lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-52998/19

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiOsaliselt jõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 25.08.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-52998/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.08.2014
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
1012
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-13-52998

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. august 2014. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-52998

Tsiviilasi

Tartu linn hagi A.M. , M.M. , A.M. vastu eluruumi vabastamise ja eluruumist väljatõstmise nõudes

Tsiviilasja hind

291,96 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja: Tartu linn (Tartu linnavalitsuse kaudu) (aadress: Raekoda, 50089 Tartu; telefon: 736 1111; e-post: [email protected]). Hageja esindaja: Anu Öpik (isikukood: 45307152724; telefon: 736 1231; e-post: [email protected]) Kostjad: A.M. (isikukood: XXX, aadress: XXXX). M.M. (isikukood: XXX; faktiline elukoht: XXX) A.M. (isikukood: XXX; faktiline elukoht: XXXX) Kostjate esindaja: Li Uiga (Advokaadibüroo Valge & Uiga, aadress: Vanemuise 21a, Tartu, 51004; telefon: 5110102; epost: [email protected]

Kohtuistungi toimumise aeg

13. august 2014. a

Protokollija

kohtuistungi sekretär Mairit Sarapson

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.A.M. , M.M. , A.M. vabastada Tartu linnale kuuluv eluruum aadressil Tartu XXX .

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.Eluruumi vabatahtlikust vabastamisest keeldumise korral, välja tõsta täitemenetluse seadustikus sätestatud korras XXX olevast hageja eluruumist A.M. , M.M. , A.M. , ilma teist eluruumi vastu andmata. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud A.M. kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja põhjendused Hagejale (Tartu linn) kuuluvad Tartu linnas asuvad eluruumid XXX . Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni 8. augusti 2011. a otsusega anti A.M. (kostja) ning kaastaotleja A.M. ja A.M. üürile eluruum aadressil XXXX sotsiaalüürilepingu alusel tähtajaga kuni 5. juuli 2012. a. Hageja ja kostja sõlmisid 29. märtsil 2012 üürilepingu tähtajaga kuni 5. juuli 2012. a. Kostja esitas 7. augustil 2012. a sotsiaalabi osakonna Tähtvere-Veeriku piirkonnakeskuse sotsiaaltöötajale uue sotsiaalüürilepingu sõlmimise taotluse. Eluasemekomisjon arutas 17. septembril 2012. a kostja poolt esitatud taotlust ja leidis selles tegelikku olukorda arvestades olulisi erinevusi. Kostja märkis taotluses pereliikmetena oma lapsed A.M. ja A.M.. Sotsiaaltöötaja ja lastekaitse spetsialist tuvastasid korduvate kodukülastuste ja kogutud andmetega, et kaastaotlejad M.M. ja A.M. ei elanud alaliselt eluruumis aadressil XXXX. Teadaolevalt elasid lapsed koos A.L. viimase õe H.L. omandis olevas eluruumis aadressil XXX. Laste kasvatamise eest makstav lapsetoetus on määratud A.L. Sotsiaalabi osakond tegi kostjale ettepaneku esitada tegelike andmetega uus vormikohane taotlus. Kostja esitas uue sotsiaalüürilepingu sõlmimise taotluse, kus märkis kaastaotlejatena taas A.M. ja

A.M..

Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni 3. detsembri 2012 otsuse alusel otsustati mitte anda kostjale üürile eluruumi aadressil XXX, sama otsuse alusel tuli kostjal vabastada eluruum ning tuua võtmed linnavarade osakonda hiljemalt 31. detsembril 2012. a. Kostja antud korraldust ei täitnud ja eluruume ei vabastanud. Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakond toimetas kostjale 25. septembril 2013 kätte kirja selle kohta, et eluruum XXX tuleb vabastada hiljemalt 10. oktoobriks 2013. a ja isiklikult üle anda 30. septembril 2013.a. Kostja ei vabastanud jätkuvalt eluruumi. Hageja palus oma hagiavalduses kohustada kostjaid vabastama XXX eluruum ning määrata otsuse täitmise viis kindlaks selliselt, et kui kostjad keelduvad XXX eluruumi vabatahtlikult vabastamisest, siis tõsta nad nimetatud eluruumist välja koos neile kuuluvate asjadega täitemenetluse seadustiku sätestatud korras. Kostja vastuväited Kostja väitis 10. märtsil 2014. a toimunud kohtuistungil, et ei saa nimetatud eluruume vabastada, sest tal ei ole kusagil mujal võimalik elada. Kostja ei nõustunud väidetega, et ta oma laste kasvatamises ei osale. Kohutu ettepanekul andis kostja sisse uue taotluse õigete andmetega üüriruumi saamiseks. Kostja tunnistas oma 10. märtsi 2014. a avalduses Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjonile, et elab XXX eluruumides üksinda.

13.08. 2014 toimunud istungil on kostja leidnud, et Hageja poolt pakutud uus üüripind aadressil Lubja tn 7-48 kostjale ei sobinud, sest tema sõnul elutseb seal asotsiaalne kontingent ja pesuruumid on ühiskasutuses. Kostja väitel ei ole XXX eluruum talle liiga suur, sest esimene tuba on ka köögi ja pesemisruumi eest. Kostja palus kohtul Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni otsus, mis kostja eluasemeta jättis, tühistada.

KOHTU PÕHJENDUSED

1.Hageja on esitanud kostja vastu tähtajalise üürilepingu lõppemisest tulenevate kohustuste täitmise nõude.
2.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud üürileping XXX eluruumi kasutamiseks, mis lõppes 5. juulil 2012. a ning mille lõppemise tulemusena oli kostja kohustatud üüripinna vabastama. Hagi aluseks olevatest faktilistest asjaoludest nähtub, et kostja A.M. elab Tartu linna poolt eraldatud sotsiaaleluruumis üksinda. Tema lapsed elavad faktiliselt A.L. õele H.L. kuuluvas korteris XXX.
3.Pooled vaidlevad üüriruumide vabastamise küsimuse üle. Hageja nõuab viivitamatult eluruumide vabastamist, kostja aga keeldub seda tegemast, väites, et tal ei ole võimalust kuhugi mujale elama asuda. Kostja palub võimaldada tal jätkuvalt kõnealuses eluruumis elamist. Kohus leiab, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 309 lg 1 kohaselt lõpeb tähtajaline üürileping tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. VÕS § 276 lg 1 kohaselt on üürileandja kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis. Tulenevalt VÕS § 334 lg-st 1 peab üürnik üüritud asja tagastama pärast lepingu lõppemist. Sellest tulenevalt tekkis kostjal 5. juulil 2012. a, kui lõppes XXX sotsiaalüürileping, kohustus eluruum tagastada. Hagejal tekkis üüritud asja suhtes nõudeõigus VÕS § 334 alusel. Vastavalt AÕS § 80 lg-le 1 on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Kohus leiab, et üürileping lõppes 5. juulil 2012, seega puudub kostjal õiguslik alus eluaseme kasutamiseks ning hagejal eluaseme omanikuna on õigus nõuda asja võõrast valdusest välja, seega nõuda eluaseme tagastamist.
4.Arvestades, et hagejal ei ole õnnestunud kostjaga kohtuväliselt jõuda eluruumi vabastamiseni, rahuldab kohus Tartu linna hagi kostjate vastu ning kohustab kostjaid vabastama XXX eluruumi. Eluruumi vabatahtlikul mittevabastamisel, tõsta kostjad täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras eluruumist välja ilma teist eluruumi vastu andmata Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja A.M. i kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja