Kohtuistungi toimumise aeg või viide kirjalikule menetlusele
Kohtuistung 20.06.2014
9,
10402
Tallinn,
e-post:
Kohtumääruse resolutsioon:
1.Lõpetada XXXOÜ (likvideerimisel, registrikood XXX) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Ajutine pankrotihaldur Peeter Sepper likvideerib XXXOÜ kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta (PankrS § 29 lg 8).
3.Vabastada ajutine pankrotihaldur Peeter Sepper alates XXXOÜ äriregistrist kustutamisest.
Määrata XXXOÜ dokumentide hoidjaks likvideerija Erki Casar ( elukoht XXX).
5.Määrata ajutise pankrotihalduri Peeter Sepperi töötasuks 1224 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 403,92 eurot ning hüvitiseks teostatud vajalike kulutuste katteks 180,70 eurot.
6.Välja mõista riigi vahenditest ajutisele pankrotihaldurile Peeter Sepper`ile ajutise pankrotihalduri tasust 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ning kanda hüvitatav summa OÜ Capitalist arvele SEB Pank AS.
7.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
8.Edastada kohtumäärus viivitamata Harju Maakohtu registriosakonnale.
9.Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule ja ajutisele pankrotihaldurile.
10.Saata kohtumäärus pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruskaebust ei saa esitada viie (5) kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I
Asjaolude kirjeldus
1.XXXOÜ (likvideerimisel) (edaspidi: võlgnik) esitas 28.05.2014 Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Kohus võttis 03.06.2014 kohtumäärusega pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Sepper’i (ajutine haldur).
2.Ajutine haldur esitas 19.06.2014 ajutise halduri aruande koos lisadega. Aruande kohaselt võlgnikul varad puuduvad, kohustused kogusummas 62 030,64 eurot, millele lisandub maksuintress, on sissenõutavad. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik on varatu. Alalise maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Maksejõuetuse, mis seisnes suutmatuses tasuda riiklikke makse, põhjustas ehitusturu langus ja sellega seoses tööjõu rendi vähene vajadus. Sellest omakorda tulenes väike müügikäive, mis ei võimaldanud katta rahalisi kohustusi. Võlgniku esindaja kirjaliku selgituse kohaselt kujunes maksejõuetus välja 2013.a. teisel poolaastal. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku alaline maksejõuetus kujunes välja novembris 2013. Esialgsetel andmetel ei ole maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga ega kuriteo tunnustega tegu. Võlgnikul materiaalset vara ei ole ega ei ole olnud. Ajutine haldur kalkuleeris pankrotimenetluse kulude võimalikuks suuruseks 3800 eurot.
3.Kohus määras 20.06.2014 teha pankrotimenetlusest huvitatud isikutele pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ettepaneku tasuda kohtu deposiiti ettemaks 3800 eurot pankrotimenetluse kulude katteks. Ettemaksu tasumise tähtpäev oli 04.08.2014. Kohtu määratud tähtpäevaks kohtu deposiiti kohtu määratud summat ei tasutud.
4.Ajutine haldur on palunud kohtul määrata kindlaks ajutise halduri tasu 14,4 töötunni eest 1224 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 403,92 eurot. Hüvitis tehtud vajalike kulutuste katteks moodustab 180,70 eurot. Juhul, kui menetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, palus ajutine haldur välja mõista tasu ja kulude katteks 397 eurot OÜ Capitalist kasuks, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
II
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
5.Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused. Kolmandad isikud ei ole pankrotimenetluse kulude katteks tasunud kohtu deposiiti kohtu määratud ettemaksu. Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata.
6.PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Ajutine haldur likvideerib PankrS § 29 lg 8 alusel võlgniku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.
7.Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks likvideerija Erki Casar ́i ( elukoht XXX).
8.PankrS § 23 lg 1 sätestab, et ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 sätestab, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutisel halduril on kulunud oma ülesannete täitmiseks 14,4 tundi, milline aeg on kohtu hinnangul ülesannete täitmiseks vajalik ja põhjendatud. Ajutise halduri tunnitasu 85 eurot jääb seadusega sätestatud ülemmäära piiresse. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 14,4 töötunni eest 1224 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 403,92 eurot ning hüvitiseks teostatud vajalike kulutuste katteks 180,70 eurot.
9.PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Kohus mõistab välja riigi vahenditest ajutisele pankrotihaldurile Peeter Sepper`ile ajutise pankrotihalduri tasust 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ning hüvitatav summa kanda OÜ Capitalist arvele SEB Pangas.
10.PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määrab käesolevast kohtumäärusest väljavõtte avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded.
11.PankrS § 39 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus võlgniku asu- või elukohajärgsele kohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja 3, § 130 lõigete 2 ja 7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike 2 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. ÄS §
58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata. Kohus tegi lahendi PankrS § 29 lg 1 alusel. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus PankrS § 39 lg 1 alusel käesoleva määruse viivitamata saatmise registriosakonnale.
/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.