Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

XXXesitas 21.08.2014 avalduse Aktsiaselts XXX(kustutatud) likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks. Avalduse kohaselt on Aktsiaselts XXXäriregistrist kustutatud ning seetõttu puudub võimalus käsutada olemasolevat äriühingu vara. Avalduses märgitakse, et Aktsiaseltsile XXX(kustutatud) kuuluvad hetkel kõik AKTSIASELTS XXX (registrikood XXX) aktsiad. XXXoli Aktsiaselts XXX(kustutatud) ainuaktsionär kuni ettevõtte kustutamiseni registrist. Kohtule on edastatud XXXnõusolek enda likvideerijaks määramise kohta. Kohtumääruse põhjendused Kohus, uurinud esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et avaldus Aktsiaselts XXX(kustutatud) likvideerimismenetluse otsustamiseks ja likvideerija määramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 5 kohaselt, kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Äriühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast äriühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Harju Maakohtu registriosakonna registriandmete väljatrüki kohaselt on Aktsiaselts XXX(kustutatud) äriregistrisse kantud 23.11.2000 ning registrist kustutatud 01.10.2013 ÄS § 60 lg 3 alusel. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et Aktsiaseltsile XXX(kustutatud) kuuluvad hetkel kõik AKTSIASELTS XXX (registrikood XXX) aktsiad. Vastav info kajastub ka AKTSIASELTSI XXX (registrikood XXX) registrikaardil. Seega on likvideerimise läbiviimine põhjendatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 602 alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. ÄS § 206 lg 2 tulenevalt peab vähemalt üks likvideerija olema isik, kelle elukoht on Eestis. Avaldaja palub kohtul Aktsiaseltsi XXX(kustutatud) likvideerijaks määrata XXX, kes on andnud kirjaliku nõusoleku enda likvideerijaks määramiseks. Kohtu hinnangul on nimetatud isik võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Seega määrab kohus Aktsiaseltsi XXX(kustutatud) likvideerijaks XXX. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS §-s 209 ning likvideerija tegevust reguleerivad ÄS §-d 210-220. Kooskõlas TsMS § 606 lg 1 määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. ÄS § 208 lg 2 alusel tuleb määrus saata äriregistrile kande tegemiseks. TsMS § 172 lg 6 kohaselt juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus jätab menetluskulud Aktsiaseltsi XXX(kustutatud) kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.