Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

koostamise lähteandmed (eeskätt riiklik õppekava) on neil ühised. Olulisemaid valemeid ei ole võimalik komplekteerida või kirjeldada oluliste erinevustega. Nii joonised kui valemid on rahvusvaheliselt kokkulepitud, samuti on ainuvõimalik anda neile vaid ühesugused lühiselgitused. Matemaatika ja keemia valdkonnas tavapärased valemid ja nende üldtunnustatud kirjeldamisviisid, sealhulgas selgitavad joonised või pealkirjad ei saa olla originaalne konkreetse autori intellektuaalse loomingu tulemus. Samuti ei saa vastava teabe edastamist kaustikute kaantel käsitada autori originaalse loominguna ja sellisena seda kaitsta. Isegi juhul, kui hageja toode oleks autoriõigusega kaitstav, on ebaselge, kes on autoriõiguse omaja. Hageja ei ole näidanud, mil viisil on saanud tema autoriõiguse omajaks. Ajakirjanduse andmeil võib olla valemivihikute autoriks õpilasfirma 4Poega, hageja väitel on valemid valitud õpetajate ja kooliõpilaste poolt. Ebaselgeks jääb, kes on tööstusdisainilahenduse autor. Registreeringu kohaselt on tööstusdisainilahenduse autor S. S, matemaatika kaustiku siselehele on märgitud: „kaanekujundus: K. K. Sisukaante ning vahelehe kujundus: M. M.” Autoriõiguse rikkumise korral on nõuete esitamise õigus autoril (mitte tööstusdisainilahenduse omajal). Hageja poolt registreeritud tööstusdisainilahenduse õiguskaitse ei ulatu vaidlusaluste valemite või nende valiku kaitseni. Tööstusdisainilahendusega ei kaitsta toote sisu, vaid välist kujundust. Hageja registreeringu objektiivne vorm ja kostja poolt välja antud valemivihik ei ole identsed ega äravahetamiseni sarnased väliskujunduselt. Hageja on üheselt piiritlenud oma tööstusdisainilahenduse kaitse ulatuse registreeringus valemivihiku kaaned. Kostja vihiku esikaane siseküljel on kirjeldatud füüsika valemeid ning tagakaane siseküljel ei leidu üldse mingit teksti, mistõttu ei ole kostja valemivihikul hagejale kuuluva tööstusdisainilahendusega mingit puutumust. Tööstusdisainilahenduse registreerimine ei too endaga kaasa keeldu valemite kasutamiseks, levitamiseks, tootmiseks või müümiseks või hageja ainuõigust kõnealustele valemitele. Poolte tooted ei ole identsed ega äravahetamiseni sarnased. Visuaalsel vaatlusel on näha, et poolte kaustikute väliskujundus ei ole sarnane, kaaned on erinevad. Esineb ka mitmeid sisulisi erinevusi, samuti esineb kostja kaustikus viga, mida hagejal ei esine. Kostja tegevus ei ole õigusvastane, mistõttu ei kuulu kohaldamisele deliktiline vastutus. Menetluse käik 17.10.2008 määrusega määras Harju Maakohus, et Realister OÜ hagi Herliz PBS AG vastu tööstusdisainlahenduse rikkumise lõpetamise, õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise ja õigusvastaselt saadud tulu väljamõistmise nõudes allub eesti kohtule - Harju Maakohtule. Maakohtu 17.10.2008 määruse peale esitas kostja määruskaebuse. 17.12.2008 määrusega jättis Tallinna Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja kohtumääruse muutmata. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus tunnustas hageja nõuete põhjendamatust, tehes seega TsMS § 449 lg 2 tähenduses lõppotsuse. Hageja on valemivihiku kaaned registreerinud tööstusdisainilahendusena. Vaidlus on selles, kas ja mis ulatuses on hageja õigused tööstusdisainlahenduse õigusega ja autoriõigusega kaitstud. Tööstusdisainilahendus on tööstusdisaini kaitse seaduse (TDKS) § 4 lg 1 kohaselt toote tasapinnaline või ruumiline väliskujundus. Väliskujundusena käsitatakse toote välisilme tunnusjoonte kogumit, mille üksikult või kombinatsioonis moodustavad vorm, konfiguratsioon, ornament, värvilahendus, faktuur ja materjal (TDKS § 4 lg 2). Seega hõlmab tööstusdisainilahenduste õiguskaitse eranditult toote välist vormi ja ei kaitse toote funktsiooni ehk eesmärki.

Tööstusdisainilahenduse õiguskaitse ulatuse määramisel võetakse aluseks tööstusdisainilahenduse reproduktsioon, mis on kantud registrisse. Õiguskaitse saanuks loetakse reproduktsioonil kujutatud tööstusdisainilahendus. Hageja selgitas, et kostja kahjustab oma toodetega just hageja registreeritud tööstusdisainilahenduse varianti 1 ja 5. Tööstusdisainilahenduse kaitse hõlmab toote vormi. Tähtedele ja tähtede kombinatsioonidele, samuti arvude ja arvude kombinatsioonidele kohaldub tööstusdisainilahenduse õigusest tulenev kaitse ainult juhtudel, kui tähed on kujutatud ja tööstusdisainilahendusena registreeritud tüpograafiliste kirjamärkidena (inglise keeles typographic typefaces) (näit nagu hageja blokkide pealkirjad), seejuures ei kaitsta aga teadlikku sõnade valikut. Üksikute või üksteisele järgnevate tähtede ja numbrite esinemine standardkirjas ei ole toote avaldumisvorm tööstusdisainilahendus seaduse mõttes. Kujunduse eripärasid nagu näiteks värvi valikut, graafilisi ilustusi, paigutust jne võib küll kaitsta kui tööstusdisainlahendust, kuid oluline on seejuures võrrelda tooteid kui tervikuid. (Käsiraamat „Designrecht. Praxishandbuch”, H.Eichmann, A.Kur (Hrsg.), Nomos Verlag, Baden-Baden, 2009, lk-d 47, 57, 60). Kui vaadelda hageja tööstusdisainilahenduse varianti 1, siis selleks on tasapinnaline kujutis, mis koosneb kahest lehest, lehtede välisservades on tumedam sakiline riba ja lehed on jaotatud vastavalt kolmeks ja neljaks tulbaks, milles sisaldub informatsioon nii sõnadena kui ka valemitena ja nende juurde kuuluvate kujunditena. Toodet ennast vaadeldes on alajaotuste pealkirjad oranžid, samuti on värvilised indikaatorite värvused lahuses. Variant 5 sisaldab samuti toote tasapinnalist kujutist, mis koosneb kahest lehest, mille välisservades on tumedam sakiline riba ja esimesel lehel on kaks üksteise all paiknevat must-valget tabelit, teisel lehel on neli rida erineva suurusega, mahuga ja laiusega tulpasid. Toodet vaadeldes on eelpoolnimetatud tabelid kujundatud sinise, punase, kollase ja oranži värviga (metallide elektrokeemilise aktiivsuse rida ja keemiliste elementide perioodilisustabel). Kostja vaidlusalustel toodetel on esimesel ja teisel lehel eristatav kaks tulpa erineva mahuga kastikestes olevat informatsiooni, kolmanda lehe ülemises osas on kaks tulpa, keskel on osa, milles on skeemid ja alumises leheosas on kaheks eraldatud tabel. Nii matemaatika kui keemia valemite osa on värvilahenduselt ja paigutuselt hageja tootest erinev. Matemaatika valemid koos kujunditega on paigutatud heledamatesse ja tumedamatesse rohelistesse ristkülikutesse, keemia lehe kujundus on roosades ja rohelistes toonides. Kui hageja toodete pealkirjade kiri (šrift) on erilise graafilise disainiga, siis kostja kiri on tavapärane. Vaidlusaluste hageja ja kostja toodete puhul on sarnane see, et mõlemad on tasapinnalised ja paberist tooted, vihiku lehed või kaaned. Tooted ei ole oma oluliste tööstusdisainilahenduse mõttes eristatavate tunnuste osas - konfiguratsiooni ja ornamendi poolest - identsed ega äravahetamiseni sarnased. Kostja ei riku oma toodet tootes ja Eestis turustades tööstusdisainlahenduse omaniku õigusi. Seega pole tööstusdisainilahenduse omanikul õigust keelata kostjal valmistada kostja poolt valmistatavaid tooteid (TDKS § 16 lg 2) ja nõuda oma õiguste rikkumise lõpetamist (§ 16 lg 3). Seejärel vastas kohus küsimusele, kas hageja poolt tehtud andmete valik ning piiratud ruumis paigutus on autoriõigusega kaitstav teos. Hageja tugineb üheltpoolt teosele kui valemite valikule ja teisalt valemilehtede disainile (konkreetsete teose elementide paigutusele tasapinnal). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et käsitletud valemid on vaid tähtsaim osa põhikoolis ja gümnaasiumis õpitavatest kõige olulisematest valemitest. Valemeid kui selliseid autoriõigus ei kaitse (AutÕS § 5 p 1). Vaidlus on selles, kas valemivaliku ja selle paigutuse näol on tegemist originaalse tulemusega ehk kas tegemist on intellektuaalse loomingu tulemusega (AutÕS § 4 lg 2). Autoriõigus kaitseb nii teose avaldumisvormi kui sisu. Siiski, (põhimõtteliselt kaitstud) teose puhtalt abstraktsed omadused nagu selle stiil, tehnika ja üldse loomismeetod on üldsusele vaba ja seetõttu autoriõigusega mittekaitstav. Kaitstavad seevastu on niisugused elemendid, mis tulenevad autori loomingulisest fantaasiast. Mida väiksem on teose omapära, seda väiksema ulatusega on ka tema kaitse. Kaitseulatus määratakse seega loominguliste elementidega ja teose eripäraga.

Vaidlusalust valemivalikut võib kohtu hinnangul kaitsta kui loodusteadusliku informatsiooni kogumikku ehk valikut (AutÕS § 4 lg 3 p 22). Teose kaitstust autoriõigusega eeldatakse ja tõendamiskohustus lasub teose autoriõigusega kaitstuse vaidlustajal ehk antud juhul kostjal (AutÕS § 4 lg 6). A.-R. Veelmaa on märkinud oma arvamuses: „Eesti Vabariigi põhikoolides ja gümnaasiumites õpetatava matemaatika aine sisu on määratud riikliku õppekavaga /.../. Õppesisu avatakse õpikutes ja tavaliselt on nendes kasutatavad valemid koondatud kahele või kolmele õpiku leheküljele. /.../ OÜ Realister valemivihikutes esitatud valemid on valitud riiklikus õppekavas toodud matemaatika aine sisu arvestades, kuid OÜ Realister on kaheldamatult teostanud olulise selektsiooni matemaatika aine sisu suhtes relevantsete valemite valikus. Arvamuse koostajale teadaolevalt ei esine OÜ Realister valemivihikus esitatud matemaatika valemite valikuga kokkulangevat valemivalikut ühegi matemaatika õpiku valemite koondlehtedel. Nimelt on Mathema OÜ poolt väljaantud gümnaasiumiõpikute valemite loendis ainult need valemid, mis on vajalikud konkreetses klassis õpitavate teemade omandamisel. Erandi moodustab Mathema OÜ poolt väljaantud 12. klassi õpik, mille lõpus on kogu keskkoolikursuse teemade juurde kuuluvate ülesannete lahendamiseks vajalikud valemid. /.../ mingit sarnasust Mathema OÜ poolt väljaantud õpiku valemite loendi ja OÜ Realister valemivihikus oleva valemiloendi vahel ei ole.” Asja tundev isik on andnud seisukoha ka selles, et hageja ja kostja toodete matemaatika valemilehed on olulises osas sarnased ja sarnasused (sealjuures vigades) ei saa olla juhuslikud. Lõppjäreldusena leiab asja tundev isik, et valemilehtede mahtu arvestades on tehtud valmite valimisel ära suur töö, mida asja tundev isik peab originaalseks ja õnnestunuks. A. Palo on märkinud oma arvamuses: „Eesti Vabariigi põhikoolides ja gümnaasiumites õpetatava keemia aine sisu on määratud riikliku õppekavaga /.../. Õppesisu avatakse õpikutes ja tavaliselt on nendes kasutatavad valemid ja teooria koondatud kahele või kolmele õpiku leheküljele. /.../ OÜ Realister valemivihikutes esitatud valemid on valitud riiklikus õppekavas toodud keemia aine sisu arvestades, kuid OÜ Realister on kaheldamatult teostanud olulise selektsiooni keemia aine sisu suhtes relevantsete valemite ja teooria valikus. Arvamuse koostajale teadaolevalt ei esine OÜ Realister valemivihikus esitatud keemia valemite ja teooria valikuga kokkulangevat valmivalikut ühegi keemia õpiku valemite ja teooria koondlehtedel.” Asja tundev isik leiab, et poolte valemilehed vaidlusalustes toodetes on olulisel määral (ka vigade osas) sarnased ja see ei saa olla juhuslik. A. Kauge on märkinud oma arvamuses, et poolte toodetes „sisalduvad matemaatika ainevaldkonna teemad ja sisud (valemid ja nende kirjeldused) on mõeldud samale sihtrühmale – gümnaasiumi astme õpilastele eesmärgiga lihtsustada nende õppetööd Eestis kehtivate gümnaasiumi riiklike õppekavade omandamisel. Mõlemas vaatlusaluses tootes on lähtutud riiklikust ainekavast. Käsitletud on peamised ainevaldkonna teemad ja ära toodud sisuliselt kõik olulised valemid, mida õppetöös vaja läheb. Sellisel kujul (mahus) antud valemite puhul ei räägiks valikutest. Tegemist on gümnaasiumi astmes toimuvat arvestades tavapäraste teemade ja valemite valikuga, mille kokkupanemine vastava ala spetsialistile (matemaatika vanemõpetaja, õpetaja-metoodik) sisulisi raskusi ei valmistaks ega oleks ka eriti töömahukas. Selliseid valemeid ja jooniseid sisaldavaid vihikuid, brošüüre, abimaterjale jne on aja jooksul avaldatud hulgaliselt ning selliste toodete koostamise traditsioonilisteks alusteks on vastava sihtrühma suhtes kehtivad õppekavad ja programmid. /.../ Antud mahus ja vormis oleks väga raske seda materjali teisiti esitada. Valemid ja joonised peavad õpilastele tulema tuttavad ette. Ka osade teemade meelevaldne ärajätmine tuleks asjale kahjuks.” Seega järeldub asja tundvate isikute A.-R. Veelmaa, A. Palo ja A. Kauge arvamustest, et toodetel toodud valemid on valik teatud õppeprogrammist. A.-R. Veelmaa ja A. Kauge on leidnud ka, et sellist valikut ei ole nemad varem kohanud. Kas tegemist on suure intellektuaalse töö tulemusega, selles osas lähevad asja tundvate isikute arvamused lahku.

Tunnistaja S. S ütluste kohaselt suhtles ta valemilehtede koostamiseks õpetajate ja õpilastega, valis valemid, paigutas neid. Kohtudes matemaatikaõpetajaga otsustati eelmiste aastate vihikute põhjal, milliseid valemid jätta, õpilased andsid tagasisidet ja soovitusi tunnis, koridoris. Kokkusaamisi oli mitmel korral vahetundides ja peale kooli, umbes 10 korda saadi õpetajaga kokku. Peale kontrollimist õpetaja poolt läks see disainerile ja siis tagasi õpetajale ning nii see pendeldas 3-4 korda. Tunnistaja ütlustest tuleneb, et õpilasele võib selliste valemilehtede koostamise protsess olla küllaltki ajamahukas. Mis õpilasele võib keerukas ja aeganõudev olla, on vastava eriala õpetajale iseenesestmõistetav. Seega ei saa asja tundvate isikute A.-R. Veelmaa ja A. Palo arvamustest teha ühest järeldust selle kohta, kas tegemist on teosega autoriõiguse seaduse mõttes. Autoriõiguses ei ole oluline mitte vahendatava informatsiooni komplekssus, vaid selle individuaalses vormis kujutamine. Vastupidiselt kujutava kunsti teostele, mis esmajoones puhast vaatamisrõõmu pakuvad, s.t oma eesmärki iseendas kannavad, teenivad teaduslikud ja tehnilised teosed informatsiooni jagamise eesmärki. Teaduslike ja tehniliste teoste puhul on autoriõiguslikult kaitstav kujutise vorm, mitte selle teaduslik või tehniline sisu. Loominguline saavutus võib seejuures seisneda ka ainevaldkonna kogumiku, valiku, jaotuse või korralduse tegemises. Iseenesest võivad seetõttu ka tehnilise informatsiooni valikud olla autoriõigusega kaitstavad. Eestis puudub vastavasisuline kohtupraktika. Eesti õigussüsteemile lähedases Saksa kohtupraktikas on leitud, et kuivõrd selliste teoste nõuded individuaalsusele on õiguspraktikas küllaltki madalad, eeldatakse neilt keskmisest suuremat loomingulist panust kujundusse. Autoriõigusega kaitstuse saamiseks on seega otsustava tähendusega, kas selline valik ja valiku kujundus kujutab endast isiklikku vaimset loomingut. (Online-kommentaar „Praxiskommentar zum Urheberrecht” A.-A. Wandtke, W.Bullinger, Verlag C.H.Beck, München 2009, § 2, ääremärkused 131-140). A. Kauge on märkinud matemaatika valemilehtede kohta, et vastava ala spetsialisti jaoks ei kujutaks selline valemite valik kuigi suurt raskust ega töömahtu ning antud mahus ja vormis olekski selliste valemite teisiti esitamine raske. Tulenevalt asja tundva isiku A. Kauge arvamusest on ilmne, et vaidlusaluste matemaatika valemite valik põhineb õppeprogrammil ja sobivat valikut olulisemast sellises mahus oleks raske teha. Valikute esituse järjekord hagejal järgib selget kontseptsiooni lihtsamalt põhivalmeilt keerulisemale ja ei ole seetõttu originaalne. Seoses keemiavihiku tabelitega on hageja märkinud, et ta on teinud valiku keemiliste elementide perioodilisustabelis esitatavatest elementidest. Kindla tehnika või kujutamisviisi kasutamise (nt planetaarne aatomimudel keemia valemilehtedel) ei too endaga kaasa kujutise autoriõiguslikku kaitset, sest tehnikad ja meetodid on ühiskonna vabas kasutuses ja neid kui selliseid ei tohi tulenevalt AutÕS § 5 lg 1 monopoliseerida. Matemaatika õpikust XII klassile nähtub, et valemeid gümnaasiumi õppekavas on rohkem ja erinev võib olla ka nende esitamise viis, kuid see ei muuda hageja valikut ja selle kujundust loomingulisemaks. Ka keemiliste elementide tabelis osade elementide kujutamata jätmine ei muuda teost autoriõigusega kaitstavaks. Valemilehtede sõnaline ja graafiline kujundus tervikuna ei kujuta endast küllaldasel määral loomingulist individuaalsust, et olla autoriõigusega kaitstav teos. Kuivõrd vaidlusaluste valemilehtede näol pole tegemist autoriõigusega kaitstava teosega, ei ole vajalik analüüsida küsimust, kas poolte tooted on sarnased ja kuidas on poolte valemilehtedesse kandunud üle vead. Kuivõrd kostja ei riku hageja tööstusdisainilahenduse õigusest või autoriõigusest tulenevaid õigusi, puuduvad alused tunnustada hageja nõudeid kohustada kostjat lõpetama vaidlusaluseid valemilehti sisaldavate vihikute tootmine ja turustamine (TDKS § 16 lg 2 ja AutÕS § 81 (7) lg 1 p 2) ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis tekitatud kahju eest ja õigusrikkumise teel saadud tulu (TDS § 84 p 3, AutÕS § 817 lg 1 p 3). Põhinõude puudumisest tulenevalt ei saa hagejal olla kostja vastu ka kõrvalnõuet viivise näol (VÕS § 113 lg 1).

Apellatsioonkaebus Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse ning saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme ja oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohus kohaldas ebaõigesti TDKS § 4 lg-id 1 ja 2. Tööstusdisainilahendusest tulenevate õiguste rikkumise kontrollimisel tuleb võrrelda kostja tooteid ja hageja tööstusdisainilahenduse registrisse kantud reproduktsiooni tervikuna, arvestades kõiki reproduktsioonis sisalduvaid elemente. Maakohus on hinnanud ebaõigesti tõendeid järeldades, et kostja valemilehed ei ole äravahetamiseni sarnased hageja tööstusdisainilahendusega. Hageja valemilehed on teadusteosed AutÕS § 4 lg 1 ja 2 tähenduses ning informatsiooni kogumikud sama paragrahvi lg 3 p 22 tähenduses, millisele seisukohale on asunud ka maakohus. Kohus on õigesti märkinud, et tulenevalt AutÕS § 4 lg-st 6 tuleb eeldada autoriõiguste kaitse olemasolu ja selle puudumist peab tõendama kostja. Tõendite hindamisel on aga maakohus nimetatud sättest tulenevat tõendamiskoormist eiranud, pöörates selle sisuliselt ümber hageja kahjuks. Ainsa tõendina piisava loomingulisuse puudumise järelduse tegemisel on maakohus tuginenud kostja esitatud A. Kauge asjatundjaarvamusele. Seejuures jättis maakohus tähelepanuta kõik hageja põhjendused selle kohta, et kõnealune tõend pole usaldusväärne. Kohtumenetluses oli tõenduslikult olukord selline, et A.-R. Veelmaa asjatundjaarvamus, tunnistaja S. S ütlused ja hageja tootearendust puudutavad tõendid kinnitasid hageja matemaatika valemilehtede autoriõigusliku kaitse eeltingimusteks olevaid asjaolusid ja vastupidisele viitas tõendina vaid A. Kauge asjatundjaarvamus. Keemia valemilehtede osas kinnitasid A. Palo asjatundjaarvamus, tunnistaja S. S ütlused ja hageja tootearendust puudutavad tõendid autoriõigusliku kaitse eeltingimusteks olevaid asjaolusid ja kaitset ümberlükkavaid tõendeid menetluses ei esitatud. Isegi kui jätta kõrvale A. Kauge asjatundjaarvamuse kui tõendi mitteusaldusväärsus, esines siiski olukord, kus kaitse olemasolu toetas vähemalt kaks tõendit ja seda eitas üks tõend. Tulenevalt AutÕS § 4 lg-st 6 oleks maakohus sellises olukorras pidanud otsuse tegemisel lähtuma autoriõiguste kaitse olemasolu eeldusest ja lugema hageja matemaatika valemilehed autoriõigusega kaitstud teoseks. Eitades autoriõiguste kaitse olemasolu jättis maakohus teadlikult tähelepanuta hageja põhjendused ja tõendid selle kohta, et kostja valemilehed on koostatud hageja omade alusel. Ühtlasi jättis maakohus tähelepanuta ka hageja väite, et tema valemilehtede kvalifitseerimist teoseks AutÕS tähenduses toetab kaheldamatult ka kostja enese tegevus hageja loomingu ärakasutamisel – kui hageja valemilehtedel puuduks tõesti loomingulisus ja originaalsus, poleks kostjal olnud mingit põhjust koostada oma valemilehti just nimelt hageja omade alusel. Kostja ei ole esitanud mingisuguseid selgitusi tema ja hageja toodetes esinevate sarnasuste põhjuste kohta. Ainsa erandina on kostja näidanud ära, et ühes hageja ja kostja tootes sisalduvas matemaatika valemis esinev puudus esineb ka teatud matemaatikaõpikus. See erand ei oma mingit tähendust kümnete teiste hageja ja kostja toodetes esinevate kokkulangevuste põhjendamisel. Lisaks ei ole kostja tõendanud, et ta on oma toote valmistamisel kasutanud kõnealust matemaatikaõpikut. Hageja on oma valemilehtede koostamise protsessi kirjeldanud ja vastavaid faktiväiteid ka tõendanud (tunnistaja S. S ütlused 23.09.2009 kohtuistungil). Kostja ei ole oma valemilehtede koostamise protsessi kirjeldanud ega tõendanud. Kui kostja oleks tõesti koostanud oma valemilehed iseseisvalt, pidanuks seda olema võimalik tõendada. Seega on hageja tõendanud, et kostja valemilehed on koostatud hageja omade alusel. Kostja kui suur rahvusvaheline äriühing on luba küsimata kasutanud oma äritegevuses ära väikeettevõtjast hageja poolt loodud valemikogumikke. Nimetatud asjaolu lükkab iseenesest ümber maakohtu järeldused selle kohta, nagu poleks hageja looming töömahukas ja väärtuslik. Kostja tegevus tõendab, et valemilehti tuleb käsitleda teostena AutÕS tähenduses.

