2-14-52231/16 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-14-52231 suutnud käivitada tulutoovat majandustegevust ning müügi- ja äritulu puudumine kogu tegevuse perioodil. Võlgniku 2013.a majandusaasta aruande kohaselt majandustegevust ei toimunud, ettevõttel olnud rahaliste vahendite arvelt summas 2500 eurot kanti mitmesuguseid tegevuskulusid samas summas, s.o summas 2500 eurot. Võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt tasuti 2 500 euro arvelt riigilõiv summas 6.39 eurot ning summas 2 493 eurot tehti ülekanne XXX OÜ-le tagamaks, et kui võlgniku arvelduskonto arestitakse, siis säilivad rahalised vahendid summas 2 493 eurot. XXX OÜ-le tasutud 2 493 euro arvelt tasuti advokaadibüroole Varul õigusabiteenuste eest. Advokaadibüroo Varul esitas võlgnikule 31.12.2013 arve nr 132167 summas 15 755.60 eurot ettevõtte ülemineku, töövõtulepingute ja riigihangete alase jooksva nõustamise eest 2013.a koos käibemaksuga summas 14 598.38 eurot ja teenustega seotud kulude eest summas 1 157.22 eurot (koos käibemaksuga). 31.12.2013 sõlmiti võlgniku ja OÜ XXX vahel kokkulepe rahaliste kohustuste täitmiseks, mille kohaselt tasub OÜ XXX võlgniku eest advokaadibüroo Varul 31.12.2013 arve nr 132167 summas 15 755.60 eurot, mille tulemusena tekib XXXOÜ-l võlgnevus XXX OÜ ees summas 13 262.60 eurot ning XXXOÜ loovutab talle kuuluva kontoritehnika XXX OÜ-le, mille maksumuses pooled on kokku leppinud 13 262.60 eurot. Kokkuvõttes kokkuleppe sõlmimise järgselt puuduvad vastastikku nõuded XXXOÜ-l ja OÜ-l XXX teineteise vastu. Eelnimetatud kontoritehnika omandas võlgnik 16.11.2012 jagunemislepingu alusel (p 5.2.2). Võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt oli vara väärtus ca 5 000 eurot tema hinnangul, mistõttu oli võlgniku jaoks 31.12.2013 kokkuleppega tegemist kasuliku tehinguga. 2014.a majandusaasta aruandest nähtuvalt (periood 01.01.2014-16.06.2014) aruande perioodil majandustegevust ei toimunud. Võlgnik võttis raamatupidamises arvele tema vastu esitatud võlausaldajate nõuded kogusummas 133 204 eurot ning samaaegselt ka samas summas käibevara koosseisus nõude XXXOÜ (reg.kood XXX) vastu ÄS § 447 lg 1 teise lause alusel. XXXAS 27.06.2014 vastusest ajutise pankrotihalduri teabenõudele tuleneb, et XXXAS (juhtivpartner) ja XXXOÜ on riigihangetes tehtud ühispakkumuste tulemusel osutunud edukaks kahel riigihangel ja sõlminud ehitustööde teostamiseks alljärgnevad lepingud: 1) XXX hooldusravi korpuse (XXX) renoveerimine, (viitenumber 145972), ehitustööde töövõtuleping nr 575 sõlmitud 20.11.2013 SA XXX(xxx) ning XXXAS ja XXXOÜ vahel; 2) Tallinna K. Pätsi Vabaõhukooli ehitustööd (viitenumber 150184), ehitustööde töövõtuleping nr E7319/4 sõlmitud 23.05.2014 XXXAktsiaseltsi (RK XXX) ning XXXAS ja XXXOÜ vahel. XXXAS on võtnud juhtivpartnerina enda kanda kõik eelmärgitud lepingutest tulenevad õigused ja kohutused. XXXOÜ ehitustegevuses ei osale ja ei ole omandanud nimetatud lepingutest tulenevalt mingeid õigusi ega kohutusi. Ajutine pankrotihaldur leiab, et eeltoodust järeldub, et võlgnikul puuduvad võimalused ka tulevikus tulu teeninda. Võlgniku juhatuse liige põhjendas tasuta ühispakkujana riigihangetel osalemist sellega, et seeläbi saab võlgnik riigihankel osalemisega edaspidiseks vajaliku referentsi. Referentsi on võlgnikul võimalik kasutada tulevikus olukorras kus riigihankel on referents nõutav. XXXAS-l ei olnud võimalik üksinda referentsi puudumise tõttu riigihangetel osaleda. Seeläbi leitigi võlgniku juhatuse liikme kinnitusel, et mõlema osapoole jaoks on vajalik ja põhjendatud osaleda riigihangetel koos ühispakkujatena. Ajutisele haldurile jääb arusaamatuks võlgniku poolt maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta esitatud seletuses avaldatu, et võlgnik lootis teenida tulu XXX ehitustööde riigihankest, mis tunnistati edukaks, ehitustööde maksumus 3 826 050.12 eurot ja hankeleping sõlmiti 23.05.2014, kui XXXAS-i 27.06.2014 vastusest ja võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt mingit rahalist tulu vastavalt omavahelisele kokkuleppele XXXASga, võlgnik ei teeni. Ajutise halduri hinnangul olenes ja oleneb võlgniku majandustegevuse alustamine/tulem eelkõige ühingu osanike ja juhatuse tahtest, juhtimisotsustest, mitte niivõrd

