Kohtulahend

Hageja esitas autoriõiguse rikkumise lõpetamise osas nõudest loobumise avalduse. Harju Maakohus jättis 03.04.2013 otsusega hagi kahju hüvitamise või saadud tulu ja viivise nõudes rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 25.09.2013 otsusega maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 25.09.2013 otsus jõustus 19.12.2013 Riigikohtu määrusega, millega Riigikohus jättis hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Kostja taotlus XXX esitas 15.01.2014 kohtule taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on kostja menetluskulud ajavahemikul 2008-2013 kokku 37 467,20 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja osundab sellele, et käesolev kohtumenetlus kestis kokku ligemale 6 aastat ja oli seotud keeruliste küsimuste lahendamisega. Antud teemal Eestis kohtupraktika puudus. Kohtuasja kestust mõjutas ka asjaolu, et hageja esitas lõpliku haginõude ja tõendid alles asja kolmandal menetlemisel esimese astme kohtus ning loobus siis mittevaralisest nõudest. Menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse juures tuleb hinnata ka seda, et kostja kui juriidilise isiku ega ühegi tema seadusliku esindaja asukoht ei ole Eestis. Töömaht suurenes seoses välisriigist võõrkeelsete tõendite kogumise ja esitamisega. Arvestades asja spetsiifikat, kaasas kostja lisaks advokaadile menetlusse ka patendivoliniku. Kostja leiab, et kuivõrd hageja esitas lõpliku nõude ning määratles hagihinna alles 02.07.2012, pidi hageja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 6 tulenevalt arvestama ka sellega, et võrreldes hagi esitamise ajaga on muutunud lepingulise esindaja tasu teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Seetõttu tuleb kostja menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel aluseks võtta Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kinnitatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (edaspidi määrus nr 137). Hageja esitas asjas nii mittevaralise kui ka varalise nõude. Hageja loobus 26.04.2012 mittevaralisest nõudest. Kohus võttis loobumise vastu ning jättis vastavad kulud hageja kanda. Seega tuleb hagejalt sissenõutava kostja lepingulise esindaja kulude piirmääraks lugeda menetletud nõuete suurem piirmäär, mis antud juhul vastab mittevaralise nõude piirmäärale 12 800 eurot. Kui kohus asub seisukohale, et menetluskulude kindlaksmääramisel tuleks siiski aluseks võtta Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrus nr 306 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (edaspidi määrus nr 306), mis kehtis menetluse alustamise ajal, on põhjendatud kostja menetluskulude kindlaksmääramine maksimaalses ulatuses, kohaldades sealjuures määruse nr 306 §-s 2 sätestatud kõrgendatud piirmäära, mis saadakse määruse §-s 1 toodud tsiviilasja hinnale vastava piirmäära korrutamisel koefitsiendiga 1,3. Kostja kasuks väljamõistetavate menetluskulude piiramine kas määruse nr 306 või 137 alusel oleks vastuolus põhiseadusega (PS), kuivõrd mõlemad aktid piiravad antud asjaolusid arvestades ebaproportsionaalselt PS § 15 esimesest lausest ja § 24 teisest lausest tulenevaid põhiõigusi pöörduda kohtuse ja osaleda oma kohtuasja arutamise juures. Määrustest tulenev piirang sisuliselt välistab kostja reaalse osalemise oma kohtuasja menetlemisel või alternatiivselt paneb kostjale ebamõistlikult suure rahalise kohustuse. Sõltuvalt sellest, millist määrustest peab kohus õigeks rakendada, tuleks vastav määrus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata. Kostjale osutati lisatud arvetest nähtuvalt õigusabiteenust järgmiselt:

