 41 543 eurot saamiseks. Laenu sihtotstarbeks oli remondilaenu andmine Tallinnas XXX korteriomandi remondiks. Laenulepingu punktis 6 leppisid pooled kokku, et käesolevast lepingust tuleneva laenusaaja kohustuse täitmist tagab hüpoteek korteriomandile Tallinnas XXX. Nimetatud pandileping tagas ka kostja I sõlmitud ja tulevikus sõlmitavaid võlaõiguslikest lepingutest tulenevaid nõudeid. - Hageja ja kostja I sõlmisid 13.01.2006 krediitkaardi nr XXX lepingu, mille tulemusena võimaldas hageja kasutada kostjal I krediiti summas 1 278,23 eurot. - Tallinna notari Kaata Kartau 17.01.2006 koostatud ja tõestatud korteriomandi hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu (notariaalne dokument nr XXX) punkti 2.1. kohaselt XXX seab talle kuuluvale kaasomandiosale lepingu esemele Nordea Bank Finland Plc kasuks esimesele vabale järjekohale hüpoteegi hüpoteegisummaga üks 877 500 krooni igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Sama lepingu punkti 2.2. kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik nõuded XXX ja XXXvastu, mis tulenevad Nordea Bank Finland Plc, XXX ja XXXvahel (kõik koos) sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja kõik nõuded XXX vastu, mis tulenevad Nordea Bank Finland Plc ja XXX vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest . - Hageja ütles 19.03.2008 teatega laenulepingu nr XXX ja krediitkaardilepingu üles paludes võlgnevuse koos viivisega tasuda hiljemalt 04.04.2008. - Hageja esitas 20.05.2008 täitmisavalduse kohtutäiturile. Tagatis võõrandati enampakkumise käigus 25.08.2008. Tagatise müügist laekunud 37 217,08 eurost läks 33 912,26 eurot laenulepingu nr 1 põhiosa katteks. Ülejäänud summa eest vähendati laenulepingu 2 võlga täies mahus, s.o summas 3 304,82 eurot. Tagatise realiseerimisest saadud summad ei katnud kostjate kogu võlgnevust. Kostjad taotlevad asjas aegumise kohaldamist. Poolte vahel on vaidlus selles, kas haginõue on aegunud. Kohus lähtub aegumise vastuväite põhjendatuse hindamisel sellest, et hageja on andnud ja kostjad on võtnud laenu summas 41 543 eurot. Samuti on hageja ja kostja I sõlminud laenulepingu krediitkaardi kasutamiseks krediidilimiidiga summas 1 278,23 eurot. Laenude tagatiseks sõlmisid kostjad hageja kasuks pandilepingu, mille alusel seati Tallinnas XXX asuvale korteriomandile hüpoteek. Hageja ütles laenulepingud üles 18.03.2008. Hageja esitas 20.05.2008 kohtutäiturile täitmisavalduse. Täitur võõrandas tagatise enampakkumise käigus 25.08.2008, millest saadud 37 217,08 eurot läks kostjate sõlmitud laenulepingutest tulenevate kohustuste katteks. Hageja pöördus nõudega kostjatelt 15 941,37 euro solidaarselt väljamõistmiseks kohtusse 30.01.2014. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuste täitmisest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt seaduses sätestatud juhtudel nõudeõigus ei aegu. TsÜS § 146 lg 1 järgi tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (TsÜS § 147 lg 2). Vastavalt TsÜS §-le 154 korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg,

2-14-4600 olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Pooled ei vaidle poolte vahel laenusuhte olemasolu üle. Kohus loeb tuvastatuks, et hageja on 18.03.2008 laenulepingud üles öelnud, paludes võlgnevuse koos viivisega kogusummas 43 512,32 eurot tasuda hiljemalt 04.04.2008 (t lk 14). Laenulepingute ülesütlemist nimetatud kuupäeval on hageja kinnitanud ka hagiavalduses. Kohus ei pea usaldusväärseteks hageja väiteid selle kohta, et 19.03.2008 teatis lepingute ülesütlemise kohta edastati kostjatele alles 02.11.2010, kuna teatis sisaldas aegunud andmeid kohustuse täitmise tähtaja kohta. Kohtu hinnangul ei täida väidetavalt 02.11.2010 kostjatele saadetud teatis oma eesmärki, kuna kostjatele antud tähtaeg lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks oli ammu möödunud. Hageja asus pärast laenulepingute ülesütlemist lepingute tagatist realiseerima, mis viitab samuti sellele, et hageja luges lepingu lõppenuks juba 2008.a. Seega algas nõude aegumistähtaeg 19.03.2008. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 19 järgi on täitedokumendiks ka notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Poolte vahel puudub vaidlus ja kohus loeb tuvastatuks asjaolu, et hageja on alustanud sundtäitmist 20.05.2008 kohtutäiturile täitmisavalduse esitamisega. Kuivõrd täitemenetluse mõtteks olid kohustatud isikuteks võlgnikest kostjad, kohaldub TsÜS § 159 lg 1 ning n.ö algse nõude kui ka täitedokumendist tuleneva nõude aegumine katkes ja algas uuesti 21.05.2008. Seejuures ei oma tähendust, millal kohtutäitur täitetoimingute tegemist alustab. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et laenude tagatiseks olnud korteriomand võõrandati enampakkumise käigus 25.08.2008. Kohtutäitur lõpetas täiteasjas 017/2008/4395 täitmise 12.09.2008 (t lk 21). Täitemenetlusega lõpeb TMS § 158 lg 3 teise lause järgi ka hüpoteek, millest tuleneva nõude rahuldamiseks kinnisasjale sissenõue pöörati. Seega ei saa hüpoteegist tulenevad õigused jääda püsima, vaid olukorras, kus hüpoteegipidaja ei ole saanud oma nõuet täies (hüpoteegisumma) ulatuses rahuldada, jääb talle võlgnike vastu üksnes materiaalõiguslik, st laenulepingutest tulenev nõue, millele kohaldub 3-aastane aegumistähtaeg (TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 esimene lause), sest vaidlusaluste laenulepingute näol ei ole tegemist täitedokumentidega. Kohus on eelnevalt jõudnud järeldusele, et pooltevahelistest laenulepingutest tuleneva n.ö algse nõude aegumine katkes ja algas uuesti 21.05.2008. Seega algas TsÜS § 146 lõikes 1 sätestatud tehingust tuleneva nõude 3-aastane aegumistähtaeg kooskõlas TsÜS § 147 lg-ga 1 21.05.2008 kell 00.00 ja hageja oleks pidanud oma nõude kohtule esitama hiljemalt 21.05.2011 kell 24.00, mil aegumistähtaeg lõppes. Hageja esitas hagi kohtule 30.01.2014, mistõttu hageja nõue kostjate vastu on aegunud. Kuna kohus loeb hageja nõude põhivõlgnevuse väljamõistmiseks aegunuks, on aegunud ka kõrvalnõudena viivisenõue. Kohus on seisukohal, et hageja nõuete aegumist ei mõjuta ka väidetav kostja I poolne nõude tunnustamine 28.03.2010. Kohus nõustub kostjatega selles, et tegemist on ebausaldusväärse tõendiga, kuna sellelt ei nähtu, kellele ja miks selline dokument on koostatud. Samuti on hageja hagi punktis 3.2 väitnud, et krediitkaardi võlgnevus on täitemenetluse käigus täies ulatuses kustutatud. Kostja I on väidetavalt teinud hagejale laenu tagasimakseid 15.04.2010, 17.05.2010 ja 15.06.2010, mis on hageja poolt tõendamata. Samas on kõik kostja I poolsed nõude tunnustamisega seotud asjaolud toimunud 2010.a jooksul. Võttes arvesse kostja I poolt 15.06.2010 väidetavalt tehtud laenu tagasimakse, lõppes uus 3-aastane aegumistähtaeg hiljemalt 16.06.2010 kell 24.00. Samuti ei ole lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuete puhul enam tegemist korduvate kohustustega, mistõttu algab aegumistähtaeg TsÜS § 146 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega ning aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm

2-14-4600 aastat. Hagiavaldus on kohtule esitatud enam kui kolm aastat hiljem kostja I tehtud viimasest maksest. Hageja on menetluses esitanud vastuväite selle kohta, et kostjad on saanud töötasu, kuid on tahtlikult jätnud hagejale laenukohustuse tagastamata. Sellest tulenevalt on nõuete aegumistähtaeg 10 aastat. TsÜS § 146 lg 4 kohaselt on käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kohtu hinnangul on TsÜS § 146 lg 4 kohaldamise eelduseks, et kostjad on rikkunud kohustust selliselt, et on soovinud õigusvastast tagajärge ja käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt. Heade kommete vastasus eeldab konkreetsete asjaolude esitamist ja kohtus tuvastamist. Otsustamaks, kas hageja nõudele kohaldub TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud aegumistähtaeg, tuleb tuvastada kas kostjate puhul esineb tahtlus ja heade kommete vastane käitumine. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-79-09 p 11 asunud samuti seisukohale, et kohustuse tahtliku rikkumisega TsÜS § 146 lg 4 tähenduses on tegemist juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt. Seega on kohustuse tahtliku rikkumise eelduseks õigusvastase tagajärje soovimine. Kohustuse rikkumise õigusvastane tagajärg võib olla kahju tekitamine või muu õigusvastane tulemus. Tahtlikkust ei eeldata ja seda peab tõendama hageja. Kohus leiab, et hageja väited ei anna alust arvata, et kostjad sõlmisid kõnealused laenulepingud eesmärgiga saada laenu seda mitte tagasimakstes. Käesoleval juhul ei ole kohus heade kommete vastasust tuvastanud ja seetõttu ei kohaldu hageja nõuetele TsÜS § 146 lõikes 4 sätestatud 10-aastane aegumistähtaeg. TsMS 449 lg-st 3 tulenevalt võib kohus muu hulgas teha vaheotsuse aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Lähtudes eeltoodust on hageja poolt hagiavalduses esitatud nõue aegunud ning kostjate taotlus aegumise kohaldamiseks kuulub rahuldamisele. Arvestades kostjate poolt esitatud aegumise vastuväidet ning aegumise kohaldamise taotluse rahuldamist kohtu poolt, jätab kohus hagi rahuldamata. Seetõttu jätab kohus käesoleva vaidluse lahendamisel tähelepanuta hageja poolt esitatud väited ja tõendid nõudeõiguse või selle aluseks oleva õigussuhte olemasolu kohta, samuti ei analüüsi kohus kostjate poolt lisaks aegumise vastuväitele hagile esitatud muid vastuväiteid (vt Riigikohtu 11.12.2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-02). TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjad võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.