2-14-52231 sellest kas XXXOÜ või mõni teine võlausaldaja esitab võlgniku pankrotiavalduse. Käesoleval juhul on võlgniku osanikud ja juhatus otsustanud, et ühispakkumistel osaletakse tasuta, kuigi ilmselgelt oleks põhjendatud siiski teiselt ühispakkujalt tasu nõuda, sest XXXAS-l ei olnud üksinda võimalik riigihangetel osaleda. Võlgniku seletusest maksejõuetuse põhjuste kohta võib mõista, et XXX ehitutööde riigihankel osalemine on pakkujatele kasumlik ettevõtmine isegi sellisel määral, et võlgnik lootis, et riigihanke võitmise korral on võimalik täita XXXOÜ-l enne 11.01.2013 tekkinud kohustused ning seejärel jääb veel vahendeid üle võlgniku kasumliku majandustegevuse edendamiseks. Ajutine haldur ei ole nõus võlgniku poolt seletuses maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta esitatud väitega, et võlgnikul on keeruline leida töötajaid. 16.11.2012 jagunemislepingu kohaselt läksid jagunemise tulemusel võlgnikule üle XXXOÜ (reg.kood XXX) töötajad (lepingu p 5.2.4). Ajutise halduri tööperioodil selgus, et ükski XXXOÜ 16.11.2012 lepingu punktis 5.2.4 nimetatud töötaja ei ole XXXOÜ-sse tööle asunud. Võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt ei ole temal võimalik midagi omalt poolt teha selleks, et lepingu punkt 5.2.4 saaks täidetud. Suure tõenäosusega võivad nimetatud töötajad olla asunud tööle XXXAS-i, kellega koos osaleb võlgnik riigihangetel ja kes faktiliselt teostab kõik hankelepinguga võetud kohutused. Ajutisele haldurile ei väljastata ilma kohtu vahendiseta teavet selle kohta kas ja kes XXXAS-s töötajad on. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgnik kui äriühing ei olnud planeeritud tegutsema iseseisvalt, et teenida tulu, mis ilmselgelt on tavapäraselt ettevõtluse eesmärgiks. Võlgniku juhatuse liikme kinnitusel oli arvestatud, et kasumlik tegevus saab toimuma pikemas perspektiivis, mis või tõesti nii olla, kuid selline plaan oli ebareaalne ainuüksi põhjusel, et arvates jagunemisotsuse tegemisest ja 16.11.2011.a jagunemislepingu sõlmimisest arvates pidi võlgnik arvestama, et tema vastutab solidaarvõlgnikuna ÄS § 447 lg 1 alusel kõigi XXXOÜ (registrikood XXX) kohustuste täitmise eest. Ajutise halduri hinnangul puudus võlgnikul igasugune alus eeldada, et võlausaldajad jätavad seadusest tuleneva võimaluse kasutamata ning XXXOÜ suudab sedavõrd kasumlikult majandada, et täidab kõik XXXOÜ ja tema õiguseellase XXX AS (endine ärinimi XXXAS, registrikood XXX) kohustused. Kokkuvõttes ei maandanud võlgnik äririske ning sellest tulenevalt leiab ajutine pankrotihaldur, et võlgniku alalised makseraskused kujunesid välja 12.09.2013, millisel kuupäeval kinnitati Harju Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-12-54914 Võlahaldus OÜ ja XXXOÜ, OÜ XXX ja XXXOÜ vahel kompromiss, millega võttis võlgniku kohustuse solidaarvõlgnikuna tasuda Võlahaldus OÜ-le 28 000.11 eurot hiljemalt 11.09.2013. Võlgnikul puudusid rahalised vahendid, vara kompromissilepingu märgitud summas kohustuse täitmiseks. Kuna võlgnik osales riigihangetel ühispakkujana tasuta, siis ajutise halduri hinnangul ei mõjutanud võlgniku majandustegevust XXXOÜ poolt võlgniku vastu pankrotiavalduse esitamise fakt nii nagu seda võlgnik on kohtule avaldanud. 16.06.2014 esitas võlgnik enda pankrotiavalduse. Võlgnikul puuduvad vahendid ja võlgniku osanikel ka tahe ettevõtte tervendamiseks. Ajutise halduri tööperioodil ei ilmnenud, et esineks võlgniku vara tagasivõitmise või nõudmise võimalusi. Võlgnik on teinud ühe tehingu (31.12.2013 kokkulepe XXX OÜ-ga rahaliste kohustuste täitmiseks), mille puhul võib kõne alla tulla, et esineb alus, kui leiab tuvastamist, et võlgniku poolt XXX OÜ-le üle antud vallasvara väärtus oli suurem kui 13 262.60 eurot. Ajutine haldur peab aga seda ebatõenäoliseks, et XXX OÜ-le üle antud