Kohus on eitanud õiguskaitse olemasolu loomingu suhtes, mis kohtu enda arvates põhimõtteliselt võiks teosena autoriõiguste kaitse alla kuuluda. Seaduse kohaldamise selline kitsendamine peaks olema põhjendatud mingisuguste väärtustega, mille kaitse vajadus ühiskonnas on ilmne. Kohtuotsuses ei ole selliseid motiive nimetatud ning on selge, et neid ei saagi olemas olla. Maakohus on ekslikult leidnud, justkui oleks hageja põhjendanud keemia valemilehtede loomingulisust perioodilisustabeli kaudu. Perioodilisustabeli esituse originaalsusele ei ole hageja tuginenud. Samuti on kohus meelevaldselt järeldanud, et hageja valemilehtedel esitatud valemite mittekaitstavus teosena eraldivõetuna välistab valemilehtede kui terviku kaitse autoriõigustega. Hageja ei ole väitnud, justkui oleks aatomimudeli selline esitus eraldivõetuna autoriõigustega kaitstav. Küll on hageja seisukohal, et valemilehtede kui terviku olemine teoseks AutÕS tähenduses tuleneb nende koostamisel tehtud valikute ja valemilehtede kujunduse töömahukusest ja loomingulisusest, mille tulemuseks on originaalsed ja kasulikud õppevahendid. Sarnaselt õppeaine kasutamisel kasutatavate õpikutega, milles sisalduvad teaduslikud väited pole autoriõiguste esemeks iseseisvana, on selline õppeainet puudutava teabe esitus tervikuna (õpik) autoriõigustega kaitstav. Seega on vaidlusalustes valemilehtedes olemas nii loomingulisus kui ka eripära, mida maakohus on autoriõiguste kaitse eeldusena nimetanud. Samal põhjusel on ebaõige ka maakohtu väide selle kohta, et õppeainetega seotud valemite suurema koguse hulgast tehtud valikud ja nende esitus ei saa olla loomingulised. Maakohtu meelevaldne seisukoht on sisuliselt põhjendamata. Samuti on kohtuotsus ebaõiglane. Otsusega antakse teise isiku aastate pikkuse tootearendustöö tulemusel loodud kasulik looming sisuliselt vabakasutusse: igaüks võib kasutada oma äritegevuses teise isiku intellektuaalse töö tulemusi ilma luba küsimata ja teenida seega tulu teise isiku loomingu arvel. Kostja on üritanud oma ebaausat tegevust varjata ebaoluliste muudatuste tegemisega oma valemilehtedes. Maakohtu otsusest järeldub, et selline tegevus on lubatav ning lubatav on ka teise isiku koostatud valemilehtede äriline levitamine identsel kujul. Kumbki eelnimetatud tegevustest ei peaks olema õigusriigis ja turumajandusele baseeruvas majanduskeskkonnas aktsepteeritav. Kostja tegevus on vastuolus ka hea usu põhimõttega (TsÜS § 138) ja kõlvatu konkurentsi keeluga (KonkS § 50). Kostja äritegevus on ebaaus. Kostja kasutab heade kommete ja tavadega vastuolus olevalt ära hageja poolt loodud väärtusi kasumi saamise eesmärgil. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu otsus tuleb tühistada ning kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 3 saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Maakohus tuvastas õigesti, et tööstusdisainilahenduse kaitse ulatuse määratlemisel lähtutakse registrisse kantud tööstusdisainilahenduse reproduktsioonist, seega loetakse õiguskaitstuks reproduktsioonil kujutatud tööstusdisainilahendust. Tööstusdisainilahenduse kaitse hõlmab toote vormi. Kohus, vaadelnud hageja tööstusdisainilahenduse varianti I (tl 28-29, I köide) ning võrrelnud seda kostja vaidlusaluse tootega (tl 40-42, I köide), leidis põhjendatult, et tooted ei ole oma oluliste, tööstusdisainilahenduse mõttes eristatavate tunnuste osas identsed ega äravahetamiseni sarnased. Maakohus jõudis õigele järeldusele, et kostja ei riku oma toodet tootes ja Eestis turustades tööstusdisainilahenduse (nr 01207) omaniku õigusi, mistõttu ei ole hagejal kui selle lahenduse omanikul õigus keelata kostjal valmistada tema poolt valmistatavaid tooteid ja nõuda oma õiguste

