Tsiviilasi nr 2-14-13891
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. august 2014, Tartu kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasi
Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi Raili Luik vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
738 eurot 32 senti hageja Kaupmehe Järelmaks OÜ, registrikood 11906650; asukoht Rüütli 23, Tartu 51006; hageja lepinguline esindaja Alar Kondratjev, e-post: [email protected]; kostja Raili Luik, isikukood 48111062754, registrisse kantud elukoht Tartu linn, menetlusdokumendid kätte toimetatud hoiustamisega Tartu kohtumaja kantseleis.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlus
kirjalik menetlus, lihtmenetlus
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.
Kohus leiab, et hageja nõue lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata krediidiintressi nõue summas 0.77 senti on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt järelmaksulepingu nr 1214800/96ta põhitingimustele (tl 8), oli lepingujärgne järelmaksu intress 17,90% järelmaksusummast aastas ja järelmaksu intressimäär tagastamata järelmaksusumma jäägilt 31,3404% aastas. Seega oli kostja kuni lepingu ülesütlemiseni 22.05.2013 kohustatud tasuma järelmaksuintressi 17,90% aastas ning pärast lepingu ülesütlemist alates 23.05.2013 viivist 31,3404% aastas ning hageja esitatud sissenõutavaks muutunud tasumata krediidiintressi nõue on alusetu. Hageja on hagiavalduses märkinud viivisemääraks 27% võlgnetavalt summalt aastas ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivised välja nimetatud määras. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Vaidlust ei ole selles, et hageja tegutses kostjale järelmaksu võimaldades oma majandustegevuse raames ja kostja oli hagejaga lepingut sõlmides tarbijaks VÕS § 34 tähenduses (08.08.2011 redaktsioon). Hagiavalduse kohaselt on võla sissenõudmisega seotud kulu 51.12 eurot. Hagist nähtub, et võla sissenõudmisega seotud kulu on hageja poolt kostjale saadetud kirjade ja võla menetlemise kulu, mille tasumist nõuab hageja seaduse ja lepingu alusel vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Hinnakirjas kokkulepitud tasu ei sisalda ainult postiteenuse maksumust, vaid ka töövahendite, töö ja ajakulu maksumust. Kohus leiab, et hageja lepingu tüüptingimus, mis sellist hinda vastavalt hinnakirjale nõuda lubab, on tühine. Järelmaksulepingu nr 1214800/96ta üldtingimuste p 7.5 (tl 11) kohaselt on krediidisaaja kohustatud hüvitama krediidiandjale võla sissenõudmisega seotud mõistlikud kulud. Krediidisaajale ja lepinguga seotud isikutele lepingu rikkumise tõttu saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Kohtule esitatud hinnakirjadest (tl 16-17) nähtub, et meeldetuletus- ja hoiatuskirja maksumuseks on 12.78 eurot ning lepingu ülesütlemisavaldus maksab 25.56 eurot. VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Järelmaksulepingust nr 1214800/96ta nähtub, et lepingule kohaldatakse järelmaksulepingute üldtingimusi JL, mis võimaldavad kasutada krediidiandja hinnakirjas kehtestatud hindasid. Eelnevast tuleneb, et järelmaksulepingute üldtingimusi JL tuleb pidada tüüptingimusteks. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kohus nõustub hagejaga, et meeldetuletus- ja hoiatuskirjade ning ülesütlemisavalduse tasu ei sisalda pelgalt postiteenuse maksumust, kuid kindlaksmääratud tasu suurus peab olema mõistlikult põhjendatav. Hagiavalduse kohaselt on hageja saatnud kostjale ühe meeldetuletuskirja, ühe lepingu ülesütlemise hoiatuse ja ühe lepingu ülesütlemisavalduse. Kohus leiab, et hageja poolt hinnakirjas kindlaksmääratud kirjalike teadete maksumus on ebamõistlikult suur, arvestades kulu töövahenditele, tööjõule ja tööajale. Seega on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi. Kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud meeldetuletusja hoiatuskirjade ning ülesütlemisavalduse maksumus 6.39 eurot, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 19.17 eurot (3 × 6.39) võla sissenõudmisega seotud kulu katteks. TsMS § 163 lg 1 sMS § 173 lg 1, 4, § 1741 lg 3 alusel ja arvestades hagi osalist rahuldamist, tuleb menetluskulud jätta 95% ulatuses kostja kanda. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv
summas 100 eurot ja hageja õigusabi kulu mõistlikus ja põhjendatud suuruses 60 eurot, arvestades asja lahendamist tagaseljaotsusega kirjalikus eelmenetluses. Kuna hagi rahuldati osaliselt, mõistab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja 95% kindlaksmääratud hageja menetluskuludest, milleks on 152 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.