1) 23.06.2008–22.07.2008 - tutvumine XXX OÜ hagiavaldusega, kirjavahetus kliendi ja patendivolinik XXX, hagile vastuse koostamine, kirjavahetus HMK ja hageja esindajaga – 28,5 h, 4560 eurot; 2) 16.09.2008–18.11.2008 - tutvumine hageja seisukohaga kostja hagivastuse suhtes ja HMK 17.10.2008 määrusega, määruskaebuse koostamine ja esitamine, kirjavahetus kliendiga, tutvumine HMK 17.11.2008 kohtumäärusega, kirjavahetus kliendiga – 17 h, 2 720 eurot; 3) 17.02.2009–16.09.2009 - tutvumine XXX OÜ poolt esitatud täiendavate tõenditega, vastuväited XXX OÜ taotlusele, kirjavahetus ja kohtumine kliendi esindaja ja asjatundjaga, tõendite kogumine ja esitamine HMK-le – 11 h, 1 760 eurot; 4) 23.09.2009 - valmistumine kohtuistungiks, esindus HMK kohtuistungil – 5 h, 800 eurot; 5) 08.10.2009–14.10.2009 - tutvumine XXX OÜ poolt esitatud täiendavate tõenditega ja kohtuistungi protokolliga, kirjavahetus kliendiga, vastuväidete esitamine XXX OÜ taotlusele tõendite asja juurde võtmiseks – 4,5 h, 720 eurot; 6) 12.11.2009 - vastuväidete koostamine XXX OÜ taotlusele tõendite esitamiseks, kirjavahetus kliendiga – 2 h, 320 eurot; 7) 17.11.2009–28.12.2009 - valmistumine kohtuistungiks, sh kohtukõne kirjalike teeside koostamine, esindus kohtuistungil, tutvumine kohtuistungi protokolli ja HMK kohtuotsusega, kirjavahetus kliendiga – 9 h, 1 440 eurot; 8) 07.01.2010–23.02.2010 - tutvumine XXX OÜ apellatsioonkaebusega, kirjavahetus kliendiga, vastuväidete koostamine apellatsioonkaebusele – 10,75 h, 1 720 eurot; 9) 19.05.2010–07.07.2010 - valmistumine TALRK kohtuistungiks, nõupidamine patendivolinik XXX, esindus TALRK kohtuistungil, tutvumine kohtuistungi protokolli ja kohtuotsusega, kirjavahetus kliendiga – 10,5 h, 1 680 eurot; 10) 30.11.2010–06.12.2010 - valmistumine HMK kohtuistungiks, sh tutvumine XXX OÜ kirjalike seisukohtadega ja kohtukõne kirjalike teeside koostamine, esindus HMK kohtuistungil, tutvumine kohtuistungi protokolliga, kirjavahetus kliendiga – 6 h, 960 eurot; 11) 27.12.2010–21.01.2011 – tutvumine HMK 20.12.2010 kohtuotsusega, kirjavahetus kliendiga, HMK 20.12.2010 kohtuotsusele apellatsioonkaebuse koostamine ja esitamine – 16,25 h, 2 600 eurot; 12) 04.02.2011–29.06.2011 - tutvumine XXX OÜ vastuväidetega apellatsioonkaebusele, kirjavahetus patendivolinik U. Kauleri ja kliendiga, valmistumine TALRK kohtuistungiks, kirjavahetus XXX OÜ lepingulise esindajaga, esindus TALRK kohtuistungil, esialgne tutvumine TALRK 28.06.2011 kohtuotsusega – 17,75 h, 2 840 eurot; 13) 08.07.2011–27.07.2011 – kirjavahetus kliendi ja patendivolinikuga, TALRK 28.06.2011 otsuse analüüs ja kassatsioonkaebuse koostamine ja esitamine, nõupidamine patendivolinikuga – 17 h, 2 720 eurot; 14) 06.12.2011–09.02.2011 – tutvumine XXX OÜ vastuväidetega kassatsioonkaebusele, tutvumine Riigikohtu kohtuotsusega, kirjavahetus kliendiga – 5 h, 800 eurot; 15) 13.03.2012 – 12.04.2012 - tutvumine XXX OÜ kirjalike seisukohtadega, kirjavahetus HMK ja kliendiga – 10 h, 1 600 eurot; 16) 16.04.2012–20.04.2012 - tutvumine HMK kohtumäärusega, menetlusdokumendi koostamine, kirjavahetus kliendiga – 2,5 h, 400 eurot;

17) 04.05.2012 – 20.09.2012 – kirjavahetus HMK-ga, menetlusdokumentide koostamine ja XXX OÜ menetlusdokumentidega tutvumine, sh tutvumine XXX OÜ haginõude täpsustusega ja sellele vastuse koostamine/esitamine, kirjavahetus kliendi ja patendivolinikuga – 12,5 h, 2 000 eurot; 18) 08.02.2013 – 22.02.2013 – tutvumine XXX OÜ seisukohtadega, valmistumine HMK kohtuistungiks, sh kohtukõne kirjalike teeside koostamine, seisukoha koostamine XXX OÜ osaliselt hagist loobumise osas, esindamine HMK kohtuistungil, tutvumine kohtuistungi protokolliga, kirjavahetus kliendiga – 19,67 h, 3 147,20 eurot; 19) 08.05.2013–04.06.2013 – tutvumine HMK 03.04.2013 otsusega ja sellega seonduvate menetlusdokumentidega, sh XXX OÜ apellatsioonkaebusega, kirjavahetus kliendiga, vastuse koostamine ja esitamine XXX OÜ apellatsioonkaebusele – 17 h, 2 720 eurot; 20) 10.07.2013–15.07.2013 – tutvumine XXX OÜ menetlusdokumentidega, kirjavahetus kliendiga, vastuväidete esitamine XXX OÜ menetlusdokumendile – 6,75 h, 1 080 eurot; 21) 25.09.2013 – 20.12.2013 – tutvumine TALRK 25.09.2013 kohtuotsusega, tutvumine XXX OÜ kassatsioonkaebuse ja Riigikohtu 19.12.2013 kohtumäärusega, kirjavahetus kliendiga – 5,5 h, 880 eurot. Kostja taotleb menetluskulude rahaliseks suuruseks määrata kokku 37 467,20 eurot. Hageja vastuväited Kostja esitatud menetluskulud pole põhjendatud ega vajalikud hageja arvates. Kostja esitatud õigusabikulude nimekiri ei sisalda konkreetseid toiminguid, nende teostajaid ega toimingutele kulunud aega. Selle nimekirja pinnalt pole kohtul võimalik kontrollida teostatud toimingutele kulunud aja põhjendatust ega seda, kas toiminguid teostas üks või mitu lepingulist esindajat. Asjaolu, et kostja kasutas menetluses patendivoliniku Urmas Kauleri abi, ei anna alust menetluskulude väljamõistmiseks kostja toodud ulatuses. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-112-09 (p 17) sedastanud, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse juhul, kui need olid tingitud asja keerukusest või esindaja vahetumise vajadusest. Kostja pole põhistanud, miks tuleks käesoleval juhul hüvitada samaaegselt kahe esindaja kulud. Eelkõige ei saa pidada põhjendatuks kahe esindaja kasutamist samade toimingute tegemisel (näiteks kohtuistungil osalemisel). Asjaolu, et kostja kui juriidiline isik asus välismaal, ei anna iseenesest alust lugeda esitatud kulusid põhjendatuks ja vajalikuks. Tänapäeva tehnoloogiliste võimaluste juures on eri riikides asumine vähetähtis. Samuti jääb mõistetamatuks kostja avalduse p-s 2.4 toodud ebamäärane väide välismaal tõendite kogumise kohta. Hagejale teadaolevalt pole kostja menetluses ühtegi välismaist tõendit esitanud. Kostja pole esitanud ühtegi selgitust ega tõendit selle kohta, kust pärinevad tema turustatud valemilehed, mis on käesolevas tsiviilasjas tuvastatu kohaselt tema valemilehtede alusel koostatud. Kostja väitel on kogu kohtumenetluse vältel olnud tunnitasu 160 eurot tund, kuid õigusabiarveid selle tõendamiseks kohtule esitatud pole. Hindade pideva muutumise juures jääb hagejale mõistetamatuks, kuidas küsis esindaja aastal 2008 sama suurt tasu kui aastal 2013, seda enam, et see tunnihind oli isegi aastal 2013 keskmisest oluliselt kõrgem. Näib ka ebatõenäoline, et kostjat esindanud advokaadibüroo ja patendibüroo töötajatel oli sama tunnitasumäär ning et nende töö kohta peeti ühist ajaarvestust. Kuigi kohtuasi kestis tavapärasest kauem, tingis selle kostja venitamine ning teiseks asjaolu, et kohtud polnud õiguse kohaldamisel järjepidevad. Kumbki nendest asjaoludest ei sõltunud