2-14-52231 vallasvara võis olla väärt rohkem kui 13 262.60 eurot. XXX OÜ on võlgniku lähikondne PankrS § 117 mõttes (võlgniku osanik). Ajutise halduri tööperioodil kogutud teabe alusel leidis tuvastamist, et võlgniku juhatuse liige on teinud juhtimisvigu, sest ei ole esitanud pankrotiavaldust õigeaegselt ning on osalenud tasuta (loobunud alusetult tulu teenimisest) riigihangetel ühispakkujana koos XXXAS-ga (ÄS § 187 lg 1). Raamatupidamist on korraldatud rahuldaval tasemel. Kehtiva KarS järgi on pankrotiavalduse mitteõigeaegse esitamise näol tegemist kuriteoga (KarS § 3851), mis arvates 01.01.2015 ei ole enam kuritegu. Puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Pankroti väljakuulutamine on võimalik siis, kui võlausaldaja, võlgniku osanik või kolmas isik tasub kohtudeposiiti kohtu poolt määratud summa pankrotimenetluse kulude katteks. Harju Maakohtu 02.07.2014 määrusega on kohus teinud võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku tasuda kohtu deposiiti 4 000 eurot XXXosaühingu pankrotimenetluse raugemise vältimiseks. 09.07.2014 on võlausaldajad nimetatud summa kandnud kohtu deposiiti. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 10 lg 1 sätestab, et võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt peab võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud ajutise pankrotihalduri aruandega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. 16.05.2014 on XXXOÜ esitanud Harju Maakohtule avalduse XXX osaühingu pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-14-52231). 16.06.2014 esitas XXX osaühingu avalduse pankroti väljakuulutamiseks tsiviilasjas nr 2-14-53270. Harju Maakohtu 17.06.2014 kohtumäärusega on liidetud tsiviilasjad nr 2-14-52231 ja nr 2-14-53270 ühte menetlusse. Harju Maakohtu 17.06.2014 määrusega on kohus nimetanud XXX osaühingu ajutiseks pankrotihalduriks Ene Ahas’e. Võlgnikul on vara 0.65 euro väärtuses, mis koosneb pangakonto jäägist. Täitmata kohustusi on võlgnikul ajutise pankrotihalduri hinnangul vähemalt 133 203.99 eurot. Võlgnik tunnistab

2-14-52231 oma maksejõuetust. Võlgnik on tunnistanud, et ei suuda täita võlausaldajate kohustusi, mis ületavad oluliselt võlgniku vara väärtust. Võlgniku kasumlikku majandustegevust ei ole toimunud. Võlgnikul puuduvad vahendid, mille arvel rahuldada olemasolevaid ja jooksvaid kohustusi. Võlgnikul puuduvad vahendid ja võlgniku osanikul tahe ettevõtte tervendamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul on kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara, siis on võlgnik maksejõuetu. Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ja puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda, siis ei ole võlgniku maksejõuetus ajutise iseloomuga. Seega on võlgnik tulenevalt PankrS § 1 lg 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlausaldajad on tasunud kohtu deposiiti 4 000 eurot võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks, siis on olemas vahendid, mille arvelt võlgniku pankrot välja kuulutada. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. PankrS § 28 lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 28 lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku juhatuse liige on teinud juhtimisvigu, sest ei ole esitanud pankrotiavaldust õigeaegselt ning on osalenud tasuta (loobunud alusetult tulu teenimisest) riigihangetel ühispakkujana koos XXX aktsiaseltsiga (ÄS § 187 lg 1). Kohus leiab, et edaspidises pankrotimenetluses tuleb pankrotihalduril põhjalikult välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused, s.h see, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme juhtimisvead või kuriteo tunnustega teod. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ilmnenud, et esineks võlgniku vara tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi. Võlgnik on oma tegevusperioodil teinud ühe tehingu (31.12.2013 kokkulepe XXX OÜ-ga rahaliste kohustuste täitmiseks), mille puhul võib esineda alus nõude esitamiseks XXX OÜ vastu juhul, kui leiab tuvastamist, et XXX OÜ üle antud vallasvara väärtus oli suurem kui 13 262.60 eurot, mida ajutine pankrotihaldur peab ebatõenäoliseks. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku juhatuse liige teinud juhtimisvigu, sest ei ole esitanud pankrotiavaldust õigeaegselt ning on osalenud tasuta (loobunud alusetult tulu teenimisest) riigihangetel ühispakkujana koos XXX aktsiaseltsiga (ÄS § 187 lg 1). Kohus leiab, et pankrotihalduril tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada vara tagasivõitmise ja –nõudmise ja muude nõuete esitamise võimalused ja vajadusel vastavad nõuded esitada. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on XXXAS (juhtivpartner) ja XXXOÜ riigihangetes tehtud ühispakkumuste tulemusel osutunud edukaks kahel riigihangel ja sõlminud ehitustööde teostamiseks alljärgnevad lepingud: XXX hooldusravi korpuse (XXX) renoveerimine, (viitenumber 145972), ehitustööde töövõtuleping nr 575 sõlmitud 20.11.2013 SA XXX(RK XXX) ning XXXAS ja XXXOÜ vahel; Tallinna K. Pätsi Vabaõhukooli ehitustööd (viitenumber 150184), ehitustööde töövõtuleping nr E7319/4 sõlmitud 23.05.2014 XXX Aktsiaseltsi (RK XXX) ning XXXAS ja XXXOÜ vahel. XXXAS on võtnud juhtivpartnerina enda kanda kõik eelmärgitud lepingutest tulenevad õigused ja kohutused. XXXOÜ ehitustegevuses ei osale ja ei ole omandanud nimetatud lepingutest tulenevalt mingeid õigusi

2-14-52231 ega kohutusi. Võlgniku osanikud ja juhatus otsustasid, et ühispakkumistel osaletakse tasuta, kuigi ilmselgelt oleks olnud põhjendatud teiselt ühispakkujalt tasu nõuda, sest XXXAS-l ei olnud üksinda võimalik riigihangetel osaleda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edaspidises pankrotimenetluses tuleb välja selgitada, kas esinevad alused alusetu rikastumise nõude vms esitamiseks XXXAS vastu, kuna XXXAS on omandanud võlgniku arvelt võimaluse osaleda riigihangetel ja võlgnik ei ole nimetatud võimaluse andmisega mingit tasu teeninud. PankrS § 85 lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. PankrS § 86 lg 1 sätestab, et kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 90 sätestab, et kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-des 85–89 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. PankrS § 19 lg 1 sätestab, et juriidilisest isikust võlgniku korral võib pankrotiavalduse tagamiseks elukohast lahkumise keeldu kohaldada juhtorgani liikme, likvideerija, täisühingu osaniku, usaldusühingu täisosaniku, vähemalt 1/10 suurust osalust omava osaniku või aktsionäri, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutava isiku suhtes. PankrS § 19 lg 3 sätestab, et kohus võib juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liiget, likvideerijat, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutavat isikut trahvida või kohaldada nende suhtes elukohast lahkumise keeldu või aresti ka siis, kui nad on vabastatud oma kohustustest ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Kohus leiab, et kuna andmed võlgniku vara ja kohustuste kohta on ebaselged, siis tuleb võtta vanne XXXosaühingu juhatuse liikmelt XXX . Ene Ahas on andnud nõusoleku enda nimetamiseks XXX osaühingu pankrotihalduriks.