2-25-125857/6 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

2-25-125857 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“. Menetluse käik Elisa Eesti AS esitas 29.10.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult T.W 359,02 euro saamiseks. 30.10.2025 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 29.12.2025.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 13.01.2026 kohtule hagiavalduse. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista poolte vahel sõlmitud lepingutest tuleneva põhinõude 211,84 eurot (sh võlgnevus teenuse eest 34,20 eurot ja kahjuhüvitis seadmete eest 177,64 eurot), viivised 127,78 eurot (viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast 01.07.2023 kuni hagi esitamiseni 13.01.2026 määras 0,065% päevas) ning täiendava viivise 0,065% päevas põhinõudelt alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja hagejaga 14.03.2018 kliendi- ja teenuse osutamise lepingu ning seadmete rendi- ja/või müügilepingu. Nimetatud lepingute alusel osutas hageja kostjale teenuseid (üle õhu internet, modemi rent, hübriidboksi rent, SIM kaart) ning kostja kohustus tasuma saadud teenuste ja seadmete rendi eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Kostja jättis maksmata kaheksa arvet: arve A-43386738 summas 4,98 eurot; arve A-43555617 summas 4,98 eurot; arve A-43721558 summas 9,98 eurot; arve A-43884492 summas 4,98 eurot; arve A-44044547 summas 4,98 eurot; arve NA-141314 summas 70 eurot (hübriidboksi maksumus); arve NA-141471 summas 107,64 eurot (üle õhu modemi maksumus); arve A-44201364 summas 4,30 eurot. Kokku 211,84 eurot, sh 34,20 eurot tasumata teenus ja 177,64 eurot kahjuhüvitis seadmete eest. Hageja ütles lepingud üles 29.05.2023.        

2-25-125857 välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et VÕS § 76, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1,6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel on põhivõlgnevus, viivis ja täiendav viivis hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt tagaseljaotsusega hageja kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 211,84 eurot (sh 34,20 eurot teenuste eest ja kahjuhüvitis seadmete eest 177,64 eurot) ja 13.01.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 127,78 eurot ja lisaks täiendava viivise alates 14.01.2026 0,065% päevas põhinõudelt 211,84 eurot, kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud hagiavaldustega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 140 eurot. Kohus tuvastas, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu kokku seaduses sätestatud ulatuses, s.o 140 eurot, ning see on põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotles kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot on põhjendatud TsMS § 4842 alusel. Hageja taotles kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 85 eurot (km-ta, sest hageja on käibemaksukohustuslane). TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on tasu õigusabi eest nõutud summas on põhjendatud. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 245 eurot, millest 140 eurot on riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja 85 eurot lepingulise esindaja tasu (km-ta). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas).