Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ülle Jänes, Iko Nõmm, Imbi Sidok-Toomsalu
Määruse tegemise aeg ja koht
11. september 2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-21082
Tsiviilasi
OÜ Estover Piimatööstus avaldus Patendiameti poolt kaubamärgitaotluse nr M201300574 menetluse taastamise otsuse tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.06.2014 määrus avalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Estover Piimatööstus määruskaebus
Menetlusosalised, nende esindajad
Avaldaja OÜ Estover Piimatööstus (registrikood 10585935, asukoht Kaarlijärve küla, Rannu vald, 61104 Tartumaa), lepinguline esindaja patendivolinik Raivo Koitel Puudutatud isik Patendiamet (Toompuiestee 7, 15041 Tallinn)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Harju Maakohtu 12.06.2014 määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta OÜ Estover Piimatööstus kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest.
Menetluse käik 02.06.2014 esitas OÜ Estover Piimatööstus (avaldaja) avalduse, milles palus tühistada Patendiameti otsuse kaubamärgitaotluse nr M201300574 menetluse taastamise kohta. Avalduse kohaselt on avaldaja varasema, 30.09.1998 registreeritud kaubamärgi nr 26801 „Vene juust + kujutis“ omanik. Kaubamärk registreeriti must-valgena. Avaldaja on kaubamärki alates selle kasutuselevõtmisest 1996. aastal laialdaselt kasutanud puna-valge kujundusega. Avaldaja kaubamärgi puna-valge kujundus on toodud ka avaldaja 19.06.2013 kaubamärgitaotluses nr M201300633.
Avaldaja kaubamärgiga samu domineerivaid elemente identses paigutuses ja värvikaustuses on kasutatud ka Piimandusühistu E-Piim poolt 28.05.2013 Patendiametile registreerimiseks esitatud kaubamärgitaotluses nr M201300574. Kaubamärgitaotluse esitamine ja võimalik registreerimine rikub avaldaja varasemat õigust kaubamärgile „Vene juust + kujutis“, kuivõrd on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt ning sellega võidakse ebaausalt ära kasutada või kahjustada avaldaja kaubamärgi mainet või eristusvõimet ning lahjendada avaldaja kaubamärgi eristusvõimet ja tuntust. Piimandusühistu E-Piim jättis kaubamärgitaotlusesse märkimata riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad andmed (kaubamärgiseadus (KaMS) § 28 lg 2 p 4, § 34 lg 2; kaubamärgimäärus § 11 lg 2, § 12 lg 1 ja 3). Patendiamet juhtis sellele 14.06.2013 teates tähelepanu ning andis riigilõivu tasumiseks aega kuni 28.07.2013 (KaMS § 37 lg 1). Kuna Piimandusühistu E-Piim nõutud andmeid ei esitanud, tegi Patendiamet 30.07.2013 kaubamärgitaotluse tagasilükkamise otsuse ja lõpetas menetluse (KaMS § 37 lg 2 ja 3, § 47 lg 2). Patendivolinikule 05.08.2013 esitatud kirja alusel, mis sisaldas andmeid riigilõivu tasumise kohta, taastas Patendiamet menetluse. Avaldaja hinnangul on menetluse taastamise otsus ebaseaduslik. Antud juhul ei piisanud riigilõivu tasumiseks makse tegemisest, vaid taotleja oleks pidanud tähtaegselt esitama ka riigilõivu tasumist tõendavad andmed. Ka ei ole taotleja seaduses ettenähtud nõudeid järgides tõendanud takistuse olemasolu, mis tulenevalt vääramatust jõust või taotlejast või tema esindajast sõltumatu muu takistuse tõttu ei võimaldanud tal Patendiametile seadusega ettenähtud tähtpäevaks (28.07.2013) esitada andmeid kaubamärgitaotluse esitamise eest tasutud riigilõivu kohta (KaMS § 47 lg 3 ja 4). Patendiamet ei nõudnud kaubamärgitaotlejalt eelmärgitu tõendamist, eirates sellega seadust. Praegusel juhul taastati menetlus ilma kaubamärgitaotleja tõenduseta, et tal oli temast sõltumatu takistus toimingu tähtpäevaks