rikkumise kõrvaldamist TDKS § 16 lg-te 2 ja 3 alusel. Kostja toote puhul ei ole tegemist hageja omandis oleva tööstusdisainilahenduse järgi valmistatud tootega. Maakohus on üksikasjalikult kirjeldanud võrreldavaid tooteid ning andnud tulemustele põhjendatud hinnangu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastava käsitlusega ega pea seetõttu vajalikuks otsuse sellekohaseid põhjendusi korrata. Kolleegium ei jaga apellandi etteheiteid maakohtu otsuse põhjendavale osale seoses selles sisalduvate viidetega erialasele väliskirjandusele. Maakohus ei ole tööstusdisainilahenduse sisu avamisel väljunud seaduse raamidest, vaid kasutanud kõnealuseid kommentaare ja selgitusi mõistete täpsustamiseks. Seejuures on maakohus võrrelnud kostja toodet ja hageja tööstusdisainilahenduse registrisse kantud vastavat reproduktsiooni tervikuna. Maakohus ei kohaldanud ebaõigesti TDKS § 4. Nimetatud paragrahvi lg-test 1 ja 2 tulenevalt on tööstusdisainilahendus toote tasapinnaline või ruumiline väliskujundus, mis oma sisult on toote välisilme tunnusjoonte kogum (mille moodustavad üksikult või kombinatsioonis vorm, konfiguratsioon, ornament, värvilahendus, faktuur ja materjal). Lisaks eelnevale vaidlesid pooled ka selle üle, kas valemivaliku ja selle paigutuse näol on tegemist originaalse tulemusega, s.o kas tegemist on AutÕS § 4 lg 2 mõttes intellektuaalse loomingu tulemusega. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et valemivalikut võib AutÕS § 4 lg 3 p 22 järgi kaitsta kui loodusteadusliku informatsiooni kogumikku ehk valikut, kuid ei nõustu kohtu hinnanguga, et vaidlusaluste valemilehtede (valemivaliku) sõnaline ja graafiline kujundus tervikuna ei sisalda endas küllaldasel määral loomingulist individuaalsust, et olla autoriõigusega kaitstav teos. Antud juhul on kohus tuginenud poolte esitatud kolmele eriteadmistega isiku arvamusele ja tunnistaja S. S ütlustele ning jätnud kõrvale ülejäänud tõendid, sest leidis, et valemikogumi (valiku) puhul ei ole tegemist teosega. Seetõttu ei pidanud maakohus vajalikuks analüüsida küsimust, kas poolte tooted on sarnased või mitte. Kolleegium ei nõustu apellandi väitega, nagu oleks maakohus jaotanud tõendamiskoormise poolte vahel ebaõigesti, kuid nõustub sellega, et kohus ei ole tõendite hindamisel juhindunud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevast põhimõttest hinnata tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Nähtuvalt kõigist kolmest kohtule esitatud eriteadmistega isiku arvamusest ei ole hageja toodetes sisalduvate valemivalikute puhul tegemist kogumitega, mis oleks võetud üle õpikutest või muudest õppesisu avavatest dokumentidest. Koolides õpetatavate ainete sisu on küll määratud riikliku õppekavaga, kuid ükski viidatud isik ei väida, et hageja koostatud valemivaliku puhul ei oleks tegemist teatud selektsiooniga õppekavadele vastavatest õppevahenditest. Nii on Allar-Reinhold Veelmaa oma arvamuses (tl 6-18, II köide) märkinud, et kuigi Eesti Vabariigi põhikoolides ja gümnaasiumites õpetatava matemaatika aine sisu on määratud riikliku õppekavaga (mille sisu avatakse õpikutes, milles kasutatud valemid on tavaliselt koondatud kahele-kolmele leheküljele), on hageja valemivihikutes esitatud valemite puhul tegemist olulise selektsiooni teel saadud valikuga. Nimetatud isiku arvamuse kohaselt ei ole talle teada kõnealuses valemivihikus esitatud valemite valikuga kokkulangevat valemivalikut üheski matemaatika õpikus (valemite koondlehtedel). Arvamuse kohaselt on valemilehtede mahtu arvestades tehtud valemite valimisel ära suur töö, mida eriteadmistega isik peab originaalseks ja õnnestunuks. Keemia ainet käsitlevate valemilehtede kohta on andnud arvamuse eriteadmistega isik Aniita Palo (tl 20-28, II köide), kes samuti tõdeb, et hageja toodetel kasutavate valemivalikute puhul on tegemist originaalse valikuga, mis küll lähtub õppekavast, kuid ei vasta üheski õpikus sisalduvatele valemite ja teooria koondlehtedele. Matemaatika vanemõpetaja Aivar Kauge on oma arvamuses (tl 46- 54, II köide) märkinud, et vaatlusalustes toodetes (poolte valemivihikutes) on ära toodud sisuliselt kõik olulised valemid, lisades, et antud juhul ei räägiks ta valikutest, sest tegemist on tavapäraste teemade ja valemite valikuga, mille kokkupanemine ei valmistaks spetsialistile raskusi (lisades, et antud mahus ja vormis oleks väga raske seda materjali teisiti esitada). Lisaks nimetatud tõenditele kuulas kohus üle ka tunnistaja S. S, kelle ütluste kohaselt osales ta hageja valemilehtede koostamisel alates 2004.a, ka 2006.a müüki tulnud toodete valemilehed on tema koostatud.