hagejast ning hageja leiab, et ta ei pea kandma kostja käitumise ja lünkliku õiguspraktikaga kaasnevaid riske, kuna sellised kulutused polnud hagejale ettenähtavad. Kohaldada tuleks Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrust nr 306 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“, mille kohaselt kuulub hagilt hinnaga 15 000 krooni maksimaalselt hüvitamisele lepingulise esindaja kulud 5 000 krooni ehk 319,56 eurot. Isegi juhul, kui hagi hinnaks pidada hageja esitatud varalist nõuet 11 184,45 eurot, oleks vastavalt määrusele nr 306 menetluskulude sissenõudmise piirmäär 45 500 krooni ehk 2 907,98 eurot. Hageja palub jätta kostja avalduse lepingulise esindaja kulude tõendamatuse tõttu rahuldamata ning määrata kindlaks menetluskulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses, arvestades Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusega nr 306 kehtestatud piirmäärasid. Kohtumääruse põhjendused TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude jaotust sisaldav kohtuotsus jõustus 19.12.2013. Kostja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 15.01.2014. Seega on avaldus esitatud tähtaegselt. Menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai menetlusosaline ette näha. Seega tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks võtta need sätted, mis kehtisid hagi esitamise ajal (TsMS 2008). TsMS (2008) § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on TsMS (2008) § 144 p 1 kohaselt mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kostja taotleb õigusabikulude 37 467,29 euro suuruses väljamõistmist hagejalt. TsMS (2008) § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Sama sätte lg 2 kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. TsMS (2008) § 175 lg 3 kohaselt sätestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Riigikohus on 26.06.2014 üldkogu määrusega asjas nr 3-2-1-153-13 tunnistanud Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr 306 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ ning Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Seega ei käsitle kohus poolte väiteid seoses piirmääradega ning nende põhiseadusele vastavusega. Menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel on võimalik lähtuda TsMS (2008) § 175 lg-st 1, mille kohaselt tuleb kohtul hinnata esindajakulude vajalikkust ja põhjendatust. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kostja esitatud esindajate osutatud teenuste spetsifikatsiooni järgi pole võimalik menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust hinnata. Kostja on esitanud piisavalt üksikasjaliku esindamisel tehtud tööde kirjelduse, toonud välja

selleks kulunud tundide arvu ning summa. Toimiku kaasabil on võimalik märgitud tööd kontrollida. Arvestades kohtumenetluse toimumise pikkust, on kohtu hinnangul põhjendatud esitada spetsifikatsioonid mitte iga toimingu kohta eraldi, vaid ajaperioodide kaupa osaliselt summeerituna. Ekslik on hageja seisukoht, et kostjal tulnuks esitada menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid (õigusabiarved), kuivõrd menetluskulude väljamõistmisel tsiviilkohtumenetluses pole tähtis, kas menetlusosalised on kulud ka tegelikult kandnud; oluline on üksnes vastava kohustuse tekkimine. Seda seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 18. Kohtul on küll võimalik taotlejalt TsMS §174 lg 5 alusel täiendavaid