sooritamata jätmiseks. Samuti oleks taotlejal tulnud esitada andmed riigilõivu tasumise kohta menetluse taastamise nõude esitamise eest (riigilõivuseadus § 160 lg 1). Kuivõrd Patendiameti poolt kaubamärgitaotluse nr M201300574 menetluse taastamine (jätkamine) on otsus, mis võib olulisel määral mõjutada ja riivata avaldaja õigusi, on avaldajal õigus seda vaidlustada. Avaldaja on teadlik võimalusest vaidlustada kaubamärgitaotlus ka Tööstusomandi Apellatsioonikomisjonis (KaMS § 41 lg 2), kuid see on käesolevast asjast täiesti eraldi alustel ja korras käsitletav iseseisev menetlus. Harju Maakohtu 01.06.2012 määruse nr 2-12-8402 punktis 41 on leitud, et tööstusomandi esemele õiguskaitse andmisega seotud menetlused ning ka õiguskaitse kehtivuse lõppemisega seotud toimingutest tulenevad vaidlused alluvad üldkohtule. Sama määruse punktis 50 on leitud, kaebused nendele Patendiameti otsustele ja toimingutele, milliste vaidlustamist ei ole eraldi vastava liigi tööstusomandi seaduses ette nähtud, kuid mis piiravad isikute õigusi, tuleb lahendada hagita menetluses üldkohtus. Maakohtu määrus Harju Maakohtu 12.06.2014 määrusega keelduti avaldust menetlusse võtmast. Maakohus leidis, et antud juhul ei ole rikutud avaldaja seadusega kaitstud õigusi või huve, kuna avaldaja õigusi ei saa rikkuda ainuüksi Piimandusühistu E-Piim kaubamärgitaotluse menetluse taastamine. Asjaolu, et Piimandusühistu E-Piim kaubamärgitaotlust menetletakse, ei avalda mõju avaldaja õigustele. Menetlemisel ei ole tehtud sisulist otsust kaubamärgi väljaandmise kohta. Kaubamärgi õiguskaitse on seotud kaubamärgi registreerimise otsusega (KaMS § 8 lg 2). Kui kaubamärk välja antakse, on avaldajal õigus vastav otsus KaMS § 41 lg 2 alusel Tööstusomandi Apellatsioonikomisjonis vaidlustada. Samuti ei ole seaduses ette nähtud võimalust vaidlustada teise isiku kaubamärgitaotluse kohta tehtud menetluslikku otsustust kohtus. Seaduses on reguleeritud (KaMS § 37 lg 1 ja 2, § 41 lg 1), et kaebuse
Patendiameti poolt tehtud taotluse tagasilükkamise otsuse peale saab esitada üksnes taotleja (mitte asjast huvitatud isik, nagu on väljendatud näiteks KaMS § 42 lg-s 2) ning seda on võimalik teha üksnes taotluse tagasilükkamise otsuse (mitte menetluse taastamise otsuse) puhul. Seejuures saab kaebuse esitada üksnes apellatsioonikomisjonile, mitte otse kohtule. Kohus leidis, et ülaltoodud kaubamärgiseaduse sätted reguleerivad kaubamärgitaotluses puuduste kõrvaldamise menetluse ja seal tehtavate otsustuste vaidlustamise korda ammendavalt. Maakohtu hinnangul ei ole avaldaja viide Harju Maakohtu 01.06.2012 määrusele nr 2-12-8402 asjakohane, kuna viidatud määruses oli tegemist patendiasjaga ning avaldajaks sama äriühing, kelle suhtes Patendiameti otsus tehti. Samuti oli tegemist Patendiameti negatiivse otsustusega, milles oli tuvastatav avaldaja õiguste riive. Käesoleval juhul soovib avaldaja vaidlustada teise isiku suhtes tehtud otsust, mis ei ole kohtu hinnangul võimalik. Seaduses on sätestatud võimalused, kuidas saab huvitatud isik teisele antud kaubamärgi registreerimist vaidlustada (KaMS § 41 lg 2), samuti kuidas saab kaubamärgiomanik enda ainuõiguse rikkumise korral end kaitsta (KaMS § 57). Ülaltoodud põhjustel keeldus kohus avaldust menetlusse võtmast, kuna avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Määruskaebus Avaldaja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule või - alternatiivselt - teha ringkonnakohtul asjas uus määrus. Avaldaja leiab, et kuna Patendiamet taastas kaubamärgitaotluse nr M201300574 menetluse ebaseaduslikult, siis