Eelnimetatud tõendite põhjal asus maakohus seisukohale, et hageja toodetud valemivihikutes sisalduvad valemivalikud ei ole oma olemuselt teosed autoriõiguse seaduse tähenduses. Kolleegium sellega ei nõustu. Autoriõiguse seisukohalt on oluline vahendatava informatsiooni kujutamise individuaalne vorm, sest teaduslike ja tehniliste teoste eesmärgiks on informatsiooni jagamine. Maakohus märkis, et kuivõrd selliste teoste osas on (Saksa õiguspraktika kohaselt) nõuded individuaalsusele küllaltki madalad, eeldatakse neilt keskmisest suuremat panust kujundusse. Autoriõigusega kaitstuse saamiseks on seega otsustava tähendusega, kas selline valik ja valiku kujundus kujutab endast isiklikku vaimset loomingut. Seega tuli kohtul tuvastada, kas hageja valemilehtede puhul on tegemist autoriõigusega kaitstud vaimse loominguga. Maakohus, tuginedes eelkõige ühele dokumentaalsele tõendile - eriteadmistega isiku Aivar Kauge arvamusele -, leidis, et antud juhul ei ole tegemist suure intellektuaalse töö tulemusega ega seetõttu ka kaitstava teosega. Nimetatud tõendi kaalukust võrreldes teistega on kohus põhjendanud sellega, Aivar Kauge on hinnanud valemilehe koostamise protsessi spetsialisti seisukohalt. Millest kohus seda järeldas, ta ei märgi. Maakohus ei põhjenda, miks ta omistab teistele eriteadmistega isikute arvamustele võrreldes Aivar Kauge arvamusega oluliselt väiksemat kaalu. Tunnistaja S. S ütlustes sisalduva informatsiooni kõrvale jätmist põhjendas kohus asjaoluga, et selles on kajastatud valemilehtede loomisprotsessi õpilase seisukohalt („Mis õpilasele võib keerukas ja aeganõudev olla, on vastava eriala õpetajale iseenesestmõistetav.“). Ringkonnakohus sellise käsitlusega ei nõustu. Kohtul ei ole alust lähtuda vaimse loomingu panuse hindamisel töö mahukusest (ajakulust), vaid pigem selle individuaalsusest ja loomingulisusest. Tunnistaja S. S ütlustest nähtuvalt ei olnud vaidlusalune töö üksnes ajamahukus, nagu märkis maakohus, vaid ka originaalne. Nimetatud tunnistaja kirjeldas valemivalikute koostamise protsessi ning toote arengut (tema väitel tehti 2006.a vihiku puhul suuri muutusi keemiavalemite osas). Tunnistaja hinnangul sellist kontsentreeritud kogumikku õpikust ei leia, idee sündis tegijate peades, mingit teist toodet eeskujuks ei olnud. Tunnistaja väitel on eriline, et valemeid ei presenteeritud nii nagu igas õpikus, vaid pandi sinna juurde ka lisandusi. Eelnimetatud tõendite põhjal on kolleegium seisukohal, et hageja valemilehtede sõnaline ja graafiline kujundus tervikuna on loominguliselt individuaalne ning käsitletav teosena, mis on autoriõigusega kaitstud (AutÕS § 4 lg 3 p 22). Kuna maakohus leidis vastupidist, ei pidanud ta vajalikuks analüüsida küsimust, kas poolte tooted on sarnased. Maakohus jättis hinnanguta vastavate toodete võrdluseks esitatud tõendid, samuti poolte sellekohased väited (kattuvusteerinevuste rõhutamiseks ja selgitamiseks), sest leidis, et hageja toodetud valemivihikutes sisalduvad valemivalikud ei ole oma olemuselt teosed autoriõiguse seaduse tähenduses. Kuna maakohus on jätnud vaheotsuse tegemiseks tähtsust omavad asjaolud tuvastamata, ei ole ringkonnakohtul võimalik kaevatava otsuse tühistamisel teha nõuete põhjendatuse kohta uut otsust. Sel põhjusel tuleb tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Poolte kaebeõiguse tagamiseks ei saa teise astme kohus hinnata tõendeid ja tuvastada asjaolusid, mida esimese astme kohus pole hinnanud ega tuvastanud. Faktiliste asjaolude esmakordne tuvastamine apellatsioonimenetluses piiraks ebaproportsionaalselt isikute kaebeõigust. Kassatsioonimenetluses ei ole võimalik kaevata tõendite hindamise ja faktiliste asjaolude tuvastamise peale, mistõttu kaotaksid pooled võimaluse selles osas otsust vaidlustada. Menetluskulud jaotatakse asja lõplikul lahendamisel.

Ü. Jänes

R. Allikvere

K. Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.