dokumente välja nõuda, kuid käesoleval juhul ei pea kohus seda vajalikuks. Kohus leiab, et käesolevas asjas oli kahe esindaja kasutamine põhjendatud. Patendivoliniku kaasamine intellektuaalset omandit puudutavas vaidluses pole tavapäratu ning see pidi olema hagejale ettenähtav. Seda, et tegemist oli keskmiselt keerukama vaidlusega, kinnitavad ka kohtute eri seisukohad lahendatud küsimustes ning asjaolu, et antud teemal on Eestis vähe kohtupraktikat. Kohus leiab ka, et aktsepteeritav on õigusabikulude nimekirjas kahe lepingulise esindaja ajakulu ühendamine. Kostja on õigusabikulude nimekirjas välja toonud juhud, kus ta on patendivolinikuga nõu pidanud, ning see on iseenesest põhjendatud menetluskulu. Samuti on põhjendatud kohtuistungil mõlema lepingulise esindaja osalemine, kui asjas on vajalikud mõlema esindaja teadmised. Alljärgnevalt analüüsib kohus õigusabikulude nimekirja järgi lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust, tuues välja need toimingud, mis on kohtu hinnangul (osaliselt) põhjendamatud ja/või ebavajalikud. Põhjendamatult suur on ajakulu XXX OÜ apellatsioonkaebusega tutvumise ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamise osas (10,75 h; periood 07.10.2010–23.02.2010). Apellatsioonkaebuse vastuse (II kd, t lk 208-212) sisuline osa oli 3 lehekülge ning selles esitati juba eelnevalt läbitöötatud seisukohti. Seetõttu peab kohus apellatsioonkaebuse koostamisele põhjendatud ajakuluks määrata 3 h. Ka polnud apellatsioonkaebus kuigi mahukas, mistõttu on mõistlik ajakulu sellega tutvumise osas 1 h. Kokku vähendab kohus ajakulu õigusabiarvel nähtuva perioodi 07.01.2010-23.02.2010 eest 6,75 h ning mõistab tasu välja 4 h eest. Samuti pole täies ulatuses põhjendatud ajakulu perioodil 19.05.2010-07.07.2010 (valmistumine TALRK kohtuistungiks, nõupidamine patendivolinikuga, esindus TALRK kohtuistungil, tutvumine kohtuistungi protokolli ja kohtuotsusega, kirjavahetus kliendiga – 10,5 h) osutatud töö eest. Kohtuistungiks valmistumise ja nõupidamise põhjendatud ajakulu võib olla maksimaalselt 1,5 tundi, arvestades, et eelnevalt oli apellatsioonkaebus läbi töötanud ning sellele vastus koostatud. Kohtuistung kestis protokollist (II kd, t lk 220-222) nähtuvalt tund aega ning sellel osalesid mõlemad kostja esindajad (seega on põhjendatud ajakulu kokku kaks tundi). Protokolli ja kohtuotsusega tutvumise peale ning kirjavahetusele kostjaga on põhjendatud ajakulu maksimaalselt 1 h, arvestades, et protokollis polnud uut infot (see kajastas kohtuistungil toimunut) ning ringkonnakohtu otsuse sisuline osa oli vaid veidi üle kahe lehekülje. Seega vähendab kohus ajakulu kokku perioodil 19.05.2010-07.07.2010 osutatud töö eest 6 h ning mõistab tasu välja 4,5 tunni eest. Samuti pole osaliselt põhjendatud perioodil 27.12.2010-21.01.2011 osutatud tööle (tutvumine HMK 20.12.2010 kohtuotsusega, kirjavahetus kliendiga, HMK 20.12.2010

apellatsioonkaebusele vastuse koostamine ja edastamine) kulunud aeg 16,24 h. Apellatsioonkaebuse sisuline osa moodustab 5,5 lehekülge ning kuigi ainuüksi menetlusdokumendi pikkusest ei saa teha järeldust selle koostamiseks kulunud aja osas, tuleb lisaks arvestada, et selleks hetkeks pidi asja sisuline pool ja vaidluse põhiargumendid olema juba välja töötatud ja läbi kirjutatud. Apellatsioonkaebuse (III kd t lk 2-9) uued argumendid sisalduvad maakohtu otsuse vastu suunatud kriitikas, kuid nende väljatöötamisele ja