ainuüksi sellise ebaseadusliku kaubamärgitaotluse edasine menetluses hoidmine ja kaubamärgi hilisem võimalik registreerimine rikub ja piirab avaldaja õigust sarnasele varasemale kaubamärgile „Vene juust + kujutis“, kuivõrd on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt ning sellega võidakse ebaausalt ära kasutada või kahjustada avaldaja kaubamärgi mainet või eristusvõimet ning lahjendada avaldaja kaubamärgi eristusvõimet. Piimandusühistu E-Piim on seatud Patendiameti eksimuse tõttu eelisseisundisse, mille tõttu jätkub menetlus kaubamärgitaotluse osas, mille Patendiamet luges 30.07.2013 seaduslikult tagasivõetuks. Selline tegevus riivab avaldaja õiguslikku ootust ja üldist huvi seaduses toodud nõuete järgimise osas. Asjaolu, et kaubamärgiseadusest ega ka tööstusomandi õiguskorralduste aluste seadusest ei tulene selgelt, kuidas asjast huvitatud isik saab vaidlustada Patendiameti otsust taastada teise isiku kaubamärgitaotluse menetlus, kui selleks pole järgitud seaduses toodud norme, ei ole käesoleval juhul peamine, kuivõrd tegemist on olukorraga, kus sellise Patendiameti otsusega võidakse olulisel määral mõjutada ja riivata kolmanda isiku (kaubamärgi)õigusi. Sellises olukorras on isikul õigus oma õiguste rikkumisel pöörduda nende kaitsmiseks kohtu poole ja kohus saab sellistel juhtumitel õigust sisustada ja vastavalt kohaldada. Menetluse edasine käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas 12.08.2014 kirjaga TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et määruskaebuse väited ei võimalda kaevatavat määrust tühistada. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb Harju Maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 ei korda ringkonnakohus määruse põhjendusi, sest nõustub nendega. Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium alljärgmist.
Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus seadust, leides, et OÜ Estover Piimatööstus avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. See, et Patendiamet taastas kaubamärgitaotluse nr M201300574 menetluse või millistel asjaoludel ta seda tegi, ei võimalda järeldada avaldaja õiguste rikkumist. Maakohus märkis õigesti, et Piimandusühistu E-Piim kaubamärgitaotluse menetlemine ei mõjuta avaldaja õigusi. Seadusest ei tulene võimalust vaidlustada teise isiku kaubamärgitaotluse kohta tehtud menetluslikku otsustust (ka taotluse tagasilükkamise otsuse peale võib kaebuse esitada üksnes taotleja, kuid ka siis tuleb see esitada apellatsioonikomisjonile, mitte otse kohtule). Menetluse olemusest tulenevalt saab avaldaja õigusi eelduslikult rikkuda siiski vaid kaubamärgi registreerimise otsus. Määruskaebuses sisalduv teistsugune käsitlus ei ole õige. Pealegi on avaldaja kaebuses ka ise seostanud oma õiguste rikkumist kõnealuse kaubamärgi hilisema võimaliku registreerimisega, leides, et Patendiameti vastava otsusega võidakse riivata kolmanda isiku õigusi. Avaldaja õiguste võimalikku rikkumist tulevikus võib seega praegu vaid oletada, väita seda ei ole võimalik. Eeltoodust tulenevalt ei olnud kohtul alust asuda vaidlusalust asja menetlema. Kohus menetleb tsiviilasja vaid siis, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks (TsMS § 3 lg 1). Kuna avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks, oli kohtul õigus keelduda avaldust menetlusse võtmast (TsMS § 371 lg 2 p 2). Avaldaja määruskaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Ü. Jänes
(allkirjastatud digitaalselt) I. Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) I. Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.