vormistamisele ei olnud põhjendatud ajakulu suurem kui 7 h. Kohtuotsusega tutvumisele ja kirjavahetusele oli põhjendatud kulutada 1 h. Seega vähendab kohus ajakulu perioodil 12.2010-21.01.2011 osutatud töö eest kokku 8,24 h ning mõistab tasu välja 8 h eest. Perioodil 04.02.2011-29.06.2011 õigusabi osutamiseks (tutvumine XXX OÜ vastuväidetega apellatsioonkaebusele; kirjavahetus patendivoliniku ja kliendiga, valmistumine TALRK istungiks; osalemine istungil, esialgne tutvumine TALRK 28.06.2011 otsusega) kulunud aeg 17,75 on osaliselt põhjendamatu. Hageja vastuväidetega (III kd, t lk 17-25) tutvumise peale on põhjendatud aeg 2 h, arvestades vastuväidete pikkust (5,5 lk). Kirjavahetusele patendivoliniku ja kliendiga võis minna maksimaalselt 2 h. Kohtuistungiteks valmistumine, arvestades, et eelnevalt olid hageja vastuväited läbi töötanud, on põhjendatud 1 h ulatuses. 27.04.2011 kohtuistung kestis toimikust (III kd, t lk 33) nähtuvalt 0,25 h (kokku põhjendatud ajakulu 0,5 h) ning 08.06.2011 kohtuistung 1,13 h (seal osales kostjal vaid üks esindaja). Esialgse kohtuotsusega tutvumise osas on põhjendatud ajakulu 0,5 h. Seega on põhjendatud ajakulu perioodil 04.02.2011-29.06.2011 osundatud õigusabi eest kokku 7,13 h. Perioodil 08.07-27.07.2011 koostatud kassatsioonkaebuse sisuline osa on ca 4 lk (III kd, t lk 55-60), mille koostamiseks on asja eelnevat läbitöötatust arvestades põhjendatud 7 h jooksul. Ringkonnakohtu otsuse täiendavale analüüsile võis kuluda maksimaalselt 2 h. Arvestades ka nõupidamist patendivolinikuga (maksimaalselt 2 h), on põhjendatud ajakulu perioodi 08.07.2011-27.07.2011 osas 11 h. Perioodil 06.12.2011-09.02.2012 ning 13.03.2012-12.04.2012 osutatud õigusabiteenus seisneb eri dokumentidega tutvumises ja suhtluses kliendiga (kokku 15 h). Kohus on seisukohal, et ainuüksi dokumentidega tutvumise peale pole selline ajakulu põhjendatud. Kassatsioonkaebusele esitatud vastuväidete (III kd, t lk 72-76) ja Riigikohtu otsusega (III kd, t lk 79-89) tutvumine on nende mahukust arvestades põhjendatud 2 tunni vältel, XXX OÜ kirjalike seisukohtadega (III kd, t lk 93-95; poolteisel lehel) tutvumine on põhjendatud samuti 2 h vältel. Harju Maakohtu ja kliendiga peetud kirjavahetusele kulunud aeg on põhjendatud 1 h ulatuses. Kokku on põhjendatud ajakulu perioodi 06.12.2011-09.02.2012 ning 13.03.201212.03.2012 osas 5 h. Perioodil 04.05.2012-20.09.2012 on õigusabi osutatud 12,5 h vältel. Sel ajavahemikul on kostja esitanud kohtule avalduse asja menetleva kohtuniku taandamiseks (III kd, t lk 126128), selgituskirja (III kd, t lk 135), 16.04.2012 avalduse kohtu nõude täitmise kohta ja vastuväited kohtu kirjadele (III kd, t lk 144), 10.05.2012 avalduse kohtu 03.05.2012 kirjas sisalduva nõude osalise täitmise kohta (III kd, t lk 159), 11.06.2012 kirja taotluse kohta (III kd, t lk 195), 13.06.2012 seisukoha andmete esitamise kohta (III kd, t lk 198), 20.09.2012 seisukohad hageja 02.07.2012 esitatud käsitlusele (III kd, t lk 278). Arvestades, et enamik neist dokumentidest/kirjadest olid lühikesed ning neis käsitleti peamiselt menetluslikke küsimusi, peab kohus nende koostamise osas põhjendatud ajakuluks 7 h. XXX OÜ sel perioodil koostatud menetlusdokumentidega tutvumise osas on põhjendatud ajakulu maksimaalselt 2 h, kirjavahetus kliendi ja patendivolinikuga on põhjendatud 1 tunni ulatuses. Kokku on põhjendatud ajakulu perioodil 04.05.2012-20.09.2012 10 h.

Perioodil 08.02.0213-22.02.2013 osutati õigusabi 19,67 h ulatuses. Sel perioodil koostatud kirjalikeks dokumentideks olid seisukoht nõudest loobumise osas (IV kd, t lk 18-19) ning kohtukõne kirjalikud teesid (IV kd, t lk 24-32). Arvestades esimese dokumendi paarilõigulist mahtu ning asjaolu, et menetluse selleks faasiks oli kostja oma põhiseisukohad kirjalikult mitmeid kordi esitanud, arvab kohus nende dokumentide koostamiseks põhjendatud ajakuluks 5 h. XXX OÜ seisukoha ning kohtuistungi protokolliga tutvumise peale on põhjendatud ajakulu 2 h. Harju Maakohtu istung kestis ilma vaheajata 3,67 h ning istungil osales kostja esindajana üksnes vandeadvokaat Madis Päts. Kirjavahetusele kliendiga on põhjendatud kulutada kuni 1 h. Seega oli perioodil 08.02.0213-22.02.2013 põhjendatud ajakulu kokku 9,67 h. Perioodil 08.05.2013-04.06.2013 osutati õigusabi 17 h ulatuses. Harju Maakohtu 03.04.2014 kohtuotsusega ning XXX OÜ apellatsioonkaebusega tutvumise peale oli põhjendatud kulutada kuni 3,5 h. Apellatsioonkaebusele vastuse (IV kd, t lk 74-82) koostamine on menetluse staadiumit arvestades põhjendatud 6 h vältel. Kliendiga peetud kirjavahetus on põhjendatud 1 h ulatuses. Seega oli perioodil 08.05.2013-04.06.2013 põhjendatud ajakulu 10,5 h. Ülejäänud osas peab kohus õigusabiteenusele kulutatud aega põhjendatuks ja vajalikuks. Kokku taotles kostja 234,17 tunni vältel osutatud õigusabiteenuse tasu hüvitamist. Kohus vähendas ajakulu 66,62 h ulatuses. Kokku on põhjendatud ja vajalik ajakulu seega 167,55 h. Nähtuvalt õigusabikulude nimekirjast osutati õigusabi hinnaga 160 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-115-13 rõhutanud, et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kohus leiab, et tunnitasu 160 eurot, millele lisandub käibemaks, ületab oluliselt sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus leiab, et põhjendatud on õigusabikulude väljamõistmine tunnitasu 120 tund (+km) alusel. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul vajalikku ja põhjendatud õigusabi osutatud 167,55 tunni ulatuses ning tasu tuleb mõista välja määras 120 eurot tund. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele ilma käibemaksuta, kuivõrd kostja pole kinnitanud, et ta pole käibemaksukohustuslane. Seega kuulub XXX taotlus rahuldamisele osaliselt ning kohus mõistab XXX OÜ-lt välja menetluskulud summas 20 